Ärkamisaeg (1)

http://www.abiks.pri.ee
Nimed
Gustav II Adolf
-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a.
Karl XIV Johan
-Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte)
F.R. Kreutzwald
-arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja
K.J. Peterson   
-esimene Eesti soost luuletaja
Peeter I        
-Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal)
Aleksander I  
-Vene tsaar 19. saj.
Karlis Ulmanis
-Läti president 1930. aastatel
J.G. Herder      
-Saksa kuulsaim valgustaja , töötas Riias
O.W. Masing    
- marahva nädalalehe toimetaja , leiutas Õ-tähe
J.Tõnisson    
-Eesti poliitik ja Eesti riigivanem
A.Oxenstierna
-Rootsi kantsler 17. saj.
Gustav III     
-Rootsi kuningas 18. saj.
C.R. Jakobson  
-ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet")
V. Kingisepp    
-Eesti enamlaste (kommunistide) juht
B.G. Forselius  
-rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj., andis välja õpikuid
Nikolai I        
-Vene tsaar 19. saj.
F.R. Faehlmann
-arst, "Kalevipoja" mõtte autor
A.W.Hupel     
-andis välja I eesti k. ajakirja "Lühike öpetus", Põltsamaa pastor
Ph. Karell        
-tsaari pere ihuarst
K.Päts          
-Eesti tuntud poliitik , riigivanem, I Eesti president
Kristiina        
-Rootsi kuninganna 17. saj.
G.F. Stender   
-kuulsaim baltikumi rahva valgustaja
J. Hurt           
-ärkamisaja tegelane, kogus rahvaluulet ja vanavara
J. Poska         
-Eesti välisminister, sõlmis Tartu rahu
Karl XII         
-Rootsi kuningas 18. saj. (Põhjasõja ajal)
Aleksander II 
-Vene tsaar ärkamisajal
J.Cimze        
-õptajate seminari rajaja (Valga)
E.Glück         
-tõlkis piibli läti keelde
L.Koidula       
-ärkamisaja tegelane, esimene Eesti poetess
A. Grenztein    
-ajalehe " Olevik " toimetaja venestamise pooldaja
Karl XI
-Rootsi kuningas 17. saj. lõpus
G. Markel        
-Baltikumi valgustaja
J.V. Jannsen
-" Perno Postimees " välja andija 1857. aastal, " Vanemuine " teatri rajaja, I üldlaulupidu Eestis, Eesti hümni sõnade autor
Nikolai II       
-viimane Vene tsaar 20. saj.
Jakob           
-Uramaa hertsog 17. saj.
Aleksander III
-Vene tsaar, venestaja 19. saj.
K.Valdemaras 
-Leedu iseseisvumise juht 20. saj.
A.T.Helle      
-I Eesti keelse piibli autor
J.Köler          
-esimene Eesti kunstnik
J.Anvelt        
-Eesti enemlaste juht, juhtis oktoobri pööret Eestis
 
Kirjuta sündmus
1700-1721    
Põhjasõda
1906            
I eesti keelne gümnaasium
16. II 1918    
Leedu iseseisvumine
1869            
I Eesti Üldlaulupidu
1909            
Eesti rahvamuuseumi rajamine
1632            
Tartu Ülikooli asutamine
1870            
I raudtee Eestis
märts 1917   
veebruari revolutsioon , Vene tsaar loobub troonist
1710            
Eesti läheb Venemaa koosseisu
1878            
hakkab ilmuma ajaleht "Sakala"
1689            
ilmub I Läti keelne piibel
1857            
hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees"
nov. 1917     
Oktoobri revolutsioon
1783-1796    
Katariina II asehalduskord
1907            
rajatakse Eesti kirjanduseselts
1680            
Suur reduktsioon
1865            
asutatakse laulu- ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen)
12. IV 1917   
Eesti saab autonoomia ( osalise iseseisvuse)
1739            
I eesti keelne piibel
1872            
Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson)
 
Iseloomusta Balti erikorda, millal see kehtis?
Kehtis 1710-1917, 18. sajandil oli asehalduskord. Eestis oli eriline olukord. Liivi ja Eestimaa eriõigused Vene riigi koosseisus. Baltimaades oli riigikeeleks saksa keel, usuks luterlus , säilisid Rootsi aegsed seadused ja maksud . Valitses rüütelkond (Saksa mõisnikud) ja kindralkuberner (Venemaalt).
 
Valla ülesanded.
Moodustatakse 19. sajandi alguses. Alguses on see mõisniku võimu all, alles 1866 saavad mõisa võimu alt vabaks. Vald on kohalik omavalitsusüksus (talupoegade). Vald tegeles kohalike maksude kogumisega, tagas hariduse andmise, karistas väiksemate kuritegude eest, pidi tagama abi andmise vaestele, hoidis korras oma piirkonna teed ja sillad .
 
Mis riigi parlament on?
Alting
- Island
Eduskund
-Soome
Storting
-Norra
Riigiduuma  
-Venemaa
Riksdag
-Rootsi
Seim
-Poola, Läti, Leedu
Folketing
-Taani
Riigikogu
-Eesti
 
Kirjuta daatum .
Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda         
-1721
Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis            
-1860-1880
Esimene eesti keelne piibel                      
-1739
Eesti on Vene riigi koosseisus 
-1710-1918
Venestamine , vene keel saab riigikeeleks         
-1880. aastatel
Eesti iseseisvumine                                
-24.II 1918
Eesti esimene Üldlaulupidu                       
-1869
Hamina rahu, Soome + Venemaa,
 
Soome läheb Vene koosseisu                   
-1809
Läti iseseisvumine                                 
-18.nov.1918
 
Missugune seadus võeti vastu sellel aastal, mis muutus(2) ?
1802 - Eesti talurahva seadus "Iggaüks..." - 1) talupoeg võis omada vallasvara 2) sai talu kasutamise õiguse
1804 -Liivi- ja Eestimaa talurahva seadus - 1) määrati kindlaks talupegade koormised 2) piirati mõisniku õigust talupoega karistada
1816 -Eestimaa talurahva seadus - 1) talupojad vabastati pärisorjus 2) talupojad said perekonna nime 3) maad ei antud 4) talupoeg ei tohtinud kubermangust lahkuda
1819 - Liivimaa talurahva seadus 1) talupojad vabastati pärisorjusest 2) talupojad said perekonna nime 3) maad ei antud 4) talupoeg ei tohtinud kubermangust lahkuda
1849 -Liivimaa talurahva seadus 1) üleminek raharendile 2) talupoeg saab osta talu päriseks
1856 -Eestimaa talurahva seadus 1) üleminek raharendile 2) talupoeg saab osta talu päriseks
1866 -Valla seadus 1) vald saab vabaks mõisa võimu alt 2) talupojad otsustavad ise valla asju 3) talupojad valivad valla juhi
 
Mõisted.
Pärisorjus               
-talupoeg kuulub isandale, ei või mõisast lahkuda
Kooliakt                  
-kooli kohustuse seadus Taanis (8-14 a.)
Üldstreik                 
-kogu riiki haarav streik , kõik ettevõtted streigivad
Vabadussõda          
-sõda, mida peetakse iseseisvuse kaitseks (Eestis 1918-1920)
Valgustusaeg           
-ajajärk, kus arvati, et hariduse abil on võimalik elu parandada
Üldtegevuslik liikumine
-rajati masina-, piima-, laenu- ja hoiuühistuid (20.saj alguses)
Oktoobri revolutsioon
-relvastatud enamlaste riigipööre (1917 Venemaal)
Emigratsioon            
-riigist välja rändamine
Vakuraamat            
-sinna pandi kirja talupoja maksud
Sunnismaisus          
-talupoeg ei tohtinud mõisast lahkuda
Usuvahetusliikumine   
-talupojad läksid luteri usust Vene õigeusku lootuses saada maad
"Noor-Eesti"            
- kirjanduslik liikumine (1905a.)
Balti erikord            
-eriline olukord Baltimaades, eriõigused Vene riigi koosseisus
EKS                       
-Eesti kirjandusselts, rajati 1907a.
17.okt. manifest      
-(1905) Vene tsaar lubas 1) kodanlikke vabadusi 2) parlamendi kokku kutsumist
Veebruarirevolutsioon
-1917a. Vene tsaar loobub troonist
Personaalunioon        
-kahe riigi liit, neil on ühine valitseja
EÜS                       
-Eesti üliõpilasteselts
Karistussalk            
-sõjaväe osa, mis surub maha ülestõusu
Hernhuutlus             
-usuline liikumine 18.saj. (vabatsemine)
Estofiil                   
-balti- sakslased , kes huvitusid Eesti kultuurist ja keelest
Ärkamisaeg             
-rahvusliku liikumise kõrgaeg (1860-1880)
Päästekomitee         
- organisatsioon , mis kuulutas välja Eesti iseseisvuse (24.II 1918)
Nõiaprotsess           
-kiriklik kohtumõistmine "nõidade" üle
Teorent                  
-talupoeg tasub renti mõisnikule tööga
Venestusaeg           
-riigi keeleks muutub vene keel, haridus vene keeles
Saksa okupatsioon    
-sakslaste vägivalla võim (1918a.)
Aleksandri kool        
-sellest pidi tulema esimene Eesti keelne gümnaasium, kuid avati 1888a. vene keelsene
"Teataja"                
- Konstantin Pätsi ajaleht
Balti hertsogiriik       
-riik, mida sakslased soovisid rajada baltimaadesse maailmasõja ajal
 
Kirjuta mõiste.
Mõisate riigistamine                               
-reduktsioon
Koosneb vanast ja uuest testamendist      
-piibel
Dokument, millega kuulutati välja Eesti vabariik
-"Manifest kõigile Eesti rahvatele"
Kohalik omavalitsusüksus                        
-vald (linn)
Aadlike omavalitsust teostav organisatsioon        
-rüütelkond
Mõisas ihunuhtluse andmise õigus            
-koduhari õigus
Enamlaste valitsus 1917                         
-töörahva ja soldatite saadikute nõukogu
Osaline iseseisvus                                 
-autonoomia
Kubermangu juht, määrati Vene tsaari või Rootsi kuninga poolt
-kindralkuberner
Eesti esimene parlament                         
-maapäev
Sund võõrandamise, riigi valdusesse võtmine
- rekvireerimine
Erapooletu teiste riikide konfliktides          
- neutraalne
Piiramatu kuninga võim                           
-absoluutne monarhia
Asumaa                                              
-koloonia
Vägivalla võim                                      
-diktatuur
Läti enamlased                                     
-Läti kütid
 
Koosta 19. saj. keskpaiga koolisüsteemi skeem (mis keeles õppetöö toimus)
vallakool (eesti k.)  >> kihelkonnakool (eesti k.)  >> kreiskool (saksa k.)  >>gümaasium (saksa k.)  >> Tartu ülikool (saksa k.)
 
Iseloomusta C.R.Jakobsoni elu ja tegevust.
Tartus sündinud ja Tormas kasvanud rahvusliku liikumise tähtis tegelane. Sai tuntuks 1863. aastal Vanemuises peetud isamaakõnega. Ostis Vändra lähedale Kurkjale talu ning osales põllumajandusseltside töös. 1878.a. hakkas välja andma ajalehte Sakala. Jakobson seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise nõude. Tema liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu oma mõttekaaslastega. 1881.a. valiti ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Tema surm 1882.a. vapustas kogu eesti ühiskonda.
 
Iseloomusta J.V.Jannseni elu ja tegevust.
Vändras kasvanud rahvusliku liikumise algastate kesksem juht. Suurim ettevõtmine oli ajaleht Perno Postimees, mis hakkas ilmuma 1857.a. Kolinud Tartusse saavutas kiiresti rahvamehe tunnustuse . Suureks abiks isale oli tema tütar Lydia Koidula. Jannseni perekonna algatatud 1865.a. loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine. Ka tema õlul oli esimene eesti üldlaulupeo korraldamine 1869.a.
 
Iseloomusta J. Hurda elu ja tegevust.
Põlva lähedalt Himmastest pärit Otepää kitikuõpetaja, kes tõusis rahvusliku liikumise eesotsa. Juhtis kõiki olulisemaid rahvuslikke ettevõtmisi 1870. aastatel. Tõdedes, et eestlased on väike rahvas oma arvult , püstitas ta rahvale ülesande saada suureks vaimult. 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste Selts, kelle esimene president oli Jakob Hurt, kes tegi suure töö Eesti rahvaluule kogumisel. Rahvusliku ärkamisaja üheks ideeks oli asutada Aleksandrikool, mille komitee eesotsas seisis samuti Jakob Hurt.
 
Too välja rahvusliku liikumise eeldused ja tagajärjed.
Eestis ja Lätis algas rahvuslik liikumine 19.saj. keskpaigas, mil oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud vabana, mitte pärisorjadena. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Oli kujunenud oma väike haritlaskond . Venemaal oli 1856.a. tulnud võimule tsaar Aleksander II, kes oli küllalt vabameelne. Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste hõõrumised...Õp.lk.253
 
Kirjelda Eesti iseseisvuse väljakuulutamist.
Pärast kommunistide võimuletulekut demokraatlike vabaduste asemele astus kommu-nistlik diktatuur. Sellises olukorras oli ainumõeldav Eesti täielik lahkulöömine Venemaast. Iseseisvuse saavutamine võimaldas taastada demokraatia. 14. veebruaril 1918 alustasid Saksa väed üldpealetungi. Just sellises olukorras otsustas  Eesti Maapäeva juhatus kuulutada välja Eesti iseseisvuse. 24. veebruaril 1918 läks võim Tallinna Maapäeva juhatuse poolt moodustatud Päästekomitee kätte, kes kuulutas välja sõltumatu Eesti Vabariigi.
 
1905. aasta revolutsiooni ajal olid nõudmised Baltikumis järgmised.
Nõuti demokraatlike vabaduste kehtestamist ning talurahva maapuuduse leevendamist. Nendele nõudmistele lisandusid rahvuslikud taotlused oma poliitiliste õiguste laiedamiseks.
 
Iseloomusta 1866. aasta valla seadust.
Seoses selle seadusega sai vald vabaks mõisa võimu alt. Nüüd otsustasid valla asju talupojad ja nemad valisid ka valla juhi. Selle seadusega õppisid ja harjusid endale esindajaid valima , koosolekuid pidama ja kohut mõistma. Nii omandati kogemused, mis võimaldusid hiljem oma riiki juhtida.
 
Kirjelda pärisorjuse kaotamist Baltimaades.
Pärisorjuse kaotamine käis pika aja jooksul läbi mitmete seaduste. Samm haaval. 1802-1819 kestis see baltimaades. Selle vastu olid mõisnikud. Valgustajad nõudsid pärisorjuse kaotamist.
 
Pane kirja sündmused, mis toimusid Eestis 1918. aastal.
1) Saksa vägede pealetung , enamlased lahkuvad Eestist (veebruar)
2) Eesti kuulutatakse iseseisvaks 24.II (päästekomitee)
3) Saksa väed hõivavad Tallinna 25.veeb.
4) Eesti valitsus alustab tööd 11.nov.
5) Algab vabadussõda
 
Pane kirja sündmused, mis toimusid Eestis 1917. aastal.
1) Vene tsaar loobub troonist 15.märts
2) Eesti sõjaväelaste demonstratsioon Petrogradis aprillis
3) Eesti saab autonoomia 12.aprill
4) Hakkab tööle maapäev suvel
5) Enamlaste võimule tulek, maapäev keelatakse