Demokraatlik valitsemine (19)

2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE
Demokraatia – rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas.
Otsene demokraatia – rahvas osaleb otseselt otsustamises
Esindusdemokraatia – selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud.
Monarhia – päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim.
Absoluutne monarhia – riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale
Konstitutsiooniline monarhia – monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames.
Vabariik – valitava võimuga riik.
Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne , st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve.
Autoritaarne riik – pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad , kodanikuorganisatsioonid. Kogu võimutäius on koondunud ühe inimese kätte, ei pea valitseja vajalikuks ise seadusi järgida. Seaduste muutmine käib valitseja suva järgi.
Totalitaarne riik – Rahvas on muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud kodanike eraelu. Totalitaarses riigis kehtib range tsensuur , välissuhtlemine on keelatud.
Siirderiik – riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust režiimist, kuid kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi.
Võimude lahusus – valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus.
Seadusandlik võim – organiks on parlament , peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine.
Täidesaatev võim – Organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Ülesandeks viia ellu poliitilisi otsuseid.
Kohtuvõim – organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud.
Parlamentaarne korraldus – parlamendisaadikud valib rahvas otsestel valimistel. Need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti, moodustavad valitsuse. Valitsus omakorda peab tegevusest parlamendile aru andma ja ettepanekutele nõusoleku saama. Presidendi valib sellises riigis samuti parlament . Presidendi ülesanne on olla rahvusliku ühtsuse sümboliks, poliitilisse tegevusse ta eriti ei sekku.
Presidentaalne korraldus – rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse komplekteerib president oma äranägemise järgi. Sellise korralduse puhul on presidendi ülesanded: 1) juhtida valitsuse igapäevast tööd 2) Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 3) olla relvajõudude ülemjuhataja.
Föderaalriik – piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. (USA, Saksamaa, Venemaa)
Unitaarriik – kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika
Võimu kontrollimise vajalikkus: 1) Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 2) Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek 3) Vältida riigivõimu kuritarvitamist
Õiguskantsler – kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist.
Riigikontroll – kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist.
Kaitsepolitsei – jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist.
Kontrollorganite moodustamise põhimõtted: 1) kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest sõltumatud 2) Riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ning vabastab parlament 3) riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru 4) kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus.
Konstitutsioon – kirjalik õigusakt, mis sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid; erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse, tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ja konkreetse sisu poolest; aitavad hoida demokraatiat: 1) sätestab riigi eesmärgid 2) määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused 3) kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda.
Põhiseaduse muutmise kord Eestis: 1) rahva- ja parlamendihääletuse korras. Selle muutmist saab algatada Eesti president või vähemalt 21 Riigikogu liiget. Riigikogus peab konstitutsiooniparandust arutama kaks järjestikkust koosseisu. 2) kiireloomuline – selleks peab küsimuse arutamist pooldama 4/5 Riigikogu saadikuist ja vastuvõtmise poolt hääletama 2/3 parlamendiliikmetest.
Valitsuse määrused – piiritlevad ja kinnitavad asjaomaste asutuste täpsed kohustused.
Määrus(üldakt) – õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks.
Demokraatlike valimiste nõuded: 1) kandidaate on ühele saadikukohale mitu 2) kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult.
Majoritaarne valimissüsteem – Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli.
Proportsionaalne valimissüsteem – iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigis kogutud häälte arvule.
Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasused: 1) kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti. 2) valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle. 3) Parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas.
Osalusdemokraatia – saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ja informeeritus poliitika päevaprobleemidest.
Parlament – ajalooliselt kujunenud esindusorgan. Ülesanne: 1)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid; 2)vastu võtta seaduseid; 3) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid; 4) Panna ametisse valitsus ja kontrollida selle tegevust; 5) Riigieelarve vastuvõtmine.
Parlamendi juhatus – moodustavad Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest.
Riigikogu komisjonid – arutavad oma valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid. Komisjonid on: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon , väliskomisjon, õiguskomisjon.
Fraktsioon – erakonna parlamendiesindus; räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende põhjal seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel.
Koalitsioonipartner – Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses.
Opositsioon – erakonnad, kes pole valitsusega seotud.
Riigikogu laialisaatmise võimalused: 1) kui kolm järjestikkust peaministrikandidaati ei suuda valitsust moodustada; 2) kui riigieelarve jääb vastuvõtmata; 3) kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa heakskiitu.
Eesti presidendi peamised ülesanded: 1) Esindada EV-d rahvusvahelises suhtlemises 2) Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused 3) Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed 4) Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president. 5) Olla riigikaitse kõrgeim juht.
Eestis vahetub valitsus: 1) pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb 2) pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile. See tähendab kogu valitsuse tagandamist.
Üheparteiline valitsus – saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest.
Koalitsioonivalitsus – sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokkuleppele jõuda.
Valitsuskriisid – avalduvad erimeelsustes valitsuse ees või valitsuse ja parlamendi vahel.
Peaminister – juhib valitsuse tööd; Ülesanne: 1) esindada valitsust 2) juhtida valitsuse tegevust
Ministeerium – luuakse selleks, et korraldada valitsemist eri valdkondades. Eestis olevad ministeeriumid: välis-, kaitse-, sise-, justiits -, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajandus-, rahandus -, keskkonna-, sotsiaal-, haridus - ja teadus- ja kultuuriministeerium.
Valitsuse peamised ülesanded: 1) Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat 2) juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel 3) koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 4) suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust.
Portfellita minister – temal pole ministeeriumi, ainult väike büroo. See ametikoht luuakse ajutiselt , et korraldada poliitikat mingis valdkonnas, mis on hetkel eriti oluline.
Kantsler – korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist, tagab sujuva töö ka ministrite vahetumise perioodil.
Riigisekretär – juhib riigikantselei tööd.
Valitsuse ülesanded erinevates valdkondades: ÕIGUSALASE TEGEVUSE VALLAS: 1)Esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid 2) Sätestada määrustega meetmeid, mis tagavad seaduste elluviimise 3) Tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek. MAJANDUSE VALLAS: 1) Koguda makse 2) Korraldada riigiettevõtete majandamist 3) Juhtida riigi majandusarengut ja planeerida selle strateegiat 4) Koostada riigieelarve, jälgida selle täitmist 5) Arendada side- ja transpordivõrke. SOTSIAALSE HEAOLU JA KULTUURI VALLAS: 1) Korraldada haridust ja meditsiini 2) Tagada inimväärne elatustase 3) Maksta riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid 4) Garanteerida rahvuskultuuri püsimine ja areng 5) Kaitsta elu- ja looduskeskkonda VÄLISSUHTLUSE VALLAS: 1) Korraldada suhtlemist teiste riikidega 2) Tagada riigi välisjulgeolek.
Maakond – oma regiooni riikliku halduse üksus.
Vald ja linn – kohaliku halduse üksused.
Maavalitsuse ülesanded: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) Käsutada riigivara 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida regiooni arengut.
Omavalitsuse ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja –teenuseid 2) Korraldada elamu- ja kommunaalmajandust 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist 4) Organiseerida ühistransporti 5) korraldada koolide, lasteasutuste , muuseumide, rahvaraamatukogude ülalpidamist.
Mitmeastmeline kohtusüsteem – põhijoon on kohtualuse õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. 1. Maa- ja linnakohtud(arutavad kõiki kohtuasju) ning halduskohtud (käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi konflikte). 2. Ringkonnakohtud (vaatab apellatsiooni korras läbi esimese kohtu lahendid ; kontrollib maa- ja linnakohtute otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel) 3. Riigikohus (tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras; konstitutsiooniline järelevalve)
Kassatsioon – kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal.
Apellatsioon – edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumine.
Konstitutsiooniline järelevalve – kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas.
Õiguskantsler – sõltumatu ametiisik , kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele , ning kes kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Ülesanded: 1) Teostada seaduslikkuse järelvalvet – analüüsida riigiasutuste poolt välja antud õigusakte, teha ettepanekuid põhiseadusega vastuolus olevate õigusaktide parandamiseks. 2) Lahendada väärhalduse juhtumeid – kodanike kaebused riigiasutuste või –ametnike töö kohta.
Kohtunik – valitud või ametisse nimetatud isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine.
Advokaat – kaitsja; juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine .
Prokurör – tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest.
Kaasistuja – 25-65 aastane Eesti kodanik, tal on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused.
Reservarmee – riigikaitse ülesehitus, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis.
Kaitseväe peamised ülesanded: 1) osutada relvastatud vastupanu agressioonile 2) abistada tsiviilelanikke kriisioludes 3) õpetada sõjaliselt välja kaitsevägi ja selle reserv 4) osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös.
Kaitsejõud – riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid.
Kaitsevägi – riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased.
KAPO – iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Uurib neid kuritegusid , mis ohustavad EV põhiseaduslikku korda või julgeolekut.