Varude arvestus (0)

VARUDE ARVESTUSE TEOREETILINE KÄSITLUS

Varude mõiste ja liigitus

• vara peab olema majanduslik ressurss;
  
• ressurss peab olema ettevõtte poolt kontrollitav ja
  
• ressursi väärtus peab olema omandamise hetkel objektiivselt mõõdetav [9: 129].
  

• tooraine ja materjal;
  
• lõpetamata toodang;
  
• valmistoodang;
  
• müügiks ostetud kaubad;
  
• ettemakseks varude eest.
  

• tavaliselt muudavad või kaotavad need tootmisprotsessis oma esialgse välimuse;
  
• kasutatakse tootmisprotsessis ainult üks kord;
  
• annavad oma väärtuse tootmisprotsessis loodud uuele tootele üle täies ulatuses [2: 108].
  

• toore – toorme all mõistetakse objekte, tarbitavaid tooteid, elemente jms, mida saadakse (tavaliselt ostetakse) väljast poolt ettevõtet ning mida kasutatakse otseselt lõpptoodangu valmistamiseks. Toormena käsitatakse näiteks lehtmetalli, konstruktsiooniterast, värvi, jahu, kemikaale ja muid põhimaterjale.
  
• pooltooted , abimaterjalid ja väikevahendid – sellesse rühma kuuluvad ka varuosad , mida valmistatakse sageli kohapeal (et neid ei tuleks osta). Selleks on näiteks masinate varuosad või tootmisprotsessi jaoks olulised abimaterjalid (liivapaber, klambrid , pakkematerjal).
  
• lõpetamata toodang – pooleliolev toodang. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest.
  
• valmistoodang – kujutab endast lõpetatud toodangut, mis on lattu antud, kuid pole veel klientidele ära saadetud [2: 208].
  

Varude esmane arvelevõtmine

• tootmiskaod ( normaalsest suuremad);
  
• laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus;
  
• mittetootmislikud üldkulud (näiteks valmistoodangu ladustamiskulud, administratiivhoone amortisatsioon jne);
  
• turustuskulud (müügiosakonna palgad , transport kaupade müügiks) [1: 125].
  

• varude ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul;
  
• varudega kaasnevat tollimaksu ;
  
• muid mittetagastatavaid makse (nt aktsiis või käibemaks, kui ettevõtte ei ole käibemaksukohustuslane);
  
• varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi [24: 4].
  

Soetusmaksumuse arvestusmeetodid

• üldise identifitseerimise (ühiku individuaalhinna) meetod;
  
• kaalutud keskmise soetushinna meetod;
  
• varu hindamise meetod esimeste ostude hindades – FIFO meetod;
  
• varu hindamise meetod viimaste ostude hindades – LIFO meetod [8: 140].
  

Individuaalmaksumuse meetod

Kaalutud keskmine

FIFO – meetod

• varud on kantud bilanssi nende tegelikus soetumaksumuses;
  
• perioodiline ja pidev arvestussüsteem annavad ühesuguse tulemuse.
  

• ei järgita tulude ja kulude vastandamise põhimõtet, sest tulu viimansena soetatud kaupade müügist kajastatakse järgmises aruandeperioodis;
  
• hindade pideva tõusu tingimustes tekib nn laokasum.
  

LIFO – meetod

• tulude ja kulude vastandamine on tagatud, eeldusel, et kaubavarud ei ole ülemäära suured;
  
• hindade tõusu tingimustes kasum väheneb, hindade languse korral kasum suureneb, mistõttu LIFO sobib kasutamiseks hindade pideva tõusu tingimustes, tagades madalad maksud (ka madala kasumi) ja suurema rahakäibe.
  

• tagab madalaima kasumi, mis on taunitav omanike seisukohast ;
  
• bilansis on varude jäägi maksumus moodustunud ega peegelda kaubavarude tegelikku maksumust;
  
• võimaldab vaadeldud meetoditest kõige enam manipuleerida kasumiga.
  

Varude arvestussüteemid

• varude sissetulek registreeritakse ning kajastatakse raamatupidamises vara suurenemisena;
  
• varude väljaminek registreeritakse ning kajastatakse raamatupidamises vara vähenemise ning kuluna;
  
• perioodi lõpus inventeeritakse allesolevad varud ning viiakse raamatupidamises kajastatud jääk vastavusse tegeliku jäägiga;
  
• inventuur ei pea toimuma bilansipäeva seisuga. Inventuuri ja bilansipäeva vahelised sissetulekud ja väljaminekud registreeritakse ja kajastatakse raamatupidamises tavaolukorras.
  

• eelised: võimaldab kontrollida varude allesolekut ja väljaminekut;
  
• puudus: töömahukas, eeldab tehniliste vahendite ning tarkvara kasutamist.
  

• varude sissetulek registreeritakse ning kajastatakse raamatupidamises kuluna;
  
• varude väljaminekut ei registreerita ning ei kajastata raamatupidamises;
  
• perioodi lõpus inventeeritakse allesolevad varud;
  
• inventuur peab toimuma bilansipäeva seisuga. Inventuuri andmetel kajastatake varude jääk raamatupidamises ning korrigeeritakse varude väljaminekut.
  
• eelised: lihtne, ei eelda tehniliste vahendite ning tarkvara kasutamist;
  
• puudus: ei võimalda kontrollida varude allesolekut ning väljaminekut.
  

Varude perioodiline arvestussüsteem

Varude pidev arvestussüsteemid

• üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta);
  
• müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse;
  
• raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusaksumus [20].
  

Varude edasine kajastamine

• varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud või nende füüsiline seisund on halvenenud;
  
• sarnaste varuobjektide turuhind on langenud;
  
• teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel [21].
  

Varude inventeerimine

• loomulik kadu;
  
• vargused;
  
• arvutusvead ehk raamatupidamisinfo sisestamisel tekkinud vead;
  
• ebatäpsused kauba vastuvõtmisel ja väljastamisel [25: 6].
  

• kaupade füüsiline kontroll: siia alla kuulub ka üleliigse ja kasutu vara kindlakstegemine ;
  
• kaupade väärtus hindamine [25: 6].
  

• üksikute vararühmade, rahaliste vahendite, arvelduste ja teiste bilansiväärtuste inventeerimise sagedused ja tähtajad;
  
• ametiisikud, kes peavad inventeerimist teostama ;
  
• inventuuride läbiviimise kord, inventuuritulemuste vormistamine, kinnitamine ja raamatupidamisandmetega võrdlemise kord;
  
• millistel juhtudel viiakse läbi erakorralisi inventuure [11: 14].
  

Varude kajastamine finantsaruannetes

• varude soetusmaksumuse arvestamise meetod;
  
• info varude oluliste allahindluste ja allahindluste tühistamise kohta;
  
• kohustuste tagatiseks panditud varude (ka muude varude, mille kasutusõigused on piiratud) bilansiline maksumus;
  
• varude bilansiline maksumus, mis on teiste osapoolte käes vastutaval hoiul;
  
• info varude kohta ( kogused ja võimaluse korral hinnang väärtuse kohta), mis ei kajastu raamatupidamiskohustuslase bilansis, kuid on tema käes vastutaval hoiul [25: 6].
  

UURIMISTÖÖ METOODIKA

• Millised varad on varud?
  
• Millised on varude arvestusmeetodid?
  
• Millised on varude arvestussüsteemid?
  
• Kuidas varusid inventeeritakse?
  

• kvanitatiivne dokumendivaatlus – seisneb teooria testimise põhimõttel;
  
• struktrueeritud vaatlus – jälgitakse raamatupidaja tegevust, kes tegeleb varude arvestusega, peale selle vaadeldakse varude ringlemise süsteemi ettevõttesse saabumisest müügini;
  
• dokumnetide analüüs – analüüsitakse ettevõttes kasutatavaid dokumente, eeskirju;
  
• vestlus – suheldakse raamatupidaja(te)ga ja laojuhti(de)ga seoses lõputöö teemaga ning pannakse need kirja ja analüüsitakse hiljem;
  
• võrdlus – võrreldakse varude arvestuse teoreetilist osa ja uurimistulemusi ettevõttes.
  

KOKKUVÕTE

• Millised varad on varud?
  
• Millised on varude arvestusmeetodid?
  
• Millised on varude arvestussüsteemid?
  
• Kuidas varusid inventeeritakse?
  

• tooraine ja materjal;
  
• lõpetamata toodang;
  
• valmistoodang:
  
• müügiks soetatud kaubad;
  
• ettemaksed tarnijatele;
  

• individuaalmaksumuse meetod;
  
• kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod;
  
• FIFO meetod;
  
• LIFO meetod.
  

KASUTATUD KIRJANDUS