Riigiõigus (0)

Avalik õigus
Riigiõigus Hms

• Ps Pr
  
• Valits korraldus
  
• Põhiõigus
  

(õppik Taavi Annus)
(usa varasema kohtu praktikad )
(Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust)
Õigus Eestis
Avalik õigus
(avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline
Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas)
Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri
Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus)
Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel
Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest
Rahvus-uhendab keel,kultuur,
Kodakondsus
1)Seaduse alusel(sünniga)
2)Haldusaktiga( keeleoskus ,õigusaktide tundmine ,residentsusnõue,elukohanõue,öegaalne sissetulek)
Kaotamine

Vabastamine

Äravõtmine

Kaotanuks lugemine(muu kodakondsuse vastuvõtmisega)nt Riigi reetmine
Määratlemata õigusmõiste- kaalutlus õigus
Kodakondusega Kaasnevad õigused ja kohustused-

Õigus teostada võimu(vallimine,rahvahääletus,avalik teenistus ,erakondadesse kuulumine )

Nii öeldav kodaniku põhiõigused

Õigus asuda Eestisse ja õigus mitte olle välja saadetud
SUVERÄÄNSUS

• Tänapäevane suveräänsus vs absoluutse Monarhi Suveeräänsus
  

• Foormalsed(territoriaaalsed)Piirangud
  

• Materiaalsed(rahvusvaheline õigus)Piirangud
  

PÕHISEADUS

• Õiguse süsteemi tipp
  
• Valits korrald alus
  
• Põhi õigused
  
• Riigi korraldus alus paragraph 1
  

ÕIGUSTE AKTIDE HIERARHIA
Põhiseadus´-Euroopa Liidu õigus
Seadus
Välis lepping
Määrus
Haldus akt
EUROPAA LIIDU ÕIGUS

• ESMANE ÕIGUS-liitumis leppingud,riikide üldine õigus
  
• TEISENE ÕIGUS- määrus,direktiv(soovituslik,,otsus,soovitused ja ettepanekud
  

Preambula-sissejuhatus,
Säte-predpisanije
TÕLGENDAMINE-keeleline,ajalooline,esmärgipärane,süstemaatiline.
PRINTSIIPIDE OLEMUS, ROHKUS ,HIERARHIA,ÕIGUSLIK SIDUVUS .
PS prgh.10
1)demokraatia
2)õigusriik
3)sotsialriik
4)inimväärikus
MUUD-
1) Rahvusriik
2)Unitaarriik
3)Vabariik(res publica ja freistaat)
ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTE
ÕIGUS ON KUNINGAS!
ÕIGUSRIIK vs SEADUSRIIK
ALLAPRINTSIIBID-

võimu seaduslik teostamine

)võimude lahusus

Õiguskindlus

Proportsionaalsus ja kaalutlusõigus

Hea halduse põhimõte

Riigivõimu kohtulik kontroll
RIIGIÕIGUS 15.01.13
1)Vangivalvurite seaduslike õiguste rikkumine
2) Endised kürged riigiamtnikud kohtu all
3) nukuteater rikud väidetaavalt autoriõigusi
On inimeste õigused rikkutud.
VÕIMU SEADUSLIK TEOSTAMINE
VÕIMUDE LAHUSUS

• PERSONAALNE (EI SAA OLLA ÜHE AJAL KOHTUNIK JA MINISTER VÕI PROKUROOR PEAB VALIMA )Nt veel ei saa olla parlamendi liige ehk minister
  

• fUNKTSIOONALNE
  

ÕIGUSKINDLUSTUS
ALAPRINTSIIBID
1)Tagasiulatuva jõu keeld
2)Õiguspärase ootuse põhimõte(usalduse kaitse)
3) Õigusselgus(on õigus seadusega tutvuda)
4) Õigusrahu
5) Vacatio Legis (period)
6)Avaldamiskohu
stus
PROPORTSIONAALSUS JA KAALUTLUSÕIGUS

KAALUTLUSÕIGUS JA MÄÄRTLEMATA ÕIGUSMÕOISTE vs ÕIGUSKINDLUS?

PROPORTSIONAALSUS

• Eesmärk
  
• Sobiv(sobivad kõik vahendid mis viivad esmärgini)
  
• Vajalik(vähem koormaks eesmärgini)
  
• Mõõdupärane
  

HEA HALDUSE PÕHIMÕTE
1)Ps prgh 14,EL PÕHIÕIGUSTE HARTA art 41,EROOPA OMBUDSMANI KOODEKS
2)AVATUD SISUGA
3)AMETNIKE MOORAAL
4)EELKÕIGE SUUNAVIIT
5)kaasamine,põhjendamine, selgitamine , uurimine jne. SISULINE
LEGITIMATSIOON
PERSONAALNE KAUDNE
VAHETI
VALIMISED RK DM VD K-A
PÕHIÕIGUSE-olemus,eesmärk
PÕHIÕIGUSED ja INIMÕIGUSED
RHV PÕHIÕIGUSTE ARENG-esimese,teise ja kolmanda ringi põhiõigused
PÕHIÕIGUSTE GRUPID

Vabdusõigus

Võrdsusõigused

Sotsiaalsed põhiõoigused
PÕHIÕIGUSE ÕIGUSTATUD SUBJEKT

Igaühe põhiõigused

Kodanike põhiõigused

Erisubjektiga põhiõigused

Füüsilised isikud ja/või juriidilised iskud (sh JI staatust mitteomavad ühendused)
PÕHIÕIGUSE KOHUSTATUD SUBJEKT
1)RIIK
2)ERASUBJEKTID(PS prghp 19 lg 1,prgh 25)
PÕHIÕIGUSEST LOOBUMINE

Nn siin ja praegu loobumine

Tulevikku suunatud loobumine

Vabatahtlikkus
PÕHIÕIGUSTE KAITSEALA
1)ISIKULINE KAITSEALA-keda kaitstakse
2) ESEMELINE KAITSEALA-mida kaitstakse
PIIRAMISE KONTROLL
1)PÕHIÕIGUSE LEIDMINE,KAITSEALADE MÄÄRAMINE
2)PIIRANGU TUVASTAMINE
3)PIIRANGU FORMAALNE ÕIGUSPÄRASUS
a)seadus
b)menetlusnõuete järgimine
c)seadus kättesaadav
d)arusaadav
e)reservatsioonile vastavus
4)PIIRANGU MATERIAALNE ÕIGUSPÄRASUS
a)proportsioonalne
b)moonutamise keeld
VALITSEMISKORRALDUSI-RIIGIKOGU,VALITSUS, PRESIDENT ,KOHUS
RIIGIKOGU FUNKTSIOONID
1)SEADUSANDLIK FUNKTSIOON

• Seadused(õigustloovad aktid,sh välislepingud)
  
• Kõige olulisemad üksikaktid( riigieelarve ,varaliste kohustuste võtmine.erakorralised seisukorrad,mobilisatsiooon,jne)
  
• Seisukohad oluliste EL õigusaktide osas
  

2) VALIMISFUNKTSIOON

• Personaalse legitimatsiooni andmine peaaegu kõigile kõrgematele ametiisiku(peaministre,õiguskantsler, Riigikohtu liikmed,riigikontrolör,jne)
  

3) KONTROLLIFUNKTSIOON
Eelkõige täidesaatva võimu kontroll
Seadusandlikud raamid (sh riigieelarve)
Arupärimised(VV liikme,õiguskantsler,riigikontrolör,jne)
Uurimiskomisjon
Riigieelarve täitmise aruanne
4) AVALIKUSTAMISFUNKTSIOON
5)istungid reeglina avalikud
Diskussioon
RIIGIKOGU LIIKME STAATUS

• LIIKMETE ÕIGUSED
  

Osaleda Riigikogu töös(istungid,algatused,hääletused,arupärimised,sõnaõigus,jne)
Osaleda fraktsioonide ja komisjonide töös
Saada töötasu

• VABA MANDAADI PÕHIMÕTTE
  

Ei ole õiguslikult seotud keelegi juhistega,sh välijate siiski jääb poliitiline vastutus
Puuduvad võimalused mistahes „lepinguteks“ selle põhimõtte vastu
Erakondlik vüi fraktsiooni kuuluvus ei mõjuta liikmelisust
Praktikas siiski rahvast ja erakonnast distantseerumine piiraztud
1)VALITSUSE FUNKTSIOONID
1)POOLITILISE JUHTIMISE FUNKTSIOON

• Leadership vs administration
  
• St täidesaatmisele lisaks ka poliitikate kujundamine ja poliitiliste otsuste tegemine
  
• Väljund-seadusalgatus,riigieelarve eelnõu koostamine
  

2)HALDUSFUNKTSIOON

• Valitsusasutuste tegevuse suunamine ja koordineerimine ,suuniste jagamine
  
• Klassikaline täidesaaev tegevus,määrusandlusõigus
  
• Suhltemine teiste riikidega jne
  

VALITSUSE MOODUSTAMINE

• ÜLDKORD
  

Riigikogu valimised-Prisidenti ettepnek
Peaministrikandidaadi osas-Riigikogu kiidab
Peministrikandidaadi heaks-peaminister esitab valitsuse
Koosseisu presidendile-president nimetab valitsuse amatisse

• VOLITUSTE TEKKIMINE
  

Ametivande andmine Riigikogu ees

• VOLITUSTE LÕPPEMINE
  

Tagasiastumine(sh valitsuse korraline vahitus)
VALITSUSE ORGANISATSIOON
KOLLEGIALORGAN
Peaminister ja ministrid
Otsustakse kollegaalselt
VALUTSUSE LIIKME STAATUS
IMUNITEED
AMETIUHENDUS
VABARIIGI PRESIDENT
29,01,2013!
PRISIDENTI FUNTKSIOONID
1)ESINDAMINE VÄLISSUHTLEMISES
Diplomaatide lähetamine ja vastuvõtt
Ratifitseerimiskirjadeallkirjastamine
Ei tähenda iseseisvust välispoliitikas!
2)RIIGINOTARI FUNKTSIOON
Vormiline ,otsustusõiguseta tegevus seoses teatud riiklike toimingutega,sh valimiste väljakuulutamine,Riigikogu uue kooseisu esimese istungi kokkukutsumine,jne
3)ISESEISEV POLIITILE FUNKTSIOON
Seaduste völjakuulutamine/väljakuulutamisest keeldumine
Ametnike nimetamine(kas on sisuline otsustuspädevus)
Austmete,autasude,teenetemärkide andmine
Armuandmine (ei ole amnestia !)
Peaministrikandidaadi nimetamine
Riigikaitseküsimused
Ettepanekud kõrgete ametnike nimetamiseks
Riigikohtu esimees,riigikotrolör,jne
Põhiseaduse muutmise algatamine
Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutaminevalitsuse umbusaldamisel(kui suur on vabadus otsustada)
Seadusandlus(millal rakendub_piirangud)
KOHUS
KOHTU FUNKTSIOONID
1)ÕIGUSEMEÕISTMINE

• Süüasjades
  
• Kriminaalasjad,ja Väärteoasjad
  
• Olemuseks süütegude tuvastamine ja karistuse mõistmine
  
• Tsiviialsjades
  
• Eraisikute vahelised vaidlused
  
• Haldusasjades,ehk avaliku võimu kontroll
  
• Põhiseaduslikkuse järelevalve
  
• Seejuures vaid Riigikohus on pädev tunnistama õigusakti põhiseadusega vastuolus olevaks
  

KOHTU FUNTKSIOONID
1)Õigusemõstmise välised funktioonid

• Täitevvõimu ülesanded
  
• Registrite üidamine(nt kinnistusraamat,äriregister)
  
• Hoolduse,eesktoste seadmine
  
• Seadusandliku võimu teostamine
  
• Seaduste kehtetuks tunnistamine põhiseaduslikkuse järelvalve raames
  
• Tõlgendamine
  
• Lünkade ületamine
  

KOHTUNIKE STAATUSE

• EESMÄRK-sõltumatud kohtud ja kohtunikud
  

-kohtuhalduse probleem

• AMETIKOHA KINDLUS
  

-ametisse nimetamise protseduur ,kus oluline roll kohtusüsteemil enesel ,mitte täitevvõimul
-eluaegsus,tagamaks erapooletust,kohustuslik
Pensioniga ,raske üleastmise korral vabastamine

• TASU JA AMETIHÜVIDE KINDLUS
  
• AMETIKOHTADE ÜHIÖDAMATUS
  
• IMMUNITEET
  

KOHTUNIKU SÕLTUMATUS MENETLUSOSALISEST
1)Õiglane menetlus(erapoletus ja sõltumatus konreetse kohuasja menetlemise)
2)huvide konflikt
3)kohtuniku eelarvamused (nt varasemad seisukohad,arvamused juhtumi kohta)
4)vabadus otsuse langetamisel(ei ole seotud 3.isikute arvamusega,nt haldusorgani käsitlus teatud normist )
KOHALIKU OMAVALITSUSE FUNKTSIOONID
2)RIIKLIKUD ÜLESANDED

• Riik saab pana kahalikule omavalitsusele ülesandeid
  
• Rahastatakse riigieelarvest
  
• Erimieelsuse lahendatakse läbi järelvalve st mitte kohtus
  
• KOV saab võtta riklike
  

KOHALIKU OMAVALITSUSE ORGANISATSIOON

• ÜHETASANDILINE
  

-vallad ja linnad
-maakonnad ei KOV süsteemis

• JUHTUMINE KAHETASANDILINE
  

- volikogu (Riigikogu)
Kõik KOV pädevuses olevad kpsimused,kus organit ei täpsusta.
ÕIGUSKANSLER
ÕIGUSKANSTLERI FUNKTSIOONID

• ÕIGUSTLOOVATE AKTIDE PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE
  

• OMBUDSMANI FUNKTSIOON
  

-kas avalikke ülesadneid täitavad järgivad põhiõigusi ja hea halduse tava?
-õigus nõuda teavet
-ei saa teha ettekirjutusi

• LEPITUSMENETLUSE LÄBIVIIMINE,DISKRIMINEERIMASASJUS
  
• ETTEPANEKUD TEATUD ISIKUTE,KRIMINAALVASTUTUSELE VÕTMISEKS
  

RIIGIKONTRILLI STAATUS

• SÕLTUMATU TÄITEVÕIMUST
  

-Täitevõim on peamine kntrollitav
-Riigikontrolor nimetatakse ametisse Riigikogu poolt
-Viieks aastaseks,eettepaneku teeb president
PÕHISEADUSLIKK JÄRELVAVLE

• Õiguskantsler –(seos normi kontroolliga ) riigikohtuse
  
• President--riigikohus
  
• Kohus--
  
• KOV
  
• Riigikogu
  
• Ametnik
  
• 
  

On abstraaktne ormikontroll ja koktreetne normi kontroll
ÕIGUS AKTIDE HIERARHIA

• Põhiseadus
  
• Seadus
  
• Määrus
  

Variant A
Kirrke Mets (eesti kodanik)töötas MTA Lääne maksu-ja tollikeskuse taebeosakonna spetsialisti ametikohal.Lääne Politseiprefektuur alustas tema suhtes kriminaalmenetlust-teda kahtlustati KarS prgh 293 lg 2 p 2 kohaselt selles,et ta nõudis oma ametiseisundit ära kasutades pistist.Algati kriminaalasi ,mis lisaks eeltoodut teole sisaldas Kirke Mets kahtlustamist veel kahe kuriteo toimepanemises,kuid need ei olnud seotud tema teenistuskohustsega.
Prokurör esitas 02,11,2007 Pärnu Maakohtule taotluse Kirke Metsa ametist kõrvaldamiseks-töötades ametiisikuna ning olles kahtlustatud nimelt ametialase kuriteo toimepanemises,võib K.M edasi töötades oma ametikohaga kaasnevaid võimalusi ära kasutades panna toime uusi kuritegusid.Kohus nõustis prokuröri taotlusega ning nägi oma 05,11,2007 määrusega ette K.M ametist kõrvaldamise.MTA Lääne maksu-ja tollikeskuse peadirektor peatas 7,novembri 2007,a käskirjaga K.M teenistussuhte kriminaalasja eeluurimise ajaks alates 6.novembrist 2007.
Variant A
K.M leidis,et ametist kõrvaldamisega rikuti tema põhiõigust valida vabalt elukutset. Selliselt ei saanud ta ametist kõrvaldatud ajal vabalt elukutset valida.
Analüüsi,kas K.M põhiõigusi(millist)võib olla antud juhtumil riivatud/rikutud
PIIRAMISE KONTROLL
1)TEOORIA
2)KONKREETNE PÕHISEADUS SÄTE
3)KAASUSE ASJADUD’

• Isikuline kaitseala-keda kaitstakse
  

Eesti kodanik(nt Kirke Mets)prgh 29 keda?
Vabalt valida tegevusala ,elukutset ja töökohta(on kodanikuõigus,aga ka paragrafis igaüheõigus)

• Esemeline kaitseala-mida kaitstakse
  

(Taavi Annuse raamat,lk.352 “ Elukutse vaba valiku piiramine”)
Mida? Kaitstakse elukutse vaba valikut.
Piirangu tuvastamine-piirang on pandud elukutse kohta
Piirangu formaalne õiguspärasus:

• Piirangu materiaalne õiguspärasus
  

-proportsionaalne: tegu ja tagajärg peab olema tasakaalus.
Eesmärk:sekkumine,mida ma tahan saavutada sekkumisega?
Sobiv:kas on vajalik?
Vahend: kas on kõrvaldamine on vajalik eesmärgi saavutamiseks?viib eesmärgi?
-Hüve:usaldus riigi vastu
Lõppjäreldus:oli sobiv,vajalik ja mõõdupärane
Kui proportsioonalne,siis ei moonut
Kui moonutab,siis ei ole proportsioonalne