12.kl Ühiskonnaõpetus - Kontrolltöö nr.1 (0)

1.1
1. Mis on kollektiivne identiteet?
- Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, „meie“.
2. Ühiskonnaelu tasandid.
- *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond):
1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne)
2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem , vend, sõber jne)
*Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses):
1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne)
2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omanik, klient , võlgnik, investor, palgatööline jne)
3. Selgita: õhuke ja paks riik. Kas Eesti on õhuke või paks riik? Põhjenda.
- Õhuke riik – valitsuse vähene sekkumine majandusse (liberaalriik).
Paks riik – valitsuse jõuline sekkumine majandusse ( sotsiaalriik ).
Eesti on õhuke riik, kuna kodanikkude majanduslik kindlustatus sõltub neist endist .
4. Mis on ühishüve? Kuidas jaguneb (näidetega)? Millised on ühishüvede allikad?
- Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas.
*Mittemajanduslik ühishüve – efektiivselt toimiv: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem.
*Majanduslik ühishüve – kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik meedia, korrastatud linnaruum , rahvuskultuuri toetamine , infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem.
*Allikateks on otsesed maksud ( tulumaks , sotsiaalmaks (pension ja haigekassa), töötuskindlustus(tööturaha).
5. Mis on anarhism ?
- Ühiskond ilma riigita. Üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism.
1.2
1. Mida tähendab, et tänapäeva demokraatlik ühiskond on pluralistlik ?
- See on ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid.
2. Kuidas jagunevad inimesi üksteisest eristavad kriteeriumid (koos hulga näidetega)?
- *Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused – sugu, vanus, rassiline kuuluvus, füüsilised ja vaimsed võimed.
*Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused – haridustase, elukoht, majanduslik jõukus, kodakondsus jne.
3. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära? Põhjenda.
- Sotsiaalne, sest nt vene keelt rääkiv inimene võib tunda end täiesti eestlasena ja vastupidi.
4. Kas tolerantsusel on piirid? Põhjenda.
- On, sest lapse tapmist, pedofiiliat ei tolereerita (sallita)
5. Vt lk 10 kaarti ja leia vastus viimasele küsimusele.
6. Loetle inimvajadusi. Selgita. Võrdle laste ja eakate statistikat. Milliseid seoseid on võimalik nende vahel leida? Miks on Eesti demograafiline kaart ebaühtlane?
- *Inimvajadused:
- Füsioloogilised vajadused – vajaduse vee, toidu, une ja eluks sobiva keskkonna järele.
- Turvalisusvajadus – vajadus isikliku füüsilise ja vaimse julgeoleku järele.
- Kuuluvusvajadus – vajadus olla sotsiaalse grupi (pere, klass) aktsepteeritud liige.
- Tunnustusvajadus – vajadus pälvida teiste ühiskonnaliikmete silmis teatav staatus.
- Eneseteostusvajadus – isiklike vaimsete ja füüsiliste võimete soovikohane ja takistusteta rakendamine.
7. Mis on sotsiaalne kihistumine ? Millise ühiskonnamudeliga sarnaneb teie arvates kõige enam tänapäeva Eesti ühiskond? Põhjenda.
- *Sotsiaalne kihistumine – erinevus suurte inimgruppide vahel.
8. Kui tõenäoline on tänapäeva Eestis ajalehepoisist miljonäri saamine? Põhjenda. Seletage mõne näite varal , millisel juhul on ebavõrdsus sotsiaalne probleem, millisel juhul mitte.
- Suhteliselt tõenäoline, sest kui sul on head ideed ja pealehakkamist seda teostada, siis on kõik võimalik.
Sotsiaalne probleem sellisel juhul, kui inimestel on rahaline ebavõrdusus või töökoha olemasolu/puudumine. Sellisel juhul ei ole, kui tegemist on vaba ajaga , teadmistega või sõpradega.
1.3
1. Nimetage ühiskonnamudelid ja tooge välja neile iseloomulikud jooned. Tooge näiteid tänapäeva riikidest, kus on valdavaks põllumajanduslik või tööstuslik tootmisviis. Milline on hariduse tähendus erinevate ühiskonnamudelite puhul?
- *Põllumajandusühiskond: hõimud jäid paikseks, hakati tegelema karjakasvatuse ja põlluharimisega, kujunesid esmased riigid, hiljem käsitöö ja kaubandus. (India, Tai, Etioopia ) Haridus pole oluline, olulised on oskused põllumajanduses ja käsitöös.
*Tööstusühiskond: teaduse ja tehnika areng (aurumasin), rahakapitali ja tööjõu olemasolu, suurema osa tööst tegid ära masinad. (Hiina) Hariduse ja oskuste tähtsus on tasakaalus, peab tundma masinaid.
*Teenindus- ja infoühiskond: elektro- ja arvutitehnika areng, tööviljakuse tõus ja tootmiskulude alandamine , tööjõu vabanemine, inimeste tööaja lühenemine, teadusuuringud, infotöötlus. (Eesti, USA) Haridusel suur osakaal, oskus suhelda.
2. Miks tähendas eraomanduse kehtestumine pööret Euroopa põllumajanduses?
- Tänu sellele, et talupojad said talud päriseks osta, hakkas täiustuma ka põllumajandustehnika ja toodang kasvas. Talupoegadel oli, mille nimel pingutada.
3. Millised olid tööstusühiskonna sotsiaalsed riskid ? Milliste meetoditega neid vähendati?
- Haigestumine, töökaotus, vanadus või invaliidistumine => töölised organiseerisid oma huvide kaitseks ameti- ja kutseühinguid ning korraldasid streike; asutati ühised kindlustuskassad haigus-, tööpuudus- ja vanaduskindlustuseks.
4. Kuidas aitas fordism kaasa üldisele elatustaseme tõusule?
- Võeti kasutusele konveiersüsteem, mis tõstis töö efektiivsust, tootmine muutus odavamaks, toodete hinnad alanesid ja palgad tõusid. see suurendas rahva ostuvõimet ning suured erinevused rahvakihtide sissetulekutes hakkasid vähenema.
5. Miks võib öelda, et infoühiskonna olulisemaks tunnuseks on maailmamajanduse globaliseerumine?
- Sest informatsiooni liikumise kiirus ja kvaliteet lubavad kiiresti leida kapitalile parimad investeerimisvõimalusi kõikjal maailmas. Ettevõtlust paigutatakse seetõttu eelkõige neisse maadesse, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonisõimalused, odav energia ning odav oskustööjõud.
1.4
1. Mis on riik? Selle tunnused (selgitustega)?
- Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga.
Tunnused:
*territoorium (maismaa, territoriaalvesi, õhuruum, maapõu)
*rahvas (kodanikud ja mittekodanikud )
*täiesti iseseisev e suveräänne riigivõim.
2. Mõiste: rahvaste enesemääramise õigus.
- Põhimõte, mis lähtub rahvaste suveräänsusest ja võrdõiguslikkusest.
3. Milline riigi tekke teooria tundub teile tõenäolisem? Põhjenda.
- Lepinguteooria, kuna selle kohaselt on kõik inimesed võrdsed. Eesmärk on leida ühiseluvorm, millega on esikohal kodanik.
4. Riigivalitsemise vormid ja nende jagunemine (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid)
- *VABARIIK: mittepärilik võimukorraldus.
1)Parlamentaarne – parlamendi võimu ülimuslikkus. Riigipeal on esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (Eesti, Mongoolia , Lõuna-Aafrika)
2)Presidentaalne – riigipea on valitsuskabineti juht ja kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ja ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. (USA, Indoneesia )
*MONARHIA: riigipea on päriliku võimuga monarh : kuningas, keiser.
1) Konstitutsiooniline – monarhi võim on piiratud põhiseadusega, esindusfunktsioon. Riigi toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament . ( Suurbritannia , Tai)
2)Absoluutne – monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. ( Katar , Vatikan, Saudi Araabia )
5. Riigikorralduse vormid ja nende jagunemine (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid)
- *Unitaarriik – üksainus kõrgema võimu keskus. Võib esineda ka ühtse riigi koosseisus eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi. (Jaapan, eesti, Prantsusmaa)
*Föderatsioon – liitriik, haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused (suur otsustamisõigus), vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. (Saksamaa, USA)
*Konföderatsioon – riikide liit, ühised välis-, kaitse- ja majanduspoliitika eesmärgid, liikmesriikidel on säilinud oma suveräänsus. (Euroopa Liit)
6. Mida iseloomustab riigivalitsemise vorm, mida riigikorralduse vorm? Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamine erinevus? Protektoraat.
-
Föderatsioon koosneb haldusüksustest, aga konföderatsioon riikide liidust .
Protektoraat – territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või riikide ühendusest ja kuulub selle kaitse alla.
7. Kuidas eristatakse riike võimu iseloomu järgi (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid)? Mille poolest erinevad autoritaarne ja totalitaarne diktatuur?
- *DEMOKRAATIA
1) Liberaalne riik – õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, vabad ja regulaarsed valimised, riigivõim lähtub seadustest ning austab inim- ja kodanikuõigusi. (Eesti, Iirimaa , Slovakkia)
*DIKTATUUR
1)Autoritaarne riik – isiku (monarh) või institutsiooni (partei) ebademokraatlik valitsemine, ajutine iseloom, inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. (Venemaa)
2)Totalitaarne riik – hirmuvalitsus , riigivõimu täielik kontroll kodanike ja kõikide eluvaldkondade üle, ühe ideoloogia keskne (kommunism, natsism , islam) ning äärmiselt agressiivne sise- ja välisvaenlaste suhtes. (Põhja-Korea)
1.5
1. Mis on ideoloogia? Miks on ideoloogiaid palju?
- Ideid käsitlev teadus. Kuna maailmas on kõik inimesed erinevad, on ka kõigi maailmavaade mingil määral erinev. Ideoloogiad ühendavad inimesi, kellel on sarnane maailmavaade ning sellest tuleneb ka ideoloogiate paljusus.
2. Nimetage tähtsamaid parem- ja vasakpoolseid ideoloogiaid. Selgitage nende sisu. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine erinevus?
- PAREMPOOLSUS :
*Liberalism – vabameelsus. Esiplaanil indiviidi ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Avaliku korra tagamine, sõltumatu kohtusüsteem. Avatud turg , vaba konkurents, võimalikult vähe riigi sekkumist.
- Sotsiaalliberaalid – riigivõimu suurem panus: majanduse reguleerimine; sotsiaalpoliitika , mis tagab võrdsed võimalused ja eeldused sotsiaalseks heaoluks.
* Konservatism – alalhoidlik ellusuhtumine . Traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade. Kogukonna ja kollektiivi areng tervikuna . Riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Eraomandi puutumatus , traditsiooniline perekonna mudel ja religioosne moraal.
- Kristlik demokraatia – mõõdukas heaolu riik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturu majandusest, riik peab leevendama varanduslikku ebavõrdsust.
VASAKPOOLSUS:
* Sotsiaaldemokraatia – „võrdsed võimalused kõigile“. Võimalus saada (tasuta) haridust ja arstiabi , omandada elukutse ja leida töö. Pooldavad segamajandust, kus eraettevõtete kõrval eksisteerivad riigiettevõtted. Majandusliku ebavõrdusese vähendamiseks peab maksma võrdeliselt kõrgeid makse.
Parempoolsed leiavad, et riik peaks vähem majandusse sekkuma, kuid vasakpoolsed arvavad vastupidi.
3. Milline on „õige“ ideoloogia ehk kuidas valida erinevate ideoloogiliste tõekspidamiste vahel? Mida oli ühist 20. sajandi vasak- ja parempoolsete äärmusideoloogiate – kommunism, natsism, fašism – ellurakendamisel?
-
1.6
1. Mõtestage lahti Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1.
- Sesti on iseseisev riik, ei pea kellestki sõltuma. Kõrgem riigivõim on rahval , kes valib omale esindajad parlamenti või kohalikku omavalitsusse. Keegi ei saa Eestilt iseseisvust ära võtta ning teda võõrvõimu alla panna.
2. Nimetage demokraatia vormid tänapäeval. Selgitage ja tooge näiteid nende avaldumise kohta (Eesti vabariigis).
- *Esindusdemokraatia – kodanikkond valib oma esindajad (parlamenti, kohalikku omavalitsusse), kuid sõltumata valimisviisist peavad valitus isikud kasutama võimu rahva nimel ja andam oma tegevusest rahvale aru.
* Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) – täiendab esindusdemokraatiat, referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes ühiskondlikult olulises küsimuses, kodanikualgatused ja – kampaaniad .
3. Mis on eliitdemokraatia ?
- Ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes.
4. Reastage demokraatia peamised tunnused tähtsuse järjekorras. Põhjenda, miks on kõige olulisem ja vähem oluline just need tunnused.
- *Vabad ja õiglased valimised (õigus valida ja olla valitud)
*Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine
*Alternatiivsed teabeallikad
*Seaduste ülimuslikkus
*Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest
* Tsiviilkontroll relvajõudude üle
*Konkurents võimu nimel
*Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim
*Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest
Olulisem: kõik peavad olema õiglased ja ei tohi petta teisi.
Vähem oluline: valija ise otsustab, keda ta valib, poliitik ei saa sundida .
5. Milline on hariduse ja massimeedia roll ühiskonna demokratiseerumisel?
- Haritud inimesed said läbi massimeedia teisi rahvaid mõjutada. Viia see suuremate hulkadeni, mõjutada nende vaateid ja arusaamist võimust ja poliitikast.
6. Mis on siirdeühiskond? Too näiteid. Kas üleminek toimub pigem reformide või revolutsiooni abil?
- Ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (Eesti iseseisvuse taastamine)
Üleminek toimub pigem nende kombineerumisel.
7. Kas võib väita, et siirdeühiskonna periood lõppes Eestis aastaga 2002? Põhjenda.
- Ei või, kuna siiani soovitakse elujärge parandada ning leida kiiremaid lahendusi. Toimuvad majanduskriisid ja elatustaseme langused.