Ühiskond ja selle ülesehitus (0)

1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus

• Ühiskond on inimeste kooslus , mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal
  
• Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik
  

• Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama
  
• Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda
  

• Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda
  

Riigivõim
seadusandlik täidesaatev kohtuvõim
Riigikogu Vabariigi valitsus
Riigipea , vabariigi president
Valitsus
Peaminister teised ministrid
(J.Ratas) (KE, Isamaa, SDE)

• Valitsuses olevad erakonnad moodustavad koalitsiooni
  
• Opositsiooni erakonnad on RE, EKRE, Vabaerakond (kritiseerivad valitsuse otsuseid, nad ise ei otsusta midagi)
  
• Võimude lahususe ja- tasakaalustatuse põhimõte
  
• Ühiskonna mitmekesisus ja sellega toimetulemine
  

Rääkides tänapäeva ühiskondadest, tuleb silmas pidada, et ühiskonnad on pluralistlikud
Ühiskond koosneb väga erinevatest inimestest ja gruppidest, kellel on omad vajadused, vaated, väärtused, uskumused ning ka erinev jõukuse tase ja mõjukus ühiskonnaelus.
ÜHISKONNA SOTSIAALNE JA DEMOGRAAFILINE KOOSLUS 06.09.18
Sotsiaaldemograafiline profiil on kogum sotsiaalseid ja demograafilisi tunnuseid, mis iseloomustab konkreetset inimest või inimrühma.
Demograafilised tunnused on seotud inimeste loomuliku bioloogilise käitumisega – inimesed sünnivad kas meesteks või naisteks, vanus või siis rahvuslik kuuluvus, elukohavalik.

• Sugu
  
• Vanus
  
• Rahvus
  
• Perekonnaseis
  

Sotsiaalsed tunnused määravad inimese positsiooni ühiskonnas.

• Haridustase
  
• Ametigrupp
  
• Klass (sissetuleku järgi)
  
• Hõivestaatus (pensionär, õpilane, töötu jms)
  

Kuna ühiskond on mitmekesine , peavad poliitikud leidma viise, kuidas huvisid tasakaalustada ja lepitada nii, et ühiskonnas ei tekiks konflikte. On mõeldamatu, et valitsus ajab poliitikat, mis on kasulik näiteks vaid pensionäridele.
1.2 Sotsiaalne kihistumine
Avaldub ühiskonnaliikmete erinevas juurdepääsus ühiskonnas toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, millest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnas.

• Sooline kihistumine – erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku positsiooniga
  
• Rahvuslik või rassiline kihistumine – seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimalustega
  
• Regionaalne kihistumine – lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ja ligipääs teenustele ja hüvedele
  

• Sotsiaalne klass- sissetulek, majanduslik jõukus, omand
  
• Eliit- mõjukus ühiskonnaelus (seostub ka lugupeetavusega)
  
• Staatusgrupp - lugupeetavus, elustiil. Ning kui eliiti kuulub väga piiratud osa ühiskonnast, siis selle vastandmõisteks on mass- ülejäänud ühiskond
  

Klassiühiskond:

• Lähtuvalt majanduslikest võimalustest ja jõukusest jaotuvad tänapäeva ühiskonnad sotsiaalseteks klassideks
  
• Sotsiaalne klass määrab inimese positsiooni ühiskondlikul redelil lähtuvalt tema jõukusest
  
• Enamasti eristatakse tänapäeva ühiskondades kolme klassi: alamklass, keskklass , kõrgklass
  

KÕRGKLASS: kuulub kõige jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab endale lubada luksuslikku elustiili. Eestis kuuluvad kõrgklassi suurettevõtjad ja ettevõtete tippjuhid , samuti mitmed kõrgepalgalised riigisektori ametnikud. Eesti kõrgklassi kuuluvad enamasti mehed ja eestlased.
KESKKLASS: kuuluvad keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon. Eesti keskklassi esindajad töötavad erinevatel aladel spetsialistidena-nt arstid, kohtunikud , õpetajad jne. Keskklassi kuuluvad ka mõned heade kutseoskustega võrdlemisi kõrge palgaga oskustöölised.
ALAMKLASS: kuuluvad madalapalgalised, pensionärid (mitte kõik), alamklassi kõige alumisse ossa kuuluvad inimesed kellel pole üldse püsivat sissetulekut või isegi püsivat elukohta (töötud ja ka kodutud , kes elavadki ainult riigi antud sotsiaalabist) Neil on tihti raske ots-otsaga kokku tulla.
Ühiskondlik jaotus klassideks põhineb ennekõike majanduslikel alustel ehk inimeste jõukustasemel.
Liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise nim sotsiaalseks mobiilsuseks.
Kihistumine Eestis: Eestis on siisetulekute erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste vahel märkimisväärsed

• Sotsiaalne kihistus - rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine
  
• Sotsiaalne lõhe- inimgruppide eristused teatud tunnuste alusel
  
• Sotsiaalne mobiilsus- inimeste ja inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis
  
• Sotsiaalne tõrjutus- olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises
  
• Sotsiaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu
  

Tööstusühiskonna põhijooned:

• Esikohal tööstuslik tootmine
  
• Konveiermeetodi kasutamine
  
• Ratsionaalsus (aeg on raha)
  
• Tööaeg domineerib puhkeaja üle
  

Tööstusühiskonnast postindustriaalsesse
Tööstuslik tootmine
Eesmärk: suure kaubahulga tootmine
Maa ja linna, proletaarse ja kodanlase elustiilide suur erinevus
Teenindussektor
eesmärk: teadmised
inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid
POSTINDUSTRIAALSE ÜHISKONNA TUNNUSED

• Postindustraalse ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20. saj
  
• Hankiva ja töötava tööstuse arvelt kasvas teenindussektori e. tertsiaalsektori osatähtsus
  
• Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses
  
• Kasvas vajadus haritud tööjõu jârele
  
• Elatustaseme üldine tõus
  
• Massitootmine ja massikultuuri kujunemine
  
• Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet )
  

• Suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni
  
• vaba töökorraldus
  
• töötaja peab omategevust ise kavandama ja korraldama
  
• teadus, uurimisasutused ja avastuste- leiutiste rakendamine
  

1.3 Rahvused ja rahvusvähemused

• Rahvus on inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel.
  
• Rahvuse aluseks on identiteet , mis eristab teistest. Identiteet on inimese või grupi enesemääratlus-vastus küsimusele ,,kes me oleme?,, või ,,kes mina olen?,,
  

• Identiteedi aluseks on kas sugu (olen mees/naine), rahvus (olen eestlane), usuline kuuluvus (olen muhameedlane ) või teatud juhtudel isegi sotsiaalne klass ( kuulun tööstusklassi).
  
• Põhirahvus: Rahvus, mis on ühiskonnas enamuses või valitseval positsioonil.
  
• Vähemus: on rühm inimesi, kes on mingil põhjusel antud ühiskonnas madalamal positsioonil kui domineeriv ehk valitsev rühm.
  

1.4 Heaoluriik
Heaoluriigi eeldused: Tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis inimeste elustiili (riik pidi hakkama tegelema sotsiaalhoolekande, tervisehoiu ja haridusega)
Heaoluriigi eesmärk: Parandada inimeste toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisesse. Riik täidab lisaks kõigele muule ka sotsiaalseid ülesandeid ja regluleerib majandust.
Heaoluriik: riik, milles on saavutatud enamikun elanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus
Heaoluühiskond on heaoluriigi nüüdisaegne mudel, heaolu pakuvad peale riigi ka erasektor ja mittetulundussektor.
Heaoluriigi pakutavaid teenuseid rahastatakse maksudest.
Eesti on pigem õhuke heaoluriik, sest riik küll pakub hädavajalikke teenuseid nagu näiteks tervisehoid , kuid heaolu tagamisel on pandud suur vastutus ka inimestele endile.
Ühiskonna jätkusuutlikkus
Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid.
Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt.
Keskkonna jätkusuutlikkus: kliima soojenemine, vihmametsade hävimine, veepuudus .
DEMOKRAATLIKUD VALIMISED
Valimiste funktsioonid:

• võimu regulaarse ja seaduspärase vahetumise tagamine
  
• võimudele kodanike nõudmiste vahendamine
  
• rahva usalduse tagamine võimude vastu
  
• inimeste poliitikast informeerituse tagamine
  

Valimistel osalemine on iga täiskasvanud inimese õigus ja kohustus osaleda riigi valimises.
Valimissüsteemid
Valimissüsteem: mandaatide (ehk saadikukohtade) jaotimise viis valimistel.
Valimissüsteemid:

• Majoritaarne süsteem
  
• Proportsionaalne süsteem
  
• Rubriitsed ehk segosüsteem
  

MAJORITAARNE:

• iga parteid esindab üks kandidaat
  
• Valituks osutub see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli
  
• Suur osa häältest läheb kaotsi
  

Lihthäälteenamuse põhimõte:

• Ringkonnas jagatava mandaadi saab see, kes sai teistest rohkem hääli
  

Absoluutse häælteenamuse põhimõte:

• Valituks osutumiseks on vaja saada væhemalt 50+1 häältest.
  

Majoritaarse süsteemi eelised :

• lihtsus ja inimestele arusaadavus.
  
• valituks osutumiseks on vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse süsteemi puhul.
  

Majoritaarse süsteemi puudused :

• Eelised on juhtivatel suurparteidel, väiksemad erakonnad saavad vähe kohti
  
• Paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud parlament ei peegelda täpselt valijaskonna tegelikke eeliseid .
  

Majoritaarne valimissüsteem on nt:

• Suurbritannias
  
• USA-s
  
• Kanadas
  
• Prantsusmaal
  

PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM
Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt .
Avatud nimekirjad
Pärast häälte lugemist reastatakse kandidaatid ümber ning suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole
Suletud nimekirjad
Uut pingerida ei moodustata ja valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid.
Proportsionaalse süsteemi eelised:
Hääli ei lähe kaotsi nii palju, kui majoritaarse süsteemi puhul-valijate tegelik tahe kajastub paremini
Väiksematel parteidel suurem võimalus pääseda parlamenti
Puudused:
Keerukus
Proportsionaalne valimissüsteem on nt:

• Eestis
  
• Soomes
  
• Rootsis
  
• Hollandis
  

Hübriidsed valimissüsteemid
segu
RIIGIVÕIM
Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õiguse võimuga.
Riigi tunnused:

• rahvas
  
• territoorium
  
• avalik suveräänne võim
  

Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta.
Maismaa kõrval kuuluvad riigi territooriumi hulka veealad, mis jäävad riigi piiridesse, samuti õhuruum ja maapõu.
Territooriumi osaks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide ala vahele jäävad territooriumid ehk enklaavid.
Uued riigid Euroopas Kosovo ( eraldus Serbiast 2008.a ), Abhaasia ja Osseetia.
VABARIIK .
Mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale
Parlamentaarne
Presidentaalne
Parlamendi võimu ülimuslikkus, Riigipeal esindusfunktsioon. Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ning parlamendi ees aruandekohustuslik
Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja enamasti otse rahva poolt valitud. Parlament valitsust ei moodusta ning parlamendi ees aru ei anna
Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa
Venemaa, USA, Prantsusmaa
MONARHIA .
Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser , sultan , emiir, vürst
Konstitutsioone
Absoluutne
Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim, riigi igapäevaelu juhib
“”((/-2valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament
Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev, kui ka kohtuvõim.
Rootsi, Norra, Taani, Hispaania
Saudi Araabia , Brunei, Katar
Andorra on ainus valitava monarhiga riik.
UNITAARRIIK .
FÖDERATSIOON .
KONFÖDERATSIOON .
Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib esineda eristaatuse või siseminse omavalitsusega piirkondi.
Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitiks eest.
Riikide liit ühtse , tavaliselt välis-, kaitse - ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. Eelneb tavaliselt föderatsiooni moodustamisele.
Eesti, Soome, Poola, Leedu
USA, Venemaa, Saksamaa
Euroopa Liit
VÕIMU ISELOOM
DEMOKRAATIA
DIKTATUUR
DIKTATUUR
Liberaalne riik
Autoritaarne riik
Totalitaarne riik
Demokraatlik õigusriik, kus on kõrgema võimu kandjaks rahvas, kes teostab rahvas, kes teostab seda läbi vabade valimiste. Riigivõim toimin sesdustest lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikuvabadusi
Isiku või institutsiooni
Eesti, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia
kas monarhia võib olla ka demokraatia
kui on absoluutne monarhia siis ei, konstitutsiooniline siis ja
Demokraatia ohud

• Demokraatia kulukus.(kampaania)
  
• Automaaatsed eelistused- Noored on vaadetelt mässumeelsemad ning eakad konservatiivsemad.
  
• Väline sekkumine- Mõni välisriik rahastab omakasust lähtudes teatud parteisid.
  
• Võimude lahususe poliitiat ei suudeta järjekindlalt tagada.
  
• Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee ) omavad suurt ühiskondlikku kontrolli riigivõimu üle.
  

Õigusriigi tunnused

• Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument
  
• Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes
  
• Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes.
  
• Eksisteerib võimude lahusus - seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim üksteisest lahutatud.
  
• Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levimisele.
  
• Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest.
  

Põhiseadus

• Demokraatliku riigi / õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus- riigi kõrgeim seadus
  
• Põhiseadusega määratletakse riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome alused jm.
  
• Kuna põhiseadusega kehtestatakse ainult üldised põhimõtted, siis seda täiendavad veel paljud/ sajad erinevad tavalised seadused
  
• Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus.
  
• Põhiseaduse muutumine on võrreldes tavaliste seaduste muutumisega raskem ning selle teostamiseks on vaja erimenetlust.
  

Vastavalt võimude lahususe põhimõttele

Seadusandlik võim töötab välja ja võtab vastu seaduseid ning esindab kodanikkonna huve

Täidesaatev võim viib seaduseid ellu ning korraldab riigi igapäevast toimimist

Kohtuvõim tagab seaduskuulekuse, korraldab sõltumatut ja ausat üigusmõistmist ning teostab võimu seadliku kasutamise üle järelvalvet
Kas keegi saab samaaegselt olla:
Minister ja Riigikogu liige-saab
Kohtunik ja president - ei saa
Linnapea ja linnavolikogu esimees -ei saa
Erakogu liige ja Riigikogu liige-saab
Majaühistu esimees ja minister- saab