Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskonnaõpetuse mõisted 12. klass (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Avatud
ja suletud nimekirjad-
iseloomustab
sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal
on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda
muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli.
Avatud
nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides.
Demokraatia
-
rahvavõim;
poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud
saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud
õigused
Erakond
-
ideoloogiline
poliitiline rühmitis
Esindusdemokraatia
Ühiskonnaõpetuse mõisted 12-klass #1 Ühiskonnaõpetuse mõisted 12-klass #2 Ühiskonnaõpetuse mõisted 12-klass #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hannahm Õppematerjali autor
põhi mõisted 12. klassi ühiskonnaõpetusest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
pdf

U�hiskonnaõpetuse mo�isted

Absoluutne monarhia- ​kogu võim kuulub ühele valitsejale Agraarühiskond- põllumajandusühidkond. Põlluharimine, karjakasvatamine, valdavalt maaelanikud, elatusvahendid valmistati ise Anarhism- ​poliitiline teooria, mille filosoofia aluseks on üksikisiku piiramatu vabaduse ja individualismi propageerimine Avatud nimekiri- ​iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. suletud nimekiri- ​valimiste reegel, mille puhul määrab kandidaatide järjekorra partei nimekirjas kindlaks partei ning pärast valimisi jagatakse valimisnimekirja poolt saadud mandaatid vastavalt sellele nimekirja järjestusele. Demograafia- ​rahvastikuteadus uurib rahvastiku suurust, struktuuri, rahvastikusündmusi (sünnid, surmad, ränne), rahvastikuprot

12. klassi ühiskond
thumbnail
2
doc

Nüüdisühiskond

NÜÜDISÜHISKOND ­ tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND ­ tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND ­ ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND ­ ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND ­ ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor ­ riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor ­ eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor ­ kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. HEAOL

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
7
docx

ÜHISKOND: sotsioloogia

ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, raadio, ajalehed) Anarhism- 1

Ühiskond
thumbnail
20
doc

Ühiskonna kursus

Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond ­ suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ­ ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond ­ võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond ­ tööjaotus ­ perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ­ ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekon

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
3
docx

Ühiskonnaelu

kohtadel olevate inimeste rolli ületähtsustamist sealses poliitiliste otsuste tegemisega. Demokraatia tunnused ­ vabad ja õiglased valimised; alternatiivsed teabeallikad; konkurents võimu nimel; poliitiku sõltuvus valijate eelistustest; seaduste ülimuslikkus; seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest; kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle; vähemuse õigustega arvestav enamuse võim. 7. Mõisted Argument ­ põhjendus, tõestusvahend Elitaarne ­ tippklassi kuuluv Etniline ­ rahvusliku kuuluvusega seoses olev Globaliseerumine ­ ülemaailmseks muutumine Hierarhia ­ allumissüsteem, järjestus, võimuredel Infrastruktuur ­ majandusharusid teenindav ja nende toimimist ning arengut tagav rahvamajanduse allsüsteem, nt side, teed Institutsiion ­ riiklik, majanduslik, kunstiline vm sotsiaalne asutus Investeering ­ rahapaigutus kasumi teenimise eesmärgil

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
10
docx

KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS

KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND ­ suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON ­ inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS ­ inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonna

Ühiskond
thumbnail
21
doc

Ühiskonna eksami konspekt

1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond ­ küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond ­ sai alguse tööstuspöördest Ing

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
42
doc

Ühindkonna eksami kordamine

1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tööstuspöördest I

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun