Ühiskonna kordamisküsimused 12 kl (0)

2. 2014. aasta tähtsamad sündmused Eestis ja maailmas – oskad nimetada mõnda koos kirjeldusega.

• Läti läheb üle eurole
  
• Eestis vahetati rongid välja
  
• Seve Ehitus
  
• Taliolümpia Sotsis.
  
• 18 veeb allkirjastasid Eesti ja Vene välisministrid kahe riigi piirilepingu. See pole siiani jõustunud.
  
• Ansip astub tagasi
  
• Krimm Venemaale
  
• 45 Eesti õdurit Kesk-Aafrika Vabariigis
  
• Hispaania saab uue kuninga – Filipe VI
  
• Uus korrakaitsesüsteem - oorahureform ja avalikus kohas lubatud alkoholi tarbida.
  
• Ida- Ukraina kohal tulistatakse alla Malaisia reisilennuk
  
• Eestit ähvardab seakatk
  

3. Ühiskonnaelu tasandid – tabelite alusel.
5. Bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused inimeste vahel – oskad tuua välja ka küsitavusi teatud tunnuste juures (rahvus, seksuaalne orientatsioon ).
Bioloogilised erinevused – sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon
Sotsiaalsed erinevused – haridustase, majanduslik jõukus , elukoht, maailmavaade ja väärtushinnangud , kodakondsus , suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus.
6. Sotsiaalse kihistumise tüübid (A-E).
Tüüp A – inimeste põhimass koondunud madalamatele tasemetele. Ebavõrdsus suur. See oli iseloomulik keskaegsetele agraarühiskondadele.
Tüüp B – sotsiaalse hierarhia igal järgmisel astmel on vähem inimesi. See iseloomustab varakapitalistlikku ühiskonda. Keskmise inimese positsioon parem kui A’s
Tüüp C – püramiidisarnane, väga vaeste inimeste tagasihoidlik osatähtsus ühiskonnas tervikuna . Keskmine inimene tunneb end hästi. Seda iseloomustab kaasaegne kapitalistlik heaoluühiskond.
Tüüp D – sotsiaalset võrdsust soodustav ühiskond, väga rikkaid ja väga vaeseid inimesi on vähe. Keskmiseid inimesi palju. Sellise tüübi poole peaksid liikuma postsotsialistlikud riigid.
Tüüp E – sotsiaalsel võrdsusel rajanev ühiskond. Enamik koondunud tipu lähedale, madalal on suht vähe.
7. Sooline võrdõiguslikkus – mis see on ja millised probleemid sellega Eesti ühiskonnas seonduvad.
naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Eestis on levinud arvamused, et naine ei sobi poliitikasse, meestel on rohkem rahalisi võimalusi. Eestis on kauged traditsioonid soorollides ka siiani säilinud.
8. Sallivus tänapäeva ühiskonnas.
Sallivus tänapäeva ühiskonnas Maailmas elab umbes 7 miljonit elanikku, kellest kõik on iseseisvad isiksused. Koos eksisteerides peame aga üksteisega igapäevaselt kokku puutuma ja see eeldab igal sammul mingil määral tolerantsust. Tolerants ehk sallivus on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumismaneerid ning suhtumise ümbritsevasse.
9. Ühiskonnamudelid – oskad iseloomustada erinevaid ühiskonnatüüpe.

Põllumajandusühiskond – tekkis u 4 aastatuhandet tagasi. Sünnipaigaks Lähis-Ida. Algeline (agraalühiskond) tunnused: kaup käest kätte, toodad vaid endale, suur osa inimesi tegelesid põllumajandusega,

Tööstusühiskond - 17-18 saj Inglismaal. Eeldused: masinad , tööjõud , rahakapitali olemasolu. Tunnused: masinatega töö, linnastumine , rahamajanduse roll suur, tabimine. See kõik viis selleni , et tooted olid odavamad, hinnad langesid , palgad tõusid. ( Ford )

Infoühiskond - majanduselu põhinemine teadusuuringutele. Elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. See tõi kaasa: tööviljakuse kasvu, tootmiskulude vähenemise ja suure tööjõu vabanemise. Tunnused: globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised
10. Riikide loomise teooriad.
Lepinguteooria – kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena.
2.orgaaniline teooria riigi tekkimise põhjuseks on samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi.
3.vägivallateooria - inimühiskond on jagunenud juba sündides erinevateks hõimudeks ja rassideks .
4. teokraatlik teooria(jumal lõi)
5-maksistlik teooria - riigivõimu tekke põhjus on ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse
11. Uute riikide tekkimise probleemid – Kosovo , Ida-Ukraina (Novorossija), Abhaasia , Lõuna- Osseetia , Lõuna- Sudaan (uuema õpiku omanikel on see lk.18 näitena).
Kosovo eraldus Serbiast lõplikult 2008.a. Suur osa elanikest moslemitest albaanlased. Serbia peab endiselt Kosovot enda omaks. Paljud maailma riigid (ka Eesti) on tunnustanud Kosovo iseseisvust, paljud (näiteks
Venemaa) aga mitte.
Abhaasia ja Lõuna-Osseetia olid end Venemaa toetusel Gruusiast sõltumatuks kuulutanud. Lõplikult kuulutasid end iseseisvaks pärast 2009a. Toimunud Venemaa-Gruusia sõda. Enamik maailma riike neid iseseisvate riikidena ei tunnusta.
12. Riikide peamised tunnused.
riik – organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku valitsusega.
Tunnused:

• Rahvas
  
• Territoorium – sinna alla kuuluvad ka enklaavid
  
• Avalik suveräänne võim – iseseisvus
  

13. Riigivalitsemise ja riigikorralduse vormid – oskad muuhulgas tuntumaid riike nende järgi liigitada.
Riigivalitsemise vormid:

• Parlamentaarne – rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipea vaid esindusfunktsioon. Valitsus parlamendi poolt ametisse nimetatud. (Lõuna-Aafrika, Mongoolia , Eesti)
  
• Presidentaalne – riigipea valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. (USA, Indoneesia )
  
• Konstitutsiooniline – monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi toimimist juhib valitsus. ( Suurbritannia , Tai)
  
• Absoluutne – monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim . (Katar, Vatikan )
  

Riigikorralduse vormid:

• Unitaarriik – üksainus kõrgema võimu keskus. (Jaapan, Eesti)
  
• Föderatsioon – liitriik, keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse ja rahanduspoliitika eest (Saksamaa, USA)
  
• Konföderatsioon – Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-,kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Suveräänsus säilitatud. (Euroopa Liit)
  

14. Võimu iseloom – demokraatlikud ja diktatuuririigid.
Demokraatia – liberaalne riik – kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Riigivõim toimub seadustest lähtuvalt ning austades inim-ja kodanikuõigusi . (eesti, Slovakkia )
Diktatuur – autoritalne riik – isiku ebademokraatlik valitsemine. Inim-ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest. (Venemaa)
Totalitaarne riik – hirmuvalitsus. Täielik kontroll kodanike eluvaldkondade üle. Äärmisel agressiivne. Võib olla päritav. ( Afganistan )
15. Poliitilised ideoloogiad – tead tähtsamaid neist ja oskad vahet teha.
Nende eristamiseks kasutatakse mõisteid parempoolsus ja vasakpoolsus .

• Parempoolsus – liberalismid ja konservatismid.
  

Liberalismid : esiplaanil indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik kodaniku ellu palju ei sekku. Majanduses vaba konkurents , avatud turud, ei pooldata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi.
Konservatismid: alalhoidlik ellusuhtumine. Möödukate maksude poolt. Eraomandi puutumatus , traditsiooniline perekonnamudel .

• Vasakpoolsus - sotsialism . Riigivõim peab tagama kõigile võimaluse saada haridust ja arstiabi , leida töö. Pooldavad segamajandust. Suurema tulu saajad peavad maksma ka kõrgemaid makse.
  

16. Miks on äärmusideoloogia ( natsism , kommunism) levitamine keelatud ja karistatav .
Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele
Üldise olemuse poolest on kõik neli vasakpoolsed, kuna toetavad jõulist riigi sekkumist kuni riigi täieliku kontrollini välja.
Samas esindavad natsism ja fašism ka konservatiivseid väärtusi – näiteks ühe rahvuse ülistamine.
Seega on kommunism äärmusvasakpoolne ideoloogia ning natsism-fašism pigem äärmusparempoolsed.
17. Demokraatliku ühiskonna tunnused.

• Vabad ja õiglased valimised
  
• Alternatiivsed teabeallikad
  
• Konkurents võimu nimel
  
• Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest
  
• Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine
  

Mõisted:
Ühishüve - Ühishüve on teenus, rajatis , õigus vms, mille olemasolu on kasulik kõigile ühiskonna liikmetele, ka neile, kes seda vahetult ei kasuta.
Anarhism (ühiskond ilma riigita) See on õpetus ühiskonnast, kus ei ole riigivõimu; ideaalühiskond on riigita ühiskond.
Skvottimine mitte kasutuses oleva või mahajäetud maa-ala või hoone loata hõivamine ja kasutamine eluasemena või ürituste korraldamiseks.
Fordism kaasaegne sotsiaalmajanduslik süsteem, mis põhineb masstoodangul ja selle eesmärgiks on toota odavat kaupa
Suveräänsus kõrgeim riigivõim
Enklaav riik või riigi osa, mida täielikult ümbritseb teine riik
Nišipartei
kasulikud idioodid - Inimesed, kes reeglina puhtast teadmatusest reklaamivad mõnd äärmusideoloogiat või selle sümboolikat. Näiteks sellepärast, see on lihtsalt cool. Samas on natsisümboolika kasutamine ning levitamine paljudes riikides keelatud või isegi karistatav.
esindusdemokraatia rahvas teostab oma võimu enda valitud esindajate kaudu – ehk
siis valimistega. Seega võib lihtsustatult öelda, et esindusdemokraatia puhul saab rahvas oma võimu teostada ja arvamust avaldada vaid iga kahe aasta tagant – kas siis kohalikel valimistel või Riigikogu valimistel.
osalusdemokraatia demokraatia vorm, kus otsustamisel võivad osaleda
kõik, keda antud küsimus puudutab. Praktilised osalusdemokraatia tunnused lisaks valimistele on näiteks erinevad demonstratsioonid, kodanikealgatused, survegrupid, MTÜ-d ja kodanikeühenduste kaasamine erinevate otsuste tegemisse.
eliitdemokraatia võim koondub kitsa grupi proffesionaalsete poliitikute kätte
kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, tegevustes või organisatsioonides
siirdeühiskond Ühiskond, mis on üleminekufaasis totalitaarselt ühiskonna korralduselt demokraatlikule