Euroopa Liidu üldkursus

Q: Kuidas defineerida poliitikat?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu üldkursus

Q: Millest poliitika välja kasvab?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu üldkursus

Q: Kuidas huvid jagunevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu üldkursus

Q: Millised on poliitiliste otsuste tegemise tüübid D Eastoni järgi ?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu üldkursus

Q: Mis põhjused tingisid Euroopa Liidu tekkimise pärast II Maailmasõda?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu üldkursus

Q: Kuidas valimissüsteemid jagunevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu üldkursus

Q: Millised tegurid mõjutavad ühe või teise riigi legitiimsust?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu üldkursus

Q: Kuidas Eestis on ellu viinud nn Lissaboni strateegiat?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu üldkursus

Q: Kuidas erinevaid ideoloogiad võrrelda?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu üldkursus

Q: Kuidas peab ühiskonda juhtima?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Liidu üldkursus

Männik, Maiken

Euroopa Liidu üldkursus (0)

Eesti Maaülikool - Majandus - Majandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas defineerida poliitikat?
Millest poliitika välja kasvab?
Kuidas huvid jagunevad?
Millised on poliitiliste otsuste tegemise tüübid D Eastoni järgi ?
Mis põhjused tingisid Euroopa Liidu tekkimise pärast II Maailmasõda?
Kuidas valimissüsteemid jagunevad?
Millised tegurid mõjutavad ühe või teise riigi legitiimsust?
Kuidas Eestis on ellu viinud nn Lissaboni strateegiat?
Kuidas erinevaid ideoloogiad võrrelda?
Kuidas peab ühiskonda juhtima?
Kui suures ulatuses peab riik sekkuma inimeste ellu?
Kui tugev peab olema kontroll inimese inimeste käitumise üle?
Millisel moel milliste vahenditega tuleb ühiskonda muuta?
Kuidas peab olema organiseeritud majanduselu?
Millisena kujutakse ette head ideaalset ühiskonda?
Miks tänapäeval domineerib arenenud riikides sotsiaal-liberalism?
Kui ideoloogiat?

Kuidas defineerida poliitikat?

Poliitika saab alguse erinevatest huvidest, väärtustest,eelistustes, õieti ta sisaldab neid kõiki kolme. Avaldub indiviidi, grupi ja riigi tasandil.
Poliitika on „Acta Vita“ ,elutegevus(H Arendt)
Poliitika on ühiskonna erinevuste loomulik peegeldus
Poliitika tähendab valiku tegemist olemasolevate alternatiivide hulgast. Valik peaks olema praktiline ja eetiline ( Aristoteles )
Poliitika tähendab võimu ja võimusuhteid.
Poliitika eeldab avalikke poliitilisi otsuseid kohalike või üldriiklike organide poolt.
Poliitika on väärtuste jaotamine (D.Easton)
Poliitika on: Kes saab mida ,millal ja kuidas (H.Lasswell)
Poliitika ( ratsionaalne ) on kompromisside kunst .
Poliitika on võimalikkuse kunst (N. Machiavelli )
Poliitika avaldub kõikides sotsiaalvaldkondades-kultuur, haridus , majandus, tervishoid jne.

Millest poliitika välja kasvab?
Poliitika saab alguse erinevatest huvidest, väärtustest,eelistustes, õieti ta sisaldab neid kõiki kolme.

Kuidas huvid jagunevad?
Euroopa elanike ühised huvid (% elanikkonnast, kes peab seda oluliseks):

võidelda organiseeritud kuritegevusega 87%
võidelda narkokaubandusega 86%
programmid töötuse vastu 84%
inimõiguste kaitse 82%
immigratsiooni küsimused 73%

Kas on olemas poliitika tegemise üldreegleid?
pol tegemisel pole ju kindlaid reegleid ; pane mingi ilus jutt, et oma eesmärgid tuleb määratleda, neid esitada rahvale ja esmastest programmi punktidest ei tohi koalitsiooni nimel loobuda

Millised on poliitiliste otsuste tegemise tüübid D. Eastoni järgi ?
Sisend (mõjutamise,
surve sfäär)
Must kast ( Black box)
Väljund
Soovid, ootused, nõuded erinevate sotsiaalsete gruppide, indiviidide poolt
Otsuste tegemine-väärtuste suunamine
Otsuste vastuvõtmine ühiskonna poolt
Toetused
Otsuste tüübid:
Riigikesksed(üldine huvi)
Ratsionaalsed(majanduslik aspekt)
Inkrementaalsed (pisiparandused)
Bürokraatlikud
(grupihuvi)
Otsused võivad reeglina olla klassi, grupi, eliidi huvides.
Permanentne rahulolematus-sotsiaalne konflikt:
osad grupid ei ole rahul poliitiliste otsustega, kuna neid otsused ei puudutanud.
(Zero-sum game principle)
Kodanikuühiskonna aktiivsus
Konversioon-ühiskonnast tuleneva informatsiooni konverteerimine poliitilisteks otsusteks

Mis põhjused tingisid Euroopa Liidu tekkimise pärast II Maailmasõda?

Ajaloolisel kogemusel põhinev arusaam, et piiramatu natsionalism viib konfliktide ja sõjani.
Rahvusvahelist usaldust saab tugevdada vaid läbi tugeva rahvusvahelise koostöö ja vastavate organisatsioonide loomise läbi.
Külmasõja algus. Vajadus kaitsta Lääne-Euroopat kommunismi ohu eest.
Vajadus lahendada Saksamaa tuleviku küsimus, relvastuse kontrolli teema.
Vastastikune majanduslik sõltuvus (interdependence).

Kuidas valimissüsteemid jagunevad?
proportsionaalne : nagu eestis; majoritaarne: häälevad lähevad ainult konkreetsetele isikutele ja kui nemad oma mandaate täis ei saa, jäävadki välja

Iseloomusta nn. „Uut Poliitikat „ Euroopas ?

Poliitilise süsteemi suhtes on vaated kriitilised .
Osalusvormid on ainuprobleemsed huvigrupid ( single -issue).
Motiivideks on väärtused (postmateriaalsed)
Osalusstiil on ebakonventsionaalne.
Osaluseesmärgid on kiirema efekti saavutamine.
Tüüpiline vanus on noorema -poolne

Iseloomusta Euroopa Liidu kujunemise tähtsamaid etappe alates Ühtse Euroopa aktist (Eurpean Single Act) 1987?

Ühenduse liikmesriigid leppisid ühisturu loomises kokku Luksemburgis Ühtse Euroopa aktiga 1. Juuni 1987
ÜEA kujutas endas Rooma lepingute parandusi, kus kehtestati täpsed reegelid, mille abil tolliliidust luua ühtne turg .
Nähti ette, et 1. Jaanuar 1993 saavutatakse neli vabadust: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste piiranguteta liikumine ühest liikmesriigist teisse .
Sihiks seati moodustada ühtne rahaliit.
ÜEA andis ministrite nõukogul õiguse kiita siseturu seadusandluse ühtlustamiseks tarvilikud meetmed heaks kvalifitseeritud häälteenamuse varasema ühehäälsuse asemel.
Suurendati Euroopa parlamendi õigusi, parlament sai vetoõiguse assotsieerumislepingute ja uute liikmete vastuvõtu heakskiitmisel.

Millised tegurid mõjutavad ühe või teise riigi legitiimsust?
institutsioonid , mis omavad sunnivahendeid
territooriumil elava ühiskonna ülene kontroll nende inst poolt
rahv-vah tunnustatus õigussubjektina
kehtiv ja seaduslik kohtuvõim
konsitutsioonilisus

Iseloomusta tänapäeva parlamentarismi iseärasusi?
Parlamentarism on riigikord , kus täidesaatva võimu on seadusandliku võimu kontrolli all; seadusandliku ja täidesaatva võimu lahususe põhimõte. Parlamentaarne vabariik on demokraatia (esindusdemokraatia) vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. Täidesaatev võim on peaministril. Rahvas valib tavaliselt parlamendi ja parlament omakorda valib presidendi.
Parlamentaarses vabariigis on täidesaatva ja seadusandliku võimu kokkusulamine ; valitsus püsib parlamendi toetusel. Peaminister on kabinetis/valitsuses "esimene võrdsete seas".

Iseloomusta unitaarset ja föderatiivset riigikorraldust. Too näiteid?
unitaarriik: kogu legitiimne võim on keskstruktuuridel
selge hierarhia
sisaldab ka sõltumatuid omavalitsusi
föderatsioon: (USA; Saksamaa) kompromiss unitaarriigi ja konföderatsiooni vahel
püsiv ühtne liitriik
kui territoorium on liiga suur, et mahuks unitaarse kontrolli alla
seob ühine ajalugu/ huvid/sihid jms
plussiks: ressursside ja võimu koondumine hoides samas piisavat sõltumatust

Iseloomusta parlamentaarse valitsuse erinevaid tüüpe?
koalitsiooni tüübid: otsene: proportsionaalne kabineti kohtade / ametite jagamine partnerite vahel
kaudne: vähemalt ühel asjaosalisel parteil pole valitsuses esindajat, aga kokkuleppeliselt toetatakse koalitsiooni parlamendis ikkagist
negatiivne: puudub otsene koostöö ja toetus, ent ei osaleta ka vastuhääketamistel jms

Iseloomusta Euroopa Liidu tähtsamaid institutsioone ja nende tegevuse töötamispõhimõtteid?

Parlament - otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan , koosneb 626 liikmest. Olles 370 miljoni kodaniku esindaja, on Europarlament poliitiline juhtjõud, mis peab algatama uusi poliitilisi arenguid. Parlament on ka järelevalveorgan, millel on õigus kinnitada määramised Euroopa Ühenduste Komisjoni ja seda laiali saata, milleks on nõutav 2/3 häälteenamus. Parlament hääletab/kinnitab EÜ Komisjoni programmi ja juhib EL poliitikat, esitades suulisi ja kirjalikke järelepärimisi EÜ Komisjonile ja Euroopa Nõukogule. Parlament võib asutada uurimiskomiteesid EL kodanikelt laekunud kaebuste uurimiseks. Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga moodustab eelarveorgani, Parlament kinnitab aastaeelarve ja jälgib selle täitmist. Põhisuunad: seadusandlik, eelarveline ja järelevalve organ.
Nõukogu - Euroopa Liidu Nõukogu võib iseloomustada kui ühelt poolt riikide suhtes ülimuslikku ja teiselt poolt valitsustevahelist organisatsiooni, mis otsustab enamiku küsimusi valdava häälteenamusega ning mõningad ühehäälsusega. Oma töös sõltub Nõukogu solidaarsusest ja usaldusest.
Euroopa komisjon – tööperiood on 5 aastat. Liikmesriikide riigipead või valitsused valivad Parlamendiga konsulteerides Komisjoni Presidendi. Ülejäänud Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide valitsuste poolt, konsulteerides enne uue presidendiga. Kogu koosseis tervikuna peab enne töö alustamist saama Europarlamendi heakskiidu. Komisjonil on administratiivkoosseis, asukohaga peamiselt Brüsselis, vähem Luksemburgis. Ilma Euroopa Komisjonita Euroopa Liit ei töötaks. Nõukogu ja Europarlament vajavad oma tööprotsessi alustamiseks kõigepealt ettepanekut Euroopa Komisjonilt.Euroopa Komisjoni iseloomustavad järgmised momendid : oma kohustuste täitmisel peavad komisjoni liikmed olema täiesti sõltumatud oma riikide valitsustest ja tegutsema üksnes ELi huvides. Ainult Europarlamendil on õigus kritiseerida Euroopa Komisjoni tegevust. Komisjoni liikmete vastutuspiirkonnad on piiritletud (igal üks või kaks valdkonda), kuid otsuseid võetakse vastu ühisvastutuse põhimõttel. Komisjon on Euroopa Liidu lepingu esimene ja peamine järelvalvur. Ta võib algatada protseduure iga liikmesriigi suhtes ja vajadusel esitada materjalid Õiguskohtusse. Samuti on tema pädevuses määrata trahve eraisikutele ja firmadele, kui need rikuvad konkurentsireegleid. Kokkuvõttes, ülesanded: alustada seadusandlikke ettepanekuid ; olla Euroopa Lepingu järelvalveagent; olla EL poliitikate ja rahvusvahelise kaubanduse juht ja täidesaatja (läbirääkija).
Majandus- ja sotsiaalkomitee – eesmärk on kaasata majandus- ja sotsiaalseid huvigruppe ühisturu kujundamisse ja luua institutsioon, mis konsulteeriks ühenduse juhtorganeid. Majandus- ja Sotsiaalkomiteel (MSK) on 317 liiget, mis on kutsutud erinevatest huvigruppidest. Liikmed on nimetatud liikmesmaade valitsuste poolt ja määratud EL Nõukogu poolt nelja-aastaseks tähtajaks, määramist võib uuendada. Komitee jaguneb kolmeks grupiks:

Tööandjad (Grupp nr. 1).
Töötajad (Grupp nr. 2).
Erinevad huvigrupid (Grupp nr. 3).

Komiteel on järgmised sektsioonid:

Majandus, finants- ja monetaarküsimused.
Välissuhted, -kaubandus ja arengupoliitika.
Sotsiaal-, perekonna-, haridus - ja kultuurisuhted.
Keskkonnakaitse , rahva tervis ja tarbijaküsimused.
Põllumajandus ja kalandus .
Regionaalne areng, linna ja maapiirkondade planeerimine .
Tööstus, kaubandus, käsitöö ja teenused.
Transport ja kommunikatsioonid .
Energia, tuumaenergia ja uuringud.

Euroopa õiguskohus – 25 kohtunikku ja 8 peaadvokaati. Kohtute sõltumatus on garanteeritud. Õiguskohtu ülesanne on kindlustada Euroopa Lepingu täitmine vastavalt seadustele . Kohtule võivad esitada avaldusi liikmesriigid, EL organisatsioonid , eraisikud või ettevõtted. Euroopa Õiguskohus töötas üksi kuni 1989. aasta septembrikuuni, mil tema juurde loodi Esimese Astme Kohus, et kindlustada üksikisikute huvide kaitse ning võimaldada Õiguskohtul keskenduda oma põhiülesandele, st. seaduste ühetaolise tõlgendamise tagamisele liikmesriikides. Kui Õiguskohus leiab, et mingi liikmesmaa ei täida oma lepingujärgseid kohustusi, saab talle teha ettekirjutuse. Kui liikmesmaa ei allu kohtu otsusele, on talle võimalik määrata trahv. Praegu tegeleb Esimese Astme Kohus juhtumitega, mille üksikisikud ja ettevõtted on algatanud EL institutsioonide vastu.
Ülemkogu – liikmed: riigipead või valitsusjuhid ja Euroopa Komisjoni President . On poliitiline organ, mille ülesandeks on anda suuniseid liidu tegutsemiseks. Seab prioriteete EL tegevusele; arutab madalamal tasemel lahenduseta jäänud probleeme. Koordineerib poliitikaid. Ei võta vastu õigusakte (st. ei loo juriidilisi kohustusi); langetab otsuseid (mis on liikmesriikidele siduvad), suuniseid ja deklaratsioone.

Kuidas Eestis on ellu viinud nn. Lissaboni strateegiat?
-kava ettevalmistamise protsess on olnud põhjalik, kaasatud on sotsiaalpartnereid;
-  finantsstabiilsus, eelarve tasakaal, maksustamisega seotud meetmed;
-  teadus- ja arendustegevuse kulutuste suurendamine ning läbimõeldud meetmed selles valdkonnas;
-   ettevõtluskeskkonna parendamine ning parema juurdepääsu tagamiseks finantsidele

keskkonna valdkonna eesmärkide suunamine majanduskasvu ja keskkonna vahelise sünergia suurendamisele;
õigete eesmärkide ja meetmete kasutamine tööhõive valdkonnas (eriti pikaajalise töötuse vastane võitlus ja tööseadusandlus);
kutsehariduse ning ümber- ja täiendõppe meetmed.
Peamine negatiivne
meetmed ei ole kavas otseselt seotud eelarveliste vahenditega;
ebapiisavad meetmed erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste soodustamiseks ning atraktiivse investeerimiskeskkonna kujundamine kõrge lisandväärtusega sektorites;
vähene prioritiseeritus teadus- ja arendustegevuse kulutuste osas;
ebapiisav tähelepanu õigusaktide mõjude hindamisele ja halduskoormuse vähendamisele;
ebapiisav tähelepanu rahvusvähemuste tööhõive parendamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse soodustamiseks
Kahe peamise Lissaboni strateegia eesmärgi - teadus- ja arendustegevuse kulutuste 3% osakaal SKPst ja tööhõive määr 70% - täitmisel ning 2010. aastaks seatud eesmärkide täitmisel on Eesti liikmesriikide võrdluses pigem riikide tagumises kui esimeses pooles.

Kuidas erinevaid ideoloogiad võrrelda?

Ideoloogiate võrdlemisel tuleks esitada rida põhimõttelisi küsimusi ühiskonna ja riigivalitsemise kohta:

Kuidas peab ühiskonda juhtima ?

Kui suures ulatuses peab riik sekkuma inimeste ellu?
Kui tugev peab olema kontroll inimese, inimeste käitumise üle?
Millisel moel, milliste vahenditega tuleb ühiskonda muuta?
Kuidas peab olema organiseeritud majanduselu?
Millisena kujutakse ette head, ideaalset ühiskonda?

Miks tänapäeval domineerib arenenud riikides sotsiaal- liberalism ?
Sest sotsiaalliberalism aktsepteerib valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõud rikkuse õiglasemaks jaotamiseks, kuid lükkab tagasi tsentraalse planeerimise, mis lämmatab rikkuse suurendamise allikad. Sotsiaalliberalism toob võrrelduna klassikalisele liberalismile sisse uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne positiivne vabadus.

Iseloomusta konservatismi kui ideoloogiat ?
Ühiskonna heaolu on tähtsam kui koostisosade (indiviidide, sotsiaalsete kihtide, huvigruppide ) oma. Usub inimeste loomulikku ebavõrdsust. Ollakse seisukohal, et nii privileegid kui ka kohustused tuleb jagada erinevate inimeste vahel ebavõrdselt. Konservatiivide jaoks on väga oluline ajalooline järjepidevus ja olemasolevate vaadete, struktuuride ja traditsioonide säilimine läbi aegade. "Kehtivad institutsioonid on head, sest nad on vanad," väidavad nad. Inimene ei ole loodud täiuslikuna, konservatiivid on sotsiaalsed pessimistid: usutakse, et omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on paratamatult inimloomusega kaasaskäivad nähtused.
19. Iseloomusta sotsialismi kahte ajaloolist suunda tuues välja nende iseärasused ?
Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism , kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fašism vastandlikud ideoloogiad. Suurt hulka sotsialistlikke õpetusi võib jagada kaheks: revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist; reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku. Sotsiaaldemokraatia peamiseks toeks kujunesid tööstustööliste, ameti- ja kutseühingud. 20. sajandi esimesel poolel valitses sotsiaaldemokraatias seisukoht, et demokraatia ja sotsialism on lahutamatud ning et demokraatia viib lõpuks ise sotsialismile. Endiselt aga arvati, et sotsialism sisaldab "tootmis- ja vahetusvahendite ühiskondlikku omandit ". Ent alates Teise maailmasõja lõpust on paljud sotsiaaldemokraadid hakanud majanduse laiaulatusliku natsionaliseerimise vajalikkust vaidlustama.
20. Iseloomusta liberaalse –demokraatia põhi- kriteeriume?
Liberalism on poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on indiviidi vabaduse, kodaniku- ja poliitiliste vabaduste ning teiste inimõiguste konstitutsiooniline rakendamine, samuti majanduse korraldamine laissez -faire põhimõttel, kaasa arvatud vabakaubandus. Liberalismi 5 peamist põhimõtet on:

individualism – indiviidi väärtustamine
parlamentarism -
võimaluste võrdsus
reformism
antiklerikalism.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 90 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

90 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maiken Männik Õppematerjali autor

euroopa liit poliitika valimissüsteemid legitiimsus parlamentarism föderatiivne sotsiaal-liberalism

Sarnased õppematerjalid

docx

Euroopa Liidu eksami konspekt - õpiväjundite põhine

EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa

Euroopa Liidu üldkursus

doc

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud

Euroopa liidu põhikursus

doc

Euroopa Liidu aine eksamimaterjal

Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt?

Euroopa liit

docx

Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL „idalaienemine“, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused

KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse

Riigiõpetus

docx

Euroopa Liit

I EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused (Nugent) Sisemised: Hoida terase tootmist kontrolli all. kellel teras, see on sõjaliselt võimekam. Ruhr'i piirkond Saksamaal. Terase abil sai hoida kontrolli all tervet Saksamaad. Saksamaa oli nõus, sest see oli viis, kuidas ta saaks enda mainet taastada. Saksamaa poliitiline ambitsioon Berliini blokaad Välised: Rahvasteliidu näide - esimene suurejooneline rahvusvaheline organisatsioon. Sõjaline kogemus aitas luua ÜRO, mis

Ühiskond

doc

Euroopa liidu kujunemine

I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev

Diplomaatia

doc

Euroopa Liit vastused KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

Ühiskond

doc

Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

Euroopa liit

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk