Maailm 20.sajandi algul (0)

Sovinism e.marurahvuslus-sellenurgakiviks on oma rahvuse teisest paremaks pidamine. Imperialism - suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia , Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses, enne seda suutis iseseisvaks saada vaid Etioopia ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda(1899- 1902 )- kõige dramaatilisem kokkupõrge Aafrikas, et kohalike rahvaste vastupanu maha suruda, buurid suutsid inglaste suurele ülekaalule esialgu vastu pidada, kuid sõjaline surve muutus liiga tugevaks ja buurid läksid üle partisanisõjale, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagrid , kuhu paigutati suurem oma buuridest ning 1902. olid buurid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega nende vabariigid arvati Briti impeeriumi koosseisu.India rahvuskongress-vastupanuks inglaste valitsemisele(kiire majanduslik areng, mis tõi kaasa traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise) lõid selle kogu euroopaliku hariduse saanud hindud ning see seadis eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes, suuremat mõju hakkas see avaldama alles 10konna aasta pärast. Bokserite ülestõus(1900)- kuna pöördelised sündmused toimusid Hiinas ning riik oli 20.saj alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks, kus tugevamad toimetasid oma tahtmist mööda, mis aga veriselt maha suruti ning samal ajal kogus jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911.aastal Mandzu dünastia kukutada ja Hiinast sai vabariik. Henry Ford - käivitas 20.sajandi algul oma autotehases esimesed konveierid , millega ühauto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile, suurenes autode tootmine. F.Zeppelin- tema õhulaev tegi Saksamaal esimese lennu 1900. aastal ja 3 aastat hiljem püsis tervelt 12 sek õhus ja tuli tervena alla vendade O ja W Wrighti lenuk, millega tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. Marconi - 1985 jõudsi eetrisse tema esimene raadiosaade ning 1901 saatis ta raadiosignaali üle Atlandi, tema leiutis osutus tähtsaks mitte ainult sõjaväele, ka laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele ja ajakirjandusele.Ühiskondlikud liikumised-tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi-proletariaadi ehk palgatööliskonna,mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama, töötajate ja tööandjate omavaheline võitlus kestis terve 19.sajandi, kasvades aeg-ajalt kodusõjaks, kuid muutus siis rahumeelseks ning selleks ajaks olid paljud palgatöölised muutunud jõukamaks, elujärg lähenes keskklassi omale. 19.saj olid revolutsioonilised sotsialistid ja Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist revolutisooni teel. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda:1)revisionistid- kes leidsid , et Marxi õpetus on vananenudjaet seda tuleb parandada ehk revideerida ja kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega, 2)Vene enamlased , kes olid Vladimir Uljanovi ( Lenin ) eestvedamsiel Vene sosiaaldemokraatlikus parteisjuhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad pahempoolsed sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsdemok, enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine, 3)tsentristlik suund eesotsas Karl Kautsykuga, kes püüdis kahe eelnim. suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selel eest teravalt ründasid, 4) anarhistid , kelle arvates tuli kodanlik kord küll kukutada ing klassivastuolud likvideerida , kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletaari oma, ning kes lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ja kõrgematele ametnikele. Kõiki neid liikumisi ühendas vankumatu usk progressi , kuid olid erinevad arusaamad: ühed tahtsid edendada haridust, teised vägivaldset võitlust, üldjoontes jäi euroopa kristlikuks, kuid see hakaks üha kiiremini nõrgenema, tekkis individualism .
Kolmikliit -Saksamaa- liidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks, soovis uusi kolooniaid haarata e. konkurents Inglismaaga maailmas võimu pärast, vajasid laevastikku ja seepärast võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust. Saksamaa eesmärgiks oli purustada Prantsusmaa ja kehtsetada võim Euroopa mandril .
Austria-Ungari- Saksamaa toetus oli neile eluliselt oluline, oli rahvuslikult killustatud, riigi koospüsimist ohtustasid Serbia püüded luua Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik. Serbiat abistas Venemaa, eesmärgiks oli tugevdada oma positsioone Balkanil ja Saksamaa toetus juhuks kui tekib sõda Venemaaga. Itaalia- kolmikliidu nõrgim lüli, kes oli sinna juhuslikult sattunud, sõlmis lepingu Saksamaa ja Austria-Ungariga ainult selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest, suhted õnneksid paranesid.Prantsusmaa toetas Itaalia soovi eraldada Türgi küljest Liibüa. Samal ajal tugevnes Itaalia vana vaen Austira -ungariga, kes oli võidelnud Itaalia ühendamise vastu, paranesid suhted Vnemeaaga ,kes lubas toetada itaallaste püüdlusi Aafrikas. 1911 vallutas Itaalia Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ja kuulutas selle kolooniaks nimega Liibüa. Saksamaale jaAustria-Ungarile oli tähtsamaks koostööpartneriks Türgi, kes lootis neilt toetust saada Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu.
Antant- Võtmeriigiks oli Prantsusmaa,kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Venemaa vaenlaseks oli Türgi ja ei soovinud Saksamaa hegemooiat Euroopas. Venemaa kinnisideeks oli vallutada Konstantinoopol ja Dardanellid , selleks oli vaja purustada Türgi, Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. Venemaa sai aru, et Prantsusmaaga sõlmitud liidulepingu järgi kujuneb tema peamiseks vastaseks sõjas Saksamaa ja andis Prantsusmaale lubaduse alustada sõjategevust rünnakuga Saksamaa vastu. 3 osapool Inglismaa polnud andnud lubadust, et astub Saksamaa vastu sõjas, kuid kui ta oleks jäänud kõrvale oleks see võrdunu reetmisega. Jaapan(Inglismaa ammune liitlane) oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias.
Rahvusvahelised kriisid-suurriikide blokkide kujunemine viis maailma mitu korda sõja lävele jadiplomaadid arvasid et nad suudavad iga probleemi lahendada, mis oli väga ekslik arvamus,Balkanist oli kujunenud ohtlik piirkond ja vastuseis temaga oleks võinud kasvada üle kogu Euroopat hõlmavaks kokkupõrkeks. Oma osa olukorra teravnemises oli Serbia agressiivsel poliitikal- toimus sõjaväeline riigipööre kui kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse asendajaga asendati, ning konflikt serbiaga tähendaks konflikti Venemaaga,
1908 liitis Austria-Ungari endaga ametlikult Bosnia ja Hertsegoviina ja see otsus viis Austria-ungari teravasse vastuollu Serbia ja Venemaaga, saksamaa sekkus Austria-ungari poolel ja see sundis Vene-Jaapani sõjast ja 1905 revolutsioonist nõrgestatud Venemaad taanduma, kui järgmine kord ta end hirmutada ei lase. 1912. kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja, türgi sai lüüa ja kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli, Bulgaaria omandas nii suured alad, et järgmien aasta ründasid teda endised liitlased, võttes territooriumid ära.
Venemaa 20 saj- oli läbi teinud kiire majandusliku arengu, teistega võrreldes endiselt mahajäänud, moodne epalinn Peterburg kus oli keskaegse isevalitsejaliku võimuga keiser . 1894 oli selleks tahtejõuetu Nikolai 2, kelel alamaid demokraatlike vabaduste puudumine järjest rohkem häirima hakkas, selle jaoks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat, Kagu-Idas viis see kokkupõrkeni Aasias suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga, Vene-Jaapani sõjas 1904 -1905 sai Venemaa raskelt lüüa, kaotus Jaapanile soodustas 1905.revolutsiooni puhkemist, mis algas Verise pühapäevaga 9.jaanuaril, mil võimud lasid Peterburis rahumeelse töölisrongkäigu pihta tule avada, järgnesid rahutused , 1905 oktoobris halvas ülemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitsusel tuli järele anda.16.10-vere valamine Tallinna uuel turul 17.oktoobri manifestis lubas Nikolai 2 rahvale sõna,- koosoleku ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse- Riigiduuma - valimisi, erakondade moodustamine.Detsembris toimus uus revolutisoon mis uuesti maha suruti, kergenes talupoegade olukord, nõrgenes rahvuslik suhtumine ja laienesid poliitilised õigused. Pjotr Stolõpin-asus teostama reforme Venemaal, kõige olulisem oli agraarreform , mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud , senine külakogukond lammutati: talupoeg sai õiguse sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada, hiljem pöördus Stalõpin tagasi venestamispoliitika juurde ning see tekitas pingeid ja 1911 ta mõrvati.
Soome- oli venemaa üks arenenumaid piirkondi, siis otsustasid venelased sooem autonoomiat piirata ja saatsid Nikolai Bobrikovi- kindralkuberneri ning tema ettepanekul andis Nikolai 2 15.02.1899 välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku privileegidest.Vanasoomlased- üritasid venemaad rahustada, noorsoomlased-tahtsid et soome ise otsuseid langetaks, ja neid toetasid ka Soomes äsja tekkinud sotsiaaldemokraadid. Suur palvekiri- kirjutas alla 520000 inimest üle Soome, et jõuda rahvusvahelisele tasandile , kuid vene võim ei kuulanud seda ja jätkas venestamist, hakati valmistuma relvastatud vastupanuks, 16.06.1904 tulistas aktivist Eugen Schauman Helsingis Bobrikovi, kes järgmisel päeval suri, puhkes revolutisoon ja Nikolai oli sunnitud järelandmisteks.1905 novembris tühistas keiser suure osa veebruarimaifestist ja andis loa soome esinduskogule, toimusid valimised, tohtisid osaleda ka naised ja võitsid sotsiaaldemokraadid, kuid võim jäi vana ja noorsoomlaste kätte, kui selle võimu piirati oluliselt ning jõuti arusaamale et Soome vabadus on võimalik ainult Venemaast lahkulüües.
Baltikubermangud- Janis Rainis-osales aktiivselt uut mõtteviisi esindava Dienas Lapa väljaandmisel. Jaan Tõnisson-oli tõusnud eestis 19 saj mõjukamaks rahvuslikuks tegelaseks, andis välja Tartus Postimeest. Konstantin Päts- advokaat, kes asus 1901 välja andma ajalehte Teataja . 1905-1906-eestis ja Lätis mindi 1905 aastal puhkenud revolutsiooniga aktiivselt kaasa, läti korraldas kongressi mille tagajärjel algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine , 16.okt.1905 Tallinnas uuel turul verevalamine,asutati edumeelne erakond,Rahvaesindajate nõupidamised- kutsuti kokku eestis ja lätis.Tsaarivõimud vastasid sõjaseisukorra väljakuulutamisega ja karistussalkade sinnasaatmisega, lätis hukkasi d2600 ja eestis 300 inimest, anti ihunuhtlust või saadeti Siberisse. Võideldi välja õigus emakeelsetele erakoolidele ja lihtsustus ajakirjanduse tegevus.Avati Vanemuise selts-1865 ja Estonia-1866, ERM-1909, 1906 rajati Läti põllumeeste selts