SISSEJUHATUS (LK 79-82) Pehmetes uudistes kasutatakse juhtlõigu asemel sissejuhatust, mis koosneb kahest poolest: huvilugu ja tuumlõik. Sissejuhatuse tegemise põhireeglid • Huvilugu peab esitlema uudise keskseid tegelasi, kesket sündmust, põhimeeleolu. • Sissejuhatusega uudise kirjutamisel algab uudise tegemine tuumlõigu väljavalimisest. Huvilugu valitakse pärast tuuma. • Huvilugu peab olema ennem tuumlõiku. Nii äratab esimene lõik lugejas huvi ja teine lõik annab teada, mis on loo tuum. Huviloo tüübid Jutustus – kõige populaarsem algus. See sisaldab tegelasi, dialoogi ja olukorrakirjeldust. Jutustus tõmbab lugeja teemasse ja asetab ta otse keset tegevust. Kontrast – populaarsuselt teine. Võrreldakse või vastandatakse isikut, sündmust, seisukohta, olukorda teisega
Üldsoovitused teksti tegemiseks - Tekstitegemise etapid tuleks läbida loomulikus järjekorras ja sujuvalt. Minna siis järgmisele etapile, kui eelmine on valmis. Muidu laguneb lugu koost või esineb topelttööd. - Plaan ega tekst ei tohi olla dogma. Plaanist siis loobuda, kui uus plaan on olemas. Plaanita ei saa kirjutada, sest siis on palju fakte keskel, olulisemad teemad on lühikesed ja ebaoluline on pikalt kirjas. - Tekstitegemise soovitused kehtivad täies mahus pika ja keeruka uudise puhul. - Teksti tegemine on osalt spontaanne, osalt teadlik süstemaatiline tegevus. Kui piirduda ainult spontaansusega, siis tuleb segane ja juhuslik tekst. Süstemaatiline tegutsemine aitab aega kokku hoida. - Teksti tegemine on töö, mis nõuab pidevat ülesmärkimist. Ajakirjaniku tööprotsessi oluline reegel on: kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loota mälule. Kohe ülesse kirjutada oma loo tuum, küsimused, millele on vaja vastuseid otsida. Planeerimine ehk kodutöö
Uudise ülesehitus Kuidas kirjutada loetavat uudist Uudise eesmärk Uudis rahuldab lugeja infovajaduse uudis aitab lugejal maailmas orienteeruda uudis aitab lugejal teha oma valikuid uudis annab teada ühiskonnale olulistest protsessidest Milline peab uudis olema? Täpne uudis annab edasi kontrollitud ja tõele vastavat infot tasakaalustatud uudis käsitleb probleemi/sündmust kõigist olulistest külgedest, annab sõna kõigile osapooltele objektiivne uudises ei ole arvamusi, lugejale antakse kogu vajalik info, kirjutaja ei kaitse ega süüdista kedagi Uudisküsimused Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus? Mis juhtus, mida tehti? Kus toimus? Millal toimus? Kuidas, mil viisil toimus? Miks, mis põhjusel, mis eesmärgiga, mis tulemusega toimus? Kuidas koguda infot? Kasuta palju otsest vaatlust! Kasuta mitut paralleelset allikat! So k
asendamine ja õigekirja parandamine. Keel ja stiil on väiksemad probleemid, millega toimetaja tegeleb. Toimetaja töötleb teise inimese teksti ning seda saab teha üksinda või autoriga koos. Toimetaja on see, kes määrab ära, mis lõplikult lehte läheb ja mis mitte. Toimetaja peab järgmima teatud põhimõtteid, et pakkuda lugejasõbralikku materjali. Teksti peab toimetaja nii reporter kui toimetaja. Toimetamise osas kehtivad samad soovitused ja põhimõtted nagu uudise kirjutamise puhul. Lugu vaadakse üle ja parandatakse vead. Iga toimetaja teeb oma tööd selles järjekorras, mida õigeks peab. Oluline on kõik probleemid lahendada. Kasulik on tema toimetamist kindlas järjekorras, et vältida ümbertegemisi, aega kokku hoida ja maksimaalne tulemus minimaalselt saada. Selleks sobib kõige paremini järjekord: 1. Uudise läbilugemine 2. Uudise väärtuse kindlakstegemine ja alguse korrastamine 3. Kompositsiooni kordategemine 4
Uudise ülesehitus Kuidas kirjutada loetavat uudist Uudise eesmärk Uudis rahuldab lugeja infovajaduse uudis aitab lugejal maailmas orienteeruda uudis aitab lugejal teha oma valikuid uudis annab teada ühiskonnale olulistest protsessidest Milline peab uudis olema? Täpne uudis annab edasi kontrollitud ja tõele vastavat infot tasakaalustatud uudis käsitleb probleemi/sündmust kõigist olulistest külgedest, annab sõna kõigile osapooltele objektiivne uudises ei ole arvamusi, lugejale antakse kogu vajalik info, kirjutaja ei kaitse ega süüdista kedagi Uudisküsimused Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus? Mis juhtus, mida tehti? Kus toimus? Millal toimus? Kuidas, mil viisil toimus? Miks, mis põhjusel, mis eesmärgiga, mis tulemusega toimus? Kuidas koguda infot? Kasuta palju otsest vaatlust! Kasuta mitut paralleelset allikat! So küsi sama küsimus mitmelt allikalt ja võrdle vastuse
Uudis Ajalehes on uudislood, arvamuslood, info, reklaam. Uudis on laadilt jutustav tekst. Uudise eesmärk on teate (uudise) edastamine faktide kaudu. Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma, mis aitab inimestel nende probleeme mõistupäraselt lahendada. Uudis on materjal, mis lahutab meelt. Uudis jaguneb · Kõva uudis sõda, poliitika, välissuhted, majandus, riigikaitse. Teemad on tähtsad paljudele inimestele · Pehme uudis kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk, kuritegevus jne
Valima ja kadreerima fotod ning kirjutama fotoallkirjad. 4. Vajadusel hankima teabegraafika ja lisalood põhiteksti juurde. 5. Jagama lood lehekülgedele, koondama ühe teema materjalid infoplokkideks ning tegema infoplokkidest tervikliku lehekülje. Pealkirjad Pealkirjadega on kaks probleemi: kirjutada või toimetada pealkirjad sisuliselt sobivaks ning teha nad kujunduslikult sobivaks selle koha ja ruumiga, mis neile on antud. Põhipealkirja kirjutamine - põhipealkiri peab andma uudise resümee, meelitama lugema ja osutame kõige olulisemale infole loos. Lisaks liigendab lehekülge ja aitab pilku juhtida. Pealkirja kirjutamine kolm põhireeglit: 1. Pealkiri peab olema nii selge, et pole vaja lugeda, et saada aru, mida loos ja pealkirjas endas öelda tahetakse. 2. Pealkiri arendatakse välja juhtlõigust seda lühendades. Kui on mitu sündmust, siis keskendutakse ühele. Pealkiri võib juhtlõiku lühendada selleni, et järele jääb vaid
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha.
Kõik kommentaarid