10. klassi kordamine (1)

Geograafia üleminekueksami kordamine
1) Maailma poliitiline kaart ning riigi mõiste: riik – organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust.
2) Erinevad riigivormid : monarhia – riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim; vabariik – riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament ; unitaarriik – lihtriik , millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi; kohalik omavalitsus – tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust; föderatsioon – liitriik, koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse.
3) Maailmamajandus , kuidas seda mõõdetakse, mis seda mõjutab ning majanduse erinevad liigid: maailmamajandus – kõikide maailma riikide rahvamajandused, käsitletuna nende omavahelistes seostes ja suhetes, nagu need ilmnevad maailmaturul, rahvusvahelistes arveldustes, riikidevahelistes laenusuhtes ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses; käsumajandus – majandussüsteem, kus põhilisi majandusotsuseid langetab riigi keskvõim, selle tuntuimaks vormiks on plaanimajandus ; tavamajandus – majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial, on vanimaks majandussüsteemiks, mille kolm majanduse põhiküsimust (mida, kellele ja kuidas toota) lahendab ära perekond või hõim oma võimaluste piires; turumajandus – majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel ning tootjate või teenindajate konkurents määrab toote või teenuse mahu, hinna ja sortimendi.
4) Erinevad ühiskonnad ning tootmisvormid : agraarühiskond – enamik selle liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi; industriaalühiskond – tööstusühiskond, mille aineline ja kultuuriline heaolu on saavutatud peaasjalikult tööstuse ja selle toimel kõigi teiste rahvamajandusharude arendamise tulemusel; infoühiksond – ühiskond, kuhu 1970. aastatest on Põhja riigid hakanud aina enam minema, seal domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötab kvaternaarses sektoris. Traditsiooniline tootmisviis – kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele, asju tehakse sellepärast nii, et neid on niiviisi juba aastasadu tehtud; varaindustriaalne tootmisviis – eeldab suurte inimhulkade koostööd, inimesed peavad olema heal haridustasemel ja riiklik korraldus peab olema selline, mis võimaldab kiiresti välja töötada uusi tehnoloogiaid ning ümberkorraldada protsesse; hilisindustriaalne tootmisviis – järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine; postindustriaalne tootmisviis – tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks.
5) Euroopa Liit (miks, kes, kuidas): asutati esialgu majandusühendusena, kuid on viimastel aastatel arenenud ka poliitilise ja kaitseliidu suunas. Söe- ja teraseühenduse asutasid 1950. a, mille asutajateks olid Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland , Belgia, Luksemburg . Eesmärgiks oli võtta rahvusvahelise kontrolli alla strateegiline tooraine (milleks olidki teras ja süsi) tootmine, et välistada III maailmasõda.
6) Olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid ning nende ülesanne: ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (1945), ülemaailmne rahu- ja julgeoleku organisatsioon; NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949), sõjalis-poliitiline liit; WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon (1948), valitsustevaheline org., tegutseb ÜRO egiidi all, tähtsaim maailmakaubandust reguleeriv institutsioon.
7) Globaliseerumine ning regionaliseerumine ja selle mõju maailmale: Globaliseerumine – tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist ehk üleilmastumist; regionaliseerumine – samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide majanduslike suhete tihenemine, selle alusel riike ühendavate majandusliitude loomine ning nende liitude laienemine uute riikide liitumisel.
8) Maailma rahvastik , selle paiknemine ning rahvaarvu muutumine läbi selle aja ja selle põhjused: hetkel elab maal 6,9 mld inimest ning viimasel poolel sajandil on nende arv hüppeliselt kasvanud. Kõige rohkem inimesi – 5 mld – elab Aasias, Aafrikas elab 2 mld, Euroopas ja Ameerikas elab u. 1 mld elanikku ning Austraalias ja Okeaanias veidikene alla miljardi.
9) Tööhõive ning majanduse struktuur: tööhõive – näitab rahvastiku hõlmatust tööga; tööhõive struktuur – peegeldab töötajate jagunemist majandussektorite , tegevus- ja ametialade jms järgi; tööhõive määr – väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja; majandustegevust jagatakse kolmeks sektoriks: primaarseks (põllu- ja metsamajandus , kalandus ), sekundaarseks (töötlev tööstus, ehitus) ja tertsiaalseks sektoriks (teenindussfäär).
10) Rahvastiku ränded (miks ja kuhu): 15. saj-l kasvas rahvaarv Euroopas kiiresti ning eurooplased rändasid Põhja-Ameerikasse, Kaug- Itta ja Siberisse. Teise rändelaine põhjustas demograafiline plahvatus XX saj keskpaigas Lõuna riikides. Sealt rännati massiliselt Põhja riikidesse. Hetkel on selline ränne võrreldav eurooplase Põhja-Euroopasse sisserände kõrgajaga. Tänapäeval saabub Põhja-Ameerikasse umbes miljon inimest aastas.
11) Religioonid ning tsivilisatsioonid: levinuimad usundid maailmas on kristlus , islam ja budism. Tsivilisatsioon – inimkonna kogu mineviku kestel omandatud majandamis- ja kultuuripärandile tuginev ja pidevalt uuenev, arenev ja nii aineliselt kui ka vaimselt rikastuv elulaad , suhteliselt suletud geograafilises ruumis elav ühiskond.
12) Primaarsektor, selle paiknemine ning mõjud keskkonnale: primaarne sektor – majandussektor, mis hõlmab peamiselt põllu- ja metsamajandust ning kalapüüki. Hõlmab põhiliselt USA, Kanada , Austraalia , LAV-i, Venemaa, Jaapan, Indoneesia ja Euroopa territooriumi. Kui seda kõike liiga laastavalt ja mõtlematult teha, siis on see keskonnale fataalne.
13) Maailma energiamajandus , metallurgia ning selle paiknemist mõjutavad põhjused: energiamajandus – majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise , töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise , turustamise ja müügiga; metallurgia – tööstusharu, mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metallitoodete valmistamisega. Paiknemist mõjutavad energiaallikate ja maagi asukoht, tavaliselt töödeldakse neid samas kohas, kus hangitakse.
14) Masina-, keemia-, kergetööstus: masinatööstus – on masinaid valmistav tööstusharu, milles eristatakse allharudena aparaadi-, tööpingi-, elektroonika-, elektrotehnika - ja arvutustehnikatööstust; keemiatööstus – majandusharu, mis tegeleb keemiatoodete valmistamise ja töötlemisega; kergetööstus – tarbekaupu tootvate tööstusharude kogum, mis hõlmab kanga, rõivaste ja jalatsite tootmise, samuti taimse, loomse ja tehistooraine esmase töötlemise.
15) Tertsiaarne sektor – majandussektor, mis hõlmab teenindussfääri harusid (kaubandus, hotellindus , tervishoid ).
16) Põhja ja Lõuna riigid, nende erinevus: Põhja riigid – Euroopa ja Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riigid ning mõnele muule valdavalt parasvöötmes asuvad riigid, kes on maailmamajanduse liidrid ja valitsejad ; Lõuna riigid – vaesematele ja arengus mahajäänud riigid, valdavalt palavvöötmes asuvad riigid, mis maailmamajanduses sõltuvad Põhjast.
17) Linnastumine ja seda mõjutavad põhjused: linnastumine – e urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende osatähtsuse suurenemine, rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad maalt linna, laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis.