Olles maksimeerinud oma isikliku heaolu ei tähenda see veel, et tulemus ka ühiskonna seisukohast vastuvõetav oleks. Põhjuseks on turu puudulik toimimine. Turu puudulikkuseks nimetatakse turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 44 Üldistatult saab välja tuua kolm omavahel seotud aspekti turu puuduliku toimimise kohta: · Tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine. Selle põhjuseks on mittetäielik konkurents turul. · Turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi, mis tekivad ühiskonna ja majanduse arengu käigus. · Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas. Mittetäielik konkurents turul Turu puuduliku toimimise üheks peamiseks põhjuseks on mittetäielik konkurents turul. Erinevalt täieliku
John Maynard Keynes 2. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes ükis või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks 3. Alternatiivkulu: Kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikuid tehes loobuti. Nt: pere sõites puhkusele, peab loobuma televiisorist, talunik ei saa kasvatada rapsipõllul kurke jne. 4. Tootmisressursside liigid: Loodusressursid- see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab, nagu muld, kivimid, puit ja puhas vesi. Inimressursid(ehk tööjõud) hõlmavad inimeste füüsilisi ja vaimseid pingutusi toodete ja teenuste tootmisel. Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad. 5. Millliseid majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal?
kombineerimine ja muundamine kontrollitaval viisil, tekitades lisaväärtust. See tegevus haakub selliste funktsionaalsete valdkondadega nagu turundus, finantsjuhtimine, teadus- ja arendustöö, inimressursi juhtimine, andmetöötlus jne. Ettevõtte strateegia tugineb ettevõtte missioonile ja näitab, kuidas firma planeerib ressursside kasutamist, et saavutada konkurentsieelis. Operatsioonistrateegia (operations strategy) määrab tootmisressursside kasutamise viisi ja taseme ettevõttes, aidates realiseerida ettevõtte strateegiat. Strateegilised otsused vastavad sellistele küsimustele nagu: kuidas valmistatakse toodangut, kus ja kuidas paigutada tootmisruume, milline tootmisvõimsus on vajalik konkreetse toodangu valmistamiseks? Strateegilisel tasemel tehtavad otsused mõjutavad ettevõtte pikaajalisi efektiivsusnäitajaid.
Keegi ei väida, et on saanud liiga palju avalikke tasuta teenuseid, kuid kõik väidavad, et on maksnud liiga palju makse ja et valitsus ei kasuta kogutud summasid ratsionaalselt. Riigieelarvete suhteline maht (osatähtsus sisemajanduse koguproduktis) on stabiliseerunud ja postsotsialistlikes riikides isegi alanenud. Absoluutsuuruste kasv siiski jätkub, sest riigiaparaadil on kalduvus kasvada. Poliitilised jõud nõuavad valitsuse aktiivset sekkumist majandusellu korrigeerimaks: · tootmisressursside paiknemist (dotatsioonid põllumajandusele, energeetikale, kütuse tootmisele jne.); · tulude ja varade jaotust (toetused ja abirahad vaestele, töötutele jt.). Kokkuvõttes pole kedagi süüdistada bürokraatiaaparaadi ja riigikulude kasvus, sest rahvas on ise "keskmise valija" kaudu teinud demokraatliku riigikorralduse juures oma otsuse ja valiku. Ohjeldamatut riigikulude kasvu Eestis väldib riigieelarve
Kõigi turul osalejate eesmärgiks on isikliku heaolu maksimeerimine. Olles maksimeerinud oma isikliku heaolu ei tähenda see veel, et tulemus ka ühiskonna seisukohast vastuvõetav oleks. Põhjuseks on turu puudulik toimimine. Turu puudulikkuseks nimetatakse turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes. Üldistatult saab välja tuua kolm omavahel seotud aspekti turu puuduliku toimimise kohta: · Tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine. Selle põhjuseks on mittetäielik konkurents turul. · Turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi, mis tekivad ühiskonna ja majanduse arengu käigus. · Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas. Kuidas lahendab riik välismõjude probleemi? Valitsus saab kehtestada trahve Valitsus saab doteerida kulutusi negatiivsete välismõjude vähendamiseks
määrusega. Töötasu alammäär on kehtestatud seadusega ning kehtib kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja täistööajaga töötajatele. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. 14) Loomulik (tasakaaluline) tööpuuduse määr Loomuliku tööpuuduse määr hinnang tööpuuduse määrale, mis valitseks majanduse tootmisressursside täielikul rakendamisel (ilma palgasurvete tekketa). RAHVUSVAHELINE MAJANDUS 1) Otsene ja kaudne vahetuskurss Rahvusvahelise kaubanduse toimimiseks peab olema võimalik ühe riigi valuuta konverteerimine teise selline vahetus toimub vahetuskursside põhjal. Vahetuskurss on ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas. Otsene kurss on ühe välisvaluuta ühiku hind kodumaises valuutas, kaudne kurss on ühe ühiku kodumaise valuuta hind välisvaluutas. 1 EUR = 1,39 USD
kõigi ühiskonna liikmete elatustaseme tõusu. Kõigi turul osalejate eesmärgiks on isikliku heaolu maksimeerimine. Olles maksimeerinud oma isikliku heaolu ei tähenda see veel, et tulemus ka ühiskonna seisukohast vastuvõetav oleks. Põhjuseks on turu puudulik toimimine. Turu puudulikkuseks nimetatakse turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes. Üldistatult saab välja tuua kolm omavahel seotud aspekti turu puuduliku toimimise kohta: · Tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine. Selle põhjuseks on mittetäielik konkurents turul. · Turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi, mis tekivad ühiskonna ja majanduse arengu käigus. · Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas. Kuidas lahendab riik välismõjude probleemi? Valitsus saab kehtestada trahve Valitsus saab doteerida kulutusi negatiivsete välismõjude vähendamiseks
kaudu. Tootmisressurssidega seotud efektiivsuse näitajad on: 1.tööviljakus ehk tootliku (P/T) 2.vara ehk fonditootlus (P/F) 3.haritava maa tootlikus (P/M) Nimetatud näitajate pöördsuuruseks on: 4.töömahukus (T/P) 5:varamahukus (F/P) 6. Haritava maa mahukus (M/P) Laialdast kasutamist omab praktikas tootmise efektiivsuse näitajana omahind ja selle pöördsuurus so 7. omahind (C/P) 8.toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) omaette näitajad kujundab kasum kasutatud või kulutatud tootmisressursside suhtes: 9.kasum ühe töötaja kohta (m/T) 10.vara ehk fondi rentaablus(m/F9 11.kasum maaühiku kohta (m/M) 12.Tootmiskulude rentaablus(m/C) 46:Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kattetulu metoodika tundmine on abiks sissetulekute planeerimisel ning teisest küljest aitab meeles pidada, milliste kulutustega peab kindlasti arvestama antud taimekasvatuskultuuri
Trahvid Makse ja dotatsioone välismõjude tagajärgede korvamiseks nimetatakse korrigeerivateks maksudeks (Pigou maks) Eesmärgiks on erasektori ja ühiskonna lisanduvate kulude võrdsustamine ning piirkasude võrdsustamine ühiskonna piirkasutusega Kui ettevõttelt võtta saastumisega kaasnevate kulude ulatuses maksu, siis erasektori kulutused võrdsustuvad ühiskonna kulutustega Mis põhjustab turu puudulikkust? Tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine. Selle põhjuseks on mittetäielik konkurents turul Turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi, mis tekivad ühiskonna ja majanduse arengu käigus Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas Efektiivsus ja õiglus Ühiskondliku programmi hindamisel tuleb sageli kaaluda selle tagajärgi
optimaalseks maksumääraks. - Tõsi Kaudsete maksudega maksustatakse tulu teenimist. - Vale Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. – Tõsi Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis raha pakkumine kahaneb. - Tõso Kohaliku maksu kehtestab seaduse alusel valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil vastava määrusega. - Tõsi Turu puudulikkused on: tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine, sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus ja ebaõiglane tulude jaotus. Tõsi Vahetoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. - Tõsi Erahüvisteks loetakse kaupu ja teenuseid, mida jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. - Vale Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda
EESMÄRK: Varude vähendamine, hoides samas tootmisprotsessides piisavalt materjalivaru. PÕHISISENDID: Keskne tootmiskava – nimekiri kõikidest lõpptoodetest -ja teenustes, mida ettevõte peab teatud ajaperioodi jooksul tootma/tarnima. Materjalispetsifikatsioon ehk lõpptoote struktuur (bill of materials BOM) – kõik detailid, mida lõpptoote tegemiseks vaja on. Materjalivaru fail – kajastab varusid ettevõttes 50. Mis on MRP II ? (tootmisressursside planeerimine) PÕHIMÕTE: Tootmisressursside plaanimine - MRP I laiendus. Kaasatud on ettevõtte finants-, turundus- ja logistikategevuse komponente. EESMÄRK: Kinnitab müügi- ja tootmisplaanid, tehes kindlaks, et nende täitmiseks on piisavalt ressursse, ning määrab kindlaks ka varude kogused jne. PÕHISISENDID: Äriplaan – müügiplaan – tootmise koondplaan – keskne tootmiskava. 51. Mis on ERP? Ettevõtte ressursside plaanimise tarkvara, mis integreerib ettevõtte kõik äritegevused
Iseloomulik: pika perioodi majanduskäsitlus, pikal perioodil on hinnad ja palgad paindlikud, majandus on isereguleeruv, majanduse loomulik seisund on tasakaal, tasakaal saabub potentsiaalse tootmismahu korral, majandus on mõjutatav kogupakkumise kaudu, parim majanduse (kogupakkumise) mõjutamise vahend on rahapoliitika, pakkumine loob nõudluse (Say seadus). Tootmismaht tasakaalustub tasemel, kus tootmisressursid on täielikult hõvatud. Eeldatakse, et kõigi hüviste ja tootmisressursside turgudel toimib täielik konkurents. Tootmismaht sõltub kapitali ja tööjõu kogumahust ja tootlikkusest ning olemasolevast tehnoloogiast, mis kokku määravad potentsiaalse tootmismahu. Majandus püsib potentsiaalse tootmismahu tasemel. Kogunõudluse kogupakkumise mudelid toimivad vaid siis efektiivselt, kui hinnad ja palgad on täielikult paindlkud. Kogunõudluse muutus mõjutab seega vaid hinnataset ega avalda pikaajaliselt mõju koguprodukti mahule.
Liidu kroonilise toiduainetepuuduse taustal kujunenud majanduspoliitika: Balti maadesse suunati rohkem tootmisressursse, teades, et neid kasutatakse efektiivsemalt. Soodsatel tingimustel sai Eesti põllumajandus tehnikavahendeid ja tootmisbaasi rajamiseks ehitusmaterjale, samuti mineraalväetisi ning ostujõusööta jooksva tootmise vajadusteks. See võimaldas tõsta põllukultuuride saagikust ja loomade produktiivsust. Oluliselt pärssisid põllumajanduse arengut ja tootmisressursside efektiivsemat kasutamist N. Liidu agraarpoliitikaga kujundatud majandamistingimused. Kuni 1950. aastateni püsis taotlus arendada tööstust ja teisi majandusharusid põllumajanduse arvel. Põllumajandusest eemaldati tulu madalate varumishindade kaudu, mis ei katnud tootmiskulusid. Kahjumi kattis kolhoosiliikmete saamata jäänud töötasu. Ka hilisem hinnapoliitika oli kaootiline ja ebajärjekindel. N. Liidu majanduse arengu peamiseks piduriks oli käsumajanduseks väärastunud plaanimajandus
kaudu. Tootmisressurssidega seotud efektiivsuse näitajad on: 1.tööviljakus ehk tootliku (P/T) 2.vara ehk fonditootlus (P/F) 3.haritava maa tootlikus (P/M) Nimetatud näitajate pöördsuuruseks on: 4.töömahukus (T/P) 5:varamahukus (F/P) 6. Haritava maa mahukus (M/P) Laialdast kasutamist omab praktikas tootmise efektiivsuse näitajana omahind ja selle pöördsuurus so 7. omahind (C/P) 8.toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) omaette näitajad kujundab kasum kasutatud või kulutatud tootmisressursside suhtes: 9.kasum ühe töötaja kohta (m/T) 10.vara ehk fondi rentaablus(m/F9 11.kasum maaühiku kohta (m/M) 12.Tootmiskulude rentaablus(m/C) Kus P- toodang, T- tööjõuressurss, F- kapitaliressurss, M- maaressurss, C- kulud, m- kasum 47. Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on arvestuslik suurus. Leitakse tavaliselt 1ha või loomühiku kohta Kattetulu = kogutoodangu väärtus muutuvkulud 48. Tootmise konjunktuur ja hindamise põhimõtted
Küsimused ja vastused 1. Ratsionaalne otsustusprotsess Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid ning etapid. Otsustamise all mõistame tegutsemisviisi leidmist, probleemi lahendamise protsessi ennast ja tegevuse tulemust. Mõiste sisaldab omavahel seotud aspekti. Esiteks, otsustamine on tegevus, mis toimub juhtimissüsteemis ja on seotud probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamise, leidmise, soodsaima variandi väljavalimise ja rakendamise otsusega. Seega on tegemist juhtimisaparaadi tööga ja juhtimisprotsessi teatud etapiga. Teiseks, otsustamine on juhtimisaparaadi tegutsemisviis juhitava süsteemi mõjutamiseks. Selles mõttes on otsustamine kavandatavate tegevuste kirjeldus. Kolmandaks, otsustamine on juhi praktiline tegevus juhtimissüsteemis. Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid on: Probleemsituatsioon Aeg Ressursid Eesmärgid Juhi...
kõigi ühiskonna liikmete elatustaseme tõusu. Kõigi turul osalejate eesmärgiks on isikliku heaolu maksimeerimine. Olles maksimeerinud oma isikliku heaolu ei tähenda see veel, et tulemus ka ühiskonna seisukohast vastuvõetav oleks. Põhjuseks on turu puudulik toimimine. Turu puudulikkuseks nimetatakse turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes. Üldistatult saab välja tuua kolm omavahel seotud aspekti turu puuduliku toimimise kohta: · Tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine. Selle põhjuseks on mittetäielik konkurents turul. · Turg ei ole suuteline rahuldama paljusid sotsiaalseid vajadusi, mis tekivad ühiskonna ja majanduse arengu käigus. · Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas. 25. Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut? · Vaesus ja rahvastiku juurdekasv · Loodusressursside ammendumine -Loodusvarad
.......................................................................................................21 KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD............................................................................................21 KIRJANDUS.................................................................................................................................22 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tekkinud ettevõtete vahel üha tihedam konkurents. Konkureeritakse erinevatel tasanditel: nii turuosa, tootmisressursside kui ka muude tingimuste osas, mis on arenguks hädavajalikud. Majanduslikus võtmes on konkurents edasiviiv jõud, mis suunab ettevõtteid pidevalt uuenema, arenema ning tegutsema vastavalt hetkelisele turu olukorrale. Eesti Konjunktuuriinstituut on kirjeldanud ettevõtte konkurentsivõimet kui kompleksvõimet, mille alusel saab hinnata ettevõtte arengu jätkusuutlikkust, edukust ja tulemuslikkust.
Sellepärast on püütud teda piiritleda. Sel puhul räägitakse uurimusobjektist, millele me tahame seda suunata. Maj.teadus on defineeritud kui hinna uurimisena. Selle seisukoha järgi on maj.teooria põhituum hinna kindlaks määramine nõudmise ja pakkumise kaudu. Ühe tuntuma teooria on andnud Lord Robbins. Tema määratluse kohaselt tegeleb maj.teooria nappivate ressursside jaotamisega omavahel konkurentsi eesmärgiga. Sellel definitsioonil on mitu head omadust: 1) tootmisressursside nappus on üks põhijooni (maa, kapital, tööjõud, töö, ettevõtlus); seal, kus napib, tuleb kokku hoida 2) valikukeskne roll kui kõike on küll, siis valikut polegi vaja teha; reaalselt seda aga pole Järelikult hõlmab maj.teooria ka valikuteooriat st peavad olema alternatiivsed võimalused. Võiks tuua ka kasulikkuse teooria, kus väidetakse, et kauba kasulikkus tuleb kauba tarbimisomadustest ja inimese hinnangust tarbimise omadustele. Lahendades maj
MRP teeb kindlaks: · Materjalide liigid ja kogused, mis tuleb hankida väljastpoolt etteõtet, arvestades juba olemasolevaid varusid · Materjalide liigid ja kogused, mida tuleb toota ettevõttes, arvestades juba olemasolevaid varusid · Millal esitada tellimusi kas väljast hankimiseks või ettevõttes tootmiseks, võttes arvesse tellimuse täitmisaegu MRP II tootmisressursside plaanimine MRP II on põhimõtteliselt MRP I, kuhu on kaasatud ettevõtte finants-, turundus- ja logistikategevuse komponente. Erinevalt MRP-st on MRP II näol tegemist tagasisidestatud süsteemiga, mis võimaldab erinevate plaanimismoodulite tegevusplaanide automaatset kohandamist juhtudel, kui tegevusjadas järgneva mooduli jõudlus osutub väiksemaks eelneva mooduli vajadustest. Nt: kui keskne tootmiskava ei
pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka. Väär 8. Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus. Tõene 9. Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema. Tõene 10. Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi. Tõene Arvestustest 6.2 1. Turu puudulikkused on: tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine, sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus ja ebaõiglane tulude jaotus. Tõene 2. Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine. Väär 3. Milton Friedman tõestas, et turg kukub läbi ja John M. Keynes, et ka valitsus võib läbi kukkuda. Väär 4. A. Lafferi arvates (lafferi kõver) ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Tõene 5
Pakkumise üldine seadus: kui kõik pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu, siis hinna tõustes suureneb pakutav kogus ja hinna alanedes pakutav kogus väheneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. 7 Erinevalt nõudmise kõverast tõuseb pakkumise kõver reeglina vertikaaltelje suhtes paremale. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tootmisressursside hinnad; 2. tehnoloogia tase; 3. tootjate ootused; 4. tootjate arv; 5. maksud. Vaatleme joonisel tootmiskulude muutusest tingitud pakkumiskõvera nihet: 2.3 TURU TASAKAAL Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. Kandes nõudmise ja pakkumise kõverad ühele joonisele, saame turu tasakaalu esitada ka graafiliselt. Punktis T asubki turu tasakaal
14 4.Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. Iga majandussüsteem peab leidma vastused kolmele küsimusele- mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Kõigi vajalike kaupade optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Turukonkurentsi tagajärjel kujuneb tasakaal nõudmise ja pakkumise vahel. Turg tagab tootmisressursside parima paigutuse erinevate toodete ja teenuste vahel. Turu toimimine sunnib tootjaid alandama tootmiskulutusi, kuna sellest sõltub kasumi suurus. Tänapäeva ühiskonnas ei suuda turg tagada kõigi ühiskonna eluks vajalike hüviste pakkumist soovitavas koguses. Kui turg reguleeriks kõike siis, kes paigutaks liiklusmärgid, tagaks arstiabi ja hariduse kõigile? Turul olijate eesmärgiks on isikliku heaolu maksimeerimine. Kuid olles isikliku heaolu
Nagu eespool näidati, SKP väärtus pidevalt muutub. Selle muutuse saab jagada kaheks: muutused lühiperioodil ja muutused pikal perioodil. Muutusi pikal perioodil kajastatakse joonisel 3 täishõive (vahel nimetatakse ka potentsiaalne) SKP muutustena. SKP on oma täishõive (ehk potentsiaalsel) tasemel, kui kõik tootmisressursid on hõivatud. Seega saab täishõive SKP kasvada sel juhul, kui suureneb tootmisressursside (maa, töö, kapital) maht või nende produktiivsus. Nii nagu kõikides muudes eluvaldkondades järgneb tõusule mõõn ja mõõnale tõus, kehtib sama reegel ka majanduse ja SKP kohta. Kuigi pikal perioodil saab SKP muutusi kajastada suhteliselt hästi lineaarse seosena, esineb SKP arengus lühiperioodil nii tõuse kui mõõnasid. See tähendab, et SKP kasvab kord kiiremini, siis aeglasemalt, vahel võib ka kahaneda
1. SISSEJUHATUS Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu majanduse üldteoorias tuntud tees- olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. Majanduslike uuringute vaateväljas on põllumajandusel eriline koht, mida võib seostada: 1) Põllumajandusressursside ja tootmisressursside iseärasusega. 2) Põllumajanduse kui majandusharu üldise seisundiga. Põllumajanduslikku tootmist piiravad turu- ja tootmiskitsendused. Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, välisturu müügivõime määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Siseturu ostuvõimet mõjutavad: tarbijate arv; tarbijate ostujõud ja selle diferentseeritus; tarbimisharjumused ja nende muutused
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamis...
1. Taimekasvatust iseloomustavad näitajada) teraviljakasvatust iseloomustavad näitajadb) kartulikasvatust iseloomustavad näitajadc) heinakasvatust iseloomustavad näitajadd) linakasvatust iseloomustavad näitajad jne.2.Loomakasvatust iseloomustavad näitajad:a) veisekasvatust iseloomustavad näitajad b) sekasvatust iseloomustavad näitajadc) linnukasvatust iseloomustavad näitajad jne. Teiseks:Näitajate süstematiseerimine nende osavõtu järgi tootmisprotsessis: 1. Tootmisressursside olemasolu ja nende kasutamist iseloomustavad näitajad a) põllumajandusliku maa olemasolu, maa kvaliteedi ja maa kasutamist iseloomustavad b) tööjõu olemasolu, tööjõu kvaliteedi ja tööjõu kasutamist iseloomustavad näitajad c) hoonete ja masinate olemasolu, hoonete ja masinate kvaliteedi ja nende kasutamist iseloomustavad näitajadd) Ilmastikku iseloomustavad näitajad2. Tootmistulemusi iseloomustavad näitajad a)
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik, kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid. · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon. 5. Raha omadused. · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviid...
Logistika eksamiks 2019 Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon-...
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖK...
THI)) x 100. Inflatsiooni iseloomustab ka tema suurus (%) aastas ehk inflatsioonimäär. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Sellest põhimõttest lähtudes jaotatakse mõõdukas, galopeeriv ja hüperinflatsioon. Hüperinflatsiooni puhul on üldise hinnataseme tõus üle 50% kuus ja selle tagajärjeks on tavaliselt kehtiva valuuta kokkuvarisemine ja uue kehtestamine. *tootjahinnaindeks(PPI) väljendab tootmisressursside eest makstava hinna kallinemist või odavnemist. *SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks, mis väljendab SKP komponentide keskmist hinnataset. THI ja SKP deflaatori abil leitud inflatsioonitempode erinevus ei ole suur, kui hinnatõus on suhteliselt väike ja kodumaised hinnad ei erine oluliselt välismaistest. Inflatsiooni liigid Lähtudes inflatsiooni tekkepõhjustest jaotatakse inflatsioon nõudlus- ja pakkumis- ehk kuluinflatsiooniks.
koos oluliste tootmismahtude ning tähtaegadega, kuna toodet vajatakse. Peab olema piisavalt pikk, et jõuaks tellida ja kohale viia ning toota. Materjalispetsifikatsioon – ehk lõpptoote struktuur BOM on diagramm, insenerijoonis või nimekiri kõikidest materjalidest koos kogustega, mis on vajalikud ühe lõpptooteühiku tootmiseks. Toote struktuur on sageli esitatud hierarhilise seosena, mis näitab tootmisprotsessi erinevate tasandite materjalivajadust. MRP II – tootmisressursside plaanimine; laiendus, kuhu on kaasatud ettevõtte finants-, turundus- ja logistikategevuse komponente. Plaanimine algab äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, siis tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. Peamine vahe I-ga selles, et kohandab automaatselt kõiki tasandeid olenevalt. MRP II kinnitab müügi- ja tootmisplaanid, tehes kindlaks, et nende täitmiseks on piisavalt ressursse, ning määrab kindlaks ka varude kogused jne.
globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side- satelliidid, telefonid ehk digitaal- revolutsioon, mis tähendab arvutustehnika laialdast kasutamist juhtimises ja majanduses tervikuna. Globaliseerumise peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse ülemaailmne levik, ulemaailme too jaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Nendeks on näiteks kaupade, teenuste, kapitali, inimeste, informatsiooni ja tootmisressursside kasvanud liikumine riikide vahel ning neid nahtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. Üldisemalt tähendab see majanduslike ja tehnoloogiliste protsesside järjest laienevat levikut, aga samuti erinevate kultuuride lähendamine ning üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. Globaliseerumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha
13 Väikefirmadel on omakorda väga raske täita suure maksumusega projekte kui ta pole spetsialiseerunud just lepingu juhtimisele. Ka lepingu suurus mõjutab eelarvet: suurem projekt võimaldab ratsionaalsemat majandustegevust. Paraku aga platsitööga seotud probleemid, tehnika puudumine ja tootmise korraldus ei võimalda alati seda ökonoomiat saada. 5.Asukoht Ehituse asukoht mõjutab ilmselt tootmisressursside juurdepääsu: tehnika, tööjõu ja materjalide transport ehitusplatsile koos nende sisseseadmisega kaugematel platsidel moodustab olulise kuluartikli. Sellele lisandub ka kohaliku kliima mõju, millest võib sõltuda tööde alustamine, valve korraldamine ja vaheajad tööprogrammis. Näiteks vanemates Suurbritannia maksumusnormides on asendit vaadeldud maksumust mõjutava tegurina ja riigi territoorium jaotati regioonideks. Uuemad normid aga ei näe ette
horisontaalne osa) reaalne kogutoodang võib suureneda ilma üldise hinnataseme tõusuta, vahepealne piirkond kogutoodangu suurenedes kasvava kogunõudluse AD korral jõuab üha rohkem ettevõtteid oma tootmisvõimaluste piirini ja toodangu edasine suurendamine on üha raskem ja kulukam, klassikaline piirkond (kogupakkumiskõvera vertikaalne osa) potentsiaalse kogutoodangu tase on saavutatud olemasolevate tootmisressursside maksimaalsel ärakasutamisel. Makromajanduslik tasakaal on sellisel reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasemel, kus kogunõudlus AD võrdub kogupakkumisega AS. Täistööhõive tasakaal on selline makromajanduslik situatsioon, mille korral tasakaalupunkt on pika perioodi kogupakkumiskõveral (LRAS). Sellisel juhul on tegemist tööpuuduse loomuliku määraga (töötuse naturaalmääraga). Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAC
1. Taimekasvatust iseloomustavad näitajada) teraviljakasvatust iseloomustavad näitajadb) kartulikasvatust iseloomustavad näitajadc) heinakasvatust iseloomustavad näitajadd) linakasvatust iseloomustavad näitajad jne.2.Loomakasvatust iseloomustavad näitajad:a) veisekasvatust iseloomustavad näitajad b) sekasvatust iseloomustavad näitajadc) linnukasvatust iseloomustavad näitajad jne. Teiseks:Näitajate süstematiseerimine nende osavõtu järgi tootmisprotsessis: 1. Tootmisressursside olemasolu ja nende kasutamist iseloomustavad näitajad a) põllumajandusliku maa olemasolu, maa kvaliteedi ja maa kasutamist iseloomustavad b) tööjõu olemasolu, tööjõu kvaliteedi ja tööjõu kasutamist iseloomustavad näitajad c) hoonete ja masinate olemasolu, hoonete ja masinate kvaliteedi ja nende kasutamist iseloomustavad näitajadd) Ilmastikku iseloomustavad näitajad2. Tootmistulemusi iseloomustavad näitajad a) tootmise mahtu
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha ...
põhjal. Mastaabisääst ettevõttelaiendes kulutused ühe ühiku tootmiseks või turustamiseks vähenevad. Monopol on turuvorm , kus on üks müüja, kes kehtestab hinna, või teenus ,millel puudub asenduskaup. Loomulik monopol kujuneb kui tootmise alustamine nõuab suuri investeeringuid, ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam. Turumajanduse efektiivsus väljendub : · nõudmise ja pakkumise pika perspektiivi tasakaalus · Tootmisressursside efektiivses kasutamises / vajaduse järgi ,ökonoomselt. · Kui vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist. Turumajanduse puudused : · täielikku konkurentsi esineb tegelikkuses harva · vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest · turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled.
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid.
kogu turunõudlust kõiki kulusid katva tootehinna korral. Loomulik monopol eksisteerib, kui tootmisharus on üks ettevõte ja selle kesk kogukulud ATC pikal perioodil LRATC on väiksemad kui kahel ettevõttel. Tekkepõhjused: mastaabisääst sisenemisbarjäärid ka pikal perioodil Sisenemisbarjäärid e turukaitsetõkked on mastaabiökonoomia (sääst) seaduslikud piirangud ja otsesed tõkked (patendid, autori- või kirjastamisõigused jne) kontroll oluliste tootmisressursside üle või ainuomadus Monopol on hinnategija/-määraja: monopoli nõudluskõver on samaaegselt ka turunõudluskõver monopoli nõudluskõver on negatiivse tõusuga monopoli piirtulu MR ei võrdu tooteühiku hinnaga P monopoli piirtulukõver MR ei lange kokku nõudluskõveraga D Ettevõte kasumi maksimeerimise analüüsiks lühiperioodil võib kasutada: kogutulu TR / kogukulu TC vaatenurka kogutulu TR kogukulu TC > 0
b) kartulikasvatust iseloomustavad näitajad; c) heinakasvatust iseloomustavad näitajad; d) linakasvatust iseloomustavad näitajad jne. 2. Loomakasvatust iseloomustavad näitajad; a) veisekasvatust iseloomustavad näitajad; b) seakasvatust iseloomustavad näitajad; c) linnukasvatust iseloomustavad näitajad jne. Teiseks võimaluseks on näitajate süstematiseerimine nende osavõtu järgi tootmisprotsessis: 1. Tootmisressursside (tootmispotentsiaali) olemasolu ja nende kasutamist iseloomustavad näitajad; a) põllumajandusliku maa olemasolu, maa kvaliteeti ja maa kasutamist iseloomustavad näitajad (maaressursi näitajad); b) tööjõu olemasolu, tööjõu kvaliteeti ja tööjõu kasutamist iseloomustavad näitajad (tööjõuressursi näitajad); c) hoonete ja masinate olemasolu, hoonete ja masinate kvaliteeti ja nende
töötama seal, kus tema töö annab parima tulemuse. Seepärast ongi spetsialiseerumine majanduslikult väga otstarbekas. Toodetud hüviste jaotamise teeb vajalikuks ühiskondlik tööjaotus. Niikaua, kui eksisteerib võimalus hüviseid vahetada, ilma, et ühe inimese heaolu suureneks teise inimese arvel, räägitakse efektiivsest vahetusest. Seega võib vahetus olla efektiivne tingimustes, kus hüviste summaarne hulk jääb samaks. Jaotusest sõltub tootmisressursside pakkumine. Inimeste põhiliseks sissetulekuallikaks on tulu, mida nad saavad tootmistegurite müügist. Kui jaotus on ebaefektiivne, siis vähenevad inimeste töömotivatsioon või ettevõtluse stiimulid. Selle tagajärjel võib väheneda aga tootmisressursside pakkumine. Kõrvuti jaotuse efektiivsusega kerkib alati üles ka jaotuse õigluse küsimus. Siin on arvamusi mitmeid. Ühe võimaluse kohaselt on jaotus õiglane siis, kui kõik saavad võrdse osa toodetud hüvisest. Teise võimaluse
Veod (materjalide vedu, seadmete ja masinate vedu, töötajate vedu, jäätmekäitlus) Ehitusplatsi üldkulud: Juhtimiskulud (palgad, kontori ülalpidamiskulud, proovide võtmine ja katsetamine, valve, esinduskulud, koolitus) Kulud abistavatele tegevustele (mõõtmine, parandus- ja remonditööd, ruumide korrashoid, lõplik koristamine) 73. Kuidas objekti kaugus mõjutab ressurside hinda (üksikute ressurside kaupa) Ehituse asukoht mõjutab ilmselt tootmisressursside juurdepääsu: tehnika, tööjõu ja materjalide transport ehitusplatsile koos nende sisseseadmisega kaugematel platsidel moodustab olulise kuluartikli. Nii näiteks võivad kaugete objektide korral kulutused masinate edasi-tagasi sõidule ehitusprojekti kogumaksumusest olulise osa moodustada. 74. Mis on elementmaksumus Elementmaksumus on ehitise konstruktiivelemendi maksumus arvutatuna ehitise üldpinnale. 75. Mis on elemendi ühikmaksumus
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ...
reguleerimise vahend kui ükskõik missugune muu võimalus. Sellegipoolest ei pruugi turu vaba toimimine viia alati sotsiaalselt soovitud tulemusteni. Vaba konkurentsi tulemusena võib jaotus osutuda küll efektiivseks, kuid mitte selliseks, nagu ühiskond soovib. Põhjuseks siinkohal on turu puudulik toimimine. Selline turu puudulik toimimine annabki põhjuse valitsuse sekkumiseks majandusellu. Turu puudulikkus võib olla seotud tootmisressursside ebaefektiivse kasutamisega, mida põhjustab mittetäielik konkurents turul. Sellisel juhul on valitsuse eesmärgiks vaba konkurentsi tagamine. Samuti ei pruugi turu vaba toimimise tulemusena saada rahuldatud kõik sotsiaalsed vajadused. Sellisel juhul ei pakuks erasektor piisaval hulgal suure sotsiaalse kasulikkusega kaupu. Sellisteks kaupadeks on näiteks meditsiin ja haridus. Jättes need valdkonnad vaid turu
14.1. Üldine Tootmisressursid ehk tootmistegurid, mis on vajalikud kaupade või teenuste tootmiseks, liigitatakse: - maa, mis annab selle omanikule renti, - kapital, mis teenib intresse, - tööjõud, kes müüb iseennast paiga eest, - ettevõtlus (ettevõtjad), kes endale võetud vastutuse ja riski eest teenivad kasumit. Iga ühiskonna liige saab sissetuleku, mis on võrdne tema omanduses olevate tootmisressursside väärtusega, st hinnaga, mille eest ta saab neid müüa. Erinevalt eelpool käsitletud (lõpp)toodangu (kauba)turust on ressursiturul pakkujaks indiviid ja nõudjaks firma. 14.2. Ressursside nõudlus. Et otsustada missugust- ressursijaotust kavandada on vaja opereerida järgmiste mõistetega: 1) füüsiline piirprodukt, mis näitab kui palju suureneb toodang täiendava ressursiühiku lisamisel, 2) rahaline piirprodukt, mis näitab kui palju muutub seejuures kogutulu,
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" ...
Need abinõusid võivad olla raske vähendavad või nähakse nendega ette riskide kompenseerimist. Riski haldamine: I etapp- esialgne hinnang objekti sobivuse kohta firma tootmisprogrammi. Objekti sobivusest tingitud riskitegurid tuleb fikseerida enne pak. arvutuste alustamist. Keskelt hinnatavad tegurid on: 1) projektiga ja proj-jatega seonduvate riskide fikseerimine, hindamine 2) tellija ja temaga koostööd puudutavate riskide fikseerimine, hindamine 3) ettevõtte vabade tootmisressursside sobivus vabade objektidega. Riskide hindamisel sellel etapil on palju hindaja subjektiivset hindamist. Riskide arvuline määramine on praktikaliselt võimatu, riskide tõrjumine - hinnapakkumist lihtsalt ei koostada. II etapp- objekti eelarvest. seonduvate riskida analüüs ja vähendamine. Tuleb analüüsida vähemalt ? riskitegurid: a) projektekt. tulenevad b) ettevõtte arvutissüst. ja tootmistehnoloogiast tulenevad riskid Projekt. materjale proj
tooraine ostualternatiivide analüüsi teostamine; käibe ja kasumi suurendamise eesmärgil soovituste väljatöötamine toodangu nomenklatuuris muutuste tegemiseks; perioodilise hälbeanalüüsi teostamine varustuse ja tootmise valdkonnas, kulu- eelarvete osas; nõustamine eelpool toodud valdkondades . KOOSKÕLASTATUD TEGEVUS ettepanekute tegemine toodangu nomenklatuuri muutmiseks koos turundusjuhi, müügidirektori ja tootmisjuhiga; ettepanekute tegemine tootmisressursside kasutamise efektiivsuse tõstmiseks koos tootmisjuhi ja allüksuste juhtidega; ettepanekud tehnoloogiliste investeeringute tegemiseks koos peainseneri ja tootmisjuhiga. 5. VÄÄRTUSE JUHTIMISE KONTSEPTUAALSED ALUSED Ettevõtte väärtusjuhtimisena (value management) käsitletakse omanikuväärtuse eesmärgistatud, aktiivset ja süstemaatilist mõjutamist. Dr Uwe Michel Saksamaa konsultatsioonifirmast Horvath & Partners AG toob esile järgmised väärtusjuhtimise
kasvutempot. Inflatsioonimäär = ((uuritava perioodi THI – baasperioodi THI) / baasperioodi THI)) x 100. Inflatsioonimäära järgi jaotatakse inflatsioon mõõdukaks, galopeerivaks ja hüperinflatsiooniks. Hüperinflatsiooni kriteeriumiks loetakse üle 50%- list inflatsioonimäära kuus ja see on tavaliselt antud riigi rahasüsteemi hävitav, laastav ning võetakse kasutusele uus valuuta. *tootjahinnaindeks(PPI) väljendab tootmisressursside eest makstava hinna kallinemist või odavnemist. *SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks, mis väljendab SKP komponentide keskmist hinnataset. THI ja SKP deflaatori abil leitud inflatsioonitempode erinevus ei ole suur, kui hinnatõus on suhteliselt väike ja kodumaised hinnad ei erine oluliselt välismaistest. 3.Inflatsiooni liigid Lähtudes inflatsiooni tekkepõhjustest jaotatakse inflatsioon nõudlus- ja pakkumis- ehk kuluinflatsiooniks
töötab, et saada raha, mille eest maksta). Mingi kauba hind pannakse paika nõudmise ja pakkumise suhte tulemusena, kasutades vahendina raha. Kui pakkumine ületab nõudmise hind langeb ja vasupidi. Kui firma suudab müüa toodet kallimalt, kui tootmiskulud, saab ta kasumit, vastasel korral kahjumit. Tegemist on ringsüsteemiga majapidamised ostavad oma sissetuleku eest firmadelt kaupu ja firmad maksavad majapidamistele viivmaste käsutuses olevate tootmisressursside (töö, maa, kapital) eest. Iga majapidamise eesmärk kaupade muretsemisel on parandada oma elukvaliteeti. Igaüks tahab maksimiseerida (saada endale rohkem) oma eelistustele vastavate (mina näiteks tahan autot aga keegi teine tahab sama raha eest midagi muud väärtuste (kaubad, ressursid) hulka. Igaüks muidugi ei saa ja see põhjustab ebavõrdsust. Nüüd segab vahele riik... Eelnev lihtsustatud mudel ei sisaldanud endas poliitilise süsteemi olemasolu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
