Ühiskonnaõpetuse konspekt (1)

ÜHISKONNA ÕPETUS
Nüüdis ühiskond
Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Et üldiselt hõlmab ühiskonna mõiste inimrühmi kellel on ühesugused arusaamad ja kes teevad koostööd.Oma põhiolemuselt on inimene sotsiaalne olend, seega ka vältimatult mõne inimgrupi liige. Õpetuseühiskonnast lõi Karl Marx ja Friedrich Engels( kapital ). Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb:

Avaliksektor: riiklik sektor ,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu.

Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit!

Mittetulundusühingud ehk siis kolmas sektor .
Avatud ühikonda nimetatakse tihti ka kodaniku ühiskonnaks.
Ühiskonda kus inimesed saavad kas otseselt või kautselt osa võtta valitsemisest nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks.
Demokraatia põhilised tunnusjooned on:

Vabadevalimiste korraldamine.

Enamuse võimu teostamine .

Vähemuse õiguste austamine.

Põhiseadusel rajaned riigivõim.

Kontroll võimude tegevuse üle.

Valitsusväliste MTÜ-de loomise ja tegutsemise võimalikus.
Demokraatia esineb kahel kujul:

Otsene demokraatia.

Esindus demokraatia.
Diktatuur on valitsemisvorm kus võim kuulub üksikisikule või mingile väiksele grupile mafiamehed!
RIIK JA RIIGIVORMID
Riik on universaalne, eraldi seisev, politiline üksus. Riigil on kolm põhitunnust:

Teritoorium!

Rahvas!

Suverääne riigivõim!
Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik:

Suveräänus

Kokkulepidud reeklite järgimine!

Omada õigust ja võimet luua seadusi ja neid teostada!

Legitiimsus: et võim kuulub võimukandjatele kooskõlas seadusega ja on vastavuses rahva kui kõrgeima võimu kandajatahtega.
Riigikorralduse vormid:
Unitaarriik ehk ühtne riik. Tsentraliseeritud riigivõimu ja valitsemis organitega ja ühtse seadusandlusega. Riigi teritoorium on jagatud haldusüksusteks kuid neid juhitakse keskvõimu poolt.
Föderatsioon: Liit riik mis tekib konstutsiooni vastu võtmisel tulemusel. Tal on oma riigipea ja keskorganid kuid föderatsiooni osades kehtib oma õiguskord.
Konföderatsioon on riikide liit mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. Tal ei ole ühist riigipead , ta ei ole ise rahvusvahelise õiguse subjekt , vaid subjektid on kofederatsiooni moodustanud riigid.
Riigi valitsemis vormid:

Monarhia : riigipead ei valita vaid saab isik kellel on selleks sünnipärane õigus

Vabariik: Riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul.
Ühiskonna tuntumad teooriad
Karl Marxi teooria: Selle aluseks on omandi suhted. Elanikkond on jaotatud kahte vastandlikku põhiklassi:

Kodanlus (omavad tootmis vahendeid)

Palgatöölised
Max Veberi teooria: jagas ühiskonna kolmeks kihistumis astmeks :

Majanduslike ressurside järgi kihistub elanikond. Kõrgklass,Kesklass, Alamklass .

Kihistumine toimub elulaadi, väärtushinnangute ja päritolu järgi.

Poliitiline kihistumine.(milline on kellegi juurdepääs võimule)
Talcot Parsonsi teooria: jagas ühiskonna sammuti kolmeks:

Kvalideet: inimese teatud omadused ja oskused.

Täitmine: kuidas inimene täidab endale võetud rolle:kas oskuslikult kuidagiviisi või halvasti.

Valdamine: kui palju ja kas inimesel on ainelisi või vaimseid ressursse.
Info ühiskond
Üleminek info ühiskonda toimus 2 maailmasõja järkses energia ja majanduskriisis 1973 aastal. Infotehnoloogia arengu tulemusena on kapitali paigutamine muutunud paindlikuks . Info ühiskonna olilisim tunnus on maailma majanduse globaliseerumine. Töökohti luuakse maades kus on odav elekter ,head kommunikatsiooni vahendid, kohusetundlikud oskustöölised, soodne investeerimis poliiitika. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest töötab teenindus sektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor . Infoühiskond on toonud kaasa ka uue mõiste tekke infosõda.
Parlamentalism , Presidentalism , PoolPresidentalism .
Parlamentalism kujunes välja Suurbritannias. Parlamentalismi iseloomustab:

Parlamendi valib rahvas,kus juures presidendil ei ole erilist võimu.Ta on riigi esindaja suhetes välis riikidega.

Parlamendil on seadusandlik võim. Parlament kinnitab riigi eelarve seaduseks.

Täidesaatev võim ehk valitsus viib ellu parlmendi vastu võetud seadused.Juhib praktiliselt riigi elu.

Kui nende vahel tekib tõsine konflikt võib see kaasa tuua valitsuse laiali saatmise ja uued parlmendi valimised.
Presidentalism on selline valitsemis korraldus mille mudeliks on võetud U.S.A valitsemis kord.
Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui riigipea aga tal ei ole ainuvõimu, sest ta jagab seda parlmendiga. President on valitsuse juht, ta moodustab valitsuse, sõlmib rahvusvahelisi lepinguid, on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda et, ta esitab konkressile läkituse mida kongress võtav arvesse seaduse koostamisel. Presidentil on veto õigus. U.S.A president valitakse iga 4 aasta tagant.
PoolPresidentalism on selline valitsemis viis kus president peab parlmendiga arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht .
ERAKONNAD JA SOTSIAALSED LIIKUMISED
Erakonnad ühendavad ükesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakonna põhiline eesmärk on tulla võimule. Erakondade põhilised jaotused:

Väike parteid: neil on vähe dokumentatsiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja peetakse kinni ka suulistest lepetest.

Massiparteid : Nende eesmärk on haarata palju uusi liikmeid, et valimiste ajal valiksid kõik partei liikmed partei kanditaadi poolt.

Bürokraatlikpartei: nad lähtuvad partei põhikirjast, neil on keskus ja allorganistatsioonid, toimuvad koosolekud , maksavad liikmemaksu aga on lubatud teisiti mõtlemine. Tänapäeval demokraatlikes riikides on enamik parteisid bürokraatlikud.

Diktartuurlik partei: Rangelt allutatud kesksele juhtimisele,teisiti mõtlemine on keelatud peab olema ustav partei ideoloogiale. Neil on põhikiri, allorganistasioonid ja liikmemaks. Need parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele.

Survegrupid: on inimeste ühendused aga nad ei ürita võimule tulla vaid avaldavad võimul olevatele partidele survet . Survegrupp ei käsitle poliitika kõiki valdkondi vaid ühte valdkonda või probleemi. Survegrupid on tavaliselt ametiliidud või mingid edendusgrupid.

Laiahaardepartei: Need tekkisid 1970ndatel. Laiahaardeparti eesmärgiks on et, inimesed hääletaksid oma partei poolt. Selleks et, rahvas hääletaks kindla partei poolt tuleb anda palju lubadusi. Partei liikmeskond ei ole arvukas aga ta on aktiivne rahva hulkade mõjutaja.
Poliitilised ideoloogiad
Poliitiline ideoloogia on hinnangu andmine kehtivale ühiskonna korrale ja oma väärus hinnangutest lähtuva ühiskonna käsitluse esitamine. Kõige olulisem on Karl Marxi teooria mis pani aluse klassivõitluse teooriale . Marxi teooria viis ellu Vladimir Ilich iljanov ( Lenin )- kommunism pidi olema õiglane ühiskonna vorm.
Tuntumad ideoloogiad:
Liberalism kujunes välja 17ja 19 saj. Seda iseloomustab:

• Inimene peab olema vaba ja tema huvid on alati esiplaanil.
  
• Ühiskonnas valitsevad inimõigused vastastikune sallivus ja humanism .
  
• Teadmised ja mõistus on kõikvõimsad.
  
• Majanduses pooldatakse vabaettevõtlust.
  
• Sotsiaal poliitikas lähtutakse põhimõttest et, inimese edukus ühiskonnas sõltub temast endast.riigi sotsiaal abi on tagasi hoidlik ja jagatakse ainult väga vaestele.
  
• Riigi valisemine peab olema põhiseaduslik.
  
• Pooldatakse rahvusvahelist koostööd.
  

Konservatism :
Kujunes välja 17 kuni 19 saj. Seda iseloomustab:

• Areng peab olema stabiilne ja säilidada tuleb traditsioonid.
  
• Rahvas, klassid ja usk on välja kujunenud ja neid on vaja säilidada.
  
• Majanduses kaitsakse ettevõtjate huve ja riik ei sekku.
  
• Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond või tööandja.
  
• Riigi ülesanne on tagada füüsiline julgeolek ja nende varanduse kaitse.Sellega tegeleb politsei ja kohus.
  

Sotsialism .
Kujunes välja alles 19.saj seoses kujunes välja töölisklassi tekkega. Tänapäeval on selle omaksvõtnud sotsiaaldemokraatid.
Seda ideoloogiat iseloomustab:

Ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused: need on : võimalus saada haridus , omandada elukutse , saada tööd.

Majanduses pooldatakse nii erasektorit kui riigisektorit. Riigi käes peavad olema kommunikatsiooni vahendid ja tähtsamad majandusharud.

Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest et,tuleb kehtestada astmeline tulumaks suuremad sissetulekud võrduvad suuremad maksud .

Sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone vaid pooldavad reforme.

Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Koguomand kuulub riigile kes juhib majandust ühest keskusest ühtse plaani järgi. Ära pidi kaduma varanduslik ebavõrdsus. Tänapäeval järgitakse kommunismi ideoloogiat.
Poliitilised ideoloogiad jagatakse: parem ja vasakpoolseteks ning nendevahele jäävad tsentristlikud ideoloogiad. Roheline ideoloogia on tsentristlik.
Valimised:
Valimisi peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad nelja põhilist ülesannet:

Määravad parlamendi koosseisu

Valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende poolt kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks.

Valimised näitavad kui suur on kehtiva korra toetuspind.

Valimised harivad rahvast poliitiliselt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Demokraatlike riikide valimisi iselomustab :

Valimised on üldised - valida saavad kõik täiskasvanud kodanikud . Vaatama sellele on piirangud . Tervise piirang.

Valimised on vabad . Valimispäeval on propaganda keelatud .

Valimised on ühetaolised : kõigil valijatel on üks hääl.
Valimis süsteeme võib jagada kaheks: Majoritaarne ja propotsionaalne.

Tagab tugeva ja stapiilse valitsuse kuna võimul on üks partei.

Võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel.

Valimiste puhul on esmatähtis effektiivsus.

Valija mõistab et tema ühest häälest sõltub palju.
Majoritaalsel valimisüsteemil on kaks alaliiki :

Lihthäälte enamuse põhimõtte. Võidab see kellel on kõige rohkem hääli. Puudus on et ta soosib suuri parteisid.

Absoluutne häälte enamuse põhimõte: sel juhul annab võidu saavutatud absoluutne häälte enamus 51%.
Proportsionaalne valimis süsteem on levinuim mmis rõhutab vähemuste esindatust see peegeldab enamvähem valijate antud hääli . Valitavate kohtade jagamisel . Annab eelise väikeparteidele. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju .
Valimiskäitumine
Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt. Valimiste korraldamise etapid:

Ettevalmistav periood. Kontrollitakse ära valimis nimekirjad.

Valimis kampaania periood. Algab hetkest kui valimised on väljakuulutatud.

Partei programmi tutvustamine, teevad propakandat.

Sotsioloogiliste küsitluste korraldamine ja tulemuste avaldamine ajakirjanduses.

Hääletamine. Kesdab ühe nädala. Hääletamas käinute protsent peaks olema kõrge et, valitud parlament oleks seaduslik.

Häälte lugemine. Lõplikud tulemused selguvad nädala jooksul.
Täidesaatev võim
Eestis kuulub täidesaatev võim vabariigivalitsusele kes teostab seda ministeeriumite kaudu või otseselt. Ministreid on meil 15. Valitsuse istungid on kinnised. Vabariigi valitsus annab välja korraldusi ja määrusi , Peaminister annab korraldusi, minister määrusi ja käskkirju. Ministeerium jaguneb osakondateks mida juhib kantsler. Valitsuse asjaajamist ja tehnilist teenindamist korraldab riigikantselei . Seda juhib riigisegretär kelle nimetab ametisse ja vabastab peaminister.
Vabariigi valitsuse ülesanded:

Viibellu riigi sise ja Välispoliitikat.

Suunab valitsus asutuste tegevust.

Korraldab seaduste riigikoguotsuste ja vabariigi presidendi seadus aktide täitmist.

Esitab riigikogule seaduseelnõu, koostab riigi eelarve ja korraldab selle täitmist.

Korraldab suhlemist teiste riikidega.
Kohtuvõim
Kohus on õigust mõistev võim mille peamine ülesanne on õiguse mõistmine eesti vabariigi seadustest lähtuvalt. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline, 1astme kohtud on maakohtud, 2 astme kohtud on ringkonnakohtud , 3 riigkohus, 4 inimõiguste kohus. Riigi kohus on kohustatud menetlema kõiki kaebusi.
President(Riigipea)
Riigipea on kas faktiliselt või nominaalselt kõrgeima riigivõimu kandjaks ja riigi kõrgeim esindaja suhtluses välisriikidega . Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla ka päritavate võimuvolitustega monarh . Monarh on riigipea kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud (parlamentaarne monarhia). Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täidev saatev võim. Eesti riigipea on Eesti vabariigi president kelle olulisemad ülesanded on:

Esindab Eesti riiki rahvusvahelises suhtlemises.

Kuulutab välja riigikogu korralised ja erakorralised valimised.

Nimetab vabariigi valitsuse ettepanekul Eesti vabariigi diplomaatilisi esindajaid ja võtab vastu välis diplomaatide volikirju.

Algatab põhiseaduse muutmise.

Nimetab ametisse ja vabastab valitsuse liikmeid.

Nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi.

Nimetab riigikohtu ettepanekul kohtunikud.

Kuulutab välja seadusi (võib ka väljakuulutamata jätta).

Annab riiklike autasusid , sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid.

Kergendab karistust või vabastab süüdi mõistetuid nende palvel armu andmise korras karistuse kandmisest.
Võimude lahusus.
Võimude lahususe eesmärgiks on vältida kogu võimu koondumist ühe oragani kätte. Samasei ole võimud absoluutselt lahus ja üksteisest sõltumatud. Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks on :

President võib kasutada veto õigust. e jätta seaduse väljakuulutamatta.

Kohtupoolne kontroll seadusandja üle seisneb riigikohtu järelvalves seaduste üle põhiseaduslikkuse korras. Riigikohtul on õigus tunnistada vabariigi president kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma.

Seadusandlik võim kontrollib oma korda kohtuvõimu mõjutades teda riigieelarve kaudu, ta võib koostada ka seaduseelnõud mis võivad mõjutada kohtute tegevust. Kohtute tegevust kontrollib riigikontroll (haldus tegevuse osas).
Majandussüsteemi põhitüübid.

Käsumajandus: on süsteem kus kõrgemal seisvad majanduseplaneerijad töötavad välja strateegia mille järgi juhitakse kogu majandus tegevust. Need planeerijad otsustavad milliseid kaupu toota kuidas neid toota ja kellele realiseerida.Koguvõim koondub riigikätte ja see ei ole ainult omatahte pealesurumine vaid ka infovaldamine ja tarbiaeelistuste mõjutamine.

Turumajandus : ehk vabaturu konkurents on süsteem kus inimesed vabatahtlikult astuvad lepingulistesse suhetesse ja kogumajandus protsessi määrab turg ja kõige tähtsam on efektiivsus.

Tavamajandus : tegeleb peamiselt põllumajandusega,jahindusega ja kalandusega ning inimesed elavad maa piirkondades. Tavamajandus toimub kõige vaesemates(Afrika) ja tööstuslikult vähearenenud piirkondades. Toodetakse vastavalt väljakujunenud tavadele ja selliseid tooteid mida on toodetud aastasadu.

Segamajandus : ehk majandussüsteem kus kõrvuti turumajanduse elementitega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub suuremal või vähemal määral majanduse ellu. Segamajnduses otsustab turg majanduse põhiküsimused osaliselt, alati on kaupu ja teenuseid mille tootmise eest hoolitseb riik.