*Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omanik, klient, võlgnik, investor, palgatööline jne) 3. Selgita: õhuke ja paks riik. Kas Eesti on õhuke või paks riik? Põhjenda. - Õhuke riik valitsuse vähene sekkumine majandusse (liberaalriik). Paks riik valitsuse jõuline sekkumine majandusse (sotsiaalriik). Eesti on õhuke riik, kuna kodanikkude majanduslik kindlustatus sõltub neist endist. 4. Mis on ühishüve? Kuidas jaguneb (näidetega)? Millised on ühishüvede allikad? - Ühishüve ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas
1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö küsimused. 1. Sõnastage sotsiaalriigi ja liberaalriigi peamine erinevus. Sotsiaalriik pooldab, et ühiskonnaliikmed oleksid võrdsed, riik kehtestab ka rohkem makse, kuid liberaalriik pooldab seevastu vabadust majanduses ning riik sekkub vähe. 2. Miks on sallivus ehk tolerantsus ühiskondlik väärtus? Kas tolerantsusel on piirid? Põhjendage oma seisukohti eluliste näidete varal. Väärtus sellepärast, sest kui sallivust ei oleks siis ei saaks ühiskonnas toimuda õiglane otsuste langetamine ja oleks rohkem vägivalda. 3. Mis on demokraatliku riigivõimu üldine eesmärk? Et riigis valitseks rahvavõim, kas esindusdemokraatia või osalusdemokraatia nöol. 4
Sellist ühiskonda iseloomustab eelkõige kõrgtehnoloogia kasutamine. Tööstusühiskond vajas hulgaliselt lihttöölisi, postindustriaalne aga haritud spetsialiste. Teenindus- ja infoühiskond- tööviljakuse tõus, tootmiskulude vähenemine, ulatusliku tööjõu vabanemine. Tänapäeva arenenud riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda üle poole haarab nn infosektor. Majandustegevus tugineb teadusuuringutele. 1.4 Riik ja riigivõim Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Kolm olulist tunnust: rahvas, territoorium ja avalik suveräänne võim. Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Läbikukkunud riik- ei täida riigi ülesandeid, pole diplomaatilisi suhteid teiste riikidega, pole kontrolli elanikkonna ja territoorimu üle, sotsiaalhoolekanne pole küllaldane.
konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜÜSIOSAKONNALT TELLITUD UURINGUD *Erimärgistatud kütuse aktsiis (2008) *Piima kokkuostu korraldamine EL riikides (2009) *Karusloomakasvatus ja loomade kasutamine tsirkustes EL riikides (2009) ÜHISKONNA KIHISTUMINE *Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. *Sotsiaalne mobiilsus-inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise . *Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne Klassid ja staatused *Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks materiaalne olukord. *Tänapäeval klassipiirid hägustuvad, kasvanud on sotsiaalne mobiilsus . Kasvanud
Põhjendage oma arvamust. | 6. Kumb on ühiskonnale suurem probleem: kas tööpuudus või tööjõupuudus? | 7. Passiivne ja aktiivne tööhõivepoliitika. Tooge näiteid. | 8. Milliseid võimalusi pakub Töötukassa? | 9. Mida tähendab struktuurne tööpuudus? | 10. Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? millised on selle näitajad? | 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille poolest erineb sostiaalteenus sotsiaaltoetustest? Tooge näiteid. | 16. Millised on Eestis kehtivad sotsiaaltoetused? | 17. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused. | 18. Absoluutne ja suhteline vaesus. Mõistete selgitus, statistika analüüs. | 19. Mida tähendab sotsiaalne sidusus? | 20
Ebavõrdsus suur. See oli iseloomulik keskaegsetele agraarühiskondadele. Tüüp B – sotsiaalse hierarhia igal järgmisel astmel on vähem inimesi. See iseloomustab varakapitalistlikku ühiskonda. Keskmise inimese positsioon parem kui A’s Tüüp C – püramiidisarnane, väga vaeste inimeste tagasihoidlik osatähtsus ühiskonnas tervikuna. Keskmine inimene tunneb end hästi. Seda iseloomustab kaasaegne kapitalistlik heaoluühiskond. Tüüp D – sotsiaalset võrdsust soodustav ühiskond, väga rikkaid ja väga vaeseid inimesi on vähe. Keskmiseid inimesi palju. Sellise tüübi poole peaksid liikuma postsotsialistlikud riigid. Tüüp E – sotsiaalsel võrdsusel rajanev ühiskond. Enamik koondunud tipu lähedale, madalal on suht vähe. 7. Sooline võrdõiguslikkus – mis see on ja millised probleemid sellega Eesti ühiskonnas seonduvad. naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. Klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke ja paks riik. Ühishüved. - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted. Kolmas sektor: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, puhtalt vabatahtlik tegevus, kus
Kõik kommentaarid