Jaapan (0)

Jaapan

Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas.
Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö.Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.
Jaapan on ka üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA ( Japan Agriculture ), kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest.
Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus - aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja loomakasvatuses geenitehnoloogiat, mille avalikustamine tõi kaasa suure skandaali - tarbijaid ei olnud sellest teavitatud.
Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli. Kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest- 48% metsast on istutatud mets. See 48% on osa metsast, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel (suur majanduskasv ). Paraku on see 48% istutatud täis tööstuslikku seedrit (Jaapani krüptomeeria), mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas .
Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest.
Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majadusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatustest veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas.
Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro-, geotermaal- ja päikeseenergial töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt:

• fossiilkütused 61,47%
  
• hüdroenergia 8,34%
  
• aatomienergia 29,83%
  
• muu 0,36%
  

Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol). Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat (vee soojendamiseks). Tuumaenergia toodangu kõrvalsaadusena toodetakse plutooniumi.
Jaapan on maailmas nii tootmise mahult kui tehnoloogiliselt tasemelt juhtival kohal terase ja värviliste metallide, elektrijõuseadmete, ehitus- ja kaevandusseadmete, mootorsõidukite ja nende varuosade . elektroonika - ja sideseadmete, tööpinkide, automatiseeritud tootmisliinide, raudteevedurite ja veerevkoosseisu, laevade, kemikaalide, tekstiilitoodete ja toiduainetetööstuse toodete tootmises.
Jaapan impordib :

• Mineraalväetisi
  
• Määrdeaineid
  
• Toiduaineid
  
• Tööstusseadmeid
  
• Toorainet
  

Jaapan ekspordib:

• Elektroonikadetaile
  
• Mootoriosi
  
• Sõidukeid
  
• Optikat jalaboratooriumiseadmeid
  
• Rauda ja terast
  
• Keemiatooteid
  

Erinevalt Läänest iseloomustab Jaapani ettevõtjate ja töötajate vahekorda koostöö, mitte vastasseis. Mõlemad pooled suhtuvad firmasse nagu oma perekonda, kus on nooremaid ja vanemaid liikmeid. Seetõttu on majanduslikud streigid seal haruldased, sest töölised leiavad, et streik kahjustab firmat ja sealtkaudu ka neid endid .
Palju on väikeettevõtteid - perepoode, väikseid restorane ja baare, koduseid töökodasid jms. Selliseid perefirmasid pärandatakse isadelt poegadele ja need võivad olla väga vanade traditsioonidega.
Jaapani elamu- ja pargikultuur on samuti väga kuulsad . Jaapani interjöör on vähedetailne, kuid elegantne ja mugav. Peen värvivalik, hoolikalt valitud üksikud detailid annavad aimu jaapanlaste peenest heast maitsest .
Sõjaline koostöö maailmaga
2001. aastast peale on Jaapan Lääne sõjalaevastike varude täiendamiseks saatnud India ookeanile ja Araabia merele oma mereväevarustust. Alates 2003. aastast on Jaapan andnud oma olulise panuse ka Afganistani relvarühmituste desarmeerimisse, demobiliseerimisse ja ühiskonda tagasi lõimimisse, töötades külg külje kõrval NATO jõududega ning kohustudes andma humanitaarabi ja tagama toetuse NATO juhitud piirkondlikele ülesehitusrühmadele.
Peale selle on Jaapani enesekaitseotstarbelised relvajõud tegutsenud koos mitme NATO liikmesriigi relvajõududega ÜRO juhitud rahuvalveoperatsioonidel Golani kõrgendikul, andnud Ühendriikide palvel humanitaar - ja ülesehitusabi Iraagis ning korraldanud katastroofiabi ja päästetöid maavärinaõnnetusel Pakistanis.
Sotsiaalhoolekande avalikud ja erateenused 2007
Avaliku abi saajate institutsioonid 302
Vanurite hoolekande institutsioonid 9,446
Psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooni ja toetuse teenused1,188
Naiste kaitsmise teenused 49
Laste hoolekande institutsioonid 33,524
Vaimse erivajadusega inimeste toetamise institutsioonid 3,873
Naiste ja laste hoolekande teenused 72
Rehabilitatsiooni teenused vaimse puudega inimestele 935
Muud sotsiaalhoolekande institutsioonid 9,805
(1.Oktoober 2007a. seisuga)
Allikas: Tervise, Labori ja Hoolekande Ministeerium
Eesti koostöö ja suhted Jaapaniga
Majandussuhted
Eesti ja Jaapani vahelised majandussuhted on head ja arenevad stabiilselt.
Eesti on huvitatud topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ning teadus- ja tehnika koostöö lepingu sõlmimisest Jaapaniga.
2005. aasta jaanuaris määrati ametisse ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) esindaja Kosaku Yamaguchi Tokyosse ning tulevikus on plaanist välja arendada täieõiguslik esindus . Hästi on käima läinud koostöö EAS-i ja Jaapani välisinvesteeringute instituudi (Japan Institute for Overseas Investment – JOI) vahel, mille tulemusena sündis esimene jaapanikeelne Eesti investeerimiskliimat tutvustav online käsiraamat.
Kaubavahetus
2006. a. oli Eesti-Jaapani väliskaubanduse käive põhikaubandussüsteemi järgi 2,4 miljardit krooni (2005. a. 2,8 miljardit krooni). Sellest eksport oli 693 miljonit krooni ja import 1,7 miljardit krooni. Kokkuvõttes oli Jaapan 2006. a. Eesti tähtsuselt 22. kaubanduspartner maailmas.

Investeeringud

Eesti Panga andmetel on Jaapani investeeringud Eestisse 2006. a. lõpu seisuga 113,7 miljonit krooni. Võrreldes 2005. a. (112,9 miljonit krooni) näitas Jaapani otseinvesteeringute maht kasvutrendi.
Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse, hulgi- ja jaekaubandusse ning kinnisvara- ja äriteenindusse.
Haridus - ja kultuurisuhted
Viimased 15 aastat on kahe riigi vahel toimunud tihe kultuurivahetus . Eestis on kiiresti kasvanud huvi jaapani kultuuri, keele ja rahvuslike spordialade vastu. 2005. a. kevadel andis Eesti ajutine asjur Jaapanis üle Maarjamaa risti kahele estofiilile, professor Shoji’le ja Hiromi Komorile.
2005. aasta kuulutati Euroopa Liidu-Jaapani kultuuriaastaks, mille raames näidati Jaapanis Eesti animafilmi programme , korraldati näitusi, toimusid Ellerheina ja Tallinna Kammerorkestri kontsertturneed ning etendusi andis VAT Teater. Eestis toimus selle projekti raames rida üritusi, mis hõlmavad nii jaapani traditsioonilisi kunste (kalligraafia, tušimaal, varjuteater) kui ka kaasaegse kultuuri valdkondi (jazz, arhitektuur , luule).
Jaapani juhtivaid orkestreid on käinud juhatamas nii Neeme , Paavo kui ka Kristjan Järvi.

Muusika

Jaapani valitsus on andnud abi rahvusooperile “Estonia” audiovisuaalse varustuse muretsemiseks (6,4 miljonit krooni), Eesti Muusikaakadeemiale elektronmuusikastuudio tehnilise sisustuse jaoks (5,7 miljonit krooni) ning Tartu Heino Elleri nimelist muusikakoolile instrumentide ostmiseks (5,8 miljonit krooni).
1998. aastal toimusid Jaapanis eesti muusika päevad (Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Hortus Musicus, organist Andres Uibo jt).

Muu

Eestis saab jaapani keelt ja kultuuri õppida Eesti Humanitaarinstituudis, Tartu Ülikooli keeltekeskuses, Tallinna Ülikoolis, Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis, Tallinna Keeltekoolis. Jaapani valitsus on toetanud Tartu Ülikooli keelelaboratooriumi sisustamisel (4,1 miljonit krooni) ning Eesti Humanitaarinstituuti õppematerjalide ja tehnika muretsemisel (ligi miljon krooni). Mais 2005 allkirjastati ka Tallinna Ülikoolile antava kultuuritoetuse leping (ligi 3 miljonit krooni jaapani keele õppeklassi sisustamiseks ning vajaliku tarkvara hankimiseks).
Eesti spetsialistidele pakub täiendkoolitusi väga erinevatel elualadel (energeetika, keskkonnakaitse , kriminalistika jne) Jaapani rahvusvaheline koostööagentuur (Japan International Cooperation Agency JICA ). Jaapani haridusministeerium (Monbusho) aga pakub stipendiume bakalaureuse - ja magistriõppeks erinevates Jaapani ülikoolides. Japan Foundation korraldab õppereise Jaapanisse ning võimaldab saada toetusi erinevate programmide raames. Märtsist 2001 saab Jaapani valitsuselt taotleda sihtotstarbelisi stipendiume projekti “ Grant Assistance for Cultural Grass- Roots Project” raames.
Tihenenud on ka koostöö kohalike omavalitsuste tasemel. Saku valla 5-liikmeline delegatsioon külastas 2005. aastal sõpruslinna Sakut Nagano prefektuuris.
2004. a. mais istutati Tallinnas Harjumäe nõlvale 20 jaapani kirsipuu istikut, samuti Järveotsa Gümnaasiumi juurde. See on osa projektist “Sakura”, mille 1999. a. algatas Jaapani-Eesti sõprusühing, soovides rajada Eestisse jaapani kirsside aia. Kirsside istutuskohtade valikul tehakse koostööd Eesti-Jaapani assotsiatsiooniga.
2004. a. mais sai Eesti sumomaadleja Kaido Höövelson esimese eestlase ja üldse väheste eurooplastena Jaapani professionaalse sumo föderatsiooni liikmeks (kokku on proffe 800, neist vaid 9 Euroopast). Märkimisväärne on ka fakt, et esimesed noorte sumo maailmameistrivõistlused väljaspool Jaapanit toimusid 2006. a. augustis Rakveres , kus toimusid 11-12.10.2008 ka täiskasvanud amatööride sumo maailmameistrivõistlused.
Kasutatud allikad
Eesti Välisministeeriumi kodulehekülg. Eesti ja Jaapani vahelised suhted:
http://www.vm.ee/?q=et/node/175
NATO Teataja : NATO ja Jaapan: Aasia stabiilsuse tugevdamine:
http://www.nato.int/docu/review/2007/issue2/estonian/art4.html
Referaat Jaapanist:
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan_liina.ht m
Jaapani hoolekande süsteemi faktileht:
http://web-japan.org/factsheet/en/pdf/e43_welfare.pdf
Üldinfot Jaapani kohta:
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan