Majanduse arvestus
Loomingulise tegevuse väärtus ühiskonnale
Looming on inimtegevus, mille eesmärgiks on luua midagi inimesele sobivalt kasulikku ja seda põhiliselt olevikku silmas pidades. Loominguline tegevus eeldab loovust st, et uue juhuse leidmiseks peab ta mõtlema selliselt nagu ta kunagi varem mõelnud pole. Ka tegutsemine peab olema kordumatu ja uus ning sellele lisandub inspiratsioon. Loomingulise tegevuse väärtus ühiskonnale väljendub eelkõige järgmises:

elunähtuste vahelistele seostele osutamine

inimeste maailmapildi muutmine

uute probleemide püstitamine ja vajaduste teadustamine

lahenduste pakkumine probleemidele, millega ühiskond hädas on

töötingimuste paremustamine

kultuuri rikastamine

Majandusteooria olemus

Majandusteooria kujunes välja 18.saj. lõpul. Selle aja vältel on ta läbinud mitmed etapid. Majandusteooria sisaldab kolme komponenti:

definitsioonid , mida antud tehnoloogias kasutatakse. Definitsioonid esitavadki defineeritava mõiste või seose kõige olulisemad aspektid.

Eeldused – eeldused kätkevad endas, mis tingimustes on teooria rakendatav

Hüpotees- hüpoteesi kujul esitatakse teaduslikke ennustusi. Majandus-teoreetiliste seisukohtade analüüsimiseks kasutatakse mudeleid.
Mudel võib hõlmata kogu majanduse või majanduse teatud osi. Ta on reaalse maailma lihtsustatud kujutis. Mudelülesandeks on esitatud nähtuse või protsessi iseloomulikud jooned.
Maj.teaduse mõiste on küllaltki lai. Sellest tulenevalt ei ole
Võimalik seda ühe lausega avaldada, sest aspekte on väga palju. Maj.teooriat on defineeritud kui kõike seda, millega tegelevad maj. teadused , see on aga väga lai definitsioon. Sellepärast on püütud teda piiritleda. Sel puhul räägitakse uurimusobjektist, millele me tahame seda suunata. Maj.teadus on defineeritud kui hinna uurimisena. Selle seisukoha järgi on maj.teooria põhituum hinna kindlaks määramine nõudmise ja pakkumise kaudu. Ühe tuntuma teooria on andnud Lord Robbins. Tema määratluse kohaselt tegeleb maj.teooria nappivate ressursside jaotamisega omavahel konkurentsi eesmärgiga. Sellel definitsioonil on mitu head omadust:

tootmisressursside nappus on üks põhijooni (maa, kapital , tööjõud, töö, ettevõtlus); seal, kus napib, tuleb kokku hoida

valikukeskne roll – kui kõike on küll, siis valikut polegi vaja teha; reaalselt seda aga pole
Järelikult hõlmab maj.teooria ka valikuteooriat st peavad olema alternatiivsed võimalused.
Võiks tuua ka kasulikkuse teooria, kus väidetakse, et kauba kasulikkus tuleb kauba tarbimisomadustest ja inimese hinnangust tarbimise omadustele. Lahendades maj.probleme, peab ühiskond vastama kolmele küsimusele ja majandus peab võimaldama nende lahendamist.

millised eesmärgid tuleb ellu viia, tuginedes ühiskonna nappidele vahenditele

kuidas tahetakse ühiskonna nappe ressursse kasutada vajalike kaupade tootmises st:

Kuidas toota? Igat kaupa on võimalik toota mitme tehnoloogiaga. Näiteks on võimalik kasutada palju tööjõudu ja vähe masinaid või vastupidi.

Kelle jaoks toota? See sõltub suuresti elanike sissetulekutest, samuti ka omandiõigusest, kapitalist jne. Kokkuvõttes oleneb see hindadest.

kuidas tahetakse toodetud kaubad ja teenused ühiskonna liikmete vahel jaotada. Mida toota – selle otsustab firma tulenevalt turust, kuid seda võib mõjutada ka valitsus. Käsumajanduses otsustab selle üle ainult valitsus.

Turumajanduse olemus

Turumajandus on see, kus ost ja müük lahendatakse turul, kus ostja ja müüja saavutavad omavahel kokkuleppe. Et nende vahel ei oleks isikut, kes ütleks, kellele müüa ja kellelt osta. Põhiliselt ei sekku turul toimuvasse ka riik. Turumajandus siis tähendab majandusviisi, kus ettevõtjate ja tarbijate suhted kujunevad vastavalt nõudmise ja pakkumise vahekorral. Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete otsuste põhjal. Neid otsuseid vahendab hind (hinnamehhanism) turult saadud signaalide kaudu. Selle kaudu teevadki ettevõtted otsuseid, mida toota, kui palju toota, kuidas ressursse kombineerida jne. Raha ja rikkus kujunevad sinna, kus osatakse paremini neid kasutada. Turg annab objektiivse hinnangu läbi saadava turu kaudu. Ettevõtte ja juhtkonna otsused tulevad seega osalt turu seadustest .

Turumajanduse postulaadid

turg on ise regulatiivne – st, turumajandusel on olemas mehhanism , mis viib turu automaatselt tasakaalu. Turumajanduses ei ole ka erilisi hüppeid. Turumajandus kätkeb endas ratsionaalset käitumist st, asjadel tuleb lasta käia oma rada.

hinnainformatsiooni efektiivsus – informatsioon, mis liigub turumajanduses, kindlustab sellelähedase teadmise turust, sealsetest hindadest. Selle järgi saavadki ostja ja müüja panna ennast tegutsema (mida teha, mida tegemata jätta).

säästu ja investeeringute sarnasus – säästuakt on ühtlasi ka investeering , sest ükski inimene ei taha teostada säästu, kui sellest pole kasu

hindade paindlikkus – see ongi üks turuseadusi st, et hinnad on küllaltki tundlikud maj.tegevuse kõikumistele; hinnad reageerivad tihti kiiremini kui kaupadae kogused

Turg

Tööjaotus eeldab vahetust. Neid tarbeesemeid, mida ise ei toodeta, saadakse vahetuse teel. Turumehhanism lahendabki paljud küsimused väga lihtsalt sobitades kokku miljonite majapidamiste ja ettevõtete tegevuse. Turg eksisteeribki vabal vahetusel, kus müüjad ja ostjad on seotud turgude kaudu. Turuga on tegemist siis, kui ostja ja müüja saavutavad omavahel kokkuleppe. Siinjuures ei pea ostja ja müüja alati füüsiliselt kokku saama. Turg ongi siis mehhanism, mis kindlustab kauba ühtlase jaotuse riigis, tänapäeval ka teatud regioonis ja isegi kogu maailmas. Selle tulemusena ei põhjusta turg kauplemisel korralagedust. Täpsemalt on turg mehhanism, mis viibib kindlas kohas kindlal ajal. Kokku on tootja ja tarbija, et saaks teatud kaupa müüja ja osta teatud hinnaga.
Turgu iseloomustavad järgmised omadused:

ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi müüa ja pakkuda; so koht

ostjad ja müüjad teavad, millist hinda nad peavad küsima; so hind

ostjad ja müüjad teavad, millal nad saavad midagi nõuda ja pakkuda; so aeg

hinna kaudu avalikustab ostja, et ta hindab ostetud kaupa kõrgemalt kui teisi
Laiemas mõttes on turg terve infosuhete süsteem, ükskõik,
millest ta ka ei koosneks. Turg võib koosneda:

telefonikõnedest

kirjavahetusest

reklaamist jne
Eesmärgiks on müüjate ja ostjate kohtumine , sest turg hõlmab
kõiki ostu-ja müügitehinguid ning nende keerukat suhtlemiskompleksi. Turu struktuuri all mõistetakse mingil kindlal ajal turu funktsioneerimiseks eksisteervaid raamtingimusi nagu osalejate arv nii nõudluse kui ka pakkumise poolel. Turu käitumine väljendab ühe osaleja käitumist teise suhtes. Põhilised võimalused on siin kas oma tingimuste läbisurumine või turutingimustega arvestamine.