50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
JaneJ
Õppematerjali autor
1. Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Araablast e usk oli polüteistlik. Arvukatele jumalatel e püstitati austus o bj e ktiden a kujusid, austati ka paljusid loodu s o bj e kt e, sh kive. Neist tähtsaim mu st m et e oriit asu b Meka s, m üürituna Kaaba templi seina selle juurde korraldati ps eri piirkonda d e st iga aastas eid suuri palver änn akuid. Meka muutus araabla st e tähtsaim ak s usuk e s ku s e k s , palver änn aku d tõid kaup m e e s t el e suurt tulu. 2. Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus · Usutunnistus seisn e b kuulutus e s , et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muham
Albu Põhikool Transpordist ja majandusharudest Ettekanne Koostaja: Merilin Talimaa Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b ka u b a kiir e sti ko h al e
ertid e g a. 19191920 töötas ta Tallinna Kõrg e m a s Muusikako oreli olis ja komp o sitsioo ni õp p e j õ u n a. Muus e u mi algatajak s oli e e sti kunstnik ja vanavara koguja August Pulst . Muus e u m asub Tallinna vanalinna Assauw e tornis ja selle g a ühend atud hoon e s . pe al e Pe et er S üd a surm a hakkas muu s e u mi g teg el e m a Artur Kapp . Esti Te atri ja Muusika m uu s e u m kogub, s äilitab, uurib ja tutvustab e e sti tetra ja muu sika elu puutuvat materjali . Muus e u m korraldab näitusi, tema atilisi konts erte, diskus si o o n e ja m äl e stu s õ htuid . Suvis el p
jää sulamisel ruumala väheneb 9%, seejuures soojusmahtuvus C kasvab peaaegu 2 korda (edasi vahemikus 0 - 100C peaaegu ei muutu) Molekuli ehitus Vaid tühine osa vee molekule (25C juures: 1 5.109 kohta) on dissotsieerunud võrr. H2O H+ + OH- kohaselt + + prooton H + H2O H3O H3O+ + H2O H5O2+ Sellistes kompleksides on kaugus O ... O tunduvalt väiksem vesiniksideme pikkusest neutr. molekulides Vesinik ei asetse selle "lühenenud" sideme keskel, vaid on ühele O-le lähemal, mille põhjuseks on H3O+ (oksooniumiooni) esinemine vees. - oluline tähtsus paljudes (sh. biol.) süsteemides Põhiliselt esinevad veemolekulid (toatemp-l) kaksikassotsiaatidena (H2O)2 2H2O temp-l alla 4C ka (H2O)3 2 assotsiaatidest tingitud kõrge soojusmahtuvus Keemilised omadused
ja seal lahustunud toitaineid maapinnast; moskiitovastsed jt. Pindpinevust vähendab vee temperatuuri tõus, vees lahustunud soolad, pindaktiivsed ained (klassikaline katse: münt ujub veeklaasis; "merevaht") 7)Vesi on ainuke ühend Maal, mis eksisteerib kõiges kolmes agregaatolekus: vedelas, tahkes ja gaasilises. Ühest olekust teise muundumisse on kaasatud suured hulgad soojusenergiat. Suur tähtsus soojusenergia ümberjaotumisel Maa atmosfääris. 8)Vee jäätumisel selle ruumala suureneb (ca 9%). Vesi on ainuke ühend Maal, mille maksimaalne tihedus ei ole tahkes olekus. Veekogude jäätumisel ei vaju jää põhja takistab veekogude põhjani jäätumist, vooluveekogude üleni kinnikülmumist. Isolatsioonikiht. 9)Vee tihedus sõltub temperatuurist. Puhta vee tihedus kõrgeim 4o C juures. (Kaksikassotsiaatide kontsentratsioon on kõrgeim) Temperatuur Tihedus (grammi (Celsius) kuupsentimeetris) 0 (tahke) 0
Hõb e on ke e miline ele m e nt, süm b ol Ag (ladina ke el e s arg e ntu m ). Hõb e on peh m e läikiv suurima pe e g e l d u s v õi m e ning elektri ja sooju sjuhtivus e g a erak ord s e lt plastne ja h ästi se pi statav m etall. Ta kuulub vääris m et allide hulka. Ke e milis elt on h õb e väga püsiv, kuid reag e e ri b õhus sisalduva ve e ja hapniku manulus el ve siniksulfiidiga; selle tagaj ärjel tekib hõb e e s e m e t e l e tume Ag2 S kiht. Peal e hõb e d a ü h e n dite leidub loodu s e s ka eh e d at h õb e d at. Arvatava sti se e p ä r a st kuulub hõb e ele m e ntid e hulka, mida inimkond tund ma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõb e e ht e d ja nõud pärinev ad IVIII aastatuhand e st e. m. a
Marseillais Laul kuulutati ri dlu s riigihümn ven igihümniks 14. juulil 1795. u s , Selle kirju tas Roug , v õ rds 26. aprill i 1792. L et de Lis le ööl va adu s Vab de guerre aulu nim stu
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid