Õiguse alused eksamiküsimused-vastused 1-63 (0)

1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium -riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed , õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas-kodanikud,kodakondsuseta isikud.
2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja
presidentaalset vabariiki? Monarhia ,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel.
3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon.
4. Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega.
5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse põhisuunad.sise-ja välisfunktsioonid.sisefunktsioonid-riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon,õiguskorra tagamine,sotsiaalmajandus, kultuurilis -kasvatsulik f. Välisf- kaitsef,vastastikune koostöö ja abif.
6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat- riigiorganite systeem,mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan-riigiaparaadi struktuurne element,selle funktsionaalne osa. Liigitus-seadusandliku,täidesaatva ja kohtuvõimu oraniteks.
7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab õigusele vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu.õiguses väljendub riigi tahe .
8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik , totalitaarriik ? Mis on
sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Õigusriik-riigivõimu selline õiguslik korraldus,mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Politseiriik-selline riigivõimu korraldus,mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi,pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu,inimeste eraelu on ykskiasjalikult reglementeeritud. Haldusriik-kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Sotsiaalriigi eesmärk-sotsiaalse õigluse tagamine.
9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon ,õigus tekib poliitilise tegvuse protsessis.õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus.
10. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õigusel on majandusele reguleeriv toime,ykski riik ei saa oma majanduse korraldamisel läbi õiguslikke vahendeid kasutamata.
11. Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu,
orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu? Teooriad- seotud tööjaotuse kujunemisega,territoorium. Lepinguteooria ,orgaaniline teooria, võimu teooria. Lepinguteooria-riik luuakse lepingu sõlmimisega. Orgaaniline teooria-riik ise on loomulik,orgaaniline yhiskonna struktuur, kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus. Võimuteooria-tänu yhe inimgrupi võimule luuakse poliitiline yhendus.riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel.
12. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? 1.õigus on käitumisreeglite kogum.2.riigi poolt kehetstatud normide kogum.3.õiguses väljendub riigi tahe4.on yldkohustuslike normide kogum.5.õiguse täitmist tagatakse riigisunniga.6.õigus peab vastama yhiskonna õiglustundele. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev.
13. Mis eristab õiguse juriidilist , sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline-õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik ,mis on väljendatud õigusatkides. Sotsioloogne-on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord,mitte aga seaduse tekstid. Loomuõ- on rajatud õiguse, eetika ,õigluse tiheda seose tunnustamisele.
14. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus
riigivõimust?
15. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist ,indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist.
16. Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise
eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Indiv. eeliseks on et ta võimaldab lahendada probleemi arvestades situatsiooni ja isiku eripära,puuduseks on et tuleb läbi töötada lõpmata palju situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus.puuduvad yhekordsed lahendid. Norm-puudus,see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust.inimeste käitumist korraldatakse yldise reegli abil.
17. Milline norm on sotsiaalne norm? On yldise iseloomuga käitumisreegel,mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja nt yhiskonnaga.
18. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja
elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?moraalinormid,korporatiivsed normid,tava,religioosed normid,välise kultuuri normid,
19. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi
funktsioonid?õigusnorm lähtub riigist,selle täitmine tagatakse riigi sunniga,on yldkohustuslik käitumisreegel,annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused,on formaalselt määratletud reegel.funkt-on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist.-
20. Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on üldkohustuslik norm, mis on tagatud riigi poolt ning suunatud kas rahvale üldiselt või teadud isikute ringile .
21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigurnorm reguleerib inimese käitumist käsu või keeluga , mis jõuab adressaadini teadvuse kaudu.
Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi:

• Hüpotees – õigusnormide kehtivuse tingimus.
  
• Dispositsioon – näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi.
  
• Sanktsioon – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul
  

22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hypotees-----1.määratletud hyptees,suhteliselt mööratletud h,määratlemata h,
23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?lihtne d, kirjeldav d,
24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?kriminaalõiguslikud s, halduss,distsipliinis, varalised s.
25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides?vajalik käitumismudel tuleb anda adekvaatselt edasi selle lugejatele.
26. Mis on õigusharu?on õigusnormide kogum,mis moodustab iseseisva osa õigussysteemist ja millega reguleeritakse ryhma yheliigilisi yhiskondlikke suhteid.nt tööõigus.
27. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod.
28. Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset
reguleerimismeetodit autonoomsest?on juriidiliste vahendite kogum,mida kasut yhiskondliku suhte reguleerimisel kõige efelktiivsema tuelmuse saavutamiseks.autonoomne meetod on eriti ilmne varaliste suhete reguleerimisel,autoritaarne aga riigivalitsemise valdkonnas.
29. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? On õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
30. Mis on õigussüsteem? Lk 56 rohelisest. On õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine yhtsus,õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
31. Mis on õigusperekond?on õigussysteemide ryhm ,mis rajaneb samal või yhesugusel õiguslikul doktriinil,normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
32. Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika
õigusperekonda? Romaani-õigusteaduses on pea tähelepanu pööratud õigusnormile,mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele. Anglo-seal on õigusemõistmist reguleerivad normid tähtsamad kui käitumise üldised reeglid,õiguse allikaks ei ole normatiivne akt vaid kohtu-ja halduspretsedent.
33. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus.
34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Tabelist lk 56
35. Esitage skemaatiliselt:
a) ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning
b) kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa.vaata pilti
c) Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?kuulub avaliku õiguse alla
36. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme
on ajaloo jooksul kasutatud?on õigusnormi väljendamise viis,mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile yldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava,õigusteadus(juristide arvamus),kohtu-ja halduspretsedent,leping,õigustloov akt,rahvusvahelise õiguse yldtunnustatud põhimõtted ja normid,euroopa liidu õigusaktid.
37. Mis on tänapäevased õiguse allikad? õiguslikud tavad
Ølepingud
Økohtulahendid ehk –pretsedendid
Øõigusteadlaste arvamused
Øõigustloovad aktid
38. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?ta on oma iseseisev õigussysteem,milles eristatakse esmast ja teisest õigust.
39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele?
40. Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?yldakt sisaldab yldkohustuslikke käitumisreegleid.indi-paneb kohustused konkreetsele subjektile
41. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?põhiseadus,orgaaniline seadus, lihtseadus .
42. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?1.seaduse algatamine,2.seaduseelnõu arutamine ,3.seaduse vastuvõtmine,4.seaduse väljakuulutamine,5.seaduse avaldamine.
43. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude
koostamisel?
44. Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on
nende aktide juriidiline jõud?
45. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on
nende juriidiline jõud?
46. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord? Seadus jõustub 10.päeval pärast riigi teataja avaldamist,kehtivus lõppeb tema kehtivusaja lõppemisega v kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva oragni poolt.
47. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? Tagasiulatuva jõuga on seadused,mis seda sõnaselgelt seletavad. Ja kriminaalseadus,kui ta kõrvaldab teo karistatavuse v kergendab karistust.
48. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad yldjuhul kogu riigi territooriumil.
49. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes.sõltumata sellest kas nad on riigi kodanikud.
50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see
toimub?tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud systeemi,ryhmitamist kindlas järjekorras. 1. inkorporeerimine 2. kodifitseerimine .
51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest
ühiskonnasuhetest? 1.õigusnormide nõuetest kinnipidamine2.õigusnormide kasutamine3.õigusnormide rakendamine
52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhe on inimeste vaheline seos,mis tekib õigusnormi alusel.ja juriidiliste õiguset ja kohustuste kaudu.selle säilimise tagab riik.
53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt ? Isiku võime olla õigussuhtest osavõtja,peab olema teovõime ja deliktivõime.
54. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle
moodustavad? Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu.
55. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt? Materjaalne ese,vaimne v muu sotsiaalne hyve,mis rahuldab yksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.
56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?suhete valdkonna.õigussuhte struktuuri järgi. Riigiõiguslik,haldusõiguslik,tööõiguslik ,perekonnaõ jne.
57. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise,muutumise või lõppemise.
58. Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse
praktiline tähtsus?
59. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
60. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse
realiseerimise teistest vormidest?
61. Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess?
62. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse , põhistatuse,
otstarbekuse, õigluse seisukohalt?
63. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte?