Seadus, õigusaktid (0)

Õigusõpetus III
Seaduse väljakuulutamine
Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist.
Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid , mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi.
Seadus ehk dekreet – riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Põhiseadus annab presidendile õiguse anda välja seaduse jõuga seadusi, kui riigikogu ei saa kokkutulla, on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi seadusele annavad kaasallkirja peaminister ja riigikogu esimees. Tulemeb asjaolust, et riigipea ei vastuta poliitiliselt. oma otsuste eest ja kaasallkirja võtavad tema eest vastutuse need isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Ta ei saa kehtestada ja muuta põhiseadust ja $ 104 loetletud seadusi ning eelarvet ega makes . President võib vastuvõtta ka otsuseid ja käskkirju, oma töö jaoks. Vabriigi presidendi otsused ja käskkirja on individuaalsed aktid ja nad ei oma normatiivset sisu. Presidendil on ka õigus anda armu.
Vastavalt põhiseadusele, kuulub valitsusele täidesaatev riigivõim, st valitsus on niisugune riigiorgan , kes teostab igapäevast riigijuhtimist täites parlamendi poolt väljaantud summiseid. Ta annab täitmiseks määrusi ja korraldusi. Määrus on normatiivse sisuga, korraldusega lahendatakse aga üldisi küsimusi. Calitsuse määrused on seaduse järel kõige tähtsamad õigusaktid , kuid ei ole seadusest kõrgemal. Valitsuse määrused on normatiivse iseloomuga , korraldused aga ühekordse iseloomuga. Seadusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja sekretär. Valitsuse korraldusele kirjutab alla ainult peaminister. Vabariigi valitsuse määrused ja korraldused avaldatakse riigi teataja esimeses osas.
Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele minister annab presidendi poolt välja antud seaduste ja valitsuste määruste ja korralduste alusel täitmiseks määrusi ja käskkirju.
Ministrite määrused on normatiivse sisuga, käskkirjadel on mittenormatiivne sisu.
Kohaliku omavalitsus organid võivad anda otsuseid ja korraldusi. Nt annab välja koerte ja kassid epidamise eeskirju.
Normatiivaktide kehtivus
Õigusnormi kehtivust vaadeldakse:

• Ajalisest asbektist – piiritletud tema kehtima hakkamiseja kehtivuse lõppemisega.
  
• Ruumilisest asbektist – kõik rigid kehtestavad oma õigusaktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte , millel on lokaalne tähendus – kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses.
  
• Personaalsets asbektist – ettenähtud teatavate isikute ringile . Reeglina kehtivad riigiseadused ja mud normatiivsed aktid kõigi selel riigi territooriumil asuvate isikute suhtes(kodanikud, kodakondsuseta isikud ehk apatriidid ja välismaalased). Erandijuhtudel võib mõni õigusakt olla määratud ainult teatud kategooria isikutele.
  

Vabariigi valitsuse aktid, korraldused jõustuvad allakirjutamise päevast, kui korralduses ei ole ettenähtud teist tähtaega . Vabariigi presidendi otsused jõustuvad samuti allakirjutamise päeval.
(üldpõhimõte: Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, vaäljaarvatud 2 erandit:

• tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad (nt kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel)
  
• Kriminaal seadus, kui ta kõrvaldab teo karitatavuse või kergendab karistust.
  

Normatiivakt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt.

• Selleks on 32 viisi:
  eraldi aktiga
  
• Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega
  

Kui samasisuline uus õigusakt ei tunnista vana kehtetuks, võib tekkida olukord, kus kehtivad 2 samasisulist akti ehk tekib õiguste kollisioon . Kui omavahelises kollisioonis olevad aktid on sama riigorgani aktid, siis kehtib hilisem. Kui vatsuolulised aktid on pärit erineva tasemega riigiorganitelt, siis kehtib kõrgema riigiorgani poolt vastuvõetud akt.
Osad omavad dipolmaatilist kaitset, sääraste iskute küsimused kuridegude puhul, lahendatakse dipolmaatiliste kanalite kaudu. Neile andakse tavaliselt tähtaeg riigist lahkuda.
Õigusaktide süstematiseerimine
On oluline, et õigusaktid oleksid süstematiseeritud.
Õigusaktide süsteem kujutab endast nende aktide viimist teatud kooskõlastatud süsteemi ehk rühmitamist teatud järjestuses .
Õigusaktide süstematiseerimiseks on 2 meetodit:

• Inkomporeerimine – selle korral normatiivsed aktid seotakse mingisse kas kronoloogilisse, alfabeetilisse või muudsesse järjestusse ja saadakse õigusaktid ekogumik. Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust.
  
• Modifitseerimine – süstemetiseerimise alaliik , kus normatiiivne materjal töötatakse põhjalikult läbi, sisemiselt kooskõlastatakse ja ühtlustatakse. Töötatakse läbi ka sisuliselt. Tulemuseks/ väljundiks on koodeks – terviklik ühten õigusakt. Seaduslik või määruslik.
  

Euroopa Liidu õiguskatide süsteem (ehk euroopa liitriigi õiguskatide süsteem)
EL, kui organisatsioon omab iseseisvat õigussüsteemi, kusjuures õigus jaguneb esmaseks ja teiseseks.
Esmane õigus on:

• Ãœhenduse asutamise lepingut, nt euroopa sõe ja terase ühenduse asutamise leping, 1951
  
• Riikide liitumis lepingut
  
• Olulisemaid asutamislepinguid muutvaid kokkuleppeid, 1992 a maastriti kokkulepe.
  
• Eelnimetatud lepinguid muutvat või täiendavat kokkulepet
  

Esmase õiguse ül on:

• Määrata kindlaks liigu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid , nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikude majanduspoliitilised põhialused .
  
• Rakendub liikmesriikidele otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta
  

Teisene õigus koosneb: Liidu institutsioonide õigusaktidest, st on liidu enese õigusloome tulemus. Siia kuuluvad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Tuleb silmaspidada, et neil on liikmesriikude jaoks erinev siduvus.