(tulekahju, inimese loomulik surm, üleujutus). 51. Vacatio legis aeg selle vahel, kui seadus võetakse vastu ja kuni see võtab seadusliku toime (Vahemikku seaduse vastuvõtmise, avaldamise ja jõustumise vahel tähistatakse kirjanduses enamasti ladinakeelse väljendiga vacatio legis) 52. Õigusloome ja hea õigusloome tava · Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve. · Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud. · Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus. · Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.
peaks ära õppima, teeb ta veel imet. 1991. aasta talvel vigastas Nool end treeningul ja võistlemine tuli unustada peaaegu poolteiseks aastaks. Enne kukkumist teivashüppes saavutas Nool NSV Liidu meistrivõistlustel seitsmevõistluses viienda koha. Aastad 1992, 1993: 1992.aastal õnnestub Noolel alistada 10-võistluses 8000 punkti piir ning see tagab pääsu Barcelona suveolümpiamängudele. Barcelona järel lõpeb Noole koostöö Sven Andresooga. Erki alustab eksirännakuid. Toetajate ja treenerita polnud tal kindlat sihti silme 7 ees. Tahe, seda oli ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja vitamiinirikast toitu. Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed
valitsuse üksi. Tavaliselt teeb president ettepaneku moodustada valitsus erakonnale, kellel on uues Riigikogu koosseisus kõige rohkem kohti. Seejärel tuleb sellel erakonnal hakata otsima liitlasi, et moodustada üheskoos piisava parlamenditoetusega valitsus (koalitsioonivalitsus). Eestis on veel erakondi (Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, Eesti Iseseisvuspartei, Rahva Ühtsuse Erakond jt), kuid nende toetajate arv on praegu veel liialt väike, et valimistel saavutada esindatus Riigikogus. Uusim poliitilisele areenile ilmuja on Eesti 200 (esimees Kristina Kallas) nii vasakult kui ka paremalt muutusi taotlev vastloodud partei. Tarmuka ja aktiivse tegevusega saavad ehk hoopis viimati nimetatud parteidest suured tegijad Eesti poliitilisel maastikul. Elame, näeme! Järgmised Riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil 2019. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1
Konventi kutsuti tagasi ellujäänud zirondiinid ja püüti moodustada laiapõhjalisemat valitsust. Parlamendi juurde loodi palju komisjone, mis pidid administreerimisega paremini toime tulema ning samas välistama ka selle, et ükski neist liialt mõjukakas saaks. Ka Pariisi Kommuun kui ohtlik võimuorgan kaotati, linn jagati 21-ks regiooniks, kusjuures igaühel neist oli oma linnapea (meer) ja valitsus. Esialgu toimusid jakobiinide ja teiste Maximilien Robespierre'i toetajate hukkamised, kuid peagi terror rauges, eelistama hakati kolooniatesse sunnitööle saatmist. Et "rahvavõim" oli kukutatud ja mitmed selle ideoloogid põlu alla sattunud, tekkis Pariisi lihtrahva seas, keda enam ei eelistatud, tõsine rahulolematus ning toimus ka kaks katset termidoorlasi kukutada. Esimene neist toimus 1795. aasta 1. aprillil (12. zerminaalil), kui rahvahulk saabus Konvendi hoone ette demonstratsioonile. Selle rahutuse surus maha kindral Jean-Charles Pichegru. Teine toimus 20
vägivallast kommunistliku idabloki rajamisel ja sealse vastupanu mahasurumisel, dissidentide represseerimisel jpm. · Alates 1986. aasta lõpust hakkasid aktiviseeruma ühiskondlikud liikumised Baltimaades esialgu oli tegemist ökoloogilise protestiga · 1988. aasta sügisest hakkasid toimuma sügavamad muutused senises poliitiliste jõudude jaotuses üle kogu tollase Nõukogude Liidu. Varem üsnagi ühtne perestroika pooldajate ja toetajate leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mida omakorda võib jagada kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalset laiendamist ja süvendamist, otsustavat tegutsemist varem alustatud reformide vallas üks liidreid tulevane Venemaa president Boris Jeltsin. Teine suund- rahvuslik radikalism, mida juhtisid eeskätt rahvarinded, nõudes vabariikide õiguste laiendamist ja Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. Iseseisvusliikumise
end ise üles. Oluliselt suurem oli akadeemilise haritlaskonna seast võrsunud rahvusliku vastupanuliikumise kandepind, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Pärast lootuse kadumist 1941. aasta sügisel, et sakslased Eesti iseseisvuse taastavad, ning Atlandi harta väljakuulutamist, orienteeruti lääneriikidele. Sõjaeelsed teravad poliitilised erimeelsused valitsusmeelsete tegelaste ja opositsioonierakondade liikmete ja toetajate vahel ületati 1944. aasta alguseks, kui viimane peaminister Jüri Uluots oma lähikonnaga asus koostööle põrandaaluse Eesti Vabariigi Rahvuskomiteega. Vaatamata saksavastasusele pidas ka rahvuslik vastupanuliikumine vajalikuks vastupanu pealetungivale Punaarmeele. 1944. aasta septembris, sakslaste lahkumise ajal, moodustas Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots Vabariigi Valitsuse Otto Tiefi juhtimisel. Pärast Eesti okupeerimist
sajand, Inglismaal 15. - 16. sajand Au sees õige kasvatus, patriotism, teadmised 2. Ülevaade ,,Romeost ja Juliast" Pilet 10 Ülevaade Dante elust ja loomingust; Jutustada üks Boccaccio novell 1. Ülevaade Dante elust ja loomingust Tegutses 13. sajand Itaalias Tema ajal olid Itaalias linnriigid =Arenenud Firenze Põhja-Itaalias -Renessansi häll -Kultuuri ja kunsti linn Dante sündis Firenzes =Itaalias keisri ja paavsti toetajate vahel sõda =Dante oli algselt paavsti toetaja =Kuulutati lindpriiks, põgenes Firenzest -Ei läinud kunagi tagasi =Temast sai paavstide pahede kirjapanija Oli mõjutatud keskajast =Oli südamedaam Beatrice Loomingut jagas ise kaheks Esimene, nn ,,Uus elu" =Ülistab platoonilist ehk hingelist armastust =On 31 luuletust =Kirjeldab tundeid Beatrice'i vastu -Nägi teda 9-aastasena =Värvide sümboolika
inimene võid(McLeod, 2007;354): • kavatseda endalt elu võtta • kaitüda ennastkahjustavalt • tekitada või kavatseda põhjustada kahju teistele inimestele Kõrge riski märgiks on: • varasemad enesetapukaitsed • enesetapumõtted ja-kavatused käesoleval hetkel • juurdepääs vahenditele ja võimalustele • hoiakud abistamise suhtes • praegused või varasemad vaimse tervise probleemid • professionaalsete ja mitteformaalsete toetajate olemasolu ja toetus kvaliteedi käesolev hetk • praegune alkoholi ja narkootikumine kuriitarvitamine 17 • hiljutised elusündmused või tähtpäevad • lootusetus ja negatiivne suhtumine tulevikku • meesterahvad vanuses 16-30 Nõustaja peab hoolikalt kaaluma mida ta ütleb ja kas ütleb, eriti kui nõustaja tegutseb riskirühmas olevate inimestega. Oluline on, et nõustaja teab mida ta ütleb ja mõistab, et iga vale ütlus ja tegutsemine võib viia
Olukord meenutas 1918. aasta veebruari - nüüd taganesid sakslased ja venelased tungisid peale - aga seekord jäi iseseisvuse taastamise uksepilu liiga kitsaks. 20. septembri õhtul langetasid eesti sõdurid Toompea Pika Hermanni tornis Saksa haakristilipu ja heiskasid asemele Eesti sinimustvalge rahvuslipu. Kui Punaarmee 22. septembril Tallinna tungis, kerkis Pika Hermanni tippu punalipp. Tiefi valitsuse liikmed lahkusid 21. septembril Tallinnast, et minna Eestist ära ja jätkata välismaal võitlust Eesti Vabariigi taastamiseks. Viimased ministrid, nende hulgas ka Tief, lahkusid järgmisel varahommikul. Samal päeval, 22. septembril, kogunes suurem osa ministritest Läänemaale Puise randa ootama mootorpaati, millega Rootsi pääseda. Paat hilines ja ootajad sattusid Punaarmee kätte ning nad kas küüditati Siberisse või hukati. Tiefi arreteerisid nõukogulased alles oktoobris ja ta mõisteti kümneks aastaks vangi. Surmahaigel Uluotsal seevast...
alustanud tööstusettevõtete evakueerimist Eestist. Evakuatsioon tähendas tuhandetele töölistee tööta jäämist ning ainsaks võimaluseks elatusallika säilitamisel näis olevat sõja kohene lõpetamine. Ühtlasi avaldasid enamlased tugevat survet teistele sotsialistlikele parteidele, väites, et nende liidrid ei olevat huvitatudki rahu peatsest saabumisest. Keerulises olustikus leidis seegi väide uskujaid ning paljud mõõdukad sotsialistid läksid üle enamluse toetajate ridadesse. Oktoobriks oli Eestis ligi 20 000 enamlast. Nende kätte läks kõigi TSS nõukogude tegevuse ühtlustamiseks moodustatud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine. Alustati 12 ettevalmistusi relvastatud võimu haaramiseks. Selleks organiseeriti punakaardi salku ja loodeti kasutada ka demoraliseerunud väeosi. Sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse. Maapäeva 25. augusti koosolekul leidis j
Valimised ja poliitika-kujundamise protsess Muutused poliitikas n Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: n Laiemad ühiskondlikud muutused n Riigipöörded n Demokraatlikes reziimides valimised n Diktatuurireziimides revolutsioonid n Valitseva poliitikakursi muutumine: n Teemaseade poliitikakujundamisprotsessis n Erakondade jt poliitiline konkurents valimistel, valitsemisel, avalikes kampaaniates, toetajate motiveerimises ja harimises jne Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus ® Ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemi-ne: rahulik või vägivaldne, pikaajaline või kiire ® Kesk- ja Ida-Euroopa riikide üleminek demok-raatiale ja turumajandusele e transformatsioon Muutusteteooriad: ® Evolutsiooniteooria: varane ja moodne ühiskond ® Funktsionalistlik teooria: diferentseerumine ja integratsioon ® Konfliktiteooria: marksism ja uued teoreetikud
aastal. Kogu eesti rahvas leinas, baltisakslased ei suutnud oma kahjurõõmu varjata. Paraku ei toonud Jakobsoni surm lepitust ja tülid jätkusid. Aleksandrikooli peakomitees teravnes Hurda vahekord Johann Köleriga. Köler soovis Aleksandrikooli jaoks kogutud rahast suure summa laenu võtta, et tasuda Krimmi eesti ümberasujate tarvis ostetud Kuntaugani mõisa eest. Sellele oli Hurt loomulikult vastu. 1883. aastal võeti Hurt Köleri ja tema toetajate eestvõttel Aleksandrikooli peakomitee esimehe kohalt maha. Kartes rahade kaotsiminekut, kandis Hurt omavahelised tülid ametivõimude ette. Ametivõimud nägid selles aga vaid teretulnud ettekäänet sekkumiseks: Aleksandrikooli peakomitee suleti, samuti abikomiteed, ja kogu ettevõtmine allutati Liivimaa kubernerile. Sellega oli eesti rahvuslik liikumine sattunud tõsisesse kriisi, mida komplitseeris algav venestuspoliitika. 33.ptk Venestusaeg
· Üldine eesmärk: demokraatlike riikide ülemaailmne liit, kes teevad koostööd avatud ühiskonna põhimõtete edendamisel. D.C. Korten "Maailm suurfirmade haardes". Tallinn: Tänapäev, 2000, 399 lk. Globaalne majandus näib ahvatlevana kaunistatuna lubadustega piiramatust ja 15 kergeltsaadavast küllusest. Finantsajakirjandus ja globaliseerumise toetajate uurimused väidavad, et globaliseerunud ideaalmaailm näeb välja järgmine: · Maailma raha, tehnoloogiat ja turgusid kontrollivad hiiglaslikud globaalsed korporatsioonid (suurfirmad, rahvusvahelised organisatsioonid, riikide liidud). · Ühine tarbimiskultuur ühendab kõik inimesed materiaalse heaolu taotlemises. · Toimub ideaalne globaalne konkurents tööliste ja paikkondade vahel
Mitmeparteisüsteem Konkureerivad võimu pärast rohkem kui kaks parteid. Parteid ühiskondlike vastuolude süsteemis Poliitiliste parteide analüüsis valitseb kaks suunda: sotsioloogiline suund, mis huvitub parteide kui organisatsioonide geneesist, nende tegevusest ja selle rahastamisest, eesmärkidest, juhtliikmete ja lihtliikmete vahekorrast, geograafilisest kontekstist. Institutsionaalne suund huvitub parteide poliitilisest käitumisest, konkurentide omavahelisest käitumisest, toetajate stereotüübid. Sotsioloogiline käsitlus peab erakondi ja nende süsteeme ühiskonda lõhestavate poliitiliste vastuolude väljenduseks. Institutsionaalne uurimistraditsioon näeb parteisüsteemide erinevuset põhjusi eelkõige valimissüsteemide erinevuses. Kodaniku ja erakonna vahelise sideme iseloom on kas: individuaalne/materiaalne; sotsiaalne solidaarsus; poliitiline/isiksuslik/imidzil põhinev. Mitmeparteilistes süsteemides
Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa ka metsavennad. Nad hoidsid üsna omaette ja olid kehva relvastusega. Metsavendade vastasteks olid NKVD väeosad ning Hävituspataljonid. Viimased olid eriti karmid, sest seda pataljoni tunti väga metsikuna. Nad purustasid pea kõike, mis teele jäi. 2. Repressioonid Vene okupatsiooni ajal Nõukogude vägivallapoliitika oli väga mitmekülgne ja suunatud erinevate ühiskonnakihtide alla. Juba 1944. aastal algasid eestis Saksa okupatsiooni toetajate massilised arreteerimised.Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva võimu ideoloogilstes vaadetes ning sõjaeelse kultuuri keelamises. Kolmes balti liiduvabariigis toimus korraga märtsiküüditamine, ametlikult Priboi, mille käigus saadeti ööl vastu 26. Märtsi 1949 Eestist Siberisse üle 20k inimese. Suurem osa küüditatutest olid naised ja lapsed ning nad saadeti põhiliselt
kokkulepped raskesti saavutatavad. Taoline seis lõi raske pinnase põhiseaduse moodustamiseks. Kui põhiseaduse assamblee oli moodustatud, kuulutas see välja konkurssi põhiseaduse eelnõudele. Laekus 5 eelnõud: Jüri Raidla grupi eelnõu Jüri Adamsi grupi eelnõu Ando Lepsi grupi eelnõu 1937/38 aasta põhiseaduse toetajate eelnõu Kalle Kulboki grupi (kuningriiklased) eelnõu Eestil oli sisuliselt valida nelja suunavaliku üle, millist riiki tahetakse: 1. Kas vabariik või monarhia? 2. Demokraatia või mitte-demokraatia (Mitte kõik endised NSV liidu maad pole tänase päevani saavutanud demokraatlikku korda. Eesti võttis suuna dem. poole ning saavutas selle) 3
Hiljem sealt edasi USAsse, Kanadasse ja mujale emigreerununa panid nad aluse väliseestlaste elujõulisele kogukonnale. 18. septembril pandi Tallinnas kokku Otto Tiefi juhitud valitsus, mis ei suutnud pidurdada Punaarmee edasitungi. 1944. aasta lõpus kontrollis Punaarmee kogu Eestit. 9.8. Nõukogude okupatsioon Taasvallutatud Eestis kehtestati uuesti nõukogude võim. Siiski jätkasid paljud metsavennad võitlust metsades. Nõukogude võim võitles metsavendade vastu nende peamiste toetajate, talupoegkonna küüditamistega. 25.-29. märtsil 1949 toimus teine massiline küüditamine – märtsiküüditamine, mille käigus saatsid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestist loomavagunites Venemaale – Krasnojarski kraisse, Novosibirski, Tomski, Omski ja Irkutski oblastisse nn. eriasumisele üle 22 000 inimese. Küüditamisnimekirjadesse kokku oli aga kantud kuni 30 000 inimest. Küüditamisele järgnes sundkollektiviseerimine, millega kaotati talud kui majandusüksused.
Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Giotto kasutas kõrgete põsesarnadega ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmelist näotüüpi. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Raamatumaalijaid tõmbasid ligi kunsti toetajate Burgundia ja Berry hertsogite õukonnad Prantsusmaal. Pol de Limbourg'i ja ta kahe venna ühistööks, samas ka raamatumaali säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega. Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi. Tahvelmaal
Kaplinski, Lauristin, Rummo jt.), kes lootsid nii lahendust leida probleemidele, mis valitsesid, nt. keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas jm. Võimud aga plaanisid kirja koostanud inimesed kas vallandada, koondada vms. Rahvas aga pooldas kirja, see levis salaja paljundatuna käest kätte, süvendades protestimeeleolusid. Kirja avaldamine välismaal suurendas ka muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Venestuspoliitika ENSVs pehmenes. *70ndate keskel ei suudetud toetajate vähesuse ja KGB ennetava tegevuse tõttu luua Baltikumis (k.a. Eestis) vabadusvõitlejate organisatsiooni. *Võimuvastaste tegevus muutus elavamaks, peamisteks vahenditeks olid avalikud kirjad ja pöördumised võimuorganitele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning välisriikide valitsustele. Prooviti välja selgitada, dokumenteerida ja avalikustada inimõiguste rikkumiste fakte ja teavitada kõigest pagulasorganisatsioone.
Kiusamine ei ole juhuslik ühekordne tüli või vaidlus. Kiusamine võib kesta kuid või isegi aastaid. (Lasteombudsman 2014) raske end kaitsta kiusamine on alati ebavõrdne. Ohver võib olla teistest füüsiliselt nõrgem, vaesem või rikkam, vähem sõnaosavam või muus osas teistest erinev, tal võib olla klassis vähe sõpru või ta ei ole nii populaarne. Kiusajal võib olla palju toetajaid ja seetõttu võib tema ohvriks sattuda igaüks, kes sellesse toetajate ringi ei kuulu. Tavaliselt valib kiusaja kiusamiseks ohvri nõrga koha, sest nii saab ta olla kindel oma üleolekus. Kiusamiseks ei peeta seda, kui kaks enam-vähem ühe tugevusega õpilast vabatahtlikult vaidlevad või kaklevad. (Lasteombudsman 2014) 3. Kiusamise avaldumine Põhikooliealistest õpilastest satub ca 5 - 15 % kiusamise objektiks. Koolitervishoiu uurimuse kohaselt kogeb ca 7% Helsingi põhikooli vanema astme õpilastest koolikiusamist vähemalt kord nädalas
pedagoog, kooliraamatute autor, kirjanik, põllumajanduse teoreetik need oleksid ehk tähtsamad alad, kus ta suutis paljugi tähelepanuväärset korda saata. CRJ oli oma oludes väljapaistvalt julge võitleja võrdsuse ja rahvusliku vabanemise eest, ta suutis inimesi laialt kaasa tõmmata ülddemokraatlikku liikumisse. Minu referaat keskendubki CRJ-i elule ning tema tegevusele, mille kirjutamiseks kasutasin ma põhiliselt Rudolf Põldmäe koostatuid raamatuid. Kes siis oli see toetajate poolt sedavõrd armastatud ning vastaste poolt pea sama aktiivselt vihatud mees, kelle lühikeseks jäänud, vaid 41 aastat kestnud tähelend Eesti elule sedavõrd suurt mõju avaldas? Sellele vastusele ma üritangi vastust anda. 5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus Carl Robert Jakobson (pseudonüüm Linnutaja) sündis 14. (26.) juulil 1841. aastal Tartus
traditsioone Noorsooteatri areng · Panso Mikiver Komissarov Allabert Nüganen alates 1992 · 1994. a muudeti teatri nimi Tallinna Linnateatriks läbi ajaloo on olnud see maja probleem Teatriuuenduse jätk Vanemuises Tooming ja Hermaküla jätkavad Vanemuises lavastajatena. Esinevad ka näitlejatena. Üha selgemini hakkab ilmnema nende omanäolisus. Kummalgi kujuneb välja oma väike püsitrupp teatrisisesest ja laiem mõttekaaslaste ja toetajate ring. Undi kui lavastaja potentsiaal ilmneb hiljem. Tõnu Tepandi. Toomingu tipplavastused Vanemuises (peaosas L. Eelmäe) · Enno ,,Veli Joonatan" 1976 · ,,Polonees" · ,,Kauka jumal" Tooming oli ka Ugala peanäitejuht 1979-1983. Ugala ja Vanemuise ühislavastus ,,Libahundi mäng" 1981 Ugala uus teatrimaja avati 1981. Ugala oli suures madalseisus, aga tol ajal oli Ugala Baltimaade kõige moodsam teater. Tooming tegi Ugalas võimsat tööd ja Ugala kerkis tõmbekeskuseks.
Eestimaa Rahvaliit Karel Rüütli Erakond Eesti Sotsiaal Demokraadid Jüri Pihl Erakond Eestomaa Rohelised Marek Strandberg Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Mart Laar Libertas EESTI Erakond Põllumeeste Kogu Sotsiaaldemokraatlik Erakond VENE ERAKOND EESTIS vabariiklik Partei Parteid: Väikeparteid nõrgalt struktureeritud, mõttekaaslaste ühing, võib olla ka range hierarhia Massiparteid väga suur osa liikmeist tegutseb väljaspool parlamenti, toetajate poolehoiu võitmine on esmatähtis, see kasvas välja kaadri partei tüübist(see oli 19saj) Laiahaardeline parte pärineb 70ndatest, eesmärk on saada võimalikult paljude hääletajate toetus taotlemata nende astumist parteiliikmeiks. Soodustab parteide ideoloogiliste hägustumist. Sidususe mehhanismid KORDAMISKÜSIMUSED Õ: LK 60-94 1)Mille poolest erinevad üksteisest otsene ja esindusdemokraatia? Püüa tuua konkreetsed näited nende toimimisest Eestis.
3. Survekäitumine - tähendab klammerdumist oma positsioonidesse ja soovi midagi ette võtta. Kasutatakse võimalusi vastaspool lõpuks paika panna. Kaob usk koostöö võimalikkusesse, mis sunnib abi otsima mujalt. 4. Liitude loomine - tähendab osapoolte maailma sõnastumist võidu ja kaotuse kategooriates. Teisega enam ei suhelda, kuna sellel pole mõtet. Pöördutakse võimalike toetajate ja mõttekaaslaste poole väljaspool. Sagenevad avalikud kokkupõrked, mis süvendavad soovi hävitada teise osapoole maine. 5. Mainekaotus - leiab aset siis, kui osapoolte konfliktikäitumine saab avalikuks probleemiks. Tekib vastupandamatu soov näidata kõigile vastaspoole pahelisust. Enda suhtes tuntakse, et ollakse vaid sunnitud teise kurjusele reageerima ning et tegelikult ollakse õigel viisil õige asja eest väljas. 6
Lugemise teel kultuursemaks saamise tunne julgustas paljusid töölisi enesest rohkem lugu pidama ja seega hakkas rahvas üha vähem harilikuks saanud puudusi, eluraskusi ja alamklassi elu alandusi taluma.1 Kui 20. saj alguses hakkas kasvama haritud meeste ja naiste arv, siis tekkis hulk alternatiivseid nägemusi võimust ja ühiskonnast, mis tihtipeale vastandusid tsaari ja valitsuse ning nende konservatiivsete toetajate omadega. Paljud haritud liberaalid ja ka radikaalid nägid end 19.saj intelligentsia järeltulijatena nad vastandasid end neid maha suruvale ja rõhuvale kehtivale korrale ning püüdlesid üleüldise heaolu ja väärtushinnangute poole. Nagu nende eelkäijadki, langesid ka nemad tagakiusu ohvriteks, aga siiski õnnestus neil omavahel kokku saada ning moodustada salajasi ringe (kruzhki). Moodustati ka hulk opositsioonilisi parteisid,
Töövaidluste - Lepitamine lahendamine - Vahendus - Arbitraaz (vahekohus) Töösulg e. lokaut Streigi vastand. Tööandja ei lase töölisi tööle, sulgeb tehase ja lõpetab palkade maksmise. Streik Töölised lõpetavad töö tegemise kuid ei lahku töökohast. Boikott Boikott on ametiühinguliikmete ja nende toetajate keeldumine töösuhetest töövaidlusega seotud ettevõttega. Uued arengusuunad - libisev tööaeg töötajate ja juhtkonna - töövaidluskomisjonid suhetes - töötajate kaasamise programmid - kvaliteediringid - eriotstarbelised töögrupid - isejuhtimise töögrupid Kuidas ettevõtted konkureerivad
eelkõige kommunistide ja nende kaasajooksikute vastase ilme. Repressiivpoliitika Saksa okupatsiooni ajal Eestis hukati või suri vangistuses 30000 tsiviilisikut ja sõjavangi. Eesti elanike vastu suunatud repressioonid teiste riikide kodanike vastu suunatud repressioonid Eesti elanikud. Metsavennad ja hiljem Omakaitse alustasid 1941 juulis ja augustis Eestisse jäänud kommunistide, nõukogude aktivistide ja nende toetajate vangistamist. Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude poolt toime pandud kuriteod olid ajendiks süüdlaste või kahtlustatavate vangistamiseks omaalgatuslike relvastatud üksuste poolt. Kinnipidamiskohtadena võeti maakonnakeskustes kasutusele varasemad vanglahooned, väiksemates asulates rajati improviseeritud vanglad. Moodustati ka välikohtud, mis langetasid ka surmaotsuseid, mis koheselt täide viidi. Osaliselt toimus see sakslaste korraldusel (enne nende kohalejõudmist) kui rinde
Metsavendadeks mindi, sest nad hoidsid end kõrvale Punaarmee mobilisatsioonidest või lihtsalt nõukogude võimu eest. Nad lootsid, et lääneriigid aitavad Eesti iseseisvust taastada ning pidurdavad NSVL ekspansiooni Ida-Euroopas. Metsavendade vastu võitlesid ametivõimud sõjaväe regulaarüksustega, julgeoleku väeosadega ja miilitsaüksustega. Neid oli kokku umbes 30 000. 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. Represseerituid oli aastatel 1944-1954 kokku ligikaudu 30 000. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ning sõjaeelse kultuuri keelamises. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda vohamine.
Inglismaaga Prantsusmaa liitlasena. 1805 Trafalgari merelahing - Hispaania ja Prantsusmaa ühendlaevastik purustati. 1808 vabadussõda Napoleoni vägede vastu, kodanlik-demokraatlikud revolutsioonid. 1812 Cortes võttis vastu konstitutsiooni, millega kehtestati konstitutsiooniline monarhia. 1808 ja 1814-1833 Fernando VII, kelle surma järel puhkes võimuvõitlus ta venna Don Carlose pooldajate (karlistide) ja lese Maria Cristina toetajate (kristiinoste) vahel. 1833-68 kuninganna Isabel II - kaotati inkvisitsioon, senjööriõigused, suleti kloostrid. 1868-74 V revolutsioon, Isabel II pidi lahkuma. 1873 kuulutati välja vabariik, kuid Alfonso XII (1874-85) taastas monarhia. 1876 konstitutsioon, mis jäi kehtima 47 aastaks. Pärast I maailmasõda süvenesid sotsiaalsed vastuolud. 1923 kehtestas kindral M. Primo de Rivera sõjaväelise diktatuuri. 1931 võitsid vabariiklased ja kuningas põgenes välismaale. Kukutati monarhia ja
Samal ajal ei katkenud ka roomlaste vallutussõjad. 74-71 eKr toimus orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel. 60. a. eKr sõlmisid kolm võimsat riigimeest ja väepealikku Crassus, Pompeius ja Caesar triumviraadi (,,kolme mehe liit") riigi ühiseks juhtimiseks. Caesar vallutas Gallia 58-51 eKr. Kui Crassus 53. a. Aasia sõjakäigul langes, tekkis Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Caesar osutus võidukamaks. Pompeius üritas põgeneda, kuid ta tapeti seniste toetajate poolt. Nii sai Caesarist Rooma riigi ainuvalitseja (45-44 eKr). Et oma võimu seadustada, laskis ta end nimetada diktaatoriks. Kuid suur osa Rooma aristokraatidest polnud rahul senati võimu langusega ja 44. a. eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Taaspuhkenud kodusõdades tõusid nüüd esile kaks senist Caesari pooldajat - Antonius ja Octavianus. Pärast esialgset ühist võitlust oma poliitiliste vaenlastega läksid
Seadusandlik võim läks riigivanema kätte. 12. oktoobril 1934 läks Riigikogu vaikivasse olekusse. 25 5. märtsil 1935 keelustati kõigi pol. organisatsioonide tegevus, neid ei likvideeritud, vaid erakondade tegevus peatati, et peatatakse alatiseks, kuna nad pidurdavad riigi arengut. Pandi seisma paljude ajalehtede tegevus. Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Kohe algas valitsuse toetajate organiseerimine. 7. märtsil 1935 teatati Isamaaliidu loomisest. Vormiliselt üldkultuuriline ühing, tegelikult valitsust toetav pol. organisatsioon. Uue pol. eliidi kujundamine, opositsiooni vastu võitlemine, rahvuslik-riiklik propaganda. Poliitikud tõdesid, et valitsusel pole võimalik saavutada teatud eesmärke ilma valitsust toetava organisatsioonita. Et Isamaaliit on ühing, mille sihiks on nii sisemiselt kui ka väliselt tugev Eesti riik ja isamaa.
Seadusandlik võim läks riigivanema kätte. 12. oktoobril 1934 läks Riigikogu vaikivasse olekusse. 25 5. märtsil 1935 keelustati kõigi pol. organisatsioonide tegevus, neid ei likvideeritud, vaid erakondade tegevus peatati, et peatatakse alatiseks, kuna nad pidurdavad riigi arengut. Pandi seisma paljude ajalehtede tegevus. Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Kohe algas valitsuse toetajate organiseerimine. 7. märtsil 1935 teatati Isamaaliidu loomisest. Vormiliselt üldkultuuriline ühing, tegelikult valitsust toetav pol. organisatsioon. Uue pol. eliidi kujundamine, opositsiooni vastu võitlemine, rahvuslik-riiklik propaganda. Poliitikud tõdesid, et valitsusel pole võimalik saavutada teatud eesmärke ilma valitsust toetava organisatsioonita. Et Isamaaliit on ühing, mille sihiks on nii sisemiselt kui ka väliselt tugev Eesti riik ja isamaa.
Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline näotüüp. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Raamatumaalijaid tõmbasid ligi kunsti toetajate Burgundia ja Berry hertsogite õukonnad Prantsusmaal. Pol de Limbourg'i ja ta kahe venna ühistööks, samas ka raamatumaali säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat. Selle raamatu piltidel olevaid eri aastaaegu ja nendele vastavaid töid ning lõbutsemisi kujutavad stseenid haaravad oma peenuse ja elavusega. Esmakordselt keskajal on tagaplaanil antud losside maalimisel juba üsna õigesti käsutatud perspektiivi.
· Organiseeritumad ja tsentraliseerituma juhtimisega · Tegelevad laiemate küsimustega kui huvigrupid ja sotsiaalsed liikumised · Soovivad saada võimule (ei huvigrupid, ega sotsiaalsed liikumised ei soovi otseselt võimule) Organisatsiooni iseloomustavad: haruorganisatsioonid,üldkogud, bürokraatlik aparaat (mida juhib peasekretär),fraktsioonid. Nimetage, milliseid funktsioone täidavad parteid demokraatias (vähemalt 3-4)! · Valijate esindamine ja oma toetajate huvide artikuleerimine · Innustavad inimesi poliitikas osalema · Hariduslik funktsioon · Poliitilise eliidi koolitus ja kasvulava läbi parteilise karjääri · omandatakse kogemus ja toimub sotsialiseerumine · Poliitiliste eesmärkide seadmine valitsuse programm,parteiprogrammid · Valitsuse moodustamine ja valitsuse töö organiseerimine poliitikate väljatöötamine ja elluviimine. Opositsiooni moodustamine parlamendis (milleks opositsioon?)
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
jaotatakse nii mitmeks valimisringkonnaks kui palju on parlamendis kohti. Ühes ringkonnas kandideerib mitu inimest, kes esindavad erinevaid parteisid. Parlamenti pääseb see (võitja), kes kogub kõige rohkem hääli. + süsteem on arusaadav - suurtel parteidel on paremad võimalused, suur osa valijahäältest läheb kaotsi. absoluutse häälteenamuse süsteem (Prantsusmaa) - Valimisvõidu ringkonnas saab see, kes saab 50%+1 hääle + parlamenti pääsenul on oluline toetajate enamus - sageli ei saa esimeses voorus keegi vajalike häälte hulka ja tuleb korraldada valimiste teine voor 2) Proportsionaalne süsteem Kasutatakse rohkem kui majoritaarseid, peetakse õiglasemaks, kuid on keerukad. 1. süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt (võrdeliselt) neile antu häältega. 2. kandidaadid seatakse üles erakonna või valimisliidu nimekirjas, st eelistatakse valimistel pigem ideoloogiat kui isikut.
Gootilik on nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme. 5.Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Kõrggootikat esindavad kõige paremini Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid. 6.Millised kuulsad skulptuurid asuvad Bambergi ja Naumburgi toomkirikus Saksamaal? Bambergi katedraalis asub kuulus ratsanikufiguur ja Naumburgi katedraalis seisab kiriku toetajate seas krahvipaar Ekkehard ja Uta. 7.Millised olid gooti kujurite lemmikteemad? Gooti kujurite lemmikteemad olid Kristuse kannatuslugu ja Neitsi Maarja Jeesuslapsega. 8.Mis on vitraaz? Kus asuvad kauneimad vitraazid? Vitraaz on klaasimaal. Kauneimad vitraazid asuvad Prantsusmaal Chartes'i katedraalis ja Pariisi kuninglikus kabelis Sainte-Chapelle'is. 9.Kellest maalis Giotto oma suurimad freskoseeriad? Oma suurima freskoseeriad maalis Giotto Assisi Püha Franciscusest. 10
Lisaks Merile ja Rüütlile pretendeerisid presidendiks ka Eesti tuntumate teisitimõtlejate hulka kuulunud Lagle Parek ja väliseestlane, politoloogiadoktor Rein Taagepera, kes oli ka valimisseaduse autoreid. Rüütel läks esimesele ringile soosikuna, kuid Taageperale ja Parekile anti nii palju hääli, et ükski kandidaatidest ei saanud lihthäälteenamust. Teisele ringile pääsesid Rüütel ja Meri. Valimiste võitja Isamaa oli parlamendis juhtpositsioonil, lisaks andis Taagepera oma toetajate hääled Merile. Nii tekkis enamuse koalitsioon, kelle toel Meri võitis hääletuse 59:31. Lennart Merist oli saanud Eesti Vabariigi president. Oleks võinud ka teisiti minna. "Elu on täis paradokse. Ega Meri eriti õnnelik olnud, kui ta pidi välisministri kohalt lahkuma. Aga ilmselt arvas uus peaminister Vähi, et aetian'i aeg on möödas ning tuleb hakata üles ehitama organisatsiooni ja tegelikke struktuure. Selleks oli vähemalt tema arvates vaja teistsugust meest
antud altkäemaks aitas Fujimori ametiaja 2000. aasta taasvalimise järel lõpetada. Vanglakaristusele lisaks mõisteti talle ka 92 000 USA dollari (veidi alla miljoni krooni) suurune trahv. Fujimori advokaat lubas otsuse silmapilkselt edasi kaevata. Selle otsusega sai Fujimorist riigi esimene endine juht, kes ametisoleku ajal toime pandud kuritegude eest süüdi mõisteti. Samal ajal käib Limas edasi 69-aastase Fujimori teine protsess, milles teda süüdistatakse oletatavate mässuliste toetajate verises mahasurumises. 25 inimese tapmise tellimises 1991. ja 1992. aastal võib teda oodata kuni 30-aastane vanglakaristus ning 33 miljoni dollari (350 miljoni Eesti krooni) suurune kompensatsiooninõue. Lisaks süüdistatakse teda veel ajakirjaniku ja opositsioonilise ärimehe kinnivõtmises 1992. aastal ning neljas erinevas korruptsioonijuhus. Tsiili andis Fujimori Peruule välja septembris pärast seda, kui ta veetis viis aastat omaalgatuslikus eksiilis oma vanemate kodumaal Jaapanis
(ptk.8) Kriisi küpsemine Venemaal · Rahutused sõjaväes. Üle 6 miljoni sõduri kaotus. Vilets varustamine ja suured kaotused. · Majanduslik kaos. Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. Suuremates linnades võis oodata näljamässe. · Keisrivõimu autoriteedi langus. Moraalne laostumine selle sümboliks sai ,,pühamees'' Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavae toetajate seas. · Rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik. Aktiviseerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segamini paisanud. Veebruarirevolutsioon · Revolutsiooni ajendiks sai Peterburi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. · Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning andis võimu üle
Janika Tamsalu, SA Innove karjääriinfo peaspetsialist 1. Tähtajad ja nendest kinni pidamine. Kui noor suundub välismaale mõne programmi kaudu, siis sinu kui lapsevanema teadlikkus selle ülesehitusest ning vajalikest protseduuridest aitab tagada selle, et kõik saab õigel ajal tehtud ning noor ei jää hiljaks. 2. Rahaküsimused. Välisriiki suundumine võib osutuda üsna kulukaks ja mõistlik on kulutused läbi mõelda. Sina saad julgustada noort tegelema toetajate otsimisega ning suunata, kust ja kuidas leida veel teisigi raha kogumise võimalusi. 3. Lihvige võõrkeele oskust! Hea võõrkeele oskus aitab paremini kooli ja uude keskkonda sisse elada. Aita oma noorel vajadusel leida keeleõppeks täiendavaid võimalusi juba enne võõrriiki lahkumist. 4. Kultuurierinevustega toimetulek. Eri maade ja kultuuride kombed varieeruvad suurel määral, mistõttu ei ole võimalik anda üheseid ja igal maal kehtivaid käitumisjuhiseid. Tihti
2. Töökaotuse korral ära paanitse! 3. Selged karjäärieesmärgid! 4.Organisatsiooni huvide selgitamine võimaldab vähendada vastuolusid, eelarvamusi ja subjektiivsust! Karjääri komponendid tegevused või seisundid, mis suure tõenäosusega aitavad kaasa töötaja karjäärialaste eesmärkide realiseerimisele. · Töösooritus · Enese esitlemine · Teisejärgulistest töökohtadest loobumine · Lojaalsus organisatsioonile · Toetajate leidmine · Võtmealluvad · Hea haridus ja enesearendamine · Õigel ajal õiges kohas olemine · Ületunnitöö KARJÄÄRI TEOORIAD- M.Driver eristab 4 karjäärimudelit: · Lineaarne karjäär · Püsiv karjäär · Spiraalne karjäär · Ajutine karjäär E. Schein: · Horisontaalne karjäär, Vertikaalne karjäär, Radiaalne karjäär
II Liberaalne-radikaalne (,,vasakpoolne", ,,iseseisvuslased"): kaks norra rahvust: paikne talurahvas /taani sisserändajates ametnikud ja kodanlus ,,Ehtsa" norrakirjakeele küsimus Kas norrapärastada bokmal või konstrueerida uus keel, mis põhineks norra dialektide kokkusulamisele? 1840-50. aastatel Ivar Aasen pani aluse uuele kirjakeelele landsmal = nynorska (maakeel, uusnorra) ,,Keelesõda" vana ja uue kirjakeele toetajate vahel. Bürokraadid, akadeemilised eliitgrupid / kultuurrahvuslased ja poliitilised radikaalid (venstre). 1885 uus kirjakeel sai võrdse staatuse. 1892 omavalitsused saavad ise valida keelte vahel. Norra kirjanduse klassikud on valdavalt kirjutanud taanipärases kirjakeeles (vt H. Ibsen). 20.sajandil kahe keele lähendumine aga mitte kokkusulamine. Tänapäeval 10-15% norralastest kasutab kirjakeelena uusnorra keelt. Talurahvakultuuri mõju rahvuskultuuri arengule:
2. Töökaotuse korral ära paanitse! 3. Selged karjäärieesmärgid! 4.Organisatsiooni huvide selgitamine võimaldab vähendada vastuolusid, eelarvamusi ja subjektiivsust! Karjääri komponendid tegevused või seisundid, mis suure tõenäosusega aitavad kaasa töötaja karjäärialaste eesmärkide realiseerimisele. Töösooritus Enese esitlemine Teisejärgulistest töökohtadest loobumine Lojaalsus organisatsioonile Toetajate leidmine Võtmealluvad Hea haridus ja enesearendamine Õigel ajal õiges kohas olemine Ületunnitöö KARJÄÄRI TEOORIAD- M.Driver eristab 4 karjäärimudelit: Lineaarne karjäär0 00 Püsiv karjäär 00000 Spiraalne karjäär0 0000 53 Ajutine karjäär E. Schein: Horisontaalne karjäär, Vertikaalne karjäär, Radiaalne karjäär
organisatsioon (asut 1884) kannab tänaseni nimetust Venstre (tõlkes: vasakpoolsus). Üha enam aga hakkasid end vasakpoolsetena määratlema sotsiaaldemokraatlikud parteid, mille tulemusena sattusid liberaalid vasakpoolsete (sotsialistide) ja parempoolsete (konservatiivide) keskele. Seetõttu said neist tsentri- ehk keskerakonnad. Samal ajal toimus ka liberaalide mõju pidev nõrgenemine, nad kaotasid oma poolehoidjaid. Liberaalide toetajate vaesem osa hakkas hääletama reformistlikumaks muutunud sotsialistide poolt. Teisalt läks osa üle konservatiivide poolele, sest need olid omaks võtnud mitmed liberaalidele omased põhimõtted (isikuvabadus, demokraatia, rahvuslus). Nad ei eitanud sotsiaalsuhete korraldamise vajadust. Nii tõrjus sotsiaaldemokraatlik tööerakond Inglismaal liberaalid 24 tagaplaanile ja muutus ise üheks kahest põhiparteist.
eripedagoogidel, kui ka logopeedidel kasutada. Tänusõnad Tänan oma töö juhendajat lektor Marika Padrikut, kes mitme aasta jooksul ei kaotanud lootust, et käesolev töö kord valmib ning toetas igati magistritöö valmimist oma soovitustega. Autorsuse kinnitus Kinnitan, et olen koostanud ise käesoleva lõputöö ning toonud korrektselt välja teiste autorite ja toetajate panuse. Töö on koostatud lähtudes Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi lõputöö nõuetest ning on kooskõlas heade akadeemiliste tavadega. Tekstiloomeoskuse õpetamine 47 Kasutatud kirjandus Adams C, Bishop D. (1989). Conversational characteristics of children with semantic- pragmatic disorder. I: Exchange structure, turntaking, repairs and cohesion. British
talurahvakomitee otsusega võrdsustatult. Kõik talupojad, kes komiteesse kuulusid, said oma osa. Enamlased ei üritanudki sekkuda musta ümberjagamisse, oli piisavalt tegemist ka linnades, võim maale esimestel valitsemiskuudel ei ulatunudki. Kuni 1918 mais pöördeni, selle põhjuseks oli järsult halvenenud toitlusolukord linnades. Kuna tööstustööliste toitmiseks ei jätkunud linnas enam toitaineid, oli vaja rakendada mingeid abinõusid, et parandada oma peamiste toetajate olukorda. Enamlased olid kohe pärast võimule tulekut likvideerinud toiduainete vaba turu, olid kehtestanud kõigile olulisematele toiduainetele sundhinnad. Riiklikud hinnad olid talurahvale sobimatult madalad, vastuvõetamatud. Kokkuostuhinnad pidid olema töölistele sobiva hinnaga, talurahvas ei müünud toitaineid riigile. Mustal turul müümine polnud lihtne ega ohutu, tšekaa hoolitses selliste talupoegade kinni pidamise eest. Kogu enamlikul Vm-l kehtestati nn toitlusdiktatuur
Eriti rängalt tabas pleeniumijärgne puhastus kultuurivaldkonda. Vägivallapoliitika Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate elanikkonnakihtide vastu, et allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. Selle poliitika suunaja oli parteiaparaat ja täide viisid seda eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riikliku julgeoleku ministeerium. Juba 1944. aastal algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. 1944 1954 aastatel represseeriti ligikaudu 30 000 inimest. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ning sõjaeelse kultuuri (haridus, teadus, kunst jms) keelamises. Sellega kaasnes omakorda punapropaganda laialdane levimine
(kui mõlematel lisahääled, siis peaks ka täisealistel olema 2 häält) - Vastuhääletamine pole mõistlik, kuna hääletatakse positiivsete programmide alusel ning süsteem ei tohi soodustada erakondade mustamist. Valimissüsteemi iseloomustavad: - D´hondt´i jagajate meetod - 5% künnis (pole põhiseaduses; alla künnise jäänud erakonna toetajate häältel pole kaalu ning seega pole ühetaolisuse põhimõttega kooskõlas Puutumuse või riive puhul tuleb leida mõistlik põhjus, mis riivet põhjendaks kui see põhjendus on üldse olemas (nt demokraatia stabiilsuse küsimus 5% künnis on üks demokraatia stabiilsuse mehhanismidest) - Valimiste otsesus: valimine tuleb läbi viia ilma vaheastmeteta parlament valitakse otse)
Niisiis kõik teevad vigu. Ei olnud pattudest puhas ka Kihnu Jõnn, kuid tema head küljed ja oskused kaalusid üles kogu halva. Temalt oleks kõigil midagi õppida, kuid kindlasti on olulisim tunnistada ja meelde jätta tarkus, et laeva viivad üle mere mehed, mitte nende vead KIHNU JÕNN JÕUDIS PÄRNU MEREVÄRAVASSE 14. mail 2011 jõudis legendaarse meremehe Kihnu Jõnnu skulptuur Pärnu Rotary Klubi ja paljude toetajate abil Pärnu mereväravasse. Legendaarse metskapteni kuju asub nüüd igati sobivas paigas - Pärnu Jahtklubi territooriumil, mis on tuntud kui kaptenite kohtumispaik. Kihnu Jõnni skulptuuri autor on Tauno Kangro. Fakte Kihnu Jõnni skulptuuri saamisloost: Idee sünd: kevad-suvi 2010 Idee vedaja: Pärnu Rotary Klubi Skulptor: Tauno Kangro Asukoht: Pärnu Mereväravas Pärnu Jahtklubis Avamine: 14. mai 2011 Ajalookillukesi legendaarsest Kihnu Jõnnist:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
