TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut ÄRIPLAAN ÕPIABITEENUS „KIIRELT TARGAKS“ Tallinn 2016 SISUKORD 1.ÄRIPLAANI LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................ 3 2. ÄRIIDEE KIRJELDUS JA SELLE ANALÜÜS...............................................................4 2.1 Ettevõtte üldandmed..................................................................................... 4 2.2 Tootmise / teeninduse planeerimine..............................................................5 3. EESMÄRGID........................................................................................................ 6 4. VISIOON, MISSIOON............................................................................................ 7 4.1 Visioon........................................................................................................... 7 4.2 Mis...
Crisp, R. J. & Turner, R. (2010). Essential Social Psychology 2nd Revised edition. London: Sage Publications. Krips, H. (2005). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kull, M., Saat, H., Kiive, E. & Põiklik, E. (2015). Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. Madal ja kõrge enesehinnang. Külastatud aadressil http://www.rajaleidja.ee/madal-ja-korge- enesehinnang/. Põhikooli riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja RT I, 29.08.2014, 20 . Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020 9
toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine. Taasiseseisvumisaegne Eesti ajakirjandus, fakti ja täpsuse küdimus tollases ajakirjanduses ENSV perioodi avalikkust iseloomustab avalike kanalite arv ning avalike kanalite tihe kontroll. Tol ajal olid Eesti Raadio ja Eesti televisioon ühes suures asutuses – ENSV Riiklik Tele ja Raadiokomitee. Televisiooni peeti selle visuaalse
Kasutatud kirjandus: ,,Eesti Muusikalugu kunstmuusika", Talmar ja Põhi 2007. Lk: 69-101. ,,Muusikaõpik gümnaasiumile II", Igor Garsnek, Avita 2012. Lk: 118-131 19. sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad. 1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks. Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur...
Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Õpilane: Egle Kruus Klass: 9.c Juhendaja: Eva Samolberg Kuupäev: 16.12.2008 Keila 2008 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Elulugu..................................................................................... 4-6 Teosed....................................................................................... 7 Lisad......................................................................................... 8 Kokkuvõte.................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus....................................................................... 10 ...
01, mil tuli avati Peterburis rahumeelse töölisrongkäigu pihta. 17.okt manivfest Nikolai II lubas rahvale sõna-, koosoleku-, ja ühinemisvabadust P. Stolõpin agraarreform talupoegadele eraomand Venemaa ja Soome N. Bobrikov veebruarimanifest tühistada Soome enamik privileegidest; venestamine Baltimaad Jaan Tõnisson Postimehe väljaandja: kultuuri ja hariduse edendamine. Moodustas Eesti Rahvameelse Eduerakonna Konstantin Päts Teataja väljaandja: majanduse edendamine ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: 1. alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse; usuti lühiajalistesse konfliktidesse 2. sõda romantiseeriti arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav 3. rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine ei suudetud korraldada nt suurriikide juhtide kohtumisi 4
Anton Hansen Tammsaare 1878 1940 30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena 1898 (20-aastane) 1903 jätkas Anton haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1907 (29-aastane) 1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu). Pärast Treffneri Gümnaasiumi lõpetamist 1903 töötas Tammsaare mõned aastad Tallinnas ajakirjanikuna (nt "Teataja" toimetuses). Pärast kaukaasiat Aastatel 1914 1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. Kihlumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. 13.03.1920. aastal abiellus 42-aastane Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga, kes oli temast 18 aastat noorem lapsed Riita ja Eerik Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga lai...
Tartu: AS Vali trükikoda Põltsamaa Koolivalmidus. Haridus- ja Teadusministeerium. Toim. Kommunikatsiooniosakond. [31.03.2013] http://www.hm.ee/index.php?044653 Kraav, I. Raudik, V. (1998) Kodu õpikeskkonnana ja lapse tervis. Tartu: AS Vali trükikoda Põltsamaa Mikser, R. (2013). Haridusleksikon. Tallinn: AS Pakett Trükikoda. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele. Sotsiaalministri määrus määrus nr 36. (27.03.2001). Riigi Teataja Lisa 43, 602. Üldoskused-õpilase areng ja selle soodustamine koolis. (2005). Toim. Ots, A. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 9
Hilisromantism 19-20 saj Kõrgromantismi järellainetus Loobuti tonaalsusest (helistikust) Ülisuured orkestrikoosseisud Richard Wagner Hilisromantismi helikeel tugines „Tristan ja Isolde“ ooperile Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigioop...
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik 1920 -1940 Uurimustöö Koostaja Maris Eglit Juhendaja Ege Lepa Nõo 2011 1. SISUKORD 2 2. SISEPOLIITKA Eesti Vabariik sündis revolutsioonide ja sõdade keerises. Rahvusliikluse mõtet saatsid ja tugevdasid 1917. a. revolutsioonide demokraatlikud ideed. Revolutsioonilist radikalismi oli tunda ka vabariigi siseelu korraldamisel peale Vabadussõja lõppu. Pärast pikemat ja üsnagi rasket eeltööd võttis Asutav Kogu 1920. a. 15.juunil vastu põhiseaduse, mis hakkas kehtima sama aasta 21.detsembril. Põhiseadus järgis kodanliku demokraatia parimaid traditsioone. Selles tunnistati riigi kõrgeimaks seaduslikuks võimuks 100-liikmeline parlament Riigikogu. Täidesaatev võim oli parlamendi poolt moodustatud valitsusel. See k...
VOC normidele vastavat heitgaaside hulka ja hingamiseks veel sobivat, süsivesinikega piirnormini küllastunud õhku. Lämmastikoksiidid on kahjulikud nii inimese hingamisteedele, kui ka taimestikule ning kogu atmosfäärile 15 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Mari Jüssi, Liiklus ja kekskond, Kekskonnajuht 1/97, Eesti Rohelisne Liikumine - http://www.roheline.ee/books/kkj197.html 2. Riigi Teataja, 2004, Välisõhu kaitse seadus, 1. jagu Reguleerimisala ja üldssätted - https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95KS - §1 §4 §7 3. Riigi Teataja 2004, Välisõhu kaitse seadus, 2. jagu Liikuval saasteallikale esitatud nõuded - https://www.riigiteataja.ee/akt/V%C3%95KS – §55 §56 4. Märt Lepik, Keskonnatehnika, Autode heitgaasi saasteainete ja mürataseme normid - http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1997/2_1997/auto297.htm 5. Susman, W
Nõo Reaalgümnaasium EESTI VABARIIK Referaat Nõo,2011 Sisukord Sisepoliitika..........................................................................................................................................3 Riiklik korraldus..............................................................................................................................3 Poliitilised parteid............................................................................................................................3 Põhiseaduslik kriis...........................................................................................................................3 Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti....................................................................................................3 Välispoliitika..................................................................................................................
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realism...
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas aga igasuguse vab...
riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia elluviimisest. Eelarvestrateegias tuuakse ära ka riigi demokraafiline hetkeolukord. Nimelt tekitab rahvastiku vananemine kulusurvet riigieelarvele, eelkõige sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteemi rahastamisele. Kulud pensionile, tervishoiule ja hooldusele pikas perspektiivis kasvavad, kulud haridusele ja töötutele aga vähenevad. (Riigieelarveseadus. Elektrooniline Riigi Teataja, riigiteataja.ee) Eesti Vabariigi Fiskaalpoliitika eesmärgid Ära tooduna Riigieelarve seaduses 2008- 2011: ,,Valuutakomitee süsteemi ja Eesti krooni fikseritud vahetuskursi tingimustes on peamine valitsuse kasutuses olev vahend majanduse mõjutamiseks riigi tasakaalustatud arengut ohustavate majandusriskide ohjamiseks fiskaalpoliitika, see tähendab maksupoliitika ja eelarvepoliitika" (Riigieelarveseadus 2008-2011 § 2.2.1)
Autor on seisukohal, et kursusetöö eesmärk on täietud ning töö koostamise käigus on leitud vastused kõigile püstitatud uurimisküsimustele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allikvee, A. 2006. Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine. Tallinn. Teabekirjastuse OÜ. 2. Alver, L. Alver, J. 2009. Finantsarvestus. Tallinn. Deebet. 3. Alver, L., Alver, J., Reingerg, L. 2004. Finantsarvestus: põhikursus. Tallinn. Tallinnatrükikoda 2004. 4. Eesti Majanduse Teataja. 2007. Rahvusvahelised Raamatupidamisstandardid IAS 2. Tallinn. Teataja Kirjastus OÜ. 5. Elektrooniline Riigi Teataja. Raamatupidamise seadus. [WWW] URL https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010012 (15.03.2011) 6. Finantsjuhtimise käsiraamat: Äripäeva käsiraamat. Käibekapitali juhtimine: peatükk 6.3.1.2. [WWW] URL http://ksrmt.aripaev.ee/? PublicationId=A120DD61-0069-4559-99FD-
väljendusviisidest, tänu millele kasvavad teadmised ja oskused andekatega töötamisel. Ka käesolev referaat on üks samm lähemale sellele, et lähitulevikus töötab lasteaias üks andekuse nähtust tundev noor õpetaja, kes oskab andekust lastes märgata ning soovib selle toetamisse panustada. 22 ALLIKAD Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I. 14.01.2011, 2. [2015, märts 13]. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021 Hermann, A. & Nevo, B. (2011). Gifted Education in German-speaking Countries. The Journal of the World Council for Gifted and Talented Children, volume 26, 47-62. [2015, märts 30]. http://www.world-gifted.org/sites/default/files/GTI%2026(1&2)%202011.pdf Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Riigi Teataja I. 23, 152. [2015, märts 13]. https://www.riigiteataja
kroonilt 15 kroonile. Ka nimede eestistamise lihtsustatud korra tähtaega pikendati mitmel korral, viimati 1939. aastal kuni 1. jaanuarini 1941 (RT 1937, 101; 1939, 115). 3.2.3 Isikunimekorraldus Nõukogude ajal Nõukogude aja ülevaates, osalt ka varasemas ja hilisemas osas on refereeritud Piret Mõistliku bakalaureusetööd (Mõistlik 2001). 1. jaanuarist 1941 kehtestati Eestis Vene NFSV ,,Abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks" (ENSV Teataja 1940, 73), millega tühistati kõik varem kehtinud nime puudutavad õigusaktid. Dokumentides tuli tarvitusele isanimi. Eraldi isikunimeseadust Nõukogude ajal vastu ei võetud. Nime muutmise kohta hakkas kehtima 1940. a 31. märtsi NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus ,,NSV Liidu kodanike perekonna- ja eesnimede muutmise korra kohta" (NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja 1940, 11). Selle seadluse § 3 põhjal kohustati NSV Liidu Rahvakomissaride
Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................3 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru".....................................................................4 Siuru liikmed................................................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10 Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse ee...
KUNST JA SPORT · 20.saj. Eesti Kunstiselts · rajajad: Köler, Maibach, Hoffmann, Wiesenberg, Amandus Adamson. · 20.saj. asutati spordiringe(nt. "Kalev" Tallinnas ja "Tiaara" Tartus) · 1912- M. Klein tõi Eestisse esimese olümpiamedali-klassikalises maadluses hõbemedal · Venemaa 29-st 16kergejõustikurekordit kuulus eestlastele Vene aeg II: Isikud: Carl Schirren Balti erikorra säilitamise pooldaja Tartu ülikooli ajalooprofessor. Aleksander II (1856-1881) võimul olnud keiser, vabastas Venemaa talupojad pärisorjusest. Holstre taluperemees Adam Peterson ja kunstnik Johann Köler Peterburis palvekirjade kampaaniat alustanud isikud, eesmärgiks oli tsaari valitsuse tähelepanu äratamine, üritus kukkus läbi ja Peterson sai aasta vanglakaristust. Johann Voldemar Jannsen haridus: Kihelkonnakoolis ja Kirikuõpetaja Karl Körberi käe all. ametid: Töötas Vändra kiriku köstrina , Perno ja Eesti Postimehe asutaja , Laulupeo korraldaja . suhtumin...
Ajaloo kokkuvõte 20.sajandi alguses nõrgenes venemaa surve eestile ja tekkisid mitmed seltsid. Kui rahvuslik liikumine laienes, siis tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud :liberaalne ja sotsialism. Nii Tartu liberaalid kui Tallinna radikaalid olid oma eesmärgiks seadnud eesti riigi loomise. Tartu liberaalid olid selle juures aga tugevalt vastu venemaale ja pidasid avalikes kohtades kõnesid. Tallinna radikaalid aga kasutasid vene demokraate ära , kelle abil nad tõrjusid baltisakslased linnavalitsusest välja.Sotsiaaldemokraatiat aitas eestis levitada sotsialistid , kes tegutsesid illegaalselt ja pidasid salakoosolekuid ja levitasid keelatud kirjandust. Nendega liitus palju tudengeid ja gümnaasiumi õpilasi.Eesti rahvuslikud sotsialistid nõudsid demokraatliku riiki ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.1905.aastal oli venemaal ikka veel troonil Vene keiser ja ametnikud , kes olid venemeelsed ...
· Pol erakondade sihid ei ulatunud esialgu kaugemale autonoomia taastamisest Balti kubermangud 20. Saj algul: · 20. Saj algul areneti kiiresti, kasvas rahvaarv, arenes tööstus ja põllumaj ühistegevus · Leedus aeglasem areng, ulatuslik väljaränne venesse ja usasse · Lätis j. Rainis uue ideoloogiaga, vanem põlvkond on liiga ükskõikne sots küsimustes · Eestis mõjukas j. Tõnisson, postimees, oluline hariduse ja kult edendamine · K. Päts, teataja, kuulutas uueks jumalaks majanduse · Mõju kogus lätis ja eestis sotiaaldemokraatia · Lätis ja eestis kasvas nende mõju ühisk oluliselt, nt mitmed maj asutused ja omavalitsused läksid nende kontrolli alla · 1904 saavutas eesti-vene blokk võidu tlnas, eestlaste võimuletulek pealinnas · Leedus jõhker venestamine, keelati rahvuslikud org, isegi lad tähestik, alles 1904 leevenes 1905-1906 aasta sündmised Baltikumis:
Eesti ja Venemaa enne 1905 1905 Eestis ja Venemaal Eesti ja Venemaa I maailmasõjas Aasta 1917 Venemaa kodusõda Eesti iseseisvumine Vabadussõda · Eesti ajaloo õpik lk 7-39 · Lähiajaloo õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine pessimism · Venestamissurve väheneb uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võ...
septembri 2000.a määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Teie nõudel võidakse Teile saata Teie isikuandmed paranduste või täienduste tegemiseks. Teil on igal ajahetkel õigus esitada isikuandmete töötlemise osas kaebus Euroopa andmekaitseinspektorile. (Euroopa Liidu Teataja L 8, 12.01.2001) ÜLDINE INFORMATSIOON 1. Üliõpilase nimi 2. Kodukõrgkool 3. Vastuvõttev kõrgkool 4. Välismaal õppimise ajavahemik (kuu/aasta): alates: kuni: 5. Eriala 6. Emaili aadress* * Olen nõus, et minu emaili aadressi kasutatakse minuga Erasmuse küsimustes ühenduse võtmiseks: Jah Ei MOTIVATSIOON JA ETTEVALMISTUS 7. Kui oluliselt mõjutasid alltoodud asjaolud Sinu otsust minna välismaale õppima?
üldse väheste eurooplastena Jaapani professionaalse sumo föderatsiooni liikmeks (kokku on proffe 800, neist vaid 9 Euroopast). Märkimisväärne on ka fakt, et esimesed noorte sumo maailmameistrivõistlused väljaspool Jaapanit toimusid 2006. a. augustis Rakveres, kus toimusid 11-12.10.2008 ka täiskasvanud amatööride sumo maailmameistrivõistlused. Kasutatud allikad Eesti Välisministeeriumi kodulehekülg. Eesti ja Jaapani vahelised suhted: http://www.vm.ee/?q=et/node/175 NATO Teataja: NATO ja Jaapan: Aasia stabiilsuse tugevdamine: http://www.nato.int/docu/review/2007/issue2/estonian/art4.html Referaat Jaapanist: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan_liina.htm Jaapani hoolekande süsteemi faktileht: http://web-japan.org/factsheet/en/pdf/e43_welfare.pdf Üldinfot Jaapani kohta: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan
sotsiaaldemokraadid, kuid võim jäi vana ja noorsoomlaste kätte, kui selle võimu piirati oluliselt ning jõuti arusaamale et Soome vabadus on võimalik ainult Venemaast lahkulüües. Baltikubermangud- Janis Rainis-osales aktiivselt uut mõtteviisi esindava Dienas Lapa väljaandmisel. Jaan Tõnisson-oli tõusnud eestis 19 saj mõjukamaks rahvuslikuks tegelaseks, andis välja Tartus Postimeest. Konstantin Päts- advokaat, kes asus 1901 välja andma ajalehte Teataja. 1905-1906-eestis ja Lätis mindi 1905 aastal puhkenud revolutsiooniga aktiivselt kaasa, läti korraldas kongressi mille tagajärjel algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine, 16.okt.1905 Tallinnas uuel turul verevalamine,asutati edumeelne erakond,Rahvaesindajate nõupidamised- kutsuti kokku eestis ja lätis.Tsaarivõimud vastasid sõjaseisukorra väljakuulutamisega ja karistussalkade sinnasaatmisega, lätis hukkasi d2600 ja eestis 300 inimest, anti ihunuhtlust või saadeti Siberisse
Anton Hansen Tammsaare A. H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; (30 jaanuar 1878 Albu vald- 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed on: Tõde ja õigus, Kõrboja peremees, Juudit ja Põrgupõhja uus Vanapagan 1 Anton Hansen sündisJärvamaal Albu vallas . Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääskülas koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel ...
Tervistedendavate tegevuste planeerimisel on lisaks teoreetilistele alusteadmistele oluline teada ka antud valdkonnas seadusest ja määrustest tulenevaid nõudeid. Ühe sellise nõudena on koolieelse lasteasutuse seaduses sätestanud laste õiguse, kus lastel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel (Riigi Teataja, 1999). Just koolieelsel ajal ja varases koolieas kujunevad välja lapse mitmesugused oskused, ka tervisekäitumine ja harjumused. Toetudes eelneval, võib väita, et Tervist Edendav Lasteaed on koht, kus tuleb liita kõigi koolieelses eas lastega tegelevate ja nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute huvid ja eesmärgid, et tagada lapse normaalne vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng. Need mõtted on kirjas tervist edendavate lasteaedade missioonis ning 2015. aastaks
Määrus on normatiivse sisuga, korraldusega lahendatakse aga üldisi küsimusi. Calitsuse määrused on seaduse järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadusest kõrgemal. Valitsuse määrused on normatiivse iseloomuga, korraldused aga ühekordse iseloomuga. Seadusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja sekretär. Valitsuse korraldusele kirjutab alla ainult peaminister. Vabariigi valitsuse määrused ja korraldused avaldatakse riigi teataja esimeses osas. Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele minister annab presidendi poolt välja antud seaduste ja valitsuste määruste ja korralduste alusel täitmiseks määrusi ja käskkirju.Ministrite määrused on normatiivse sisuga, käskkirjadel on mittenormatiivne sisu. 9) Kohaliku omavalitsus organid võivad anda otsuseid ja korraldusi. Nt annab välja koerte ja kasside pidamise eeskirju. 10) Normatiivaktide kehtivus. Õigusnormi kehtivust vaadeldakse:
valmistamine töölkäimiseks. Tööintervjuul Puudega töötu abistamine abistamise 7 tööintervjuul tööandjaga teenust saanud suhtlemiseks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Leetma, R., Võrk, A., Eamets, R., Sõstra, K. (toim.) (2003). Aktiivse tööpoliitika tulemuslikkuse analüüs Eestis. Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Tallinn 2. Tööturuteenuste ja toetuste seadus. (2005). Riigi teataja, 54, 430 3. Statistika. (2009). Töötukassa. Sotsiaalministeerium. Tallinn. http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11328 (7.11.2009). 8
...................... 4 9. Õigusakti kehtivus ja toime....................................................................................................................... 4 10. Seaduse jõustumine ................................................................................................................................. 4 11. Määruse jõustumine ................................................................................................................................ 4 12. Riigi Teataja ja selle osad........................................................................................................................ 4 13. Õigussuhe ja selle elemendid .................................................................................................................. 4 14. Juriidiline fakt ja selle liigid.................................................................................................................... 4 15. Õigusrikkumine ja selle tunnused ....................
Konguta, Aru vallad. Keskmiselt oli vaja kohale toimetada suvel 450 saadetist päevas ja talvel 220 saadetist päevas. Aasta jooksul tehti keskmiselt 87000 telefoniühendust, toimetati kohale 290000 kirja ja 150000 ajalehte. Postiljonid käisid aasta jooksul maha keskmiselt 70000 kilomeetrit. Elvas oli ligi 200 telefoniomanikku. (Elva Elu 1936) Elval oli oma trükikoda, muusikaselts, ajalehed Elva Elu (1932-1937), Elva Tulevik (1934-1935), EELK Elva Koguduse Teataja (1935-1940), Elva Noorsoolane (1935-1936). Siin on elanud ja töötanud palju kirjanikke, kunstnikke ja kultuuritegelasi, näiteks soome-eesti kirjanik Aino Kallas, kirjanikud Jaan Kärner, Hugo Raudsepp, Richard Janno, keeleteadlane Johannes Silvet, näitleja Leopold Hansen, kunstnik Eduard Kutsar. Elvas veetsid oma suved paljud Tartu Ülikooli õppejõud, näitlejad, kunstnikud, ärimehed. Elva üks tähtsamaid kohti oli ujula. Rannahoone asus kohe maantee kõrval. Suvitajate
EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS Referaat SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.EESTI VABARIIGI PRESIDENT.................................................................................4 1.1.Valimine ja ametiaeg................................................................................................4 1.2. Presidendi kohustused.............................................................................................4 2. KONSTANTIN PÄTS...................................................................................................5 3. LENNART GEORG MERI...........................................................................................8 4. ARN...
13. Mis aitas kaasa eesti kultuuri arengule? 14. Kes olid tolle aja kuulsamad heliloojad? 15. Kes olid tolle aja kuulsamad kunstnikud? 16. Kuidas sündis Eesti kutseline teater? 17. Milline oli Eesti tähtsaim ajaleht 19. sajandi lõpul? 18. Milliseid ideid propageeris ajaleht Postimees? 19. Kas eestlased elasid rohkem maal või linnades? Inimesed elasid rohkem maal, sest põllumajandus tõi sisse rohkem tulu. 20. Mis tähtsus oli ajalehel Teataja? 21. Kuidas arenes eestikeelne raamat? Kuidas mõjus teiste rahvaste teoste tõlkimine eesti kirjandusele? 22. Mis oli 20. sajandi algul juhtivaks zanriks eesti kirjanduses? 23. Milline oli eesti realismi esimene tippteos? 24. Kes olid eesti realismiaja tähtsamad kirjanikud? Eduard Vilde (18651933) Ta on pärit praegusest Rapla maakonnast Udivere mõisast, kus tema isa pidas aida mehe ja kupja ametit. Vilde üks esimesi
16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist · Lugejad saavad viid...
2. Kõigis puuetega lastega seotud tegevustes tuleb esikohale seada lapse parimad huvid. 3. Osalisriigid tagavad, et puuetega lastel on õigus vabalt väljendada oma seisukohti kõigis neid puudutavates küsimustes ja nende seisukohtadele omistatakse vajalikul määral kaalu, arvestades nende vanust ja küpsust teiste lastega võrdsetel alustel ning et nad saavad selle õiguse teostamiseks oma puudele ja vanusele vastavat abi. (Riigi teataja, 2016) Puuetega inimestele loodi kuus aastat tagasi selline ajakiri, nagu Puutepunkt. Ajakiri Puutepunkt kajastab erinevaid lugusid puuetega inimestest. Ajakirja loomise eesmärgiks oli kokku viia puuetega inimesed, nende hooldajad, tugiisikud, nendega töötavad spetsialistid ja ka poliitikakujundajad. Ajakirja loojate soov oli, et puuetega inimesi õpitakse paremini tundma, spetsialistid ja abivajajad leiaksid üksteist ning puuetega inimesed ise saaksid ideid, kuidas ennast paremini aidata.
Luuletajale paslik: sooserval asuv külkaküla Ahunapalu, kus elas ja töötas HendrikVisnapuu ca 100 aastat tagasi. - Kaido Einama (admin) HendrikVisnapuu elulugu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse ...
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplast...
03.2008 Allikas D Üleeile sai esimesena Virumaal karistada inimene, kes esmaspäevast jõustunud karistusseadustiku muudatusega muutus kurjategijaks pärast aasta jooksul toime pandud kolmandat pisivargust. Esmaspäeval jõustus karistusseadustiku muudatus, mis sätestab, et aasta jooksul toime pandud kolmas pisivargus, mille kahjusumma jääb alla 1000 krooni, ei ole enam väärtegu, vaid kuritegu, vahendab Virumaa Teataja. 36aastase Germani viis trellide taha teisipäeva õhtul Rakveres Raja poest näpatud kaheliitrine õllepudel väärtusega 37 krooni ja 80 senti. Kolmapäeval määrati talle Viru maakohtu Rakvere kohtumajas kokkuleppemenetluse korras neljakuine vanglakaristus. www.ohtuleht.ee 01.08.2008 2. Millisel eesmärgil Teie arvates viidid läbi karistusseadustiku muudatus, millega dekriminaliseeritakse alla
7) Lahingud Eesti saartel September.November 1944; Eestis rüüstatud alad Katse taastada iseseisvust Eesti Vabariigi Rahvuskomitee alustas 1944.aastal ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. 18.septembril 1944. nimetas viimane peaministes Jüri Uluots ametisse uue valitsuse. Juhiks sai advokaat Otto Tief. Eesti kuulutas end erapooletuks, koostas tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ja püüdis organiseerida pealinna kaitset. Puudus vaid üks relvastatud jõud ning selle puudumise tõttu tuli loobuda. Mõni tund enne punaarmee saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalge riigilipp. Suur osa valitsuse liikmeid langes nõukogude repressiivorganite kätte. Otto Tief Jüri Uluots Sinimustvalge lipp Pika Hermani tornis
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised IMPERIALISMIAJASTU (19.saj lõpp) Maa arengut mõjutas oluliselt rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt: Saks. ja It.) Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. KOLONIAALIMPEERIUMIDE TEKE 20.saj algul teravnesid vastuolud suurriikide vahel, mis viis katseteni valdused ümber jaotada (Saksamaa). Iseseisvuse suutsid riikidest säilitada vaid Etioopia (Abessiina) ja Libeeria. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas, mis oli 20.saj alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks. See kutsus esile nn Bokserite ülestõusu (1900), mis aga veriselt maha suruti. Hiinas jõudu kogunud demokraatlikul liikumisel õnnestus saada Hiinast vabariik. TEHNIKA ARENG 20.saj algul Henry Fordi autode tootmine suurenes kiiresti. 1900.a hakkas arenema lennundus. Need ja mitmed teised leiutised kujunesid oluliseks sõjatehnika aren...
EESTI ISESEISVUMINE Veebruarirevolutsioon Põhjused: sotsiaalsete probleemide süvenemine, sõda ja kriitiline poliitikaolustik: 1) sõjatehaste töölised nõudsid palgatõusu ja elamistingimuste parandamist 2) suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseerittud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega 3) Nikolai II lasi end mõjutada ,,harimatust talupojast" Rasputinist, mistõttu langes tema maine 4) korruptsioon 5) Esimese maailmasõja kaotuste ja raskuste tagajärjel nõrgenes tsaarivõimu kindlaim tugi sõjavägi Ajend: Petrogradis toimunud rahutused Sündmused ja muutused Venemaal: 1) Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist 2) Venemaast sai vabariik e duum 3) moodustati Venemaa Ajutine Valitsus 4) tööliste nõukogu teke Sündmused ja muutused Eestis (Märtsir...
1. Teema valik, sõnastamine Valisin selle teema, kuna minu jaoks torkab majanduskriisi ajal enim silma just see, mida keegi väärtustab/on väärtustanud ja kuidas ta sellest lähtuvalt reageerib kriisile. Kuna kontrast masenduses olijate ja õnne harjal olijate vahel on äärmuslikum ja selgemalt välja joonistunud, kui majandustõusu ajal, siis pakubki see fenomen mulle suurt huvi. 2. Materjalid, millega tutvusin: Virumaa Teataja, 02.05.2009 : ,,Tauno Toompuu: kriis on inimeses", T.Toompuu ERR (Eesti Rahvusringhääling) koduleht 12.04.2009 : ,,Peapiiskop: tugeva moraaliga ühiskond tuleb kriisiga toime", Tiina Jaakson Õpetajate Leht online 6.03.2009 : ,,Usalduskriis?Juhtimiskriis?", Karl Kello Keskus online 5/2009 : ,,Väärtused annavad jõudu", Tunne Kelam Tarbija 24 07.10.2009 : ,,Raske aeg sunnib seniseid väärtusi ümber hindama" Argument: 1
iIRYGMCWthlmetInrA2KoWycUnV4LNST2ulYEvntiRqgV8tCmscqdOmY_wZVm- PERftluK5sKFa9z6voXyDukvZfJoTRtqlDFgMdks71&sig=AHIEtbRMX67nYTQrvrNrgun0 xIWrx_qFnQ Rajaleidja koduleht, kiirabitehnik www.rajaleidja.ee/akab/%3Fid %3D11576+Erakorralise+meditsiini+tehnik+kiirabit %C3%B6%C3%B6tajad&cd=1&hl=ru&ct=clnk&gl=ru Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool, koduleht, Erakorralise meditsiini tehnik www.ttk.ee/index.php%3Fid %3D477430+erakorralise+meditsiini+tehniku+kutseoskused&cd=1&hl=ru&ct=clnk&gl=ru Riigi Teataja, Erakorralise meditsiini tehnik http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:fu50Xsih0LwJ:https://www.riigiteataja.ee/akt/13283571+erakorralise+meditsiini+te hnik&cd=10&hl=ru&ct=clnk&gl=ru 8 Kutsehariduse koduleht, Erakorralise meditsiini tehnik http://kutseharidus.ee/keskharidusega/tervis-ja-sotsiaalteenused/erakorralise-meditsiini- tehnik/
Määrus on normatiivse sisuga, korraldusega lahendatakse aga üldisi küsimusi. Calitsuse määrused on seaduse järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadusest kõrgemal. Valitsuse määrused on normatiivse iseloomuga, korraldused aga ühekordse iseloomuga. Seadusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja sekretär. Valitsuse korraldusele kirjutab alla ainult peaminister. Vabariigi valitsuse määrused ja korraldused avaldatakse riigi teataja esimeses osas. Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele minister annab presidendi poolt välja antud seaduste ja valitsuste määruste ja korralduste alusel täitmiseks määrusi ja käskkirju. Ministrite määrused on normatiivse sisuga, käskkirjadel on mittenormatiivne sisu. Kohaliku omavalitsus organid võivad anda otsuseid ja korraldusi. Nt annab välja koerte ja kassid epidamise eeskirju. Normatiivaktide kehtivus Õigusnormi kehtivust vaadeldakse:
Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Ta pandi õppima mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõ...
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse p...
Sisukord 1. Elulugu 2. Looming 3. Tõde ja Õigus 4. Muuseumid 5. Kasutatud materjal A. H. Tammsaare elulugu Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Anton Hansen-Tammsaare (1878-1...
Eristatakse: *tegelik veojõud; *normaalne veojõud; *maksimaalne veojõud. Veojõudu mõjutavad tegurid on: *hobuse tüüp, *kliima ja ilmastik, *teetingimused, *tõusud ja langused, *rakmed, *liikumiskiirus, *töö hulk. Veojõudu arvutatakse: C=P/Q, kus C-veotakistuse koefitsent, P-veojõud kG, Q- koorma mass 8. Hobuste välimiku hindamise üldpõhimõtted ja tõuhobuste hindamise eeskiri Eesti Vabariigis (EV Valitsuse määrus Riigi Teataja Lisa nr.36-38) Hobuse välimiku hindamise üldpõhimõtted - I hindamisel on Pea, kael, kere: 1)pea, lõuapärade vahe, kael. 2)turi, piht. 3)selg, nimme. 4)laudjas. 5)rinnakorv, ebaroided. II hinnatakse jäsemeid: 1)esijalgade seis. 2) Ehitus: küünarvars, ranne, kämmal, sõrgatsid. 3)tagajalgade seis. 4) Ehitus: säär, kannaliigesed, pöid, sõrgatsiliigesed, sõrgatsid. Tõuhobuste hindamise eeskiri EV-s: On paika pandud üldsätted. Tähtsamad nendest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
