Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis (0)

Q: Keskendunud eluviis on asendunud enam vaimsemaga?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis

Q: Mida veel koos ära teha organiseeriks üleriiklikke talgusid?

Vastus leiad õppematerjalist: Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis

Tartu Ülikool - Majandus - Majandus

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Keskendunud eluviis on asendunud enam vaimsemaga?
Mida veel koos ära teha organiseeriks üleriiklikke talgusid?

Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis

1. Teema valik, sõnastamine
Valisin selle teema, kuna minu jaoks torkab majanduskriisi ajal enim silma just see, mida keegi väärtustab/on väärtustanud ja kuidas ta sellest lähtuvalt reageerib kriisile. Kuna kontrast masenduses olijate ja õnne harjal olijate vahel on äärmuslikum ja selgemalt välja joonistunud, kui majandustõusu ajal, siis pakubki see fenomen mulle suurt huvi.
2. Materjalid, millega tutvusin:
Virumaa Teataja , 02.05.2009 : „ Tauno Toompuu: kriis on inimeses“, T.Toompuu
ERR (Eesti Rahvusringhääling) koduleht 12.04.2009 : „Peapiiskop: tugeva moraaliga ühiskond tuleb kriisiga toime“, Tiina Jaakson
Õpetajate Leht online 6.03.2009 : „Usalduskriis?Juhtimiskriis?“, Karl Kello
Keskus online 5/2009 : „Väärtused annavad jõudu“, Tunne Kelam
Tarbija 24 07.10.2009 : „Raske aeg sunnib seniseid väärtusi ümber hindama “
Argument:
1. Kas senine tarbimisele keskendunud eluviis on asendunud enam vaimsemaga?
Näited:
1. Rääkides sõprade ja tuttavatega, jääb järjest enam kõrva see, et inimeste elu keskmeks ei ole enam järjest uhkem maja, auto, poodides ja ilusalongides raha laiaks löömine. Inimesed on hakanud tohutult palju rohkem raamatukogus käima ja vaimsete raamatute laenutusjärjekorrad on muutunud lausa kuudepikkuseks ja laenutusajad kahanenud poole lühemaks, kui need seni olid. Ei ole tähtis, et viimase moe järgi riides ollakse, vaid see, et hinges valitseks rahu.
Tauno Toompuu meelest valitseb kriis eelkõige inimeses. Leian, et tal on õigus. Paljud inimesed harjusid majandustõusu ajal elama piiranguteta elu: nad lubasid endale kõike, mida tahtsid. Nüüd äkki aga on laenud, liisingud ja töökoha kaotus andnud tulemuseks selle, et kõik, mida seni väärtustati ja mille üle uhkust tunti, käest libisemas, vanaviisi pole enam võimalik elada ja inimestel on tunne, et nüüd ongi elu läbi. neil on tunne, et kui asjademaailm saab läbi, saabki elu otsa. Neil pole enam väliseid effekte, millega end teistele tõestada – ja nii tundub neile, et nüüd nad polegi enam midagi väärt. Nad on kaotanud elurõõmu, elutahte, huvi oma hobide ja tervise vastu ja tihti nad ei püüagi midagi teha, et leida olukorras positiivset .
Väga paljud inimesed on aga aru saanud, et majanduskriis on väga hea aeg end ümber häälestada materiaalselt vaimsele ja nad on asunud tutvust tegema iseendaga . Inimesed käivad erinevatel vaimse sisuga kokkusaamistel, populaarne on Rännaku seanss , mille käigus inimene saab iseenda kohta palju teada. Kui jälgida, millised raamatud on läbimüügi edetabelite tipus, siis peab tõdema, et jätkuvalt on vaimse sisuga raamatud väga menukad ja nii mõnestki raamatust on ilmunud juba uus trükk ( Dale Carnegie „Ärge muretsege, hakake elama!“).
Ja – 1. mai ettevõtmised viimastel aastatel: kui inimesed oleksid endiselt keskendunud materiaalsele, siis kas nad läheksid ühiselt ja täiesti tasuta Eestimaad puhtaks rookima, üheskoos arutama, mida veel koos ära teha, organiseeriks üleriiklikke talgusid? Ei. Eestlane on juba kord selline: küüned enda poole ja kinnine . Aga see, et nüüd ei loeta enam raha, mida iga liigutuse eest saab, vaid minnakse ja tehaksegi ära, näitabki seda, et mõttemaailmas on toimunud suured muutused. Inimene on avastanud enda vaimse poole. Ja selle, et see pole vähem väärtuslik, kui majanduslik edu.
Argument 2: Väärtused on jõud.
Majanduskriis on Toomsalu sõnul kohutavalt hea etapp meie elus, mis võimaldab enda jaoks lahti mõtestada elu põhiväärtused, oma tegelikud vajadused ning selle, kuivõrd on nende järgi siiamaani elatud.
Pered, kus seni vanemad ei näinud õieti üksteistki, sest üks töötas teises Eesti otsas, või siis töötati mitmel kohal korraga, et aga rohkem raha kokku kraapida, on koondamised ja vallandamised andnud tulemuseks selle, et peres pole enam poolt nii palju raha ja materiaalseid võimalusi, kuid pere saab varasemaga võrreldes palju rohkem koos olla. Vanemad saavad aru, kui paljust on nende lapsed ja nad ise ilma jäänud sellel ajal, kui nad nägid silme ees vaid rahanumbreid. Pereväärtused on taas tõusuteel. Vanematel on rohkem aega oma laste jaoks, järjest rohkem isasid on näha lapsevankriga jalutamas, või siis väikelastega jalutamas, aega veetmas mänguväljakutel, spordiväljakutel õpetamas oma võsudele, kuidas mingit mängu mängida. Enam ei kasva lapsed omapäi tänavatel, õppides üksteiselt enamjaolt vaid rumalusi, selle asemel, et midagi asjalikku teha või õppida.
Perekond on ühiskonna alustala ja kui perekondlikud väärtused taas ausse tõusevad, muutub ka ühiskond seeläbi tugevaks .
Muidugi pole perekond ainsaks väärtuseks. Üksikindiviid on samuti väärtuslik. Eriti siis, kui see üksikisik saab ise aru, kui väärtuslik ta on ja end vastavalt kohtleb. Inimene, kes armastab iseennast ja oma elu, mõistab, et terves kehas on terve vaim ja ta kannab mõlema poole eest hoolt. See tähendab tervislikku toitumist, sportlikku eluviisi, oma silmaringi laiendamist ja harimist. Terve ja tugev inimene jõuab paremini teha tööd ja olla rõõmuks oma pereliikmetele ja sõpradele. Sellele lisaks on ta elavaks näiteks kõigile teistele. Mida tugevam on keti nõrgim lüli, seda tugevam on kogu kett. Mida tugevam on iga üksik inimene, seda tugevam on kogu ühiskond.
Päris kindlasti on väärtused jõud.
Argument 3: Majanduskriis õpetab inimesi laiemalt vaatama sellele, mis on õnne allikad. Et need ei tarvitse olla ainult meie majanduslikud edusammud ja asjad meie ümber.
Aastaid elasid inimesed usus, et vaid rahas ja välises effektis seisnes elu ja õnn. Puhkusereisid palmide alla või sportlikud suusapuhkused– mida kellegi fantaasia ägedamaks pidas; linnamaja ja suvekodu, mehel soliidne auto, mis vahetus iga aasta või umbes nii, naisel oma linnasõidu auto ja täisealistel lastel oma autod – see oli norm. Poodides käidi alalõpmata mitmetunniseid šoppamismaratone pidamas ja ära visati loendamatuid täiesti korralikke riideid, mille ainus viga oli see, et see polnud sel kuul enam moe viimane sõna. Koju osteti kokku arulagedal kombel ebavajalikke asju – sest naabril või sõbral ju oli – ei saanud ise viletsam olla!
Nüüd, kui ollakse jäänud töötuks, on palju vaba aega käes. Inimesed märkavad seda, milleks varem aega polnud. Kes märkab, et suhted partneriga on muutunud ebarahuldavaks, kes märkab, et ta ei tea, millega ta lapsed oma aega veedavad – ja et üldse ollakse neist võõrdunud; kes avastab, et oma hobid on unarusse jäänud, kes tabab end mõttelt, et pole enam sada aastat trennis käinud. Osad inimesed aga alustavad elu päris puhtalt lehelt: nad teevad täieliku pöörde oma suhtumises endasse ja maailma. Nad sukelduvad vaimsete raamatute lugemisse, oma hinge ja vaimu harimisse, iseendas ja oma soovides selgusele jõudmisse. See oma hinge eest hoolt kandmine ei küsi ei sugu ega vanust – on nii noori kui poole sajandi vanuseid ja vanemaidki inimesi, kes alustavad iseendaga tutvumist – ja iseenda väärtustamist. Liiga paljud meist on üles kasvanud oludes, kus neid kui isiksusi pole tunnustatud oma pereliikmete pooltki, nende anded on jäetud tähelepanu ja toetuseta, nende mured nende endi hooleks ja armastusest ja hoolest on nad lugenud vaid raamatutest ja näinud filmides . Neil inimestel on hinged haiged, nad ei usu endasse ja oma võimetesse, nad ei tea mida nad tahavad ja nad pole väärtustanud ei ennast ega oma elu. Majanduskriisi aeg on olnud piisavaks põrutuseks, et äratada neid tardumusest üles ja nad on avastanud end iseendaga tutvumise teelt. Sarnane tõmbab sarnast ja nii on sarnaselt mõtlevad inimesed puutunud kokku teiste samalaadse mõtlemisega ja iseend otsivate inimestega – ja koos on jõutud arusaamiseni, et õnn ei peitu rahas. Õnn on hoopis selles, kui oled iseenda ja maailmaga rahujalal, kui tead, kes sa oled ja mida sa oma elult saada tahad , kui sa tead, et sa oled väärt ja armastatud . Kui sellele lisandub majanduslik edu ja materiaalsed väärtused, mis muudavad elu lihtsaks ja mugavamaks, on see lisaboonuseks, kuid mitte see, mis määrab õnne või õnnetuse.
3. Esinemiskava koostamine
Pöördumine
„Kallid kaasamõtlejad!“
Sissejuhatus
Valisin teemaks just selle – majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis – seetõttu, et selle ilmingud on mulle enim silma ja kõrva jäänud. Ausalt öelda, on paljuski hea, et meil on majanduskriis. Inimesed on liiga pikalt tegelenud väliste asjadega, mis on ajutised ja kaduvad, selle asemel et oma hinge eest hoolt kanda. Eestlased on paganad, mitte usklikud ja kahjuks on nad oma hinged unarusse jätnud. Seetõttu pole ükski väline asi, majanduslik saavutus, esemed, piisavad sisemise õnne ja rahu saavutamiseks. Alati on midagi puudu, alati on vähe, alati on keegi parem. Tänu majanduskriisile on avastatud oma hinged ja see, et rahu algab enda seest, mitte kuskilt väljast, kellegi teise aplausi peale. Järjest enam on näha inimesi, kelle silmis velkleb kaval-rõõmus tuluke, millest kumab välja enesega rahulolu ja seda, et ka muu maailmaga ollakse rahujalal. Need inimesed kiirgavad soojust ja jõudu. Sellised inimesed säravad ise ja annavad julgust ja tuge ka teistele edasi minna. majanduskriis – aeg avastada iseennast!
Lõpetuseks
Öeldakse, et pessimistil on hea elu: tal on kas õigus, või on ta meeldivalt ülaltunud.
Mina tahan uskuda eestlasesse kui optimisti: et ta eelistab meeldivatele üllatustele stabiilset sisemist rahulolu ja teadmist iseenda väärtuslikkusest.
Näited
Tartumaa Aasta Õppija Tiia Peetsu (51)
Nagu saab lugeda Andrase (Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon) kodulehelt, oli Tiia Peetsu pikki aastaid töötanud ühel ja samal kohal, kus sai selgeks, et „ainus võimalus ellu jääda on teiste tunnestest mitte hoolida; kus käib mõttetu rebimine selle nimel, kes on parem; kus mõistus domineerib hinge üle ja võitlus rahu üle.“
„Alles siis, kui sult igasugune tugi ära võtta, saad aru, mis sulle tegelikult tuge pakub! Sinu usk enesesse ja kindlus!”
“ Turvalisus ei seisne asjade omamises vaid asjadega hakkamasaamises,” on Tiia kindel.
Kui sellises eas – millises olijaid tööandjad reeglina välja praagivad tööotsijate nimekirjast, naine suudab oma elus teha sellise kannapöörde, alustada uuelt lehelt ja teha oma firma, siis saab enda fööniksina tuhast tõusma panna igaüks, kes seda ikka kogu hingest tahab!

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 31 allalaadimist

Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis #1

Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis #2

Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis #3

Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

abistavkasi Õppematerjali autor

Kas senine tarbimisele keskendunud eluviis on asendunud enam vaimsemaga?
Väärtused on jõud.
Majanduskriis õpetab inimesi laiemalt vaatama sellele, mis on õnne allikad. Et need ei tarvitse olla ainult meie majanduslikud edusammud ja asjad meie ümber.

majanduskriis vaimsed väärtused õnn

Sarnased õppematerjalid

doc

Ideede ajaloo küsimuste vastused

eneseväljenduse ja enesetruuduse ideaaliga uus dimensioon aule. Romantilise kunstniku(boheemlase) ,,aukoodeks" vs filistinism. Ühiskonna nimel suremine: individuaalne au seotud isamaa-armastusega, sõjaline dimensioon. ARMASTUS 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Kirjeldab ideaalset linnriiki kui kohta, kus armastusel ja veresidemetel pole rolli, seega tuleks meelelistest ihadest loobuda. Selline linn ei ole aga tegelikult teostatav, vabanemine tuleb saavutada individuaalselt. ,,Pidusöök" Suurim raskus on seksuaalne tung, armastus üksiku vastu annab meid juhuse meelevalda. Armastusest ei ole võimalik täielikult vabaneda, kuid on võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta. Iga kõneleja pidusöögil kõneleb Erose ülistamiseks, kõik räägivad oma isiklikust kogemusest, ainult Sokrates näeb üldist pilti. Sokratese kõne - esitab alguses Agathonile küsimusi, mille

Euroopa ideede ajalugu

docx

MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV?

inimesed omamoodi õnnelikuks. Tegelikkuses on õnn kättesaadav igale inimesele, tuleb vaid teada, mis endale meeldib ning mida tahetakse saavutada- kõik see tee viib õnneni. Reaalses maailmas võib kõige suurem õnn just peituda pisiasjades. Lähedastega koosolemine, kallistused kallimalt või oma lemmiktoidu söömine. Õnneks võib pidada ka korralikult välja puhanud keha ja vaimu, seega võib hea uni tagada õnnelikkuse tunde. Paljudel inimestel on ka oma salakirg, tegelikult on tegemist lihtsalt väikese hobiga, mis tekitab inimestele õnnetunde. Salakireks võib olla kokakunst, maalimine, muusika või hoopiski mõne spordialaga tegemine, mis valmistab meile erilist rõõmu. Iga indiviid püüdlebki selle poole, mis teda elus õnnelikuks teeb. Õnnelikkus ongi elu alus. Kui keegi tunneb end õnnetuna võib ta olla nii masendunud ja muserduses, et tal puudub soov jätkata elu siinses ühiskonnas. Selline inimene võib

Filosoofia

doc

Ideede ajaloo kotspekst

Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga -> kannab eneseimetluse ja üle riigile Individuaalne lahendus (Émile) Inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast Eneseküllasus Piiratud soovid Tõeline inimlik sõprus Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Aristotelese Nikomachose eetika · "Mõned austavad... kõrget päritolu inimesi, võimumehi ja rikkaid... Tegelikult peaks austama ainult head inimest" (NE. 1124a28) · Aristotelese lahendus "au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele." NE. 1123b35 · ratsionaalsed valikud · loomupärased inimlikud kalduvused · Aristotelese "loomutäius" oskus õigesti tegutseda · Õiged seadumused ehk kindlad, mõõdukad, käitumisviisid · Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine Mõõdukas aupürgimus

Filosoofia

docx

Euroopa ideede ajalugu

Ideede ajalugu on midagi ähmast, mille puhul ei saa midagi kindlat väita, on ähmane. Ajaloolane peab tegelema poliitilise ajalooga ehk sündmuste ja institutsioonidega, leiab vastused arhiivist ning allikad annavad küsimused ja vastused kätte ainult nii saab tuvastada tegelikke kindlaid fakte. Mõtlemine ongi tegutsemine, neid kahte sfääre ei ole võimalik lahutada. · Marksistid suured jõud ühiskonnas, mida tegelikult üksikisiku tegutsemine ei suuda muuta ühiskondliku arengu aluseks on tootmissuhted ja neist lähtuvalt on ühiskonnas klassikonflikt ning just see seletab sündmuste põhjusi, ajalugu peab tungima sügavamale ja jääma marksistliku kontseptsiooni raamidesse. Ideed on pealisehitis, mis ei seleta, vaid õigustab käitumust. Ideed on propagandasfäär, valitsevate klasside vahend alamklasside vaodhoidmiseks. Ideede ajalugu kui propaganda ajalugu? Poolt

Euroopa ideede ajalugu

odt

Reiki

Teie mugavuse pärast on soovitav, et te ei sööks kõvasti enne või kohe pärast seanssi, kuna keha lõõgastub, energia läheb toksiinide väljastamisele ning seedimine võib olla pärsitud. Sõltuvalt tervislikust seisundist tuleks end kirja panna kolmele-neljale seansile, mitte vaid ühele. Efekt on kumulatiivse iseloomuga ning tõenäoliselt on täielikuks tervenemiseks vaja mitut raviseanssi (Sirkel : 2007). Mõnikord, kui on tervendamises just saavutatud edu, võib ilmneda kriis. Vahel toob kriis tagasi kõik algsed haigusnähud. Hea on teada, et see ei ole jääv nähtus. Ootamatult traumaatiline kogemus tähendab sageli tervenemise pöördepunkti ja näitab, et allasurutud emotsioonid on pinnale tulnud. Enamasti algab tervenemine just pärast selle punkti ületamist. Kriis võib ilmenda ravi kiirenemise tagajärjel. Sügaval peidus olnud emotsioonide jäägid tõusevad pinnale ning see põhjustabki kriisi.

Uurimistöö

doc

Aforismid (eesti keeles)

1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks j

Kirjandus

doc

Tsitaadid

andestavad, aga ei unusta. T. Szasz Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki. R. Emerson Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii. E. Hubbard Oskus meeldida on tegelikult oskus petta. Vauvenargues Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt. W. Shakespeare Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki

Kirjandus

docx

Õnn - elu eesmärk?

,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi..

Eesti keel

Rohkem sarnaseid