Eksamiküsimused- vastused (5)

Õiguse vorm- ehk allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riika annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena kasutuse olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt.
Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikes suhetes osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Normatiiv ehk üldakt on suunatu objektiivsete õiguste kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Liigid: seadus, seadlus, määrus, otsus. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus - normatiivakt , mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks.

Eksami küsimused?

Õigusnormi erinevus teistest sots normidest? Spetsiifilised tunnused:
Õigusnorm lähtub riigist, tagatakse riikliku sunniga, üldkohustuslik käitumisreegel, õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja kohustused, formaalselt määratletud reegel.

Juriidilise fakti mõiste ja liigid
Lihtfakt on selline juriidiline fakt mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje.
Liitfakt - on selline juriidiline fakt mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge.
Juridiline e faktiline koosseis on selline juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes. Juriidiliste tagajärgede saavutamiseks ei piisa vaid ühest konkreetsest asjaolust, vaid on vajalik teatAv faktidiliste asjaolude süsteem, kogum.
Presumtsioon- Juriidiliste tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega. (teadmata kadunuks jäänud inimese surnuks tunnistamine)

Õigusvõime ja teovõime?
Õigusvõime on riigipoolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel sünniga.
Teovõime-on isiku võime subjektiivseid subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusija kohustusi oma tegudega omandada. Täies ulatuses täisealiseks saamisega .

Katseaeg on aeg mille käigus hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuoskused vastavad tasemele , mida nõutakse töö tegemisel. Katseaja kestvus on neli kuud, kuid alla 8 kuulise tähtajaliselepingu puhul mitte üle poole lepingu kestvusest. Võib ka kokkuleppida mittekohaldamise või lühendamise, katseajal on töötajal kõik töötaja õigused ja kohustused.

Vangistus - 30 päevase kuni 20 aastase või eluaegse. Alaealisele kuni 10 a. Vangistus kohaldatakse vaid kuritegude eest. Vangistuse kohaldab kohus. 1. Astme kurite puhul rahalise karistuse ja vangistuse 5a või enam, eluaegne vangistus vüi rahalise karistus ja juriidilise isiku sundlõpetamise.
2. astme kuriteo puhul- rahalise karistuse, rahalise karistuse ja vangistuse või vangistuse alla 5a.

Normatiivse akti mõiste ja liigid
Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivsete õiguste kehtestamisele, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub kohaldamisele määramata arv kordi , mis tõttu nimetatakse ka õiguse üldaktiks.
Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi millest kõige kõrgem on seadus.
Seadus on normatiivakt mille on vastu võtnud riigivõimu kõrgeima esindja ( parlament ) või rahava tahte vahetu väljendusena (rahvahääletus).
Seadus liigitatakse omakorda veel juriidilise jõu järgi põhiseaduseks, kondtitutsiooniliseks seaduseks ja lihtseaduseteks.

Hädakaitse, õigusvastasust välistava asjaoluna?
Tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi, või ettevõtet, organisatsiooni, asutuse õigusi või riigi õigushüvesid ähvardava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakitseseisundis toime pandud tegu pole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane kui ei ole ületatud hädakaitse piire . Hädaseisundis toimepandud teo õiguspärasuseks on vaja, et tekkinud kahju oleks väiksem, kui ärahoitud kahju.
Hädaseisund- tegevus millel on õigusrikkumise tunnuseid, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks
Kohustuste kollasioon tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust ei ole õigusvastane, kui isik peab täitma üheaegselt mitut õiguslikku kohustust ja kõigi täitmine pole võimalik.

Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: Vallasasja üleandmine, peremehetu vallasasja hõivamine, kaotatud vallasasja omandamine leiuga, peitvara omandamine, vallasasja ümbertöötamine segamine või ühendamine, igamine ja loodusvilja omandamine.

Rahaline karistus kohaldatakse- sõltuvalt süüteost. 1. Asteme kuriteo puhul on varaline karistus koos vangistusega. 2. Astme kuriteo puhul ka eraldiseisvana.

Kuritöö eest kohaldatavad põhikaristused-
Rahaline karistus, vangistus, rahaline karistus ja vangistus, juriidilisel isikul sundlõpetamine ja rahaline karistus. Alaealisel vangistus kuni 10 aastat.

Töölepingu sõlmimisel nõutavad andmed-

Tööandja ja töötaja nimi, isiku-või registreerimiskood, elu-või asukoht.

Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg.

Tööülesannete kirjeldus.

Töötaja ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg.

Töötasu arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.

Muud hüved, kui nendes on kokku lepitud.

Tööaeg.

Töötamise koht.

Puhkuse kestvus.

Töölepingu ülesütlemise tähtajad.

Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele.

Viide kohaldatavale kollektiivlepingule.

Õigusriigi
Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse.

Võimude lahusus

Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena

Riigi allutus põhiseadusele ja tema enda kehtestatud seadustele

Põhiseaduses väljakuulutatud seaduste ja õiguste reaalne tagamine ning rahvusvaheliste õiguste üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine.

Seaduslikkuse põhimõte

Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine , mille kohaselt kõik seadusest madalamad õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega.

Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt.

Käsipant- on nõude tagamine vallasasjaga selliselt , et pantija (võlgnik) annb asja üle pandipidajale (võlausaldaja) valdusse. Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult kui pandi väärtus ületab 500 kr.

Kinnispant (hüpoteek)
Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteek seatakse kinnisasjale. Hüpoteegipidjal on õigus nõuda vastavate tingimuste saabumisel võlasumma tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadud rahast ja kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist.

Rahaline karistus- füüsilisele isikule 30-500 päevamäära. Juriidilisele isikule 50 tuhat-250 mijl.
Rahatrahv 3-300 trahviühikut (60kr) Juriidlilsele isikule 500-500tuhat kr.

Õigusrikkumise subjektiivne koosseis
Subjekt - õigusrikkuja peab omama deliktivõimet
Subjektiivne koosseis- isiku suhtumine oma teosse ja selle tagajärgedesse. ( Ettevaatamatus või tahtlus)
Õigusrikkumise objektiks on need rikutud õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. objektiivne koosseis- aktiivne tegu, või tegevusetus

Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.

Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.

Riik
Avalik võim, territoorium , millel see võik kehtib ja rahvas kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud.
Riik on erilisel viisil organiiseeritud rahvas kes, teostab teatval territooriumil suveräänset võimu.

Õigus
Õgust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid:

• käitumisreegilte kogum
  
• riigi poolt kehtestaud normide kogum
  
• väljendub riigi tahe
  
• Üldkohustuslike normide kogum
  
• Täitmine tagatakse riigisunniga
  
• peab vatama ühiiskonna õiglustundele
  

Riiklik korraldus  iseloomiustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni.
Unitaarriik e lihtriik on riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik. Tema koosseisu ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi.
Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Fõderatsioonid on enamasti suurriigid.

Ostu-müügileping
Ostu-müügi leping on ilmselt kõige levinum lepingu vorm. Ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud summa.