Majandusarvestuseks (3)

Majanduse arvestus
Loomingulise tegevuse väärtus ühiskonnale
Looming on inimtegevus, mille eesmärgiks on luua midagi inimesele sobivalt kasulikku ja seda põhiliselt olevikku silmas pidades. Loominguline tegevus eeldab loovust st, et uue juhuse leidmiseks peab ta mõtlema selliselt nagu ta kunagi varem mõelnud pole. Ka tegutsemine peab olema kordumatu ja uus ning sellele lisandub inspiratsioon. Loomingulise tegevuse väärtus ühiskonnale väljendub eelkõige järgmises:

elunähtuste vahelistele seostele osutamine

inimeste maailmapildi muutmine

uute probleemide püstitamine ja vajaduste teadustamine

lahenduste pakkumine probleemidele, millega ühiskond hädas on

töötingimuste paremustamine

kultuuri rikastamine

Majandusteooria olemus

Majandusteooria kujunes välja 18.saj. lõpul. Selle aja vältel on ta läbinud mitmed etapid. Majandusteooria sisaldab kolme komponenti:

definitsioonid , mida antud tehnoloogias kasutatakse. Definitsioonid esitavadki defineeritava mõiste või seose kõige olulisemad aspektid.

Eeldused – eeldused kätkevad endas, mis tingimustes on teooria rakendatav

Hüpotees- hüpoteesi kujul esitatakse teaduslikke ennustusi. Majandus-teoreetiliste seisukohtade analüüsimiseks kasutatakse mudeleid.
Mudel võib hõlmata kogu majanduse või majanduse teatud osi. Ta on reaalse maailma lihtsustatud kujutis. Mudelülesandeks on esitatud nähtuse või protsessi iseloomulikud jooned.
Maj.teaduse mõiste on küllaltki lai. Sellest tulenevalt ei ole
Võimalik seda ühe lausega avaldada, sest aspekte on väga palju. Maj.teooriat on defineeritud kui kõike seda, millega tegelevad maj. teadused , see on aga väga lai definitsioon. Sellepärast on püütud teda piiritleda. Sel puhul räägitakse uurimusobjektist, millele me tahame seda suunata. Maj.teadus on defineeritud kui hinna uurimisena. Selle seisukoha järgi on maj.teooria põhituum hinna kindlaks määramine nõudmise ja pakkumise kaudu. Ühe tuntuma teooria on andnud Lord Robbins. Tema määratluse kohaselt tegeleb maj.teooria nappivate ressursside jaotamisega omavahel konkurentsi eesmärgiga. Sellel definitsioonil on mitu head omadust:

tootmisressursside nappus on üks põhijooni (maa, kapital , tööjõud, töö, ettevõtlus); seal, kus napib, tuleb kokku hoida

valikukeskne roll – kui kõike on küll, siis valikut polegi vaja teha; reaalselt seda aga pole
Järelikult hõlmab maj.teooria ka valikuteooriat st peavad olema alternatiivsed võimalused.
Võiks tuua ka kasulikkuse teooria, kus väidetakse, et kauba kasulikkus tuleb kauba tarbimisomadustest ja inimese hinnangust tarbimise omadustele. Lahendades maj.probleme, peab ühiskond vastama kolmele küsimusele ja majandus peab võimaldama nende lahendamist.

millised eesmärgid tuleb ellu viia, tuginedes ühiskonna nappidele vahenditele

kuidas tahetakse ühiskonna nappe ressursse kasutada vajalike kaupade tootmises st:

Kuidas toota? Igat kaupa on võimalik toota mitme tehnoloogiaga. Näiteks on võimalik kasutada palju tööjõudu ja vähe masinaid või vastupidi.

Kelle jaoks toota? See sõltub suuresti elanike sissetulekutest, samuti ka omandiõigusest, kapitalist jne. Kokkuvõttes oleneb see hindadest.

kuidas tahetakse toodetud kaubad ja teenused ühiskonna liikmete vahel jaotada. Mida toota – selle otsustab firma tulenevalt turust, kuid seda võib mõjutada ka valitsus. Käsumajanduses otsustab selle üle ainult valitsus.

Turumajanduse olemus

Turumajandus on see, kus ost ja müük lahendatakse turul, kus ostja ja müüja saavutavad omavahel kokkuleppe. Et nende vahel ei oleks isikut, kes ütleks, kellele müüa ja kellelt osta. Põhiliselt ei sekku turul toimuvasse ka riik. Turumajandus siis tähendab majandusviisi, kus ettevõtjate ja tarbijate suhted kujunevad vastavalt nõudmise ja pakkumise vahekorral. Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete otsuste põhjal. Neid otsuseid vahendab hind (hinnamehhanism) turult saadud signaalide kaudu. Selle kaudu teevadki ettevõtted otsuseid, mida toota, kui palju toota, kuidas ressursse kombineerida jne. Raha ja rikkus kujunevad sinna, kus osatakse paremini neid kasutada. Turg annab objektiivse hinnangu läbi saadava turu kaudu. Ettevõtte ja juhtkonna otsused tulevad seega osalt turu seadustest .

Turumajanduse postulaadid

turg on ise regulatiivne – st, turumajandusel on olemas mehhanism , mis viib turu automaatselt tasakaalu. Turumajanduses ei ole ka erilisi hüppeid. Turumajandus kätkeb endas ratsionaalset käitumist st, asjadel tuleb lasta käia oma rada.

hinnainformatsiooni efektiivsus – informatsioon, mis liigub turumajanduses, kindlustab sellelähedase teadmise turust, sealsetest hindadest. Selle järgi saavadki ostja ja müüja panna ennast tegutsema (mida teha, mida tegemata jätta).

säästu ja investeeringute sarnasus – säästuakt on ühtlasi ka investeering , sest ükski inimene ei taha teostada säästu, kui sellest pole kasu

hindade paindlikkus – see ongi üks turuseadusi st, et hinnad on küllaltki tundlikud maj.tegevuse kõikumistele; hinnad reageerivad tihti kiiremini kui kaupadae kogused

Turg

Tööjaotus eeldab vahetust. Neid tarbeesemeid, mida ise ei toodeta, saadakse vahetuse teel. Turumehhanism lahendabki paljud küsimused väga lihtsalt sobitades kokku miljonite majapidamiste ja ettevõtete tegevuse. Turg eksisteeribki vabal vahetusel, kus müüjad ja ostjad on seotud turgude kaudu. Turuga on tegemist siis, kui ostja ja müüja saavutavad omavahel kokkuleppe. Siinjuures ei pea ostja ja müüja alati füüsiliselt kokku saama. Turg ongi siis mehhanism, mis kindlustab kauba ühtlase jaotuse riigis, tänapäeval ka teatud regioonis ja isegi kogu maailmas. Selle tulemusena ei põhjusta turg kauplemisel korralagedust. Täpsemalt on turg mehhanism, mis viibib kindlas kohas kindlal ajal. Kokku on tootja ja tarbija, et saaks teatud kaupa müüja ja osta teatud hinnaga.
Turgu iseloomustavad järgmised omadused:

ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi müüa ja pakkuda; so koht

ostjad ja müüjad teavad, millist hinda nad peavad küsima; so hind

ostjad ja müüjad teavad, millal nad saavad midagi nõuda ja pakkuda; so aeg

hinna kaudu avalikustab ostja, et ta hindab ostetud kaupa kõrgemalt kui teisi
Laiemas mõttes on turg terve infosuhete süsteem, ükskõik,
millest ta ka ei koosneks. Turg võib koosneda:

telefonikõnedest

kirjavahetusest

reklaamist jne
Eesmärgiks on müüjate ja ostjate kohtumine , sest turg hõlmab
kõiki ostu-ja müügitehinguid ning nende keerukat suhtlemiskompleksi. Turu struktuuri all mõistetakse mingil kindlal ajal turu funktsioneerimiseks eksisteervaid raamtingimusi nagu osalejate arv nii nõudluse kui ka pakkumise poolel. Turu käitumine väljendab ühe osaleja käitumist teise suhtes. Põhilised võimalused on siin kas oma tingimuste läbisurumine või turutingimustega arvestamine.
Turu seisundit kirjeldab kujunenud hind, sellega müüdud/ostetud kauba kogus ja sellest tulenevalt saadud eelised või kahjud. Tarbijaturg on see, kus majapidamised tegutsevad ostjatena ja on ettevõtte rahalise tulu allikaks. Ettevõtja turg on see, kus nemad on ostja osas ja tasu töö eest läheb majapidamisse. Turud otsustavad, mis saab toodetud. Ükski ühiskond ei suuda piiramatult asju toota. Peab otsustama, mida teha. Kaubatehing sõlmitakse siis, kui see on mõlemale kasulik. Maailmas pole kunagi olnud puhast turumajandust. Ettevõtte turunduse juhtimine tegeleb otseselt tarbija huvidest lähtuva toote valiku, selle hinna määramise, edendamise ja jaotamisega. Turustrateegia valikul tehaksegi otsus turu kombinatsiooni nelja elemendi: toote, hinna, edendamise ja koha järgi.

toode – kaup, teenus või ka idee, mis rahuldab ostjate vajadust

hind määratakse tarbijate ostujõu ja ettevõtte kasulikkust arvestades. Sealjuures on turul 3 tähtsat funktsiooni, mis aitavad vältida korralagedust turul:

hind vahendab infot

hind toimib stiimulina

hind määrab tulu jaotuse

toote edendamine on selle tarbijale nähtavaks ja vastuvõetavamaks tegema reklaami ja erinevate müügitehnikate abil. Kuigi ettevõte toode võib olla hea, ei tea potensiaalne ostja sellest esialgu midagi. Edendamise ülesanne ongi viia see ostja teadvusse selliselt, et tarbija teda eelistaks. Sageli kasutatakse kauba edendamiseks ka müügi ergutamise võtteid: pakendi muutmine või allahindlus teeenivadki seda eesmärki. Allahindlus on muutunud niivõrd tavaliseks, et mõnikord tuleb kaup müügile juba allahinnatud hinnaga ning tema õiget hinda ei tea keegi.

Koha valik e. jaotus – seisneb kauba kättetoimetamise koha valikus . Toote leviku küsimused taanduvadki koha valiku valdkonda st kuidas teha toode hästi kättesaadavaks.
Igal turul osalejal peab olema oma kontseptsioon (nägemus
turust), mis on püüe hästi organiseerida turustust. Siin eeldatakse, et kaup ostetakse vajalikus koguses vaid siis kui ettevõte teeb teatud jõupingutusi kauba realiseerimiseks. Tarbijaid sunnitakse kaupu ostma.

Turundus , selle etapid

Turundus algab turu-uuringutest so vanade ja uute tarbijate soovide kindlaks tegemisest ning oma koha määramisest turul. Turu uurimisel võib eristada nelja etappi:

turu üldhinnang

turu segmenteerimine

sihtturu valik

positsioneerimine turul
Turu üldhinnang annab meile ettekujutuse turust, selle mahust
ja üldistest arengusuundadest. Turu maht tähendab üldarvu väljaselgitamist.
Turu segmenteerimine tähendab eelistuste selgitamist tarbijate hulgas, sest tarbija ei ole hall mass, vaid oma kindlate eelistustega. Sellest tulenevalt tulebki valida segment , millele tuleb hakata tähelepanu pöörama, keda valida sihtturuks.
Diferentseerimata turg tähendab, et suhtturuks võetakse kogu turg ja sellega eiratakse segmentide erinevust. Sihtrühma võib defineerida kui tarbijate kategooriat, keda rea ühiste omaduste põhjal saab üksteisest eraldada st, et on tarbimismaitset, soovi, stiili, miljööd ja teenindust puudutavates küsimustes ühtne. Erinevad rühmad moodustavadki sihtturud, seega tulebki ettevõttel kindlaks määrata sobivad sihtrühmad ja nende vajadused ja sobitada oma teenuste ning toodete pakkumine nendele sihtrühmadele. Pärast sihturu valikut tuleb ettevõttel luua selge pilt oma kohast turul, st tuleb luua oma positsioon, millele järgneb realiseerimine.
Turunduspoliitika osas võime vaadelda:

toodangupoliitikat – see peab tagama, et turule pakutav toode või ka selle kogus või maht oleks omavahel kooskõlas sellega, mida on kavandatud

tasupoliitika – see hõlmab eelkõige hinna määramist. Hinnataseme kujundamisel on oma alam- ja ülempiir. Alampiiri moodustavad tootmis- ja müügikulud tooteühiku kohta; sellest madalama hinnaga müües saab ettevõte kahjumit. Ülempiir aga kannab ette tarbijakasulikkuse hinna so subjektiivse hinnangu kasust, mis ta toote eest saab.

Turupoliitika – selle ülesanne on teha tarbijale kättesaadavaks õigel ajal ja õiges kohas, kui vaja siis vahendajate abil

Toetuspoliitika – selle eesmärk on toetada toodete müüki tarbijatega suhtlemise kaudu so tootele teatud maine kujundamine. Valida tuleb sobivad reklaamiviisid.

Asukohapoliitika

Sortimendipoliitika – tarbijale kõige olulisemaks on õige kauba leidmine. Sellest tulenevalt sordimendi ülesehitus ettevõttes omab suurt tähtsust, samal ajal on ta väga tihedalt seotud ettevõtte tulude ja kuludega. Sordimendi ulatust defineeritakse mõistega laius ja sügavus. Laius näitab, kui palju kaubagruppe, sügavus näitab, kui palju on kaubagruppides erinevaid artikleid.

Vahetus ja turg

Turumajanduse kõige olulisem eeldus on vabaturg , kus kaupadena võivad esineda kõik hüved, millel on maksujõuline nõudlus. Ligipääs sinna on kaubapakkujal. Vahetus ongi siis tarviline tehing milles osaleb kaks või enam isikut või firmat. Vahendaja loovutab selle käigus midagi teisele, mile eest ta saab midagi vastu. Vahetustingimuste aluseks on vahetuse käigus saadud või loovutatud hüviste suhe. Seda võib käsitleda kui turu hinda. Eriti siis kui üks vahendaja saab sellest kasu. Turg ja vahetus soodustavadki kauba vahetust vastavalt nende väärtusele. Selle funktsiooni täitmisele peavad ühiskonnal olema teatud tunnused, ilma milleta turg ei arene või pole tõhus. Nendeks tuludeks on:

omandiõigus – see määrab ära kaupade või teenuste kasutamise. Turu süsteem peabki tagama:

õiguse kasutada asju

õiguse anda omandit üle teisele isikule ajutiselt või püsivalt

õiguse keelata nende asutamine teistele
Samal ajal omandiõigusesüsteem võib ette näha teatud piiranguid. Kui omandiõigusesüsteem ei hõlma kõiki asju, siis ei saa ka tekkida nende turgu. Järelikult puuduvad ka vahendid nende paremaks kasutamiseks.

vahetuskulud – tuleb teha ostjate ja müüjate leidmiseks, ostu ja müügi pakkumiste väljaselgitamiseks ning samuti vahetuse teostamiseks. Vahetuskulud võivad esineda mitmesugustena nt info, telefonikõned, kulud. Seda võivad teha nii ostjad kui müüjad. Turg reageerib kõige vähem kui vahetuskulud võrduvad 0-ga.

Informatsioon – turu funktsioneerimine sõltub oluliselt kauba hinna kohta käiva info levimise kiirusest, seda siis kui ühte kaupa pakuvad paljud tootjad. Kui üks tootja laseb hinna alla ja info levib kiiresti, siis võib hakata lbimüük kiiresti suurenema, sest ostavad ka need, kes varem ei ostnud. Tulemus – ka teised peavad hinna alla laskma. Info levikust oleneb ka, kui kiiresti taastub turu tasakaal ning toodetel on enam-vähem üks hind. Turu fuktisoneerimiseks peabki potensiaalsete ostjate käsutuses olema info kaupade omaduste ja kvaliteedi kohta. Info puudumisel ei saa teada, kas tehing on kasulik. Info kasulikkuse kohta võib olla küllaltki kulukas ning seda on võimalik teatud hinna eest osta. Tulemus – on tekkinud hinna turg.

Nõudlus

Maj. teaduses mõeldakse nõudmise all sellist kaupade ja teenuste hulka, mida tarbijad soovivad antud ajahetkel osta ja on võimelised nende eest ka maksma olemasoleva hinna juures. Seega vaadeldakse nõudmist kui tarbija soovi midagi osta ja ka tarbijamaksu võimet antud kauba suhtes. Nõudmine esindab seega tarbija käitumist. Mida kõrgem on kauba hind, seda vähem kaupa on ostjal võimalik saada. Mis kujundab nõudmine kaubale peale hinna? Tooks peamised tegurid:

tarbijate arv

tarbija individuaalne maitse

tarbija ostujõud e sissetuleku tase

tuleviku ootused

teiste kaupade hinnad
Vastavalt nõudluse muutusele olenevalt sissetulekust jagatakse
kaubad:

normaalkaupadeks

vähemväärtuslikeks kaupadeks
Normaalkaupade nõudlus kasvab, kui tarbija sissetulek suureneb.
Normaalkaubad võib omakorda jagada:

esmatarbekaubad

luksuskaubad

Pakkumine

Pakkumise all mõeldakse sellist kaupade kogust, mida pakkuja
soovib ja on ka võimeline turule viima antud ajahetke juures antud hinnaga. Sellest tulenevalt on pakutava koguse ja hinna sõltuvus vastupidine nõudluse struktuurile. Seega, mida suurem on hind, seda rohkem pakutakse. Samal ajal mõjutavad pakkumist ka teised tegurid:

tehnoloogia tase

vajalike ressursside hinnad

alternatiivsete kaupade hinnad

tarvijate ootused

tootjate arv
Ettevõtted meelitavad tarbijaid:

reklaamiga luuakse puudusele vajadus

toote hinna alandamine

uute toodete valmistamine uute võimaluste loomiseks
Ettevõtted üritavad alati pakkumist suurendada, kuid siin tuleb
neil alati arvestada sellega, et:

tihti tehakse see viga, et kergelt kogutud kasumiga laiendatakse tootmist, samal ajal konkurentsi suurenemisega nõudlus väheneb. Kahe silma vahele jääbki nõudluse muutumine

tuleb arvestada et tootmist saab suurendada põhiliselt teiste ettevõtete arvel. Hinna konkurentsi võidavad need, kes oskavad odavamalt toota head kaupa ja hindu õigesti kujundada.
Turul pakkumise juures tuleb alati arvestada, et uute klientide
hankimine on alati kulukam kui olemasolevate klientide hoidmine. Järelikult tuleb pakkuda klientidele head teenust, sest tuleviku kasumi annabki klient , kes ei otsi võimalusi lahkumiseks. Maailmas ongi selgeks tehtud, et eluaegsel kliendil on tohutu väärtus; see aga tähendab, et ta peab olema täielikult rahuldatud. Seega parim müük ei ole ei ole müük iga hinna eest vaid seisneb kliendile selle pakkumises, mida ta tegelikult vajab. Ettevõte peabki selgeks tegema:

kes on ettevõtte lojaalsed kliendid

mida lojaalsed kliendid tegelikult tahavad

kas kliendi rahuolu mõõdetakse ettevõtte poolt objektiivselt

kuidas klient saab anda tagasisidet

kuidas kasutatakse tagasisidet

Vajadused

Ühe kauba kasulikkus võrreldes teisega on see, kus ühe kauba eest makstav täiendav rahaühik annab ka täiendava kasulikkuse. Kuid siinjuures on eeldus, et raha püsiks ühesugusena. Reaalselt see aga nii ei ole, sest rahaühiku väärtus langeb kogu maailmas. On ka teised probleemid: hindade tõus , mis tuleneb mitmetest teguritest nagu tooraine kallinemine, monopolism. Tarbijate ostukäitumine algab problemi teadustamisega. Inimene märkab erinevust ideaalselt soovitava ja tegeliku olukorra vahel. Probleemi teadustamisele järgneb info kogumine. Esimesena peab tarbija meenutama, mida ta teab sellest kaubast üldse: millised on teised sarnased kaubad, palju nad maksavad, kus neid müüakse. Seejärel pöördutakse väliste infoallikate poole. Kui info on juba tarbija teadvuses ja ta eristab seda teistest toodetest, siis on teatud tõenäosus, et ta ka selle ostab. Rohkearvulise info korral hakatakse erinevaid alternatiive hindama tuginedes inimese väärtushinnangutele. Viimane omakorda sõltub tarbija elulaadist, eelnevatest kogemustest kaupadele, traditsioonidest, rahvuslikest kommetest. Reklaam sellel etapil on ülimalt oluline. Kaupade hindamise ja võrdlemise tulemusel tehaksegi valik. Ostu tegemisel on suunatud ka müüate tegevus; kaupluste kujundus jne. Alles pärast kauba tegelikku tarbimist esinevad rahulolu või rahulolematus e. ostujärgne hinnang.

Reklaami mõiste ja olemus

Esimesed reklaamiilmingud esinesid juba siis, kui kaupa hakati vahetama . Reklaam on sõnum, kuid iga teade ei ole reklaamiteade. Reklaami eripära seisneb selles, et:

sõnumi koostab firma spetsialist või reklaamiagentuur

reklaam edastatakse reklaamikanali kaudu (meedia)

sõnumi edatamise kulud maksab teenija kinni

sõnum lähetatakse sihtturul paljudele inimestele
Reklaam on tähtis nii ettevõttele kui ühiskonnale. Tähtsus ettevõttele:

maine parandamine

üldsuse heasoovlikkuse suunamine

firma töötajate ……… suunamine

uuele turule minek

konkurentide tagasihoidmine

uute toodete tutvustamine

elanikkonna harimine
Hea reklaam kaitseb tarbijat kehva toodangu eest. Ta kaitseb ka mõningal määral
rahvuslikku majandust; ta suudab kaitsta seda vaid siis, kui rahvusliku reklaami sõnumid on professionaalselt koostatud. Reklaam on tähtis mitte ainult äriettevõtetele, vaid ka mittetulundusühingutele. Seega reklaam harib ja kasvatab inimest. Reklaami esmärgid võib rühmitada kolmeks:

teadvustavad reklaamid – tarbija parem informeeritus millestki (tootest vms)

tunnustuslikud reklaamid – sõnum kujundab tarbija positiivset suhtumist toodetesse

aktiviseerivad reklaamid – tekitavad tarbijas soovi tegutseda
Seega reklaami ei tohi vaadata lihtsustatult; tal on palju eesmärke ja ka seoseid turuga. Teda
püütakse inimesse sisendada nii, et ta tekitaks tarbijas huvi, ostusoovi. Reklaam on kallis. Reklaami maksumuse määravad mitmesugused tegurid:

turu suurus

turu paiknemine tarbijate suhtes

reklaamitava toote liik

Pere eelarve

Kõik tarbijad, kui nad käituvad ratsionaalselt soovivad saada võimalikult palju rahuldust. Soovides saada maksimaalset kasulikkust koostab tarbija ostukaupade eelarve selliselt, et oleks võimalik suurendada oma rahulolu st. et tarbitavate kaupade iga ühik annaks suure kasulikkuse. Muidugi tuleb öelda, et indiviidi või perekonna rahaline planerimine sisaldab 5 etappi:

kindlaks tuleb määrata oma momendi vara ning oodatavad tulud ja kulud

selgeks tuleb teha oma pika-ja lühiajalised eesmärgid

koostada tuleb kava nende eesmärkide saavutamiseks

kulutuste ja investeeringute otsus tuleb teha oma vajadustest lähtudes

hinnata tuleb plaani täitumise edukust
Eesmärkide realiseerimseks, vara säilitamiseks ja suurendamiseks vajame tulusid; neid tuleb
alati realistlikult hinnata. Samal ajal tuleb arvestada, et aasta-aastalt tõuseb mingil määral töötasu, kuid samas tuleb arvestada ka inflatsiooniga. Ühtlasi tuleb selgeks teha ka põhilised väljaminekud e. kulutused toidule, eluasemele, riietele. Eraldi tuleks kavandada kulud maksude maksmiseks või võlgade talumiseks, sest iga pere väljaminekud võivad olla väga erinevad. Tuleb ka arvestada eelarve piiriga. Eelarve piir sõltub oluliselt kaupade hindade omavahelistest proportsioonidest. Ta näitab kui palju ühe kauba ostmisel saame osta rohkem teist kaupa. Iga inimene saab osta ni palju, kui suur on tema sissetulek, see ongi eelarve piiramine. Järelikult peame kaaluma mida osta, kui palju osta, mida osta rohkem, mida vähem. Kui inimene tahab tarbida rohkem kui eelarve lubab, siis ta saab ainult ette tarbida. Järelikult peab ta järgneval perioodil vähem tarbima.
Tarbimisel on veel nüansse, millega tarbija kokku puutub. Probleem on selles, et heaolu allikaks ei pea olema üksnes need kaubad ja teenused, mida tarbija ostab oma sissetuleku eest, inimesed võivad saada hüvesid ka vabal ajal viljeletud tegevustest st. et heaoluallikaks on turuväline tegevus. Põhimõtteliselt ongi võimalik arvestada ka see rahasumma , mis on seotud turuvälise tegevusega. See summa tuleks lisada rahalisele sissetulekule töökohalt, et saada täielikku eelarvet . Võib rääkida ka kaupade asendamisest; seda näitab kaupade asendamise piirmäär. See on ühe kauba piirhulk, mida tarbija on nõus vähendama, et suurendada teise kauba ostmist. See võib olla suur või väike, olenedes tarbija soovidest. Mida optimaalsem on üks kaup, seda vähem on võimalik seda asendada teisega. Üks asi on muidugi elada kindla sissetulekuga ja kindlate hindadega ühiskonnas, teine asi on kui sissetulekud ja hinnad kiiresti muutuvad. Viimasel juhul kaotab inimene orientatsiooni nii hindade kui ka sissetuleku üle ja eelarve koostamine on kas raskendatud või täiesti võimatu.

Turu struktuur

Oma turg on igal tootel või teenusel ning see on spetsiifiline. Turu struktuur tähendabki turu kõige olulisemaid tunnusjooni nagu turul osalejate arv, turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused nii ettevõtja kui ka tarbija poolt.
Tuleb arvestada seejuures, et igas riigis on oma seaduste süsteem, mille järgi turg tegutseb st selleks, et teatud maal kaubelda või osta tuleb tundma õppida selle konkreetse piirkonna tarbijasoove, nende iseärasusi, teada nõudeid.

Konkurents

Eraomandus, konkurents ja ärisaladus – need on turumajandusliku ühiskonna edasiviivad faktorid. Kui üks nendest puudub, siis ei saa rääkida hästi arenenud turumajandusest. Sellest tuleneb ka, et need on õiguslikult igati kaitstud. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende ühenduste omavaheline võistlus, mis soodustab tegevus- ja valikuvabadust, kaupade ja teenuste uuendamist nende vastavusse viimist nõudlusega ning turu intensiivistamisega. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsi meetodeid . Need on:

õiged tooted ja teenused

õige hinna ja kvaliteedi suhe

toodete kättesaadavus

efektiivne info liikumine

õige pilt ettevõttest, toodetest
See tähendab, et edu põhineb kliendi probleemide tundmisel, mitte sellel, mida ise tahetakse teha; järelikult edukas ettevõte peab lahendama kliendi probleeme paremini kui konkurendid. Kahjuks seda raskendab tavaliselt see, et ettevõte ei tea, kes on tema potensiaalne klient, millised on kliendi vajadused. Seega ongi konkurents pidev valik, mille tulemusel jäävad turule need ettevõtted, kes suudavad pakkuda ostjale midagi kasulikku. Siinjuures tulebki ettevõtjal osata hinnata järgmist informatsiooni:

kui palju on ettevõtte piirkonnas otseseid võistlejaid

kui palju on kaudseid konkurente s.t kes toodavad osaliselt kattuvat kaupa

kui palju on konkurente juurde tulnud, ära läinud

kui suur on konkurentide toodang; prognoos müügile

milline on konkurentide hinnapoliitika

milline on konkurentide väljanägemine

konkurentsi tugevad ja nõrgad küljed

milliseid jõupingutusi tehakse tootmise arendamiseks ja müügiks

Kõlvatu konkurents

Kõlvatuks konkurentsiks nimetatakse tegusid, mis on vastuolus
kaubanduse heade tavadega ning millega taotletakse ebaausat konkurentsi. See ahistab konkurentsivabadust ning siia hulka kuuluvad:

eksitav reklaam – ebaausate andmete levitamine

firma nimetuse, kaubamärgi või muu tunnuse lubamatu kasutamine. See on siis, kui neid võidakse tavalise tähelepanelikkuse juures ära vahetada tunnusega, mida mõni teine ametlikult kasutab; ta on lihtsalt sarnane

konkurentsi arvustamine – valeandmete esitamine konkurendi kohta

ärisaladuse kuritarvitamine – kui saadud andmeid kasutatakse konkurendi eelise saamiseks ja need andmed on saadud altkäemaksuga, varastamisega, fotografeerimisega vms.
Konkurentsi kahjustamine on toime pandav järgmiste teguritega:

oma seisundi kuritarvitamisega

lepingu sõlmimisega ja tegevuse kooskõlastamisega konkurendi kahjustamiseks

Hinna kujunemine

Hind on toote väärtus rahalises väljenduses, seega hind on väärtus, mida nõutakse toote või teenuse eest. Laiemalt võttes on hind väärtuse kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamisest või tarbimisest tulenevate kasude omandamiseks. Seejuures kasu võib olla missugune tahes, nii vormi, aja, koha kui ka omandamiskasu järgi. Arenenud riikides mõeldakse hinna all selle rahalist väärtust. Hinnas võib olla aga ükskõik missugune väärtus, mida antakse millegi muu vastu. Sel puhul on hind väljendatud mitterahalises väjenduses. Mingi tehingu hind võib koosneda nii rahast kui ka tootest. Nii näiteks võib teha kestvuskauba müümisel hinnasoodustus vana toote tagasitoomisel. Hinnal on väga suur tähtsus nii üksikisiku, organisatsiooni kui ka kogu majanduse seisukohalt. Hind avaldab mõju ettevõtte kasulikkusele ja turuosale. Turumajanduses on hinna kujunemisel üldiselt taunitavad järgmised tegurid:

hinna kokkulepe – kõigi müüjate kokkulepe kasutadada ühesugust hinda, et välistada hinna konkurentsi

hinna diktaat – tootja sekkumine kauba edasimüügi tingimustesse

dumping hind – kaupa eksportimine omahinnast või koduhinnast odavamana, et vabaneda konkurentidest ja laiendada turgu

tarbijaid eksitav hinnainfo ja reklaam
Hinna kujundamise mõjutamisel on valitsusel kaks elulist
ülesannet:

kaitsta tarbija huve

tagada ettevõttele aus konkurents
Esimest täidab valitsus eelkõige tarbijakaitse seadusega.
Eesti tarbijakaitse seaduses on öeldud, et kauba ja teenuse pakkumisel on müüja kohustatud andma vajalikku ja tõest teavet hinna kohta. Mida selgemalt on määratletud firma üldsihid, seda hõlpsam on välja tuua hinnaga seotud eesmärke:

müügi eesmärgid – sel juhul ollakse huvitatud tuluosast ja käibe suurendamisest

stabiilsuse, hea maine poole püüdlevad firmad on huvitatud soodsa koha säilitamisest turul. Sel puhul tahetakse säilitada müügikohta ning selleks hoida hind stabiilsena. Sääraselt käitudes välditakse hinnatõusu

kasumi eesmärgid – siin võidakse taotleda:

maksimaalset kasumit

tasuvat investeeringut

vastuvõetavat kasumit

raha kiiret käivet

Hinna kujunduse peamised elemendid

tootmiskulud

konkurentide hinnad

tarbija väärtustaju
Hinna alampiiri moodustavadki tootmiskulud. Madalama hinna
puhul jäävad tootmiskulud osaliselt katmata ning kasum saamata. Hinna ülempiiri määrab tarbijate väärtustaju. Ülempiirist kõrgem hind on tarbijate jaoks juba ülemäära kõrge ning tarbijad seda kaupa ei osta. Seega õige hind ei tohi olla ülemäära madal ega ülemäära kõrge. Ta tuleb valida nende kahe piiri vahelt.

Ühiskonnas loodud väärtuse mõõtmine

Ühiskonna rikkuse mõõtmisel kasutatakse põhiliselt kahte näitajat:

RKP – rahvuslik koguprodukt

SKP – sisemine koguprodukt
RKP on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi
jooksul loodud lõpp-tarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud lõpp-tarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. RKP aluseks on seega tootmistegurite omaduse põhimõte. SKP aluse on territoriaalne põhimõte. Ühiskonna rikkuse mõõtmine peab toimuma pidevalt, et selgusele jõuda ühiskonna arengus. RKP definitsioonile tuleb lisada ka mõned ……………; kõigepealt sõnal lõpp-tarbimine on suur tähtsus. Kui RKP arvutamisel on võetud nii tooraine kui lõpp- produkt , siis oleks tegemist kahekordse arvestamisega. Selle vältimiseks kasutatakse lisandunud väärtuse meetodit. Lisandunud väärtuse meetod seisneb selles, et iga toodanguetapi poolt antud panus summeeritakse. Tuleb arvestada, et osa produkte on nn vahetooted. Vahetoode ongi ette nähtud kasutamiseks mõne teise hüvise valmistamisel. Lõpp-toode on see, mida kasutab lõpp-tarbija.
RKP mõõdab ainult seaduslikke tehinguid (neid, mida turul tehakse); ebaseaduslikud tehingud jäävad kõrvale. RKP ignoreerib ka kodumajapidamisi, kuna seal ei teostata seaduslikke makseid. RKP-d saab välja arvutada vaid teatud ajaperioodiks. RKP näitaja on maj.näitaja mitte heaolumõõt. Heaolu oleneb maj.näitajate kõrval ka looduskeskkonnast ja paljudest teistest teguritest.

Kommertspangad ja nende olemus

Oma olemuselt on KP-d tavaliselt ettevõtted, mille eesmärgiks on samuti kasumi saamine. Kasumit saavad KP-d oma käsutuses olevate rahaliste vahendite otstarbekast kasutamisest, millest näib, et pangad on ettevõtted, kes tegelevad rahast raha tegemisega. Tegelikult KP-d osutavad teenuseid. See aga tähendab, et nad ei tohi kasutada raha ainult oma huve silmas pidades. Selleks, et KP oma ülesannet täidaks, kehtestab riigi keskpank neile teatud normatiivid, et pangad ei läheks pankrotti ega kasutaks raha ebaausalt. Kui pangad ei suuda neid normatiive täita, kehtestatakse neile moratoorium , mille käigus püütakse selgusele jõuda, mida raha kasutamisel on pank valesti teinud ning kuidas on võimalik tehtud vigu parandada, et pank oleks jällegi usaldusväärne. Kui ilmneb, et see ei ole võimalik, siis kuulutatakse välja pankrot . Pank ei ole aiult inimestelt saadava raha säilitaja, vaid ta taoteb ka kasumit investeerides hoiustatud raha, millest ta saabki kasumit.
10