ülesehitus? kehapiirkonda de põhiselt. Mudeldatud sensoorsel ja motoorsel homunkulusel on visualiseeritu d, milline võiks eraldatud ruum vastava kehaosa kohta olla. 5. Mis on Tajutud tajutud tegutsemisvõi tegevutsemis maldus on tegutseja võimaldus jaoks antud (action olukorras affordance)? võimaliku liigutuse representatsio on. Mis on liigutuse L12 tajuline Rosenbaum (2009) mudel? Kuidas aitab L12 liigutuse Rosenbaum (2009) tajuline mudel liigutusi juhtida? Kuidas aitab liigutuse tajuline mudel L12 säilitada Rosenbaum (2009) tajumulje stabiilsust? Mis on
oma ülesannet täita. Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. Põhiteema on keelatud armastus. http://raamatublogi.blogspot.com/2011/08/romeo-ja- julia-william-shakespeare.html · *Andres- aktiivne tegutseja, plaanitseja, looja, nõudlik enese jt suhtes, püüab tegutseda ausust silmas pidades, elu sunnib oma ideaale jalge alla tallama, töö hindamine, kindel ja usaldatav mats * Pearu- kerglane uhkeldaja, praalija, vaimne alaealine, kellel pole tegevust tõeliste täiskasvanute maailmas. Sellest tulenev tembutamine, teiste kiusamine; hull, järeleandlik, puutumatu * Krõõt- hingelt tõeline perenaine, sellest tulenev enesekindlus, naiselikult õrn ja
isikult ühekordse teenuse ülesseadmise tasu ja perioodilise või koondtasu saamine teenuse pakkumise eest ei ole rikkuvast tegevusest saadud otsene tasu.21 2.2. KAASAAITAJA VASTUTUS Teine sekundaarvastutuse liik ühendriikide autoriõiguses on kaasaaitaja vastutus. See vastutuse liik on sarnane vastutusele, mis kohaldub tsiviilõiguses lepinguvälise kahju tekitamisele kaasa aidanud isikule. Isik ei pea olema otsene tegutseja ebaseaduslikus teos, et olla seaduslikult vastutav.22 Kui kolmas isik, teades autoriõigusi rikkuvast tegevusest, sunnib, põhjustab või aitab materiaalselt kaasa teise isiku poolt toime pandavale autoriõigusi rikkuvale teole, võib teda võtta vastutusele kaasaaitava rikkujana. Ameerika Ühendriikide kohtud tõlgendavad kaasaaitavat rikkumist väga laialt, kuna nende õigussüsteemis on see vastutuse liik välja arenenud lepinguvälise kahju põhimõtte juurde käivate ühisettevõtte ja
üksteisega tuginedes jagatud tähendustele; need jagatud tähendused sünnivad sotsiaalsest interaktsioonist, milles keegi tegutseb koos oma kaaslastega. Niisiis on rõhuasetus eeskätt sellel, kuidas inimesed loovad ja kasutavad sotsiaalseid tähendus, mitte sellel kuidas sotsiaalsed v kultuurilised normid inimeste tegevust määravad või milliseid seletusi need normid mingile tegevusele pakuvad. Üksikindiviid on kultuuris seega loov tegutseja ja kultuur ei eksisteeri mingi indiviidideülese, eraldiseisva struktuurina. Üks 20. sajandi tuntumaid mikroteoreetikud kultuuriteoorias on sümboolse interaktsionismi esindaja Erving Goffman (1922-1982) Kanada päritolu sotsioloog, kes peamiselt tegutses USA-s ja kuulub Chicago KK-da. Tegelikult oli ta enam kui sotsioloog. Väga interdistsiplinaarsete huvidega, s.h antropoloogia, psühholoogia, jm. Mõjutanud paljusid hilisemaid kultuuri- ja ühiskonnateoreetikuid
· perekesksus ja kirik · universaalne tervishoiu süsteem · väike riigisekkumine · klientelism ja paternalism (valitsus peaks sekkuma, sest et ta teab inimestest endist paremini, mis neile on kasulik) Klientelismi defineeritakse tavaliselt kui mitteametlikku suhet kahe asümmeetrilist sotsiaal-majanduslikku võimu omava tegutseja vahel, kus patroon kontrollib ressursse, mida tema kliendid taotlevad, kuid sageli teistmoodi ei saa. 5. LOENG 21. Mida tähendab ideoloogia mõiste George Vic järgi? Ideoloogia mõiste George Vic'i järgi tähendab väärtuste, tõekspidamiste süsteemi, millega mõjutatakse ühiskonda. (5 loeng, 2 slaid). 22. Nimetage ja seletage lühidalt lahti poliitilise ideoloogia neli dimentsiooni George Vic järgi Loogika- Ajaline kestvus
SOLIDAARSUSE KAUDU. 7. KONTROLL ÜHISKONNA LIIKMETE TOIMIMISE ÜLE (EELMISTE ÜLESANNETE TÄITMISEKS, KONFLIKTIDE VÄLTIMISEKS, HÄLBIVUSE VÄHENDAMISEKS). II pool 1. Võimu määratlus, tüübid Weberi järgi, legitiimsus, autoriteet, erinevad võimud ühiskonnas VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Weber võim on ühe tegutseja võimalus viia antud sots tingimustes ellu oma isiklikku tahet, vaatamata vastupanule. Parsons see on ük võime mobiliseerida oma ressursid ettenähtud eesmärkide realiseerimiseks. Smelser võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ük võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD.
vabaduse võtmine; kodu või eraelu puutumatuse või sõnumisaladuse rikkumine; au või hea nime teotamine. Kahju hüvitamise kord Eksisteerib kolm võimalust: vastutab füüsiline isik, ametnik või töötaja, kes on kahju põhjustanud; vastutab avaliku võimu kandja, st üldjuhul riik või kohalik omavalitsus- ei tee vahet, kas isik, kes on avalikke ülesandeid täites kahju põhjustanud, oli ametnik, abiteenistuja, üksikkorralduse täitja või muul alusel tegutseja. nn segavastutus- mille kohaselt ei vastuta ametnik ega abiteenistuja kannatanu ees vahetult, vaid kannatanu õiguste kaitseks ja võlgniku maksevõime tagamiseks on kannatanule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja. Kahju hüvitanud avaliku võimu kandjal on aga tagasinõude- ehk regressiõigus kahju põhjustanud isiku suhtes. Regress: avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsiline isik (teenistussuhte, lepingu või üksikkorralduse alusel või muul alusel)
-Lubas kannupoisile saare =Don muretseb raudrüü, aga kiiver on puudu -Paneb kiivriks kausi =Doni teod on jaburad, aga eesmärk on üllas -Ründab tuuleveskit, jääb selle külge kinni -Peatab karjapoissi peksva peremehe, võtab ausõna, et enam ei peksa, karjapoiss saab hiljem veel kõvemini peksa -Päästab kurjategijatest galeeriorjad =Don on meeleheitliku tegutseja võrdkuju -Ükski tegu ei ole omakasupüüdlik -Alati üllas eesmärk Cervantes jätkas komöödiate ja novellidega 2. Ülevaade ühest Moliere näidendist ,,Don Juan" Molière Peategelased: Peategelaseks raamatus ,,Don Juan" on kindlasti nimitegelane, Don Juan. Don Juan on seiklushimuline, kuid tema seiklushimu väljendub just armuseiklustena. Ta on abiellunud korduvalt
*absoluutselt vaba on see inimene, kes võtab enda kanda täieliku vastutuse (st, julgeb otsuseid teha, ise valida, ei sõltu „teiste“ arvamusest) - Kirjanduse ja filosoofia tugev põimumine (Sartre, Camus) Albert Camus (1913-1960) - sündis ja kasvas Alžeerias - Ta oli varakult vastamisi üksinduse ning surmaga: *isa langes I maailmasõjas *haigestus 17-aastaselt tuberkuloosi - Huvi ajakirjanduse ja filosoofia vastu, temast sai tegutseja: *ajakirjanik ja kirglik teatriinimene *II maailmasõja puhkedes oli vastuliikuja Teosed - 1930dad: *jutustused „Taga- ja esikülg“ 1937 *esseed „Pulmad“ 1939 - 1940daid on ta ise nimetanud absurditsüklikks: *näidendid „Caligula“ 1941 *romaan „Võõras“ 1942 *essee „Sisypohose müüt“ 1942 - Edasine –mässutsükkel: *romaan „Katk“ 1947 *essee „Mässav inimene“ 1951 Looming
Koondumiskontroll. Turu struktuuri hinnatakse turu koondumise, ettevõtete suuruse, toodete diferentseerituse taseme ning turule sisenemise ja sealt lahkumise tõkete kaudu. Turuosa ja koondumise määr arvutatakse pärast asjaomase turu määratlemist. Üldiselt kehtib seaduspärasus, et mida vähem on ettevõtjaid, seda suurem on nende turuosa ja seda väiksem on konkurents. Kui asjaomane turg on koondunud, seal valitsevad olulised turuletuleku tõkked14 ja abisaaja on sellel turul peamine tegutseja, siis on tõenäolisem, et abi andmise korral peavad konkurendid oma käitumist muutma, näiteks lükkama uue toote või tehnoloogia loomise edasi, loobuma sellest või koguni lahkuma turult. Euroopa Liidus kehtib koondumiskontroll juhul, kui asjaomaste ettevõtjate turuosa on ühisturul või selle olulises osas suurem kui 25%. Samas on koondumiskontroll pigem profülaktiline meede ega võimalda sekkuda juba välja kujunenud turustruktuuridesse.
mõnikord kargab enne kirjutamist reporterile hea sõna pähe ja ta otsustab kohe, et see peab minema juhtlõiku. Selle kohta kehtib üks põhimõte: ei tohi otsustada liiga vara, sõna võib olla sobimatu ja hakata reporterit aitamise asemel kammitsema. • Kui vähegi võimalik, tuleks juhtlõik kirjutada isikulises tegumoes, mitte umbisikulises. Umbisikulist tegumoodi tuleks kasutada vaid siis, kui isik või asi, kellele-millele tegevus on suunatud, on tähtsam kui tegutseja, või kui isik pole teada. • Kõva uudise juhtlõigus ei kasutata otsetsitaati, vaid parafraasi. Otsetsitaadid tulevad kõne alla ainult pehmetes uudistes, mis annavad edasi prominentide sõnu. • Sõnamängud, metafooride kasutamine jms on ohtlikud. Uudise juhtlõik peab edasi andma fakte, konkreetset infot. Metafoore võib kasutada pealkirjades. Juhtlõigu lausetüübid Teine osa juhtlõigu vormistamise soovitustest pakub välja lausetüüpe, mida on kasulik
Seetõttu vaja uurida: autorit ennast; tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames kirjutas. Iga autor uurib kaasaja probleeme! Teooria seos praktikaga: · ideoloogid õigustavat teatavat laadi poliitlist tegutsemist ehk tegelevad legitimeerimisega · sealjuures kasutavad normatiivseid mõisteid, mis annavad lisaks kirjeldamisele ka hinnangu · ideoloogid täidavad mõisted uue sisuga, nihutavad tähendusi · innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Õnn on teatavat sorti tegutsemisvõime. Platon: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel on 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Õiglus tähendab, et iga osa täidab oma funktsiooni ( mõistus juhib, emotsioonid toetavad ja instinktid on ohjeldatud). Pidusöök: Vooruslik elu sünnib ilupüüdlustest, armastusest
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeld...
t. vargus on põhjustatud millestki, mis ajaliselt talle eelnes. Kuna meil ei ole meelevalda möödunud aja suhtes, siis ei ole meil meelevalda ka põhjuse üle, mis selle teatud teoni viis. Tõepoolest teost lähtudes on võimalik "seletada" sellele eelnenud välised - ja sisemised - psühholoogilised - tingimused (kausaalsus). Nii et see vargus pidi toimuma. Eetiline seadus ütleb aga, et seda ei oleks pidanud toimuma. Eetilisel seadusel on vaid siis mõte, kui tegutseja vöiks vabalt otsustada kas ta varastab või mitte. Kuidas on võimalik lahendada seda ilmset vastuolu looduslike mehhanismide ja vabaduse vahel ühe teo piirides? Tuleb meenutada, et vastavalt puhta mõistuse kriitikale kausaalsus on maksev vaid selle suhtes, mis seisab ajalistele tingimustele allutatuna, nimelt asjade kui ilmingute suhtes. See kehtib ka toimiva subjekti suhtes. Asjade suhtes iseeneses (Ding an sich) kausaalsusseadus ei maksa. See kehtib ka toimiva subjekti suhtes
Osaliselt on see protsess täiesti ratsionaalne ja oleneb tingimustest, missugustes küsimusealune käitumisviis aset leidis. Kuid see võib viia mitmesuguste eksimusteni. Arvustades teisi, kaldume tegema põhilisi atributiivseid vigu, lahkhelide kvaliteedi ülehindamist ning olukorrategurite alahindamist. Niisugune omistusviisi kõrvalekalle pöördub tagasi, kui me ise satume tegutseja rolli ja pole enam vaatleja osas. Tegutsejavaatleja erineva rolli põhjuseks on nende erinevad vaateväljad. Lisapõhjuseks on siinjuures kõrvalekalded enesehinnangutes, mis püüavad inimesi eneselt maha võtma vastutust tehtud vigade eest, kuna see aitab kindlustada nende edaspidist edukust. See võib olla ka vastutus ülekeskpärasuse eest. 11
või eraelu puutumatuse või sõnumisaladuse rikkumine; au või hea nime teotamine. Kahju hüvitamise kord Eksisteerib kolm võimalust: vastutab füüsiline isik, ametnik või töötaja, kes on kahju põhjustanud; vastutab avaliku võimu kandja, st üldjuhul riik või kohalik omavalitsus- ei tee vahet, kas isik, kes on avalikke ülesandeid täites kahju põhjustanud, oli ametnik, abiteenistuja, üksikkorralduse täitja või muul alusel tegutseja. nn segavastutus- mille kohaselt ei vastuta ametnik ega abiteenistuja kannatanu ees vahetult, vaid kannatanu õiguste kaitseks ja võlgniku maksevõime tagamiseks on kannatanule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja. Kahju hüvitanud avaliku võimu kandjal on aga tagasinõude- ehk regressiõigus kahju põhjustanud isiku suhtes. Regress: avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsiline isik (teenistussuhte, lepingu või üksikkorralduse alusel või muul alusel)
sõnu. Juba Õim nimetas mõiste semantiline teadmine, mis tähendab, et suhtleja on teadlik suhtlusobjektiks levast keelevälisest tegelikkusest. Renate Pajusalu on kongitiivse semanti uurija ja on avaramalt uurinud eesti keele põhisõnavara tähendust ja kasutamiset. Ta on lisaks paljudele teistele projektidele, raamatutele välja andnud ka kõrgkooliõpiku ,,Sõna ja tähendus" 2009. Teine samas valdkonnas tegutseja on Ilona Tragel, kes on uurinud eesti keele tuumverbe. Tuumverbid osalevad sageli grammatiseerumisprotsessides ja omavad metafoorseid tähendusi. Ann Veismann tegi magistritöö aega väjendavatest ruumimetafooridest (aeg möödub jt) ja uurib aja-ja kohaväljendite semantikat. Urmas Sutrop on kaitsnud doktoriväitekirja meeltega seotud sõnavarast. Ene Vainik on uurinud eesti emotsioonisõnavara. See selgitas eestlaste emotsioonisõnavara
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik...
Romaanides võib kohata ka tema tüüptegelasi: Noor, silmapaistev meesterahvas, nägus, aga ta on ka uje, kohmetu, lihtsamat päritolu, kes hakkab maailma avastama elukooli teos (arenguromaan) ning teda käivitavaks jõuks on armastus, see annab talle jõudu ja kindlust eesmärke saavutada. Kaunis naine, kellesse noormees armub. Puhas, rikkumata, loomulik, vahetu, siiras, ometi saab temast peategelase armuke. Naine, kes Stendhal enda arvates oleks olnud. Otsustuskindel, tegutseja, jõuline, tugev. Deus ex machina, võluuur, rikas, mõjuvõima sisik, kes on noormehe heategija. Kelm, keegi halb, kes pillub kaikaid kodarasse vastandina heategijale. "Punane ja must" on nagu elukool. Hakkab maailma avastama, peategelane põrkab tegelikkusega kokku. 4. Honoré de Balzac (1799-1850) XIX sajandi realismi üks viljakamaid autoreid. Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talupoegkonnast ning tegees toidumoona hankimisega sõjaväele
kes vmissugune on alus •määrus ehk adverbiaal - igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend •täiend ehk atribuut – nimisõna lisand v laiend ( pikk mees ) Tüpoloogiline liigitus: Öeldis ja alus on lause pealiikmed, ülejäänud kõrvalliikmed. 75% lausetest : SOV, SVO ja siis 15% VSO Semantilised rollid: •Agent (kes?) – aktiivne tegutseja •patsient (keda?) – see, keda mõjutatakse tegevuse kaudu •kogeja (kellel?) – millegi kogemine, otseselt mitte aktviine tegevus •benefaktiiv (kellele?) •allikas (kust?) • temporaal (kuna?), •instument (millega?) •komitatiiv (kellega?) •lokatiiv (kus?) – koha väljendamine •põhjus (miks?) 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilised teooriad: 1
Romaanides võib kohata ka tema tüüptegelasi: Noor, silmapaistev meesterahvas, nägus, aga ta on ka uje, kohmetu, lihtsamat päritolu, kes hakkab maailma avastama elukooli teos (arenguromaan) ning teda käivitavaks jõuks on armastus, see annab talle jõudu ja kindlust eesmärke saavutada. Kaunis naine, kellesse noormees armub. Puhas, rikkumata, loomulik, vahetu, siiras, ometi saab temast peategelase armuke. Naine, kes Stendhal enda arvates oleks olnud. Otsustuskindel, tegutseja, jõuline, tugev. Deus ex machina, võluuur, rikas, mõjuvõima sisik, kes on noormehe heategija. Kelm, keegi halb, kes pillub kaikaid kodarasse vastandina heategijale. "Punane ja must" on nagu elukool. Hakkab maailma avastama, peategelane põrkab tegelikkusega kokku. 4. Honoré de Balzac (1799-1850) XIX sajandi realismi üks viljakamaid autoreid. Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talupoegkonnast ning tegees toidumoona hankimisega sõjaväele
ISELOOM JA LOOM ISE. LOOMADE ISIKSUSTEST JA NENDE UURIMISEST (T. Sepp) · Mida mõeldakse loomade käitumise, mida loomade isiksuse all? Käitumise all: ühekordne tegutsemine vastusena keskkonnale Isiksuse all: isenditevahelised erinevused käitumises, mis püsivad ajas ja erinevates olukordades. · Kirjelda peamisi isiksusetüüpe, mida loomadel eristatakse (proaktiivne, reaktiivne). Proaktiivne: ehk tegutseja - iseloomult agressiivne, ründav, initsiatiivi haarav ja tegutsev; sobiv keskkond on stabiilne keskkond; käitumise paindlikkus väike ja avatus signaalidele väike (ei suuda signaale hästi vastu võtta) Reaktiivne: ehk jälgija - iseloomult reageerib ainult hädavajadusel ja väldib konflikti; sobiv keskkond on muutlik; käitumise paindlikkus on suur ja avatus signaalidele on samuti suur. · Miks uurida loomade isiksusi?
järgimise 3. normatiivne tase ühiskonna säilimiseks ja arenguks tarvilikud väärtused, normid ja tavad Talcott Parsons (1902 1979) ,,The Structure of Social Action" (1937) ja ,,The Social System" (1951) Tegevus on mingi vajaduse rahuldamisele suunatud käitumisakt, mis tugineb (koos)tegutsejate vastastikustele ootustele ja toimuva tähenduse ühesugusele mõistmisele. Parsonsi tegutseja (ingl. actor) tahab rahuldada oma vajadusi ja jälgib seejuures, et ei satuks vastuollu keskkonnaga. Poliitikateadus Esimesena kasutas mõistet (science politique) Jean Bodin oma kuulsas ,,Kuuesraamatus vabariigi kohta" (1576). Politoloogia kodumaaks peetakse USA-d. Poliitikateaduse uurimisobjektiks on poliitika (mis omakorda on seotud võimu ja võimusuhetega). Mõiste poliitikateadus on eesti keeles suhteliselt uus. See tuli kasutusele alles 1990-ndatel aastatel
Selliselt kahju tuues ja eksides toimitakse ebaõiglaselt ja teod on ebaõiglased, kuid ometi pole inimesed seetõttu kuidagi ebaõiglased ega alatud, kuna kahju ei tulenenud rikutud loomusest. Kui aga tegu tuleneb eelnevast valikust, on inimene ebaõiglane ja rikutud loomuga. Seetõttu on õige, et viha mõjul tehtut ei peeta etteplaanitsetuks, kuna algatajaks polnud viha mõjul tegutseja, vaid viha põhjustaja. Edasi ei tule vaielda selle üle, mis aset leidis, vaid kas see oli õiglane, sest viha tekib ebaõigluse avaldumisel. Ja kui just mitte unustamise tõttu, siis ei vaidlegi ju inimesed lepingute puhul asetleidnud teo üle -- seal paratamatult on ühe poole tegevus paheline. Ühel meelel toimunu suhtes, vaidlevad nad, kummal on õigus, kes on enne kaalutlenud, peab seda kindlasti teadma: üks arvab, et teda on ebaõiglaselt koheldud, teine mitte
Paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsamaid armastuse-, eneseohverduse- ehk altruismi-, teiste tunnetele kaasaelamise ehk empaatia-, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu ehk kiindumuste- ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. Sotsiaalne soodustamine - ühe tegutsemine innustab teist ning tulemus on parem sellest, mida kumbki üksinda oleks saavutanud. Sotsiaalne looderamine - koos tegutsedes on summaarne keskmine tulemus iga tegutseja kohta väiksem, kui oleks igal üksikul tegutsejal eraldi. 31 Sigmund Freud - «Psühhoanalüüsi mõned elementarsten õppetunnid» (1938). Leon Festinger (1919-1990) Ameerika psühholoog - Kognitiivse dissonantsi teooria Abraham Maslow (1908-1970)
2. Mina kui isiksus: eneseteostus, võimed, temperament, väärtused 3. Mina kui kogev subjekt: W. James ütles, et minal on kaks käsitlust- mina kui objekt ja mina kui subjekt. Kuidas ennast tajun, teadmised endast. Inimesel on kogemused tunnetada asju enda sees, see mida tunneb, mida....? 4. Mina kui suhtumine endasse: kognitsioonid, emotsioonid. Käsitleda samas tähenduses kui mina (+ enesehinnang)??? 5. Mina kui tegutseja: mina kui planeerija, mina kui otsustaja, mina kui täidesaatev osa minast. Toimetulekumehhanism, täidesaatev mina. Minal vähemalt kolm mõõdet: 1) inimese kogemused seoses endaga- eneseteadvus; 2) taju, mõtted, tunded seoses endaga- kognitsioonid ja 3) oma käitumise reguleerimine- täidesaatev Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste). Edaspidi loengutes eriti palju juttu suhetest. 2. Loeng. Mina- kontseptsioon
Mitte ainult rääkida tõtt, pidada lubadusi jms vaid et ta ka naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. inimeste ja nende käitumise erinevus selle, et kõigi jaoks, kõikideks juhtudeks ja kõikideks aegadeks ei saa olla ühiseid reegleid. Aristoteles järgib Platoni mõtteid selles suhtes, et astub välja sofistide Teooria, mis keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Vooruseetika väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese vaadete vastu, kes pidasid moraalipõhimõtteid täiesti suhtelisteks. Nende järgi on eetiline hinnang suvaline ja ilma kindla aluseta. Aristoteles viitab eetikateostes küllalt sageli traditsioonilisele iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom
2)Indiviidi arusaam oma rollist erineb sellest, kuidas teised selle määratlevad. 3)Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli 16. Rollidistants Subjektiivne eemaldumine rollist. Rollidistants on sotsiaalse vilumuse tähtis osa. Poliitik: „isiklikult (mis see siis on???) olen arvamusel, et” . (kui poliitiku või riigitegelasena on tema arvamus hoopis teine). Küüniline versus aus toimija (näitleja, tegutseja (actor)) 17. Primaar- ja sekundaarrühmad Primaarsed rühmad: väiksed grupid, kus toimub otsene suhtlemine kõikide rühma liikmete vahel (perekond, sõpruskond). Valitsevad „primaarsed suhted” st terve isik on seotud interaktsiooniga. Sekundaarsed rühmad: otsest suhtlust ei ole, valitsevad „sekundaarsed suhted” st kokkupuude puudutab inimese kindlat rolli ja on suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele 18
teiste poolt, erinevad normid.2)Indiviidi arusaam oma rollist erineb sellest, kuidas teised selle määratlevad. 3)Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli 16. Rollidistants Subjektiivne eemaldumine rollist. Rollidistants on sotsiaalse vilumuse tähtis osa. Poliitik: ,,isiklikult (mis see siis on???) olen arvamusel, et" . (kui poliitiku või riigitegelasena on tema arvamus hoopis teine). Küüniline versus aus toimija (näitleja, tegutseja (actor)) 17. Primaar- ja sekundaarrühmad Primaarsed rühmad: väiksed grupid, kus toimub otsene suhtlemine kõikide rühma liikmete vahel (perekond, sõpruskond). Valitsevad ,,primaarsed suhted" st terve isik on seotud interaktsiooniga. Sekundaarsed rühmad: otsest suhtlust ei ole, valitsevad ,,sekundaarsed suhted" st kokkupuude puudutab inimese kindlat rolli ja on suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele 18
2)Indiviidi arusaam oma rollist erineb sellest, kuidas teised selle määratlevad. 3)Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli 16. Rollidistants Subjektiivne eemaldumine rollist. Rollidistants on sotsiaalse vilumuse tähtis osa. Poliitik: „isiklikult (mis see siis on???) olen arvamusel, et” . (kui poliitiku või riigitegelasena on tema arvamus hoopis teine). Küüniline versus aus toimija (näitleja, tegutseja (actor)) 17. Primaar- ja sekundaarrühmad Primaarsed rühmad: väiksed grupid, kus toimub otsene suhtlemine kõikide rühma liikmete vahel (perekond, sõpruskond). Valitsevad „primaarsed suhted” st terve isik on seotud interaktsiooniga. Sekundaarsed rühmad: otsest suhtlust ei ole, valitsevad „sekundaarsed suhted” st kokkupuude puudutab inimese kindlat rolli ja on suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele 18
Psühholoogiline (kui laps hakkab kedagi pidama isaks-emaks) KASVATUSVÄÄRTUSED JA KASVATUSE EESMÄRGID Väärtus on see, mille nimel kõik lõppkokkuvõttes juhtub. Meie ühiskonna üks põhiväärtusi on arusaam, et inimelu on püha. Absoluutne väärtus on ka õiglus. Moraal pudutab inimeste praktilist elu, inimeste valikuid ja tavasid. Eetika on moraali teaduslik uurimine. Kasvatus on alati praktiline, sotsiaalne tegevus. Eesmärk – korralik inimene Kasvatusega kaasneb vastutus, tegutseja peab teadama mida teeb. KASVATUS JA TEADMISED Teadmiste allikaks võib olla kogemus või arutelu. Teadmised võivad jaotuda oskused ja oskamine. Teadmised seovad meie mõtlemist tegelikkusega. Teadmistel on suur osa mõistmise seisukohalt. Teadmiste teine liik on taipamisel põhinevad teadmised, mõistuse ärakasutamine, õpitust arusaam. KASVATUSTEADUSE OLEMUS Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada, mis suusnas kasvatada.
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte ü...
Nimetati akadeemikuks Peterburi Teaduste Akadeemiasse. Tema suurteosteks olid eesti-saksa sõnaraamat ja grammatika. H. von Frey aritmeetikaõpik 1806. a ilmub Tartus esimene arvutamise õpik Saaremaa pastori Peter Heinrich von Frey ,,Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst". Schultz-Bertram Baltisaksa literaat ja prosaist. Saksa keeles kirjutava prosaistina kasutas kohalikke aineid ja avaldas eesti-saksa segakeeles kirjutatud humoristlikke palu. Oli "Kalevala" tutvustaja ja ÕES´s tegutseja, pidas aastal 1839 oma kuulsa kõne: ,,Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Taevaskäijad Põhja-Eestis ja Viljandimaal levis aastail 1813-17 nn. taevaskäijate liikumine. Erinevate prohvetite kuulamised, mille vastu võitlesid ratsionalistlikud pastorid nagu O.W.Masing ja J.H.Rosenplänter. ,,Beiträge" - Aastail 1813-32 Pärnus omaenese kulul pastor J.H. Rosenplänteri poolt välja antud keeleteaduslik ja kirjanduslik väljaanne. Ajakirja ümber koondus
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid...
teadused, mis uurivad inimest, peavad arvestama, et arenes majandus. nende uurimisobjekt on eriline, kuna omad teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seega peab sotsiaalteadlane oma Vilfredo Parteo (1848 -1923) uurimisobjekti mõistma, tema käitumise motiividest aru Loogiline ja mitteloogiline käitumine saama ja alles seejärel põhjused välja tooma. Inimkäitumine jaguneb: Ideaaltüübid Loogiline(ratsionaalne) Tegutseja poolt valitud vahendid Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine, siis vastavad tegevuse eesmärgile peab igasugune teadus, sealhulgas ka sotsioloogia, Mitteloogiline(ebaratsionaalne) Vahendid ei vasta tegelikkust lihtsustama, reaalse maailma mitmekesisusest eesmärgile. abstraheeruma. Seega peab teadlane looma oma Suurem osa inimkäitumisest on mitteloogiline ja seda uurimisobjekti ideaaltüübi e. puhta tüübi e
arst saab patsiendi kohta andmeid jne. o Need on erinevad asjad! Nende erinevused on näiteks: Kasutusjuhud on keerulisemad ja tänu sellele võimalik kasutada laialdasematel aladel Kasutuslugu reaalse maailma protsess ja kasutusjuht selle abstraktsioon Kasutusjuht näitab seost erinevate tegutsejate vahel ja kasutuslugu on ühe tegutseja piires Kasutuslool on kindel stsenaarium ja kasutajajuht on süsteemi stsenaarium. Peamiselt on kasutusel kasutajalugu, mis lüüakse lahti task-ideks, kuna see on efektiivsem ja kiirem võrreldes kasutajajuhtudega. Nõuete spetsifikatsiooni dokument ehk nõuete kogumik (System Requirements Specification)
Iga suurem rollimuutus organiseerub teatud määral ümber ka inimese mina-pilti. Identiteet see kuidas inimene iseennast näeb ja määratleb ühelt poolt ning teisalt see, kuidas teised mind näevad ja määratlevad. Identiteet kujuneb läbi sotsialiseerumisprotsessi. Inimene ise on võimeline kujundama seda, kuidas teised meid näevad ja määratlevad. Inimene ei ole sotsialiseerimisprotsessis ainult passiivne pool, vaid aktiivne tegutseja, kes teeb ise oma valikuid. Teisalt: Tegelikult kõik inimese omadused ei ole tekkinud õppimisega, vaid on suhteliselt stabiilsed kogu inimese eluea jooksul avatus, sõbralikkus jms. 61. Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised? Tähtsad teised vanemad, eakaaslased jt, kellel on võim, et mõjutada inimese arusaamu iseenesest. Üldistatud teised - kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnorimid. 62. Mida tähendab desotsialiseerumine?
3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused Kontekstuaalne meetod (Cambridge'i koolkond) peab uurima lisaks autori väidetele ka tema väite tagamaid. Oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad õigustamisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mille ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma keisririik oli militaarriik ja vabariiklik impeerium, mille kodanikud olid orienteeritud sõjale. Impeerium ei püsinud koos vaid relvade jõul, olid ideoloogilised põhimõtted: · Rooma rahu (pax romana), millega olid seotud tsivilisatsiooni tunnetus ja kindel eluviis: kord, luksus, seaduslikkus. · Õigus oli roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris Justinianus 6.saj Justinianuse koodeksiga
dest; (3) õiguskantsler on kõrge kvalifikatsiooniga jurist, ombudsman võib olla kes tahes; (4) õiguskants- ler viib asja instantsini, kes selle lahendab, ombudsman teeb väärnähtuste korral ettepanekuid ja annab soovitusi.*65 Kui vaadata põhiseaduse paragrahve 139 ja 142 värske pilguga, tundub, et kirja on pandud nii seaduspärasuse järele valvaja kui ka otstarbekohasuse kritiseerija, nii omal initsiatiivil tegutseja kui kodanike kaebuste töötleja, nii lõpuni mineja kui ka soovitaja funktsioon. Heiki Loot on pannud ette jaotada õiguskantsleri põhiseaduslikud funktsioonid kolmeks: (1) põhiseaduskohtu prokuröri ehk põhi- seadus- ja seaduspärasuse järele valvaja funktsioon; (2) ombudsmani funktsioon ning (3) kõrgema krimi- naalprokuröri ehk immuniteedi mahavõtja funktsioon.*66 Et kujutada neid väljundi tugevuse järjekorras
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine...
Nt. Kui keegi tahab püüda last, aga kukutab ta ise, on tegu moraalne. 12. Tooge näide kohustuste konfliktist! Kui tekib hetk, kus kaks kohustust lähevad omavahel alati vastuollu. Mul on kohustus: mitte kunagi varastada, ja kaitsta oma peret, mida peab siis tegema? 13. Selgitage kuidas erineb voorus-eetika deontoloogilisest ja teleoloogilisest eetikast! Vooruse eetika keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Esmakordselt Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Teleoloogilise teooria kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu. 14
mängitakse kindlate reeglite järgi, tähendust muutes vastavalt reeglitele ja vajadusele. J. Austin ,,How to do things with words", kõneaktide teooria. Lokutiivne (asjade nimetamise funktsioon) ja illokutiivne (ütlemisega tehakse tegu) akt. Näiteks: perekonnaseisuametnik paneb ütlemisega inimesed paari. Käskimine, keelamine, kritiseerimine, sõimamine jne. Mida see tähendas ideede ajaloole? Autor on tegutseja, kes oma loominguga teeb mingeid tegusid ja need teod ei ole suunatud meile, need pole ajatud, vaid on dialoogis oma kaasajaga. Kui ta kedagi kritiseerib või ülistab, siis see suhestub teiste inimestega, kes temaga koos ühiskonnas tegutsesid. Selleks, et aru saada tema kasutatud sõnade kogutähendusest, peab tundma kaasaega. Selleks, et aru saada vastusest, peab teadma ka küsimust (Collingwood). Kuidas peame uurima? Kes on autor? Kellega ta läbi käis
Situatsioon ehk protsess vormistatakse lausena, sh protsessid, osalised, tingimused. Protsessiliigid: - Materiaalsed (nt väed viiakse Iraagist välja) osalised: agent, siht (nt valitsus toob väed Iraagist koju) – on tegija ja see, mille või kelle suhtes tehakse. Kas on lauses kirjeldatud aktiivsena (agent) või passiivsena? metafoorne agent (nt kujunduse ühtlustamine lihtsustab rahatähe äratundmist) – kas toimija on inimlik tegutseja (agent) või on metafoor (asi, nähtus, mis protsessidele mõju avaldab)? Toimumisprotsessid (nt koalitsioon lagunes). - Mentaalsed: 1) Mõtlemisprotsessid (nt valitsus mõtleb tuleva aasta eelarve peale) 2) Tundmisprotsessid 3) Tahtmisprotsessid 4) Tajumisprotsessid (nt koalitsioon näeb vajadust) - Suhteprotsessid – kellegagi ei juhtu midagi, vaid keegi lihtsalt on 1) Atributiivsed (nt Eesti on väike)
üksnes esindusõiguse olemasolu, kontrollima ei pea, kas esindaja järgib tehingut tehes sisesuhtest tulenevaid piiranguid Esindusõiguse kuritarvitamine TsÜS 131 3. Esindaja tegutsemine esindatava nimel Esindaja poolt tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik tuvastada, kellega ta tehingu teeb ning kas see hakkab kehtima esindaja/esindatava suhtes. Majandus- või kutsetegevuses tegutseja esindamise erisuses: isikutelt oodatakse volituse olemasolu, kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu kontrollima 4. Esindusõigus ja selle alaliigid Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel (TsÜS 117 lg1); esindusõigus on õiguste kogum, mis määratleb, milliseid tehinguid saab esindaja esindatava nimelt kehtivalt teha ESINDUSÕIGUSE TEKKIMINE JA LIIGID (TSÜS 117 lg2):
Või juht hoopis valiti? Kas juhipositsioonil olev grupiliige kuulas kõikide teiste grupiliikmete arvamusi? Kas grupis avaldus mingil moel ,,võimuvõitlus" juhi rolli pärast või ,,protest" ja ,,mäss" juhi vastu? Kas kõik grupiliikmed võtsid aktiivselt osa ülesande lahendamisest? Milliseid rolle grupiliikmed ülesande lahendamise ajal võtsid: o juht ülesannete jagaja, o tegutseja katsetaja, o teiste innustaja, o planeerija, o kritiseerija kahtleja. Milline käitumine grupis aitas kaasa tulemuse saavutamisele? Milline käitumine grupis takistas tulemuse saavutamist? Merlecons ja Ko OÜ 229 KEHTESTAVA KÄITUMISE TUNNUSED Küsimustik 1. Kui keegi kasutab Sulle arusaamatut võõrsõna, kas Sa küsid Jah Ei temalt selle tähendust? 2
Kogu valikud peavad olema ühes liinis, muidu me oleme fragmenteerunud, mittejärjepidevad. Autentsuse nõue - romantismi pärand. Välimine ja sisemine on erinevad, kuid peavad kattuma - seepärast ongi selline vajadus ,,ise" järele. Idealistlik, mitte utilitaristlik ise. Üks võimalus identiteediteooriaks: Robert Dunn Algus: sotsiaalne kontsuktivism (Berger ja Luckmann 1967) on hea, aga tal on mõned probleemid. Hea: protsessi, subjektiivsuse, tegutseja rõhutamine, determinismi vähendamine. Sotsiaalsete struktuuride pärinemine ja loomine/muutmine. Kahte sorti: 1. ,,nõrk" konstruktivism: aktiivsuse ja passiivsuse vahepealne, liigse determinismi ja liigse vabaduse vastu. Toimija on keset institutsioone. 2. ,,tugev" konstruktivism: kõik on loodud, essentsialismi täielik vastane. Praktika on kindlasti rohkem esile tõstetud. Põhinedes tänapäeva konstruktivismil: identiteet on sotsiaalse suhtluse ja sümboolste
ennast või teist isikut või nende vara ähvardava ohu tõrjumiseks. Lisatingimuseks: kahju tekitamine oli vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Kahju tekitamine hädaseisundis võib seisneda kahel viisil: 24 1) kahjustatakse ründe allikat. Koera juhtum. 2) Hädaseisundis tegutseja ründab ise teise isiku õigust selleks, et ohtu neutraliseerida. Sellisel juhul ei lähtu oht asjast (loomast). Näide: A vajab arstiabi, B ärandab selleks C auto ja viib A haiglasse. Kui hädakaitseseisundis kahju tekitamine välistab isiku vastutuse, siis hädaseisundis isik vastutusest siiski ei vabane. Kahju hüvitamiseks kohustatud isikuks võib olla hädaseisundis kahju tekitanu ise, kui ka kolmas isik, kelle huvides kahju tekitati. 64
Avalikud hüvised on aga küll riigi poolt pakutud, kuid individuaalseks tarbimiseks – näiteks pakutakse kõrgharidust, kuid selle omandab ja sellest saab kasu siiski indiviid, kes õpib. 43.Milles seisneb indiviidile majandusliku käitumise põhieelduste (metodoloogiline individualism; omakasupüüdlikkus; motiivide määratus ja tingimuste muutuvus; valikuvõimaluste olemasolu) olemus? Metodoloogilise individualismi kohaselt on indiviid ühiskonnas ainuke tegutseja ning iga tegu on seega individuaalne tegu. Omakasupüüdlikkuse printsiibi järgi otsustavad ja tegutsevad indiviidid endale eeliste loomise eesmärgil. Motiivide määratus ja tingimuste muutuvus seisneb selles, et indiviid muudab omakasu poole püüeldes väliskeskkonnaga kohanedes oma käitumist, mitte motivatsiooni. Valikuvõimaluste olemasolu tähendab, et indiviidil on muutunud tingimustes omakasu maksimeerimiseks mitmeid võimalusi.
pool peab teadma kellega ta tehingut teeb. Ei piisa sellest, et tahteavaldaja mõtleb, et ta teeb kellegi teise nimel tehingut. Seetõttu tuleb eristada teisi tegelasi nagu näiteks käskjalg, kes ei ole esindaja. Komisjoni leping on kah midagi muud, sest õiguslikud tagajärjed puudutavad müüjat mitte seda kelle kaupa müüakse. Esindusõiguse olemasolu on kolmas element. Esindusõigust võib vaadelda kui õiguste kogumit mille piires esindaja saab tegutseja esindatava nimel, sest omavahelisest kokkuleppest nende vahel võivad tuleneda mingid piirangud. teatud juhtudel on teistel pooltel kohustus kontrollida esindajate volitusi. Tehingule antud esindusõigus on volitus ning või tuleneda ka seadusest, nii tuleb juriidiliste organite esindusõigus (eestkostja esindus teovõimetu isiku esindamiselt). Tehinguga antud esindusõigus tuleb teatavaks teha või peab see olema kindlalt väljapaista. Kui esindatava käitumine annab alust mõista, et tal on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
