Rahvusvah suhted 20 saj,baltimaad vene impeeriumi ajal jne (5)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

20.saj algus ja esimene maailmasõda

*aktiivne koloniaalpoliitika *liitlaste otsimine *Dreyfusi afäär Venemaa *monarhia/isevalitsus (Nikolai II) *ebaühtlane areng *rahvuslik rõhumine (Suur/Poola, *Peterburg pealinn *Euroopa poolne osa arenenum Baltimaad, Soome) *poliitilised õigused puuduvad (Moskva idapoolseim) *vastuolud Euroopa *revolutsiooni puhkemine 1905.a *maapuudus suurriikidega, huvitas Ida- *lubatakse reformid Preisimaa (Saksamaa), Austria- *Stolõpini reformid Ungari, Balkani ps

Ajalugu

4

docx

IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND

· Uued tööstusharud saksas, eksport kasvas kiiresti, kaubalaevastiku areng Ühiskondlikud liikumised 20. Saj algul: · Ka kõige demok ühisk olid seesmistes vastuoludes · Tööandjate ja tööliste võitlus terve 19 saj, kasvas vahel kodusõjaks, 20 saj taas pingeline · Rahvusvahelises töölisliikumises 4 suunda: - Revisionistid, Marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada järk-järguliste ref - Vene enamlased, ainus tee sots-le vägivaldne rev ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine - Tsentristlik suund, püüdis kahe eelmise suuna vahel keskteed otsida, enamlased ründasid - Anarhistid, ei pooldanud mingit diktuuri, eesmärgid taheti saavutada atentaatidega  · Ühendas vankumatu usk progressi · Ühed tahtsid haridust edendada ja eur tsiv levitada üle maailma, teised vägivaldset võitlust oma rahva või klassi õiguste eest

Ajalugu

5

docx

Maailm 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda

Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu) Austria- Ungari andis piiratud autonoomia Inglise-Buuri sõda 1899-1902 ­ buurid olid hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõunda ­ Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Buurid läksid üle partisanisõjale; inglased rajasid koonduslaagrid ja sinna paigutati enamik buuri tsiviilelanikest. Kasutusele võeti raskekuulipilduja 1902 a rahuleping ­ buuride vabariik arvati Briti impeeriumi koosseisu India Rahvuskongress 1896 ­ eesmärgiks oli saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes; tingitud majanduse kiirest arengust ja muu elu kokkuvarisemisest Bokserite ülestõus 1900 ­ Hiina ülestõus, sest Hiina keisririik oli muutunud poolkoloniaalmaaks ning tugevamad riigid toimetasid enda tahtmise järgi. Suruti veriselt maha, sest erinevad lääne suurriigid ühendasid oma jõud. 1911. a kukutati Mandzu dünastia ja loodi Hiina vabariik Tehnika areng H

Ajalugu

7

doc

Maailm enne esimest maailmasõda

Vastupanu etteotsa tõusid euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid selleks 1896.a oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, mille eesmärk oli saavutada iseseisvus siseasjades. Siiski hakkas selle mõju avalduma alles kümnekonna aasta pärast. 20.saj alguseks oli Hiinast saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid tegutsesid enam-vähem omatahtsi. See kutsus esile nn bokserite ülestõusu(1900), mis aga veriselt maha suruti. Samal ajal kogus Hiinas jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911.aastal Mandzu dünastia lõpuks kukutada ja Hiinast sai vabariik. Tehnika areng Kõigele sellele aitasid kaasa ka tehnilised uuendused. · Henry Ford ­ autotehase esimesed konveierid · Ferdinand Zeppelini ­ õhulaev tsepeliin · Vennad Wrightid ­ esimene lennuk · Guglielmo Marconi ­ esimene raadiosaade · Titanic Maailmamajanduse areng 20.sajandi algul

Ajalugu

5

docx

Ajalugu: maailm 20.saj alguses

Marurahvuslus) · Selline mütteviis õigustas imerialismi teket. · Imperialismi tagajärjel muudeti vähem arenendud riigid tugevate riikide toorainebaasideks. · Suurriigid põhjendasid oma teguviisi aidata nõrgemaid. · Suurriigid levitasid euroopa tsivilastsiooni(isikuvabadused, eraomadus, demokraatia) · 20.saj. alguseks oli kogu maailm jagatud euroopa suurriikide asumaadeks. Rahvusvahelised suhted · 19.saj. lõpus hakkati moodustama sõjalisi blokke · Kolmikliit (Sm. Austria ­Ungari, Itaalia) · Kolmkliit tekitas teistes euroopa riikides rahutust. · 1904.a. sõlmisid kokkuleppe Pr. Ja Ing plus Vm. 1907(antant) · Lepingutega jagati ära mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas · Teoreetiliselt oli sõjaliste blokkide loomine mõeldud sõja ära hoidmiseks. · Suurt osa sõjameeleolu tekkimisel mängis sõjatehnika areng.(miinipildujad, moodas

20. sajand maailmas

6

docx

20. sajandi ajalugu

Ajalugu Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1879.aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882.aastal ühines nendega Itaalia.See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust.Noor Sakasa keiser Wilhel II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. 1893. aastal sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa

Ajalugu

4

doc

Maailm I maailmasõja eel

kristluse iganenud, valeks ja kahjulikuks. Looduses, mis tugines looduslikule valikule, pidi ellu jääma tugevaim. Sõja ülistamine muutus järjest populaarsemaks. Tuntud Saksa mõtleja Friedrich Nietzsche imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu. Sõjas nähti väljapääsu igavast argipäevast, mille purustav ja puhastav toime lõpetaks kõik sõjad. 5. Imperialism. Koloniaalimpeeriumid. Vene imperialismi omapära 1914. aastaks elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Tihti oli emamaal elavate inimeste arv tühine võrreldes kolooniates elavate inimeste arvuga. Paraku hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad 20.sajandi alguseks otsa saama. Mis tekitas loomulikult vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti huvitatud oli sellest Saksamaa, kes noore riigina oli maade jagamisele natuke hiljaks jäänud.

Ajalugu

2

docx

Ajalugu KT 1

Ikkagi hoogustus kodanlik- demokraatlik liikumine. # 1911a kukutati ManZdu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Imperialismi süvenemist soodustanud tehnilised uuendused: Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele.# Transpordi arend ­ autod lennukid jm # Side areng # Tihenes raudteedevõrk 20 saj alguse rahvusvahelise töölishikumise 4 suunda: Neli suunda: Revisionistid Vene enamlased Tsentristid Anarhistid 20 saj töölisliikumiste sarnased maailmavaatelised tunnused: 20.saj algul oli töölisliikumisel selline jõud, mida valitsus ei saanud ignoreerida. *Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine, üürikorterid, haigeraha maksmine *Poliitilised nõudmised: erakonnad, õigused (enda väljendamiseks) *Võitlusvahendid: streik, miitingud, protestikirjad Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem Bulgaaria, Türgi

Ajalugu

Kommentaarid (5)