Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA (0)

1 Hindamata
Punktid
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Hooldustöötaja õppekava
TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA
Referaat
Juhendaja : Riina Einasto , lektor
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2009

SISUKORD


SISUKORD 2
1.SISSEJUHATUS 3
2. TÖÖTUD JA TÖÖTURUPOLIITIKA EESTIS 3
2.1Töötus 3
2.2 Tööturupoliitika 5
KASUTATUD KIRJANDUS 8
  • SISSEJUHATUS


    Euroopa Liidus on tööpoliitika üheks kõige olulisemaks majanduspoliitika valdkonnaks. Täna, aina kasvav tööpuudus tingib selle, et tööturu- ja tööpoliitika tähtsuse teadvustamine ja senisest põhjalikum analüüs on muutunud möödapääsmatuks ka Eestis. Tööpoliitika eesmärgiks on tööealise elanikkonna võimalikult täielik hõivatus tööga. Selle eesmärgi saavutamise eelduseks on aktiivse tööpoliitika arendamine, riskigruppidesse kuuluvate isikute integreerimine tööturule ja tööhõive tugisüsteemide arendamine. Alates 01.05.2009 muutus oluliselt Eestis tööturuteenuste pakkumise korraldus. Aktiivse tööturupoliitika rakendamise ülesanne läks muudatuste tulemusena Tööturuametilt Töötukassale.
    Eestis täna aina suurenev tööhõivest töötusesse liikuvate inimeste arv sunnib riiki valmis olema pakkuma töötutele kiiret ja efektiivset riigipoolset abi töö leidmisel. Oluline on valitsuse tegevuse suutlikkus ennetada töökogemusega töötute muutumist pikaajaliselt töötuteks ning toetama vajadusel ka ümberõpet. Inimesed vajavad ka senisest enam Töötukassa vahendusel makstavat töötuskindlustushüvitist töötusperioodil toimetulemiseks .
  • TÖÖTUD JA TÖÖTURUPOLIITIKA EESTIS


  • Töötus


    Eelnevate aastate kõrge majanduskasv , millega kaasnes tööjõu nõudluse suurenemine, tõi 2007. a ja 2008. a alguses hõivesse rekordarvu inimesi. Majanduslangus hakkas töötusele mõju avaldama 2008. a III kvartalis ja hõivemäärale IV kvartalis, samas registreeritud töötuse kasv algas juba 2008. a algusest ning alates 2008. aastast on märkimisväärselt suurenenud töötuna riigipoolset tuge vajavate inimeste arv. 2008. a III kvartalis tõusis töötuse määr (vanuserühmas 15-74) rekordiliselt madalalt 4%-lt 6,2%-ni. Töötute arv suurenes 2008. a III kvartalis 43 900 inimeseni. 2008. a IV kvartalis töötuse kasv jätkus, töötuse määr tõusis 7,6%. Aasta keskmiseks töötuse määraks 2008. a kujunes 5,5% (statistika 2009).
    Joonis 1. Registreeritud töötute arv 2001-2009 septembri kuu lõpu seisuga
    Eestis on töötuse määr kõrgem meeste kui naiste hulgas (2009 30.09.2009 seisuga 54% ja 46%). Absoluutarvudes on kõige rohkem töötuid keskmises (25-49) vanuserühmas (30.09.2009 aastal 43 959). Kõige vanemas vanuserühma (50-64) on töötuse määr küll kõige madalam (30.09.2009 aastal 13,2%), kuid samas on selles grupis madal ka hõive määr. Kõrgeima tööpuudusega maakondadeks on olnud aja jooksul Ida-Virumaa 30.09.2009.a. seisuga (17%), Võrumaal (16%). Kõrge tööpuudus on ka Valgamaal (14,%) ja Põlvamaal (13%). Väiksem tööpuudus on Tartu- ja Jõgevamaal (9%). Kõige suurem töötuse määr on keskkooli haridusega inimestel (28,4%), kutsekõrgkooli haridusega on seevastu töötuse määr (2,8%) (statistika 2009).
    Eraldi on hakatud suuremat tähelepanu osutama riskigruppidele. 01.01.2006.a. jõustunud Tööturuteenuste ja – toetuste seaduses sätestati rida uusi riskigruppe. Riskirühma kuulumine otseselt ei piira ega loo juurde erilisi eelistingimusi teenuste ja toetuste saamisel, vaid sellise grupi määratlemine on vajalik teenuste paremaks suunamiseks.
    Joonis 2. Registreeritud isikute osakaal riskigrupis

    2.2 Tööturupoliitika


    Tööpoliitikana laiemas mõttes käsitletakse tööjõu maksustamise , tööseadusandluse, palgapoliitika , kollektiivsete läbirääkimiste, töötervishoiu ja -ohutuse, töötushüvitiste, aktiivse tööpoliitika ja tööturul võrdsete võimaluste loomisega seonduvaid teemasid . Tööpoliitikast rääkides peetakse silmas aktiivset (tööturuteenuste pakkumine töötutele vt tabel 1) ja passiivset (töötushüvitiste süsteem) tööpoliitikat. Eestis reguleerib aktiivset tööpoliitikat Tööturuteenuste ja –toetuste seadus, ning passiivset tööpoliitikat Töökindlustusseadus.
    Töötukassa vahendusel on õigus tööturuteenustele töötutel ja töölepingu lõpetamise kohta teate saanud töötajal. Esmaseks ja kõige olulisemaks ülesandeks tööturupoliitika arendamisel on kiire ja efektiivne informatsiooni kogumine töövõimaluste kohta ja selle pakkumine tööotsijatele, mis suurendab tööotsingu efektiivsust . Teiseks oluliseks valdkonnaks on tööturukoolitus, mille eesmärgiks on täiendada töö kaotanud inimeste oskusi. 2008. aastal kulus tööturukoolitusele 18,4% (51,7 miljonit krooni) aktiivse tööpoliitika kogukuludest (280,6 miljonit krooni) ning koolitustele suunati 5 824 inimest (statistika 2009). Tööturukoolitus jaguneb tööalaseks koolituseks ning kohanemiskoolituseks. Tööalane koolitus on otseselt seotud ametioskuste omandamisega, kas esmase, ümber- või täiendõppe teel. Kohanemiskoolituse eesmärgiks on tutvustada tööturu nõudeid ja valmistada klient psühholoogiliselt ette tööotsinguteks (Leetma jt 2003). Positiivne on see, et ka Eestis on hakatud töötajate koolitusi finantseerima ja üha enam räägitakse elukestva õppe vajalikkusest . Tööandjad ei soovi sageli enda kulul töötajaid koolitada, kuna töötajad võivad lahkuda ning asuda tööle teise tööandja juurde. Seetõttu muutub töötajasse tehtud investeering tööandja jaoks kasutuks.
    2006.a. seadustatud tööharjutusteenuse pakkumise kulu moodustas 2008.a. 5% (14,2 miljonit krooni) kogukuludest Tööturutoetus töötule ettevõtluse alustamiseks ehk stardiabi on kulutuste poolest kolmandaks suuremaks aktiivse tööpoliitika (edaspidi ATP) meetmeks . 2008. aastal kulutati stardiabiks 3,4% (9 miljonit krooni) ATP kogukuludest ning seda sai 157 töötut (statistika 2009). Antud meetme puhul on probleemiks stardiabi väiksus, mis alates 2002. aasta lõpust on 20 000 krooni. Lisaks eeltoodud ATP meetmetele finantseeritakse tööhõive riikliku programmi vahenditest ning välisprogrammidest pilootprojekte, mis on suunatud riskigruppidesse kuuluvate töötute tööturule kaasamiseks (Leetma jt 2003).
    Aktiivsed tööturumeetmed on olulised, kuid mitte ainsad tööhõive suurendamise abinõud. Tööhõive sõltub kindlasti ka tööelu kvaliteedist ja inimeste tervisest. Üheks tööelu kvaliteeti mõjutavaks teguriks on töökeskkonna ohutus. Tööpoliitika kujundamisel ja finantseerimisel on oluline teada, kuidas erinevad meetmed töötavad ning kui tulemuslik on juba rakendatud poliitika.
    Tabel 1. Aktiivsed tööturupoliitika teenused
    Tööturuteenused
    2009.a. suunatud isikud
    Abikõlblik
    Lepinguline seotus
    Teenuse maksmise tingimused
    Palgatoetus
    44
    Töötu, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast ning töötu, kes on olnud töötuna arvel järjest üle 12 kuu ega ole tööd leidnud. 16–24-aastase töötu saab palgatoetusega tööle rakendada, kui ta on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu ega ole tööd leidnud.
    Tööandja kohustus on töötaja tööle võtta tähtajatu töölepinguga või teenistuslepinguga.
    Ettevõtluse alustamise toetus
    318
    Ettevõtluse alustamise toetust saab taotleda töötu, kes on vähemalt 18-aastane ja on läbinud ettevõtlus-koolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtlus kogemus.
     
    Toetuse ülemmäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega
    Töökoha kohandamine
    0
    Seisneb tööandja ehitise, ruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises.
    Leping sõlmitakse tööandjaga, kelle tööruume ja -vahendeid kohandatakse
    Hüvitatakse 50 protsenti töökoha ja -vahendi kohandamise maksumusest, kuid mitte rohkem kui riigi-eelarvega kehtestatud hüvitise ülemmäärast.
    Tehnilise abivahendi andmine
    1
    Puudega isikule töötamiseks vajalik tehniline abivahend .
    Sõlmitakse tasuta kasutusse andmiseks leping kuni kolmeks aastaks.
     
    Tugiisikuga töötamine
    5
    Puudega töötu, kes vajab töötamisel puudest tulenevalt abi ja juhendamist.
    Leping sõlmitakse tugiisiku või tööandjaga.
    Tasu makstakse ühe aasta jooksul tähtajatu töö- või teenistussuhte algusest tööandja ja puudega töötu vahel. (kuni 700 tundi aastas)
    Avalikule tööle suunatud
    944
    Ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust. Suunatakse töötu nõusolekul avalikule tööle kuni 10 tööpäevaks, kuid mitte kauemaks kui 50 tunniks ühe kuu jooksul. Töötu osaleb avalikus töös kuni 8 tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas. 16–17-aastane töötu osaleb avalikus töös kuni 7 tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas
    Ei sõlmita töölepingut ega kohaldata töö-suhteid reguleerivaid seadusi, va seadustest tulenevad erijuhud
    Tasu maksab avaliku töökorraldaja. Tunni-palga alammäär on kehtiv töötasu alammäär
    Koolitusele suunatud
    12112
    Koolitus võib kesta kuni 1 aasta. Osa võivad võtta töötud ja tööotsijad. Omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist
    Tööturukoolitust tellitakse haridus -asutuselt, juriidiliselt isikult ja füüsilisest isikust ettevõtjalt, kellele on väljastatud koolitusluba.
     
    Karjääri-nõustamine
    16726
    Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ja karjääri kujundamise küsimustes.
     
     
    Tööpraktikale suunatud
    876
    Tööpraktika on töötule praktilise töökogemuse saamiseks tööandja juures osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi.
    Ei sõlmita töölepingut ega kohaldata töö-suhteid reguleerivaid seadusi, v.a seadustest tulenevad erijuhud
    Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu esimesel kuul 100 protsenti, teisel kuul 75 protsenti ning kolmandal ja neljandal kuul 50 protsenti kehtivast töötasu alam-määrast.
    Tööharjutusele suunatud
    1375
    Tööharjumuse taastamiseks või esmase töö-harjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus. Tööharjutuse eesmärk on töötu ette-valmistamine töölkäimiseks.
    Ei sõlmita töölepingut ega kohaldata töö-suhteid reguleerivaid seadusi, v.a seadustest tulenevad erijuhud
    Tööharjutuse kestuse teenust rakendatakse kuni kolm kuud
    Tööintervjuul abistamise teenust saanud
    7
    Puudega töötu abistamine tööintervjuul tööandjaga suhtlemiseks.
     
     

    KASUTATUD KIRJANDUS


  • Leetma, R., Võrk, A., Eamets, R., Sõstra, K. (toim.) (2003). Aktiivse tööpoliitika tulemuslikkuse analüüs Eestis. Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Tallinn
  • Tööturuteenuste ja – toetuste seadus. (2005). Riigi teataja, 54, 430
  • Statistika. (2009). Töötukassa. Sotsiaalministeerium. Tallinn. http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11328 (7.11.2009).
    8
  • Vasakule Paremale
    TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA #1 TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA #2 TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA #3 TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA #4 TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA #5 TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA #6 TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA #7 TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA #8
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liiliar Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Töötuse Referaat
    12
    doc

    Töötuse Referaat

    Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid. 3 TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE Töötu või tööotsija Tööturu teenuste osutamisel eristatakse mõisteid töötu ja tööotsija. Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole; Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning

    Majandus
    Tööpoliitika Eestis ja Euroopa Liidus
    11
    docx

    Tööpoliitika Eestis ja Euroopa Liidus

    Antud töös annab autor ülevaate tööpoliitika üldisest olemusest, kuidas see jaguneb ja kui tähtis see tegelikult on. Teises osa tuleb jutuks Eesti tööpoliitikast tänapäeval , kriisile eelnenud ajal ja kriisile järgnenud ajal. Kolmandas osa antakse ülevaade Euroopa Liidu tööpoliitikast.Lisaks räägitakse lühidalt Lissaboni strateegiast ja Europe2020. 1. Tööpoliitika olemus Tööpoliitika võib tinglikult jagada kaheks: aktiivne ja passiivne tööpoliitika. Aktiivse tööpoliitikana käsitletakse töö kaotanud või töö kaotamisohus inimestele suunatud poliitikat, mis aitab nii töötutel kui ka tööotsijatel leida sobiv töö. Aktiivne tööpoliitika kasutab tööturu tasakaalustamiseks mitmesuguseid majanduspoliitilisi meetmeid. Peamised tööpuudusevastased meetmed on järgmised: 1. Uute töökohtade loomine. Selleks tuleb igati soodustada ettevõtlust (kehtestada madalad

    Majanduspoliitika
    Noorte tööpuudus referaat
    20
    pdf

    Noorte tööpuudus referaat

    käsitlemisele. Teises peatükis uurin tööpoliitikat üldise tööpuuduse vähendamiseks Eestis ja Euroopas ning viimaseks väike ülevaade noorte tööpuuduse leevendamiseks välja töötatud programmidest ning meetmetest Eestis. 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas esindavad nad tõsiste probleemidega gruppi. Võrreldes täiskasvanutega on noorte töötuks jäämine kaks korda tõenäolisem. Väga tihti on noorte potentsiaal täiel määral realiseerimata, kuna nende ligipääs neid motiveerivale ja huvitavale tööle on piiratud (Schlümmer jt, 2006). Massiline arv pikaaegseid töötuid noori peaks olema hoiatuseks kõikidele ühiskonnagruppidele erinevates riikides, sest kvalifitseeritud tööjõud on igale riigile

    Majanduspoliitika
    Töötu sotsiaalne kaitse
    12
    docx

    Töötu sotsiaalne kaitse

    välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse alusel; 13) saab päästeteenistuse seaduse alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust. Isikut ei võeta tööotsijana arvele, kui ta: 1) on noorem kui 13 aastat; 2) ei vasta isiku riigi kuuluvusest tulenevatele tunnustele. Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta: 1) kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla vastuvõtule mõjuval põhjusel; 2) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule; 3) kui töötu vastab tingimustele, mille esinemisel ei võeta teda töötuna arvele; 4) kui töötu keeldub individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest;

    Õigus alused
    Meetmed tööpuuduse vähendamiseks 2010-Riik ja koh-OM
    3
    doc

    Meetmed tööpuuduse vähendamiseks 2010 (Riik ja koh. OM)

    registreeritud töötutele ja tööotsijatele, kes on saanud teate töösuhte lõpetamisest. Samas tuleb töötuse ennetamiseks ja tööpuuduse vähendamiseks karjäärinõustamist laiendada ka töötavatele inimestele. Karjäärinõustamise laiendamiseks ning teenuse kvaliteetsemaks pakkumiseks avatakse Töötukassa osakondades karjääriinfotoad. Karjääriinfotubadesse on võimalik pöörduda karjääriinfo vastu huvi tundval inimesel olenemata sellest, kas ta on töötu või tal on kehtiv töösuhe. Lisaks esmasele infole (teave elukutsete, töövaliku ja -otsingu, tööturusituatsiooni ja -võimaluste kohta) on karjääriinfotubades võimalik kasutada arvutit karjääriinfo otsimiseks ja tööotsinguks vajalike dokumentide vormistamiseks. Koolituskaardi rakendamine Koolituste tavakorras hankimise kõrval on üksikisiku vajadustest lähtuvate spetsiifilisemate täiendkoolituste puhul kavas pilootida täiendkoolituste rahastamist

    Ühiskonnaõpetus
    Töötus Eestis-Referaat
    20
    docx

    Töötus Eestis (Referaat)

    (Pihlamägi 2010). 1980ndate aastate rasket elu leiab (Henry) Charles Bukowski ütlusest: ,,Thanksgiving. It proved you had survived.another year with its wars, inflation, unemployment, smog, presidents." Sellega tahtis Bukowski öelda, et pühade ajal said aru, et olid kuidagiviisi veel ühe aasta sõdu, inflatsiooni, tööpuudust, tossu ja presidente ära kannatanud. (Bukowski 1978: 171) Kindlasti oli kogu maailm 1980ndatel siiski kiires pidevas arengus. 1.2. Töötu või tööotsija Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole. (Taskuraha noorte tööportaal 2011) Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd

    Ettevõtluskeskkond
    Sotsiaalpoliitika
    100
    ppt

    Sotsiaalpoliitika

    · Ettevõtted loobusid sotsiaalsetest kohustustest (sotsiaalsetest garantiidest) oma töötajate suhtes · Taasloodud KOV-le langes suur sotsiaalne koormus (sihtrühmade probleemide lahendamine, toetuste maksmise korraldamine jms.) · Välismaiste ekspertide nõuanded (ebapädevad), sest ei analüüsitud Eesti olukorda · Nüüdseks on Eesti ise SRÜ riikide nõuandja! SP kujundamise subjektid · Lapsed ja lastega pered · Eakad · Töötud · Puuetega inimesed · Vanglast vabanenud · Ohvriabi · Varjupaiga taotlejad Uued väljakutsed sotsiaalkaitses · Demograafilise olukorra muutumine ­ tööga hõivatute ja ülalpeetavate suhtarvu järsk langus · Tervishoiukulutuste kasv, mis on tingitud rahvastiku vananemisest ja inimeste suurenevast nõudlusest raviteenustele, kallinevad raviteenused , ravimid , mis tuleneb meditsiinitehnoloogia kiirest arengust · Töö muutunud iseloom (infotehnoloogia

    Sotsioloogia
    Kodanik ja Tööturg
    12
    docx

    Kodanik ja Tööturg

    * toetus ettevõtluse alustamiseks; * tööharjutusi * palgatoetus; * tööruumide ja -vahendite kohandamine; * töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine; * abistamine tööintervjuul; * tugiisikuga töötamine. Tööturuteenused puudega inimestele Viimased kaks aastat on tööturuamet pakkunud eraldi tuge puudega inimestele. Puudega inimestele on välja töötatud 4 tööturuteenust. Puudega töötu on töötu, kellel on puue või kes on tunnistatud osaliselt või täielikult töövõimetuks. Teenused, mida tööturuamet pakub ainult puudega töötule või tema tööandjale.: * Tööruumide ja vahendite kohandamine. Töökoha muutmisel puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks hüvitab tööturuamet tööandjale pärast puudega isiku tööandja juures tööle või teenistusse asumist töökoha ja -vahendi

    Ühiskonnaõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun