Rahvusvah suhted 20 saj,baltimaad vene impeeriumi ajal jne (5)

Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised
IMPERIALISMIAJASTU (19.saj lõpp) Maa arengut mõjutas oluliselt rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt: Saks . ja It.) Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna.
KOLONIAALIMPEERIUMIDE TEKE 20.saj algul teravnesid vastuolud suurriikide vahel, mis viis katseteni valdused ümber jaotada (Saksamaa). Iseseisvuse suutsid riikidest säilitada vaid Etioopia (Abessiina) ja Libeeria. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas, mis oli 20.saj alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks. See kutsus esile nn Bokserite ülestõusu (1900), mis aga veriselt maha suruti. Hiinas jõudu kogunud demokraatlikul liikumisel õnnestus saada Hiinast vabariik.
TEHNIKA ARENG 20.saj algul Henry Fordi autode tootmine suurenes kiiresti. 1900.a – hakkas arenema lennundus . Need ja mitmed teised leiutised kujunesid oluliseks sõjatehnika arengus. Informatsioon hakkas levima eetri kaudu.
MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20.SAJ ALGUL 20.saj algul hakkasid Am.Ü ja Saks. areng Ing.le järele jõudma (orienteerusid uutele leiutistele). Tänu uutele töösutsharudele hakkas Saksa eksport kolmekordselt kasvama. See andis tõuke Saksa kaubalaevastiku arengule.
ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED 20.SAJ ALGUL Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: 1)Revisionistid (sotsialismi jõuda järk- järguliste reformidega) 2)Vene enamlased (Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis . tee sotsialismile – vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine) 3)Tsentristlik suund, (eesotsas Karl Kautsky , kahe eelnimetatud suuna kesktee ) 4)Anarhistid (ei pooldanud mingit diktatuuri, eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele).
Rahvusvahelised suhted 20.saj algul
SUURRIIKIDE BLOKKIDE KUJUNEMINE
1879 .a sõlmiti liiduleping Saks. ja A-U vahel, 3a hiljem ühines It. – Kolmikliit . Noor Saksa keiser loobus V.ga sõlmitud nn edasikindlustuslepingut, millega Saks. kohustus mitte ründama Pr. ja V. A-U-it. Saks. ei tahtnud enam lubadust pidada, mis sundis nii erinevaid riike kui V. ja Pr. ühist keelt leidma – liiduleping, millega ühines Inglismaa (Saks. vastukaaluks). 1904 .a „südamlik liit“ (Pr. ja Ing. vahel) e Antant. Ing. ja V. – kokkulepe 1907.a viis suurriikide blokkide moodustamise lõpule. Suurriikide blokkide loomine lõi eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks. Oma osa sõjaka meeleolu tekkel etendas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine.
KOLMIKLIIT JA SELLE EESMÄRGID Saks., kes soovis uusi kolooniaid . Nii vajas Saks. võimsat laevastikku. Saks. toetus oli eluliselt oluline A-U-le, kelle eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil . It., kes oli liitunud selleks, et kaitsta end Pr. vastu, aga 20.saj algul paranesid Ing. ja Pr. suhted. Samal ajal tugevnes It. vana vaen A-U-ga, suhted paranesid aga V.ga. 1911.a vallutas It. Türgilt koloonia – Liibüa.
ANTANT JA SELLE EESMÄRGID Võtmeriigiks – Pr., kes soovis vähendada Saks. mõjuvõimu Euroopas. Nende huvid põrkasid kokku Aafrikas. V. peamine vaenlane oli Türgi, aga oli tarvis purustada ka A-U ja kehtestada oma võim Balkanil. Ing.l tuli maha suruda tema pürgimised jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. Viimane eesmärk sobis aga väga hästi Inglismaa ammusele liitlasele Jap-le.
RAHVUSVAHELISED KRIISID Sajandi algul toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus mõrvati kuningas perekonnaga ja asendati venemeelse valitsejaga. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti V.ga. V.- Serbia ambitsioonidega põrkusid A-U plaanid, ning otsustas end liita Bosnia ja Hertsegoviinaga, mis viis aga A-U teravasse vastasseisu Serbia ja tema seljataga seisva V.ga.
Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus
VENEMAA JÕUAB 20.SAJANDISSE Kaug-Idas viis V. traditsiooniline agressiivsus välispoliitikas kokkupõrkeni Jap-ga. V.-Jap-i sõjas 1904-1905.a sai V. raskelt lüüa. Kaotus Jap-le soodustas 1905.a revolutsiooni puhkemist, millele järgnesid rahutused . 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse – Riigiduuma – valimisi, aga sellega polnud revolutsioon lõppenud. Ülestõus toimus Moskvas, mis veriselt maha suruti. Kergenes nii talupoegade kui ka tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused. V. reformidest kõige olulisem oli agraarreform , mille eesmärk oli vene maaelu ümber korraldada, et tekiksid iseseisvad talud .
SOOME VENEMAA KOOSSEISUS Soome saadeti kindral Nikolai Bobrikov. Tema ettepanekul andis Nikolai II 15.veeb.1899.a välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome. senistest privileegidest. Pöörduti avaliku palvekirjaga Nikolai II poole, aga V. keskvõim jätkas venestamist. 16.juun.1904.a tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsinkis Bobrikovi, kes järgmisel päeval suri. Schauman lasi end sündmuskohal maha. 1906.a toimusid Soomes parlamendivalimised, kus esimesena Euroopas said osaleda ka naised. Revolutsiooni mahasurumise järel tabas Soomet uus venestamine .
BALTI KUBERMANGUD 20.SAJANDI ALGUL Rahvaarv kasvas ja tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Ka maapiirkonnad, eriti Eestis ja Lätis, muutusid kiiresti: *arenes põllumajanduslik ühistegevus. *talud hõlmati üha tihedamalt turusuhetesse. Leedus aga oli majanduse areng aeglasem , mille tulemuseks oli ulatuslik väljaränne V.le ja Am.sse. Eestis oli 19.saj viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson (ajaleht „ Postimees “) ning 20.saj algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts pidas olulisemaks hariduse ja kultuuri edendamist. (ajaleht „ Teataja “). Nii Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia . Eestlaste ja lätlaste mõju ühiskonnas kasvas jõudsalt. 1904.a saavutas eesti-vene blokk võidu Tallinnas.
1905.-1906.AASTA SÜNDMUSED BALTIKUMIS Nikolai II 17.oktoobri manifest – lubati Baltimail poliitiliste erakondade moodustamine.Eestis hakati mõisaid põletama ning moodustati uusi omavalitsusüksusi. Tsaarivõimud vastasid sõjaseisukorra väljakuulutamise ning karistussalkade sinna saatmisega. Paljudele anti ihunuhtlust, paljud saadeti pikaks ajaks Siberisse sunnitööle. Lüüasaamisele vaatamata olid revolutsiooni tulemused Balti rahvastele positiivsed.
BALTIKUMI ARENG 1907.-1914.AASTAL
Eestlaste, lätlaste ja leedulaste positsioon tugevnes. Eestis asuti agaralt kasutama emakeelsete erakoolide asutamise võimalust. Arenes põllumajanduslik ühistegevus ning hoogustus ka poliitiline tegevus. Leedu hakkas otsima tuge Venemaa peavaenlaselt Saksamaalt, samal ajal kui Eestis ja Lätis peeti Saksamaad oma rahvuslike püüete suurimaks takistajaks.
Kultuur ja eluolu 20.saj algul
UUS AASTASADA Moesõnaks oli progress (käsitleti edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele). Maailma kõige jõukamates piirkondades oli uuendusi lausa silmaga näha: *Chicagos leiutatud pilvelõhkujad kujundasid New Yorgi palet. * Kadusid viimased hobutrammid *Linnade tänavatel marssisid üha häälekamalt naisõiguslaste rongkäigud. *Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid.
TEADUS JA TEHNIKA 1900.a esitas hollandi botaanik (Hugo de Vries) hüpoteesi geenide olemasolust. Joseph Thompson avastas elektroni. 1905.a avaldas juudi soost Šveitslane Albert Einstein kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria (universumi seaduspärasustest); et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega. 1905.a – hormoonide avastamine. 1908.a – mandrite triivimise teooria teke. Arstiteaduse vallast süüfiliseravimi leiutamine. Sigmund Freudi psühhoanalüüs – 1900.a. Tema teooria põhialused, mille tuumaks oli alateadvus.
KIRJANDUS JA KUJUTAV KUNST Esimesed Nobeli preemiad määrati ja jagati välja 1901.a. üheks kõige laiemalt huvipakkuvaks preemiaks kujunes Nobeli kirjandusauhind. 1910 .a paiku ilmus kirjandusse uus vool – ekspressionism . Kujutavas kunstis ja arhitektuuris valitses juugendstiil , mis asetas rõhu ilule (Gustav Klimt).
MUUD KUNSTI- JA KULTUURIVAÖDKONNAD Maailma muusikapealinnadeks – Pariis ja Viin. Tuntuimateks heliloojateks olid või kujunesid Claude Debussy – impressionistliku muusika rajaja; Arnold Schönberg; Richard Strauss jt. Teisel pool Atlandi ookeani – filmikunst, mis sa küll alguse Euroopast (Pr.lt), kuid ameeriklased võtsid leiutise kiirelt üle. 1913.a – astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid tegelasi – Charlie Chaplin. Muudatused moes: *naised ütlesid lahti lämmatavast korsetist, ahistamise ja allasurumise sümbolist. *valitses üldine eksootikavaimustus (karusnahad, idamaised pärlid jne).
Esimese maailmasõja põhjused ja algus
MAAILMASÕJA PÕHJUSED Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks 20.saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel (ühel pool seisid Pr. ja Ing. ja teisel pool Saks.). Sõjale aitasid kaasa: 1)Alahinnati ohtu. 2)Sõda romantiseeriti. Kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav . Paljud lausa soovisid ja ootasid põnevusega. 3)Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4) Kaalukaimaks osutus sõjaline mõtlemine. Sõjaplaanid olid muutunud väga keeruliseks, täpseks ja jäigaks.
MAAILMASÕJA AJEND Maailmasõja puhkemise ajendiks sai A-U troonipärija tapmine Sarajevos 28.juuni.1914.a. atentaadi sooritas 17-aastane Serbia koolitusega terrorist Saks. õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, V., kes pidas end slaavi kaitsjaks, kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksa nõuab selle peatamist, millest aga V. keeldub. 1.aug.1914.a kuulutas Saks. V.le sõja ning 3.aug.1914.a kuulutas Pr.le sõja ja Ing. kuulutab sõja Saks.le. 23.aug.1914.a asus Antandi poolel sõtta Jap. Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria-Ungari poolel 1914.a – avas uued rinded : *Venemaal ja Türgil tekkis rinne Kaukaasias. * Bulgaaria sõtta astudes tekib Bulgaaria ja Serbia vahel rinne.
SÕDIVATE POOLTE PLAANID Saksa sõjaplaani nim krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks, see nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Pr. sõjaplaani nim plaaniks 17. See nägi ette sissetungi Saks.le, kandvaks ideeks hoogne pealetung . Eesmärgiks Pr.-Saksa piirile rajada tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Ing. sõjaplaan puudus. Koostöö Pr. vägedega. V. oli sõjaks nõrgale ette valmistatud. Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preesimaa ja A-U vahel. A-U sõjaplaan oli võidelda mitmel rindel: Serbia ning V. vastu, arvestades seejuures Saksa toetusega.
SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL Algas 2.aug.1914.a, mil Saksa väed hõivasid Luksemburgi. 4.aug.1914.a alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse, kus sakslased lasid mitmel pool belglasi külade viisi maha. Teated sakslaste metsikusest levisid kuulujuttudena üle maailma, pöörates Saks. vastu ka seni sõjast kõrvalejäänud riikides. 21.-25.aug.1914.a toimunud nn piirilahingus said Pr.-Ing. väed lüüa.
SÕJATEGEVUS MAAILMASÕJA TEISTEL RINNETEL V. oli andnud Pr.le lubaduse rünnata Saks.d, millest suudeti kinni pidada. 17.aug.191.a alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preesimaale. Kriitilises olukorras Saksa suutis ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preesimaal taanduma sundida . A-U alustasid pealetungi Varssavile, kuid V. rünnak lõi nad tagasi.