Maamajandusettevõtte konkurentsivõime analüüs ettevõttes x. (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
Maamajandusettevõtte konkurentsivõime analüüs ettevõttes x.
Maamajanduse ökonoomika
Tartu 2018

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜSI MEETODID 4
1.1. KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜS 4
1.2 SUHTARVUDE ANALÜÜS. 7
2.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE TEGEVUSVALDKOND JA SENINE TEGEVUSSUUND. 9
2.1. TÖÖJÕUKASUTUS. 9
2.2. MAAKASUTUS JA LOOMAÜHIKUTE ARV. 10
2.3.TOODANG JA TOETUSED. 13
2.4.KULUD. 14
15
2.5.TULUD. 15
2.6.KOHUSTUSED. 17
3.ETTEVÕTTE X KONKURENTSIVÕIME HINDAMINE. 18
3.1. TOOTLIKKUS JA EFEKTIIVSUS. 18
4.SUHTARVUDE ANALÜÜS. 19
5.TURU OLUKORD. 21
KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD. 21
KIRJANDUS. 22

SISSEJUHATUS

Tänapäeval on tekkinud ettevõtete vahel üha tihedam konkurents. Konkureeritakse erinevatel tasanditel: nii turuosa, tootmisressursside kui ka muude tingimuste osas, mis on arenguks hädavajalikud. Majanduslikus võtmes on konkurents edasiviiv jõud, mis suunab ettevõtteid pidevalt uuenema, arenema ning tegutsema vastavalt hetkelisele turu olukorrale. Eesti Konjunktuuriinstituut on kirjeldanud ettevõtte konkurentsivõimet kui kompleksvõimet, mille alusel saab hinnata ettevõtte arengu jätkusuutlikkust, edukust ja tulemuslikkust. Konkurentsivõimet saab võrreldes teiste ettev õtetega mõõta paremates finantstulemustes, ressursside efektiivsemas ärakasutamises ja muude tulemuste võrdlemisel. (Eesti Konjunktuuriinstituut, 2014).
Meie ettevõtte tegeleb piima tööstusega, mis on seotud suure riskiga , sest praegu turu olukord näitab, et piima omahind ei katta ostuhind, sest praegune piimatootjad raskes olukorras, kus nad peavad konkureerida mitte ainult Eesti piimatootjatega, aga ka välisriigi piimatootmisega.
Kui me vaatame statistika andmetel 2006 aastas, siis sellel aastal piimatööstuses on tegelenud 71 samad ettevõtted, millest 1 oli Ida-virumaal. Piimatööstuste jaoks oli 2006 aasta edukas, müük kasvas nii siseturul kui ka ekspordiks. Selles olukoras töötada lihtsam, kui kümme aastat pärast.
Joonis 1. Kogukasum kehtivates hindades, 2000-2007
Allikas: ESA, * - lühiajastatistika andmetel
Kui me vaatame kogu turu andmetele, siis me saame aru, et turu olukord oli väga positiivne nii sise turul kui ka ekpordi turul. See muidugi annab hea võimalused arenemiseks ja kasvatamiseks piimaturul 2006 aastas. Nii olukoras ettevõtte X alustas oma tegevus, aga kuidas läheb edasi vaatame edasi selles töös.
Selles töös oleb tehtud maamajandusettevõtte konkurentsivõime analüüs ettevõttes X. Mille jaoks on kasutatud firma andmed ja statistiika andmed 2006-2015 aasta eest.

1.KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜSI MEETODID

Ükski ettevõte ei saa tegutseda ümbritsevast keskkonnast täiesti sõltumatult. Ettevõtte seisukohalt võib keskkonna jagada kaheks: makro- ja mikrokeskkonnaks. Makrokeskkonna moodustavad selle piirkonna kultuurilised põhiväärtused, majanduslikud ja õiguslik poliitilised tingimused. Mikrokeskkond on vahetu keskkond, kus ettevõte oma ülesandeid täidab. Mikrokeskkonna moodustavad konkurendid, kliendid, tarnijad , regulaatorid, strateegilised liitlased. (1,lk 47-49).

KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜS
Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. (13)
Põhiliselt eristatakse nelja konkurentsi liiki: (16, lk 76-77)

Monopol – riigis või regioonis pakub mingit toodet või teenust vaid üks ettevõte. Reguleerimata monopol võib kergesti kehtestada kõrge hinna, teha vähesel määral või üldse mitte reklaami ning pakkuda minimaalselt toetavaid teenuseid. Enamasti on monopolide tegevus reguleeritud ning hind riigi kontrolli all.

Oligopol – turul on väike arv pakkujaid , tooted võivad olla nii selgelt eristuvad kui ka standardiseeritud . Puhta oligopoli puhul eksisteerib paar suurt ettevõtet, kes pakuvad üsna sarnast toodangut. Eristumise aluseks on sageli hind ning eelise saavutamine baseerub kuluefektiivsusel. Diferentseeritud oligopoli puhul toodavad ettevõtted osaliselt diferentseeritud tooteid. Konkurentidest eristutakse kas kvaliteedi, lisade, stiili või teeninduse poolest. Iga ettevõte on üldjuhul tugev ühes nimetatud valdkonnas ja saab seetõttu küsida oma segmendi tarbijatelt hinnapreemiat.

Monopolistlik konkurents – mitmed ettevõtted on võimelised oma tooteid diferentseerima kas osaliselt või kogu ulatuses. Konkurent ettevõtted keskenduvad neile tarbijasegmentidele, kelle vajadusi suudetaks rahuldada kõrgemal tasemel ning küsida selle eest kõrgemat hinda.

Täielik konkurents – situatsioon, kus väga paljud ettevõtted pakuvad sama toodet või teenust. Kuna toodetel puudub eristumiseks alus, on konkurentide hinnad ühesugused.
Ettevõtete konkurentsivõime on kompleksvõime, mille tunnuseks on ettevõtete edukus, tulemuslikkus, arengu jätkusuutlikkus. Ettevõtte konkurentsivõime avaldub võrdluses teiste ettevõtetega ning näitab tema positsiooni teiste hulgas. Ettevõtted, kes on oma tegevusalal teistest konkurentsivõimelisemad, saavutavad ka teistest paremaid tulemusi. Konkurentsivõime avaldub suuremas läbimüügis, paremates finantstulemustes, efektiivsemas ressursside kasutamises. Konkurentsivõime näitab produktiivsust, millega ettevõte kasutab oma ressursse. Ettevõtte konkurentsivõimet võib defineerida kui määra, mis näitab, kui palju ettevõte suudab vabades turumajanduslikes tingimustes toota ja müüa kaupa ning teenuseid, mis vastavad sise- ja välisturgude nõuetele, samaaegselt suurendades oma töötajate sissetulekuid ning tagades ettevõtte arengu jätkusuutlikkuse. (6)
Konkurentsianalüüs vastab järgmistele küsimustele:
1. Millised on üldised konkurentsijõud tegevusharus?
2. Kes on peamised konkurendid turul?
3. Kui suur on nende turuosa?
4. Mis on konkurentide eelised meie toote ees?
5. Millised on meie konkurentsieelised ?
Konkurentsianalüüsi metoodika jaguneb kaheks: statistiline analüüs, mis põhineb majandusaasta aruannetel ja muu avaliku info analüüsil ning äriluure, mis seisneb konkurendi klientide küsitlusel, visiidid konkurentide objektidele, prooviostude tegemine, konkurenditeenuste tarbimine. (15)
Konkurentsi analüüsi meetoditeks on: (28)

Firma konkurentide määratlemine,

Konkurentide eesmärkide määratlemine,

Konkurentide strateegiate selgitamine ,

Konkurendi tugevad ja nõrgad küljed,

Konkurentide käitumise hindamine,

Rünnata või vältida,

Konkurentsi infosüsteemi kujundamine.
Konkurentsianalüüs algab konkurentide määratlemisest. Kui konkurendid on määratletud, saab hakata neid uurima , selgitades välja nende eesmärgid, strateegiad, tugevad ja nõrgad küljed ning nende käitumise. (14)
Konkurentide liigid lähtuvalt pakutavate toodete sarnasusest ja tarbijate vajadusest: (16, lk 75-76)

Otsesteks konkurentideks on ettevõtted, kes pakuvad samasuguseid tooteid samasuguse vajadusega tarbijatele;

Kaudseteks konkurentideks on pakkujad kes pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või funktsioonilt sarnaseid tooteid. Nende tooted on tehnoloogiliselt sarnased ja täidavad samalaadset funktsiooni, kuid tarbija on erinev;

Üldisteks konkurentideks võib pidada kõiki samal turul tegutsevaid ettevõtteid.
Konkurentsiuuringute klassiku Michael Porteri viie konkurentsijõu mudel on analüüsimeetod, mille abil saab määrata ettevõtte tegevusvaldkonna konkurentsiolukorda. Porteri viie konkurentsijõu mudel aitab välja selgitada tegevusvaldkonna olukorra ning analüüsida ettevõtte kohta seal. Mida suuremad on konkurentsijõud, seda väiksemad on ettevõtte võimalused hinna tõstmiseks ja suurema kasumi teenimiseks. Ideaaljuhul on kõik konkurentsijõud nõrgad. Kui ainult osa konkurentsijõude on nõrgad, siis võib tegevusharu osutuda atraktiivseks tugeva turupositsiooniga ettevõttele, mille strateegia pakub kaitset konkurentsijõudude surve vastu. (23)
Michael Porteri viie konkurentsijõu mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra tegevusharus viis jõudu: (18, lk 117)

• Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel,
  
• Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijad üle asenduskaupadega,
  
• Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine ,
  
• Sisendite tarnijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel,
  
• Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel.
  

Nende jõudude analüüs aitab juhtidel selgitada tegevusharu olukorda ja välja tuua ettevõtte ees seisvaid võimalusi ja ohte . Üldine loogika seisneb selles, et mida tugevamad on vaadeldavad konkurentsijõud, seda väiksemad on ettevõtete võimalused tõsta hindu ja teenida suuremat kasumit. (18, lk 117)
1.2 SUHTARVUDE ANALÜÜS.
Suhtarvuanalüüs on finantsaruannete analüüsi peamine instrument . See võimaldab esile tuua finantsnäitajate seosed ning võrrelda omavahel erinevaid ettevõtteid. Analüüsi käigus võrreldakse ettevõtte suhtarve eelnevate aastate samade näitajatega, kuid ka majandusharu keskmistega ning konkurentide omadega. (7, lk 14) Suhtarvudeks nimetatakse suhteliste suuruste arvväärtusi. Suhtarvumeetod on majanduslike nähtuste koostise, eri nähtuste vaheliste proportsioonide ja varjatud seoste uurimise lihtsamaid, ühtlasi kõige enam kasutatavaid mooduseid. Suhtarvuanalüüs võimaldab esile tuua finantsnäitajate seosed ning teostada võrdlevanalüüsi eri suundades ja eri tasemetel . Suhtarvude liigitus: likviidsussuhtarvud, käibekapitali suhtarvud , kapitali struktuuri suhtarvud ja rentaablussuhtarvud. (2, lk 306)
Likviidsussuhtarvude analüüs seisneb põhiliselt lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustused tasutud . (2, lk 307) Likviidsus on lühiajaline maksevõime ja maksevõime all mõeldakse pikaajalist arvete tasumise võimet. Varade likviidsuse all mõeldakse ettevõtte varade võimet muutuda rahaks kui kõige likviidsemaks maksevahendiks. (17, lk 120) Kõige likviidsem vara on raha kassas või pangaarvel. (2, lk 307) Likviidsuse ja maksevõime analüüs on üks olulisemaid analüüse, sest ettevõtete pankrotte põhjustab valdavalt maksevõimetus. (17, lk 120) Maksevõime analüüsi tehakse bilansi andmetel. Maksevõime näitaja kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil . Maksevõime näitajad jagunevad kahte rühma: lühiajalised likviidsuse näitajad ja pikaajalised maksejõulisuse näitajad. (26, lk 19) Käibekapitali suhtarvude abil hinnatakse ettevõtte varade
kasutamise intensiivsust ja efektiivsust müügitulu genereerimisel. (2, lk 311) Käibekapitali suhtarvud arvutatakse välja nii vara kohta tervikuna kui ka erinevate vara liikide lõikes. Vara kasutamise tulemuslikkust iseloomustavad käibekordajad, mille leidmiseks võrreldakse müügikäivet vara maksumusega. (26, lk 22)
Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel. (2, lk 315) Võimendussuhtarvudel eristatakse finantsvõimendust ja tegevusvõimendust. Võimendus on seotud püsivkuludega – tegevusvõimendus on seotud põhitegevuse püsivkuludega ja finantsvõimendus on seotud finantseerimistegevuse püsivkuludega. Finantsvõimenduseks nimetatakse intressikuludega seotud võõrkapitali kasutamist ettevõtte tegevuse finantseerimiseks. (2, lk 317)
Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. (17, lk 126) Rentaablus suhtarvude tulemusi väljendatakse reeglina protsentides. Kuid selle näitaja võib ka välja tuua kasumisummana majandusliku näitaja ühele eurole. Analüüsi teostamisel kasutatakse põhiliselt kolme rentaablusnäitajate rühma: müügikäibe rentaablus, varade kasumitootlus ja omakapitali rentaablus. (26, lk 27) Rentaablussuhtarvud näitavad ettevõtte võimet saada kasumit. Rentaabluse analüüs on oluline, kuna kõrge likviidsus või kapitali soodne struktuur ei pruugi tagada piisavat kasumit. (2, lk 319)

ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE TEGEVUSVALDKOND JA SENINE TEGEVUSSUUND.

TÖÖJÕUKASUTUS.

Taabel 1.
id_aasta
id_farm
c_tuup
c_suurus
id_toojoud
id_maakond
id_mahe
id_lfa
a_karjatamine_valjaspool
id_keskkonnapiirang
2006
354
450
6
1
70
1
1
 
1
2007
354
450
6
1
70
1
1
 
1
2008
354
450
6
1
70
1
1
 
1
2009
354
450
6
1
70
1
1
 
1
2010
354
450
6
1
70
1
1
 
1
2011
354
450
6
1
70
1
1
 
1
2012
354
450
7
1
70
1
1
 
1
2013
354
470
6
1
70
1
1
 
1
2014
354
470
6
1
70
1
1
 
1
2015
354
470
5
1
70
1
21
 
1
Meie ettevõtte X tegeleb piimatootmisega, aasta käibe keskmiselt kuni 100 tuhat , aga 2015 aasta käibe oli ainult kuni 25 tuhat, mis näitab, et seda ettevõtte väheneb. Veel juhtus suured muutused 2013 aastas, sest ettevõtte suureneb oma liha müügid, mis muutus tootmistüüp 47 numbril – see
tähendab, et nüüd ettevõtte tegeleb piima ja veiseliha müügiga. Tootmisel töötab 1 töötaja (omanik) kuni 2008 temale abistab abikaasa, aga 2009-2013 1,3-1,4 inimest omanik ja 0,4 koormusega töötaja. Juba 2014-2015 töltab ainult omanik ilma lisa töötaja, sest ettevõtte olukord on halb ja käibe väheneb, siis ei vaja lisa töötajad ja omanik ise töötab osakoormusega.
Kui me vaatame kogu Eesti andmetele, mis võttame FADNst, siis saamad tootjad Eestis sel ajal 71 algusest (2006) ja 17 ettevõttet 2015 aastas, mis näitab suur konkurents ja keskmiselt nenedel töötavad 2,4 inimest 2006 aastas ja 1,7 2015 aastas, mis näitab, et X ettevõttel töötab vähem inimest, mis teevad sama töö nagu teises ettevõttes, sellest andmetest me võime aru saada, et tööjõu efektiivsusega kõik on hästi, aga kui vaatame teine Taabelisse, siis kohe vattame miks on nii hea tööjõu efektiivsus.
Taabel 2.
id_aasta
id_farm
Omanik y_sunniaasta
_toojou_aastauhik
74-Muu tasustamata alaline tööjõud v_toojou_aastauhik
77-Tasustamata ajutine tööjõud v_toojou_aastauhik
51-Omanik/FIE või ev juht 1 tootunnid_aastas
71-Omaniku abikaasa tootunnid_aastas
74-Muu tasustamata alaline tööjõud tootunnid_aastas
77-Tasustamata ajutine tööjõud tootunnid_aastas
2006
354
1947
1
0
0
3600
2500
0
0
2007
354
1947
1
0
0
3600
2500
0
0
2008
354
1947
1
0
0
2200
2200
0
0
2009
354
1947
1
0.43
0
2200
0
950
0
2010
354
1947
0.91
0.4
0
2000
0
890
0
2011
354
1947
0.95
0.36
0
2100
0
800
0
2012
354
1947
0.95
0.32
0
2100
0
700
0
2013
354
1947
0.95
0.32
0
2100
0
700
0
2014
354
1947
0.91
0
0.04
2000
0
0
100
2015
354
1947
0.84
0
0
1846
0
0
0
Kui me arvestame kokku, siis vaatame, et omaniku abikaasa ja omanik töötasid 2006 aasta eest oma tootmisel 6100 töötunni või keskmiselt 17 tunnid päevas. Aga keskmiselt teises ettevõttes oli kokku 5600 või 15,3 tunni päevas. 2008 aastast ettevõtte alustas väheneda, sest töötunni ja koormus ka aastast aastani väiksem. 2015 aastas ettevõtte X tegevused lähevad halvasti, sest firma käibe aasta eest on 25000 euro, aga see on nelja korda vähem kui alguses.

MAAKASUTUS JA LOOMAÜHIKUTE ARV.
Taabel 3. Maakasutus ja renditud maa hind.
id_aasta
id_farm
048-Pm.maa, omandis v_naitaja
049-Pm.maa, renditud v_naitaja
121-Metsamaa, omandis v_naitaja
Kokku ha
182-Muud pinnad v_naitaja
Tasu renditud ha kohta
2006
354
35.4
31.38
10.1
76.88
0.2
8,7
2007
354
35.4
31.58
10.1
77.08
0.2
11,37
2008
354
35.4
31.88
10.1
77.38
0.2
13,24
2009
354
35.4
31.88
10.1
77.38
0.2
17,25
2010
354
35.4
31.88
10.1
77.38
0.2
13,24
2011
354
35.4
31.88
10.1
77.38
0.2
15,37
2012
354
35.4
31.88
10.1
77.38
0.4
25,06
2013
354
35.4
27.51
10.1
73.01
0.4
40,20
2014
354
35.4
26.75
10.1
72.25
0.4
23,10
2015
354
35.4
26.75
10.1
72.25
0.4
31,40
Diagraam 1. Maarent .
Ettevõtte kasutab oma tegevuseks 76,88 ha 2006 aastas ja 72,25 2015, kuigi ettevõtte tegevused lähevad halvasti maa kasutamine prakriliselt sama. Millest on 59,35 % omandis ja 40,64 % renditud. 2013 aastast rentidut maa on veidi väheneb 27,51 ha ja 26,75 ha. Kõige suurem maarenti hind oli 2013 aastas ja ettevõtte makstas 1 ha kohta 40,20 euro, mis on liiga kallis, sest konkurendil need näitused on kaks korda madalam. Ettevõtte X makstas 2006 aastas rent 273 euro, mis on 1 ha eest 8,70 euro, aga 2013 aastas seda maks oli 1106 euro või 40,20 euro ha kohta.
Taabel 4. Maakasutus.
id_aasta
id_farm
120-Nisu p_pindala
123- Oder p_pindala
1300- Kartul p_pindala
1470-Rohumaad 5a kokku p_pindala
1510-Looduslik rohumaa kokku p_pindala
2006
354
24.8
0.5
30.55
10.93
2007
354
18.14
0.5
37.39
10.95
2008
354
17.6
0.5
33.2
10.98
5
2009
354
19.39
0.5
33.2
14.19
2010
354
19.39
0.5
33.2
14.19
2011
354
15
0.5
33.2
14.19
4.39
2012
354
9
5
0.5
33.2
15.19
4.39
2013
354
8.9
4.3
0.5
33.24
15.97
2014
354
1.3
0.6
44.28
15.97
2015
354
1.95
0.4
44
15.8
Sellel maal ettevõtte kasvatab oder, rohumaa, kartul ja 2012-2013 aastas nisu. Veel 2008, 2011-2012 aastas osa maast oli kasutanud looduslik rohumaa jaoks.
Diagraam 2. Loomaühikute arv 2006-20015.
Kõige suurem looma ühikute arv oli 2006 ja 2011 aastas – 36, aga kõge madal näide 2015 aastas 26. 2014 ja 2015 andmetes ilmuvad ammlehman 10 ja 16. Veel ettevõtte X 2013 aastas ostab 6 tõumullikat ja 10 ammlehmad.

TOODANG JA TOETUSED.

Diagraam 3. Toodang 2006-2015 a.
Nagu iga piimatootmine ettevõtte X kasvatab kartul ja oder oma loomade jaoks (söödakultuur), aga müüvad ainult piim. Ettevõtte X 2009 aastas on tehtud 111168 liitrit piima, mis nätab, et iga lehma kohta oli tehtud 7940 l.piima, mis on väga hea arv, sest keskmiselt FADNst kogu tootmise andmest iga lehma kohta oli 6454 l.piima. Ettevõttes on head näitajad piima tootmisega lehma kohta.
Diagraam 4. Oder tootmine ha kohta.
Diagraamis 4 me vaatame, milline oli oderi toodang ha kohta. Kõige suurem efektiivsus ha kohta oli 2014 aastas ja oli tehtud 3846 kg.
Diagraam 5. Toetuse suurus 2006-2015 a.
Kogu kumme aasta läbi toetuse suurus oli 104802, aga kõige suurem osa oli 2010 – 13502 euro.

KULUD.
Diagraam 6. Kulud 2006-2015 a.
Nii diagraamis me otse vaatame, et kõige tähtsamad kulud on sööjatele, mootor kütus, masina rent, väetised, seadmete korrashoid jne. Kui me näitame 2007 a, siis põhikulud on koresööda sööjatele 39 %, mootorkütus 18 %, masinate rent 11 %, väetised 5 %, seadmete korrashoid 5 %, kontsentreeritud sööt 4 %, muutuvkulud 4 %. Kui me vaatame, kui palju X ettevõtte kulub 1 ha kohta(oder + kartul 18,84 ha), siis see arv on 1703 ha kohta. Kuludega ettevõttes X on kõik korras, sest keskmine kulude suurus on 59995 euro, mis on suurem, kui on X ettvõttes.
Aga mis kokkuvõted me võime teha, kui teeme kulude analüüs, siis kohe saame aru, et ettevõtte kulud masina rendile on liiga suured ja ettevõtte võiks mõtelda seda masinad osta ja võib olla ise anda rendile oma naabrile.

TULUD.
Diagraam 7. Tulud 2006-2015 a.
Kõige tähtsam müügi tulu ettevõttel on piim, veel oli müüdud oder, nisu ja kartul. Kõige suured piima müügid oli 2011 a, aga kõige madalamad oli 2015, sest ettevõttel X on liiga rohkem ammelehmad.
Diagraam 8. Liha müügid.
Liha müük aastas keskmiselt 10-15 %, aga 2013 oli seda arv 6339 euro, sest oli müüdud tapalehmad,. Järgmises 2013 aastas ettevõtte on müüdud pullid summal 4896 ja 2014 piimalehmad ja ammelehmad kogu summal 3346. Eelmised müügid on väga imelik, sest nad ostnud neid ja pärast müüdud. Üldse, et piimaettevõtte müüab piimalehmad näitab, et firmas on suured probleemid.

KOHUSTUSED.
Diagraam 9. Kohustused 2006-2015 a.
Ettevõttes X praktiliselt ei ole kohustused, ainult need lühiajalised kohustused, mis ei mõjuta tulul. Kõige suuremad lühiajalised kohustused oli ainult 2009 aastas 200 euro, aga keskmiselt sama näidisega ettevõttel FADNst on 29354 euro kohustused, nendest pakaajalised on 17773 ja lühiajalised on 11581 euro.
Diagraam 10. Kasu 2006-2015 a.
Ettevõtte ainult 2008,2009 ja 2011 aastas töötas kasumiga, aga kõik teised aastad kahjuga, mis näitab, et on suured probleemid, mis on vaja kiiresti lahendada, sest kui firma jätkub niisuguselt edasi, siis see on pankrot .

ETTEVÕTTE X KONKURENTSIVÕIME HINDAMINE.

TOOTLIKKUS JA EFEKTIIVSUS.
Tootlikkust ja efektiivsust nimetatakse kirjanduses konkurentsivõime mõõtmise indikaatoriteks (Euroopa komisjon , 2008). Ühtlasi on nende näitajate puhul tegemist ka kõige usaldusväärsemate konkurentsivõime hindamise indikaatoritega.
Taabel 5. Tootlikus 2006-2015 a.
aasta
Väljund
Sisend
Tootlikus
2006
13428
33638
0.40
2007
24616
32102
0.77
2008
23012
23287
0.99
2009
32057
22998
1.39
2010
23794
27277
0.87
2011
28838
33396
0.86
2012
19069
26043
0.73
2013
28164
25063
1.12
2014
10206
24262
0.42
2015
3605
13831
0.26
Tootlikusega oli hästi 2008, 2009 ja 2013 aastas. See näitab, et ettevõtte töötas kahjuga möödunud aastad, sest on nii halbad tootlikuse näitajad.

SUHTARVUDE ANALÜÜS.
Järgnevalt teostatakse konkureerivate ettevõtete suhtarvude analüüs. Analüüsitud on ettevõtete likviidsust ja maksevõimet, käibekapitali, kapitali struktuuri ja erinevaid rentaablussuhtarve.
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara/Lühiajalised kohustused
Taabel 6. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2006-2015 aastas.
aasta
Käibevara
L/kohustused
Vastus
2006
10795
89.00
121.29
2007
15176
77.00
197.09
2008
15886
134.00
118.55
2009
10597
205.00
51.69
2010
11586
18.00
643.67
2011
10269
48.00
213.94
2012
6987
98.00
71.30
2013
12820
129.00
99.38
2014
10888
178.00
61.17
2015
17169
91.00
188.67
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja FADN = 33863/11581= 2,92
Sellest suhtarvust me näitame, et ettevõttes X on praktiliselt ei ole kohustused, sest ei ole riskid , et ettvõtte ei või neid maksta, sest maksevõime tase on hea.
Puhaskäibekapital pakub lühiajalistele kreeditoridele huvi seetõttu, et näitab, kui suures summas on käibevara finantseerimiseks kasutatud omakapitali ja pikaajalist võõrkapitali. Heaks tulemuseks loetakse kui puhaskäibekapital on 5-6 korda väiksem müügitulust.
Puhaskäibekapital = Käibevara − lühiajalised kohustused
Taabel 7.Puhaskäibekapital 2006-2015 a.
aasta
Käibevara
L/kohustused
Vastus
2006
10795
89.00
10706
2007
15176
77.00
15099
2008
15886
134.00
15752
2009
10597
205.00
10392
2010
11586
18.00
11568
2011
10269
48.00
10221
2012
6987
98.00
6889
2013
12820
129.00
12691
2014
10888
178.00
10710
2015
17169
91.00
17078
Näitab, et ettevõttes X on väga väike osa käibevaras seotud lihiajalise kohustusega.
Kasumi kvaliteedimäär näitab, kui oskuslikult ettevõte oma kasumi rahaks suudab muuta. Soovitatavalt võiks see suhtarv olla vähemalt 100%. Kasumi kvaliteedimäära arvutatakse järgnevalt:
Kasumi kvaliteedimäär = Rahavood äritegevusest / ärikasum
Taabel 8. Kasumi kvaliteedimäär 2006-2015 a.
aasta
rahavood
kasum
vastus
2006
13428
-15325
-0.88
2007
24616
-6578
-3.74
2008
23012
5317
4.33
2009
32057
2309
13.88
2010
23794
-735
-32.37
2011
28838
4960
5.81
2012
19069
-10464
-1.82
2013
28164
-6063
-4.65
2014
10206
-19179
-0.53
2015
3605
-10417
-0.35
Kahjuks kasumi kvaliteedimäär näitab, et ettevõttel on nõrk positsioon.

TURU OLUKORD.
Statistikaameti andmetel oli piimatoodete rahaline väärtus 2015. aastal 14,6% võrra väiksem kui aasta varem, mahult piimatoodete toodang aga kasvas 2,0% – enim või (+600 kg ehk 13,3%) ja juustu (+2000 tonni ehk 9,2%) toodang.
Toorpiima kogutoodang oli 773,7 tuhat tonni ja vähenes ligi 4% ning sellest realiseeriti 93% (-1,4% varasemast vähem).
Ekspordikäive langes aastaga 30,5% ning oli 133,5 mln eurot – 95,8% eksporditud piimatoodetest oli Eesti päritolu. Viimati oli ekspordikäive nii madalal tasemel enne 2010. aastat. Sektor loodab Aasia turgude ekspordi suuna avanemist ning maaelu arengukava 2014–2020 „suurprojekti“ meetme kasutamist uue ja tehnoloogiliselt kaasaegse piimatööstuse rajamiseks, et tagada senisest konkurentsivõimelisem kuluefektiivsus toorpiima väärindamisel.
Piimatoodete väiksem rahaline väärtus kajastub sektori müügitulus, mis langes 335,8 mln euroni ehk oli 14,7% võrra väiksem kui aasta varem. Sektor on keerulise turuolukorra jätkudes pidanud jõuliselt kärpima kogukulusid, mis olid 2015. aastal 317,6 mln euro suurused ehk 15,3% väiksemad. Euroopas valitseva toorpiima ületootmise ja ekspordi vähenemise mõjul kohaliku piimatööstuse kogukasum langes ning aasta viimases kvartalis saadi üle 700 tuhande euro suurune kahjum .

KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD.

Ettevõttes X tegevused lähevad mitte nii hästi nagu võiks olla, 2015 aastas Eestis on raske olukord, sest konkurendid on rohkem, aga piima ostu hind on madal, nii raske olukord toimus, sest olid suured probleemid ekspordiga. Sisseriiklikud piima tootjad võiks toota ainult piima kui ekspordiga oleks kõik hästi, siis suured piima ettevõtted ostavad seda piima, aga kui eksport langeb, siis suured piima tööstused kasutavad oma piima või ostavad kusagil veel, aga muidugi maksvad minimum hind seda piima eest, et nad võiksid pakkuda parem hind, kui nii raske olukord sisse turul. Me vaatasime, kuidas piima tootjate arv väheneb kümme aasta läbi, ja ettevõtte X kogu aeg töötab piiril või minusega, sest ettevõtte ei või katta oma kulud, kui nad ei muuta oma töö, siis see on pankrot. Siis on vaja tegeleda kiiresti ja muutuda oma tegevus nii, et paar aastat jooksul teenida rahad ja olla kasumlik ettevõtte. Ma pakkun seda jaoks suureneda piimalehmade kogus ja teha lisa väärtuse tootmine, mis ei müü piim teisele, aga ümber töötab seda piima ise. Sest ainult investeeringud ja lisaväärtuse tootmine tagab tuleviku selles ettevõttes.

KIRJANDUS.

https://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/POLLUMAJANDUS_JA_TT/Piimasektori_majandusnaitajad_2007.pdf

http://maainfo.ee/standardtulemused/l :

Alas , R. (2005). Strateegiline juhtimine. (3. tr). Tallinn: Külim. 221 lk.

Eesti Statistika aastaraamat 2015. (2015). Tallinn: Statistikaamet ./ Toim. K. Põder, H. Loode. 440 lk.

Ettevõtete konkurentsivõime edetabeli koostamise organisatsioonilis -metoodilised juhised. (2014).Tallinn:EestiKonjunktuuriinstituut.[WWW]
http://konkurents.ee/public/Ettevotete_konkurentsivoime_METOODIKA_2014.pdf , 19.11.15)

Palepu, K. G., Healy, P. M. (2013). Business analysis & valuation : using financial statements. Fifth edition . Mason Ohio : South - Western , Cengage Learing. 307 lk.