Ühiskonna kontrolltöö 12. klass (0)

Ühiskonna kt 1

Mõisted

Ühishüve – Hüved , mis on mõeldud kõigile kasutuseks ( haridus , tänavavalgustus , teed)
Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine
Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal
Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine
Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd
Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris
Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine
Riik – Organiseeritud kogukond ( territoorium , rahvas, võim)
Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president
Monarhia – Riigivõim , kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna)
Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus
Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on samuti otsustusõigused (USA)
Konföderatsioon – Riikide liit, millel on majanduslikud ja välispoliitilised eesmärgid (Euroopa Liit)
Märter – Uskumuste/arusaamade tõttu vägivaldselt hukatud isik
Ideoloogia – Maailmavaade/poliitiline õpetus
Alternatiivideoloogia – Mittepoliitiline õpetus nt. Feminism
Konservatism – Parempoole poliitiline ideoloogia, mis väärtustab traditsioonide säilimist
Liberalism – Parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust.
Sotsiaaldemokraatia – Vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elatustaseme kõigile
Sotsialism – Poliitiline ideoloogia, mis kaitseb vaeste huve rahumeelselt
Kommunism – Vasakäärmuslik poliitiline ideoloogia, kus puudub sotsiaalne tugi ning tähtsal kohal on töölisklass
Natsism – Paremäärmuslik poliitiline ideoloogia, mis toob tähtsale kohale rahvuse ülistamise ja ühtsuse, tihti vihates teisi rahvusi (Hitleri partei)
Fašism – Äärmuslik poliitiline ideoloogia, mis väärtustab muistset kulutuuri ning valitsemine on vägivaldne ( Benito Mussolini)
Parempoolsed – Liberalism ja konservatism. Kaitseb jõukamate huve. Eraomandid
Vasakpoolsed – Kommunism ja sotsialism. Erasektor on küll olemas, aga riik kontrollib seda karmilt. Taotleb võrdsust ühiskonnas
Enamlased – Bolševikud . Lenini partei
Demokraatia – Valitsusvorm , mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus , seaduse ülimuslikkus ja inimõiguste austamine.
Esindusdemokraatia – Nüüdisaegne demokraatia, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti/riigikokku
Siirdeühiskond – Ühiskonna arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale
Eliit – Väike ühiskonna grupp, kes asub tipus oma jõukuse või päritolu tõttu
Leibkond – Majapidamisüksuses elavad inimesed, kes teevad ühiseid majanduslikke otsuseid
Sotsioloogia – Ühiskonnateadus
Korruptsioon – Võimu kuritarvitamine enda kasuks
Konveier – Tööliin
Revolutsioon – Riigipööre
Reform – Mingis ühiskonnavaldkonnas tehtud muutus
Kapitalism – Eraomanduses olev majandussüsteem
Erakond – Vabatahtlik poliitiline ühendus, eesmärk võimule saada
Pluralism – Mitmekesisus , paljusus . Võim on jagatud huvigruppide vahel
Assamblee – Üldkogu
Delegeerima – Õigust siirdama, volitama
Formaalne – Ametlik
Kampaania – Aktsioon poliitilise eesmärgi saavutamiseks
Opositsioon – Parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja kellel on valitsusega erinevad seisukohad
Koalitsioon – Valitsuses olev parteide ühendus, kes tegutseb oma valitsusprogrammi alusel
Populism – Erakonna tegutsemisviis, et saada rahva poolehoidu lubadustega
Propaganda – Ideoloogia põhiseisukohtade tutvustamine avalikkusele, et toetajaskonda laiendada
Poliitbroiler – Noorpoliitik, kes on teinud karjääri üksnes erakonnasiseselt

Pane kirja riigi tunnused

• Territoorium
  
• Rahvas
  
• Avalik suveräänne võim
  

Võrdle „õhukest“ ja „paksu“ riiki
Paks riik sekkub jõuliselt majandusse (sotsiaalriigid, näiteks ajaloost tuntud Nõukogude Liit). Suurem maksukoormus. Õhuke riik on riik, kes sekkub majandusse võimalikult vähe (Liberaalriigid, Eesti)

Mis on ühishüve?
Valitsuse poolt maksude kogumisega korraldatud hüved, mis on mõeldud kõigile (haridus, teed, tänavavalgustus)

Missugune võiks olla Eesti elanike sotsiaalse kihistumise mudel?
Eesti sotsiaalne kihistumine on sotsiaalsel võrdsusel rajanev . Enamik inimesi on keskmise sissetulekuga ja väga rikkaid ja väga vaeseid on vähe.

Kirjelda tööhõive muutumist ühiskonna arenedes?
Kui ühiskond vananeb, on pensionieas inimesi rohkem, kui inimesi, kes käivad tööl. Pensioniiga on tõstetud ja 2017 . aasta novembrikuu seisuga on tööhõive viimase 20 aasta kõrgeim – 68.3%

Millised olid tööstusliku pöörde tagajärjed?
Euroopas algas linnastumine ning ära hakkas kaduma külakogukondlik eluviis. Töö tegemine muutus lihtsamaks ning tootmine masinate abil kiiremaks ja efektiivsemaks. Massiline tehaste rajamine

Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda
Erinevalt industriaalsest ühiskonnast kasutatakse postindustriaalses ühiskonnas kõrgtehnoloogiat ning tähtsal kohal pole enam lihttöölised, vaid kõrgelt haritud spetsialistid

Iseloomusta Karl Marxi arvamust kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest
K. Marx näitas, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei saa oma töö eest võrdset palka toote müügihinnaga, siis kapitalist saab kasu tööliste arvelt ja ekspluateerib töölisi. Kapitalistlik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida. Mõte on õige ning nii on väitnud ka Adam Smith ja David Ricardo , olles Marxiga samadel seisukohtadel. Samas ei saa maksta töölistele müügihinnaga võrdset palka, kuna kaoks ära kasum ja tekiks küsimus, kas firmad saaks tootmist jätkata.
Marx uskus, et erinevatel ühiskonnaklassidel on erinevad huvid, mis tekitavad klassikonflikti. Ebaõiglast ühiskkonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel.

Iseloomusta üldistavalt demokraatia ja diktatuuri vahekorda tänapäeva maailmas
Demokraatiat on tänapäeva maailmas rohkem, kui diktatuuri ning toimub siirdumine demokraatia poole. Parimaks näiteks diktatuurist on Põhja-Korea, kus elanike eraelu üle on täielik kontroll ning kasutusel on karm tsensuur ning puudub võimude lahusus

Iseloomusta parempoolseid ideoloogiaid
Parempoolsed ideoloogiad üritavad säilitada traditsioonilisust ja ei ole muutustele vastuvõtlikud. Näited parempoolsetest on Liberalism ja konservatism

Iseloomusta vasakpoolseid ideoloogiaid.
Vasakpoolsed ideoloogiad on reformimeelsemad ning taotlevad seda, et riik rohkem majandusse sekkuks. Sotsialism, kommunism

Selgita esindusdemokraatia mõistet
Esindusdemokraatia korral valivad kodanikud oma esindajaid parlamenti või kohalikku omavalitsusse ning nad võivad valida neid erinevalt. Valitud inimesed peavad kasutama oma võimu rahva nimel

Pane kirja tänapäeva demokraatia tunnused

• Vabad ja õiglased valimised
  
• Alternatiivsed teabeallikad
  
• Konkurents võimu nimel
  
• Seaduse ülimuslikkus
  
• Inimõiguste tagamine
  
• Võimude lahusus
  

Selgita skeemi abil võimude lahususe põhimõtet. Näited Eesti kohta
Võimude lahusust on kolme tüüpi: horisontaalne, vertikaalne ja personaalne . Horisontaalne on kõige levinum ja ka Eestis kasutusel olev võimude lahususe tüüp. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim . Vertikaalne võimude lahusus tähendab seda, et üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatud valitsusülesanded. Personaalne võimude lahusus tähendab seda, et üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.

Pane kirja tänapäeva õigusriigi tunnused

• Põhiseaduse olemasolu
  
• Riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt
  
• Kodanikuõigused
  
• Inimõigused
  
• Seaduse ülemuslikkus – kõik on seaduse ees võrdsed
  
• Võimude lahusus
  
• Riigivõimu jaotumine
  

Mis on võimuriigi peamine erinevus õigusriigiga?
Võimuriigis kehtib distsipliin , mis surub alla vabaduse. Õigus on jäetud tahaplaanile ja võimuriik püüab arendada ja kindlustada riigivõimu.

Kuidas on võimalik muuta EV põhiseadust?

• Rahvahääletusel ehk referendumil
  
• Põhiseaduse muutmise vastuvõtmine kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt
  
• Põhiseaduse muutmine Riigikogu poolt kiireloomulisena paragrahv 163 järgi
  

Iseloomusta kehtivat põhiseadust
Esimene põhiseadus võeti vastu 21. detsembril 1920. aastal Asutava Kogu poolt. Kehtiv, ehk neljas põhiseadus võeti vastu 1992. aastal 28. juunil Põhiseaduse Assamblee poolt ning seda muudeti viimati 2007. aastal. Põhiseadus sisaldab riigi toimimise ja teiste seaduste aluseid.

Mille poolest erineb demokraatlik otsustusprotsess valimistel ja referendumil?
Referendumil langetab kodanikkond üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Valimistel kodanikud delegeerivad võimu, valides esindajaid, kes küsimuste üle otsustavad

Leidke valimistel osalemise kohta 2 poolt- ja 2 vastuargumenti.

• Võimalus valida endale meelepäraseid esindajaid
  
• Aktiivsus ühiskonnas
  

• Meelega rikutud sedelid
  
• E-valimine võib olla ebaturvaline
  

Iseloomusta majoritaarset valimissüsteemi
Riik jaotatakse ühemantaadiliseks valimisringkonnaks. Valimised saab võita ainult üks kandidaat – see, kes saab teistest rohkem hääli ning teiste kandidaatide hääled lähevad kaduma. Harilikult tagab see üheparteilise enamusvalitsuse ( Suurbritannia )

Iseloomusta proportsionaalset valimissüsteemi
Riik on jaotatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks. Sellise süsteemi puhul omandavad kandideerijad mandaate vastavalt häälte arvule. Nimekirjapõhiline hääletus saab olla kas suletud või avatud nimekirjaga. Avatud nimekirjas liiguvad enam hääli kogunud inimesed ettepoole (Eesti, Läti, Türgi)

Pane kirja demokraatlike valimiste tunnused

• Vaba konkurents – Kõik hääleõiguslikud kodanikud võivad hääletada ning kõik kandideerimisõigusega kodanikud saavad kandideerida.
  
• Üldisus – Hääleõiguste määratus peab hõlmama suurt osa ühiskonnast
  
• Ühetaolisus – Kõigil häältel on võrdne kaal
  
• Otsesus – Hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest võimalikult suurel määral.
  

Too välja revolutsiooni ja reformi erinevused

• Reform on mingis ühiskonnavaldkonnas toimunud muudatud, revolutsioon on riigipööre, mis tähendab valitsuse või valitsuskorra muutmist
  
• Reform on enamasti ootuspärane
  
• Reform enamasti inimestega kooskõlas, revolutsioon ei pruugi olla
  
• Reformid viiakse ellu rahumeelselt, riigipööre toimub tihti vägivallaga ja võimuhaaramisega.
  

Too välja 2 argumenti demokraatia vastu ja poolt

• Võimalus valida paljude kandidaatide hulgast
  
• Rahvas saab kaasa rääkida ka seaduste muutmisel
  

• Ebaefektiivne
  
• Inimesed on manipuleeritavad
  
• Enamus on võimul