Eesti 20 saj. alguses (3)

Ajaloo kokkuvõte
20.sajandi alguses nõrgenes venemaa surve eestile ja tekkisid mitmed seltsid. Kui rahvuslik liikumine laienes, siis tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud :liberaalne ja sotsialism . Nii Tartu liberaalid kui Tallinna radikaalid olid oma eesmärgiks seadnud eesti riigi loomise. Tartu liberaalid olid selle juures aga tugevalt vastu venemaale ja pidasid avalikes kohtades kõnesid. Tallinna radikaalid aga kasutasid vene demokraate ära , kelle abil nad tõrjusid baltisakslased linnavalitsusest välja.Sotsiaaldemokraatiat aitas eestis levitada sotsialistid , kes tegutsesid illegaalselt ja pidasid salakoosolekuid ja levitasid keelatud kirjandust. Nendega liitus palju tudengeid ja gümnaasiumi õpilasi.Eesti rahvuslikud sotsialistid nõudsid demokraatliku riiki ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.1905.aastal oli venemaal ikka veel troonil Vene keiser ja ametnikud , kes olid venemeelsed ja omakasu püüdlikud. Tekkisid tülid maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid igasugused kodaniku õigused ja keskvalitsus ei astunud sammugi reformide teostamise poole. Venemaal tekkis oht puhkeda revolutsioon ja sedagi aitas kaasa veel vene-Jaapani sõda , mis lõppes venemaa kaotusega. 1905. aasta revolutsiooni käigus algas ülevenemaane streik . Suleti ärid , koolid ja tehased. Tänavad täitusid streikijatega ja lauldi revolutsioonilisi laule.Suurel rahvakoosolekul Tallinna uuel turul aga avas sõjaväe üksus rahva pihta tule. Päev pärast seda kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, aga see enam ei suutnud revolutsioonilist liikumist peatada. Erimeelsuste ületamiseks kutsusid Eesti seltsid kokku rahvaasemike koosoleku. Saadikute vahel puudus üksmeel ja jaguneti kaheks iseseisvaks koosolekuks. Pärast seda veel kutsusid Teataja toetajad kogusid kokku teise rahvaasemike koosoleku kus võeti vastu sõjaseadus ja algasid arreteerimised. Pärast 1905.aastale järgnev periood ei olnud Eestlastele edukas , kuna nende hääli ei võetud suures venemaas kuulda , nad saavutasid edu vaid kohalikes valimistes.Pärast seda paranesid ka haridusolud , tekkisid isegi haridus seltsid. Tartus avati Jakob Hurda töö jätkamiseks Eesti rahva muuseum . Eestis arenes tohutult ka majandus. Tänu keskvalitsuse otsusele sai Tallinn Balti mere suurimaks sõjalaevastiku peabaasiks. Tallinnas said tööd ka ennenägematul hulgal töölisi 50 000. Arenes kõvasti tekstiili , metalli- ja masina tööstus. Suurem osa toodangutest läks aga vene turule. Külades tekkis sotsiaalne kihistumine. Palju tekkis vaesemaid ja maata inimesi. Neile pakuti võimalust asuda välismaale tööle , kus pakuti maad. Tänu sellele reisis Eestist välja 20 000 talupoega. Eestlaste vaade puhkenud I Maailmasõjale oli teistest natuke erinev. Eestlased ei tahtnud sõjale Venemaa all kaasa aidata , kuna karveti uut venestuslainet ja šovinismi tõusu. Samas taheti Saksamaa kui suure vaenlase lüüasaamist. Sõja alguses puudutas Eestit sõda vähe , ainult mõned linnad said suurtüki tule all kannatada. Hiljem tulid mobilisatsioonid. Sõda mõjus halvasti ka majandusele.Pärast Maailmasõda toimus Venemaal Veebruari revolutsioon, mille tagajärjel kuulutas Venemaa Poola iseseisvaks ja autonoomia said ukraina ja Liivimaa . Liivimaa kubermangu määrati juhtima Jaan Poska . Eestimaal moodustati Maanõukogu , see seadis jällegi ametisse Maavalitsuse. Tehti ettevalmistusi minna üle eestikeelsele haridusele ja keelele. Valmistuti Saksamaa võimalikule vastutungile. Tekkisid mitmed konfliktid . Ametist tagandatud vene ametnikud süüdistasid Eestit separatismis ning vene soldatid nägid eestlastes soovi ajada muulased rindele ja ise jääda tagalasse. Eesti autonoomiat ohustas veel jätkuv sõda. Kuna Venemaa ei suutnud enam Eestit takistada Saksa peale tungi eest. Tekkis palju erakondi , kes tihti muutsid nime , ühinesid või ümber kujunesid. Suurema toetajaskonna sai endale aga enamlased , kuna nende eesmärgiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon , luua kogu maailma hõlmav ühine ühiskond. Oktoobri kuus alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal , nad pöörasid ka tähelepanu suurematele linnadele kus asus relvastus ( seal hulgas ka Tallinn) , nad lootsid nendelt linnadelt abi saada.Tallinnas seati valve tänavatele , väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse . 26 oktoobril teatati et riigipööre toimis. 27 okt võttis Viktor Kingisepp Jaan Poskalt võimu ära. Pärast riigipööret enamlaste toetus langes, sest nad võtsid Eestilt õigused ära , alustasid arreteerimisi , korraldasid majandus reforme. Pärast Riia langemist Sakslaste kätte hakkas Eestlaste seas levima kuulujutud , et venemaa ei suuda kaitsta eestit sakslaste eest (eesotsas Tõnisson). Tekkisid mitmed mõtted : tekitada soome-Eesti unioon , Läti-Eesti kaksikriik, Balto -skandia. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama lahkulöömise möödapääsmatusest. Kardeti enamlaste ennenägematuid eksperimente ja kodusõda. Esimestel oktoobripöörde nädalatel moodustati kaksikvõim ning algasid asutava kogu valimised. Vastumeelselt enamlastele tuli kokku Maanõukogu ja võtsid vastu otsuse: esiteks et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti asutav kogu , kuni asutava kogu kokkusaamiseni on kõrgeim võimu kandja Eestis Maanõukogu ja et eestis kehtivad ainult maanõukogu kinnitatud seadused.Kuigi Maanõukogu aeti jõuga laiali , ei tähendanud see Maanõukogu lõppu. Maanõukogu taipas ka seda et Eesti iseseisvus on vaja välja kuulutada avalikult.1918.aasta Jaanuaris saadeti lääne-euroopasse delegratsioon, millega loodeti luua sidemeid suurriikidega. Iseseisvus mõte leidis palju toetajaid. Kuna enamlased ajasid asutava kogu valimised laiali , taibati et manifenst tuleb ettelugeda revolutsioonilisel teel , selleks mõeldi kasutada ajavahemikku venelaste taandumise ja sakslaste pealetungi vahel. Saksa pealetung algas 18 veebruaril1918. ja 2 nädalaga tõrjuti enmalased Eestist välja. Eesti iseseisvuse välja kuulutamiseks moodustati päästekomitee. Prooviti Haabsalus manifest ette lugeda , kuid selle olid juba sakslased hõivanud , ka Tartu oli nende päralt , siis valmistati manifestist koopiad ja saadeti maakondadesse laiali, et nad selle esimesel võimalusel ette loeksid , esimesena avanes võimalus Pärnus. Rahvuslaste abiga võeti ka Tallinn enamlaste võimult üle. Tallinnas loeti manifest Reaalkooli trepil ette ja kohe pärast seda marssisid linna sakslased ja Eesti iseseisvus peatati.Saksamaa moodustas balti hertsogiriigi. Eestlased pöördusid Saksa poole palvega saada autonoomia , kui anti ainult kultuurilineautonoomia. Novembris puhkes Saksamaal revolutsioon , mis pidi lõpetama ka saksa okupatsiooni Eestis. Tallinnas puhkesid toitlustus rahutused , nõuti okupatsiooni vägede lahkumist ja kohalike omavalitsuste ennetamist. Et olukorda normaliseerida pöördusid sakslased eesti rahvuslike jõudude poole ja andsid loa Ajutise valitsuse kokkukutsumiseks. 11 . nov 1918 moodustati ka esimene relvastatud struktuur Johan Pitka eest vedamisel. Saksamaa kaotus tekitas Venelasel unistuse kommunistlikust maailma vallutusest. Algas Vabadussõda 28.nov1918. Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet siis moodustati Narvas Eesti töörahva kommuun , mis tõitis venemaa korraldusi. Üksteise järel langesid enamlaste kätte mitmed linnad. Eestlaste miinuseks oli enamlaste ülekaal ja rahva meeleolu. Polnud kedagi enamlastele vastu saata. Selle tõttu ähvardas rahvaväe läbikukkumine. Paljud mehed ei teinud mobilisatsiooni käsust väljagi. Kardeti enamlaste tugevust liialt. Lõpuks algas vabatahtlike üksuste loomine ja suur hulk inimesi tuli sõjategevusele appi. Eestisse tuli ka välis abi –briti laevastiku kaader . 7 jaan algas rahvaväe vastupealetung , mille põhijõuks olid soomus rongid . Vabastati Tartu ja Narva. Eestlastel õnnestus ka vallutada pihkva. Lätis tegutsevate saksa vägede juht Rüdiger von der Goltz seadis sihiks enamluse lõpetamise venemaal ja lootes sõlmida vene-saksa sõjalise liidu. Rahvuslased vallutasid ka võnnu alistades Goltzi. Pärast seda tehti Tartu rahu , mille käigus määrati kindlaks ida piir ja Venemaa tunnustas Eestit. Venemaa tegi seda selleks et valmistuda järgmiseks tugevaks rünnakuks.
Tartu liberaalid
Juhiks : jaan tõnisson
Koondas ajalehe juurde rahva meelseid haritlasi.(postimees)
Astus välja nii venestamise kui saksastumise vastu. Nad oli vastu veel baltisakslastele ja eestlaste seas levivale kadaka sakslusele. Eestluse näitamiseks kõnelesid liberaalid demostratiivselt avalikes kohtades Eesti keelt. Üritas ka poliitikasse sekkuda. Leidsid et venemaa poliitiline korraldus on aegunud ja et piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga.
Tallinna radikaalid
Juhiks: Konstatin Päts
Temagi ajalehe ümber kogunes hulganisti haritlasi. Nende maailma vaade erines natuke Tartu liberaalide omast. Nad pidasid rahvusluse lõhenemise põhjuseks majandus hädasid ja pidasid vajalikuks kõrvaldada baltisakslased poliitikast . Nad moodustasid vene demokraatidega liidu.
1905. aasta revolutsioon.
Selle ajendiks oli verine pühapäev. Rahumeelse demonstratsiooni tulistamine peterburis. See põhjustas kogu venemaal protesti avaldusi ( streigid , meele avaldused , kokku puuted sõjaväe ja politseinikega). Kirjutati palvekirju , tehti koosolekuid. Ülevenemaaline streik. Nõudmiste toetuseks toimunud suur rahvakoosolek Tallinna uuel turul lõppes traagiliselt kui kohale ilmunud sõjaväe üksus avas rahva pihta tule. Peale seda kirjutas Nikolai 2 alla manifestile , mis lubas anda venemaale parlamendi , rahva õigused ja põhiseaduse. Tekkisid erakonnad .
Nikolai II
Tema valitsemis ajal puudusid kodaniku õigused, sõna vabadus . Ta ei hoolinud rahva arvamusest. Ta oli julm valitseja.
Kahe revolutsiooni vahel.
Venemaal kutsuti kokku riigiduuma . Eestlaste osalust duumas vähendati. Eestis moodustus kirjanduslik rühmitus Noor-eesti ja Tartus avatu Eesti Rahva muuseum. Ülekaalus oli mõisamajandus. Tekkis sotsiaalne kihistumine. Sel ajal puhkes ka I Maailma sõda. Alguses puudutas see eestit väha , hiljem aga venemaa mobiliseeris eestlasi sõtta. Majandus sai maailmasõja tõttu kannatada. Siis nõuti esimest korda avalikult eesti autonoomiat.
Veebruari revolutsioon.
Petrogolis vallandus toitlustus rahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Pealinna saadetud sõjaväed läksid üle rahva poolele.Keiser loobus troonist ja venemaast sai vabariik, võim läks ajutise valitsuse kätte, kes proovis venemaad juhtida demokraatlikule teele. Kui revolutsiooni teade jõudis eestisse , siis vallandusid streigid, päästeti vanglast poliitilised vangid ja pandi margareeta põlema. Selle tulemusena sai iseseisvaks poola , autonoomia sai Ukraina ja taheti ka eestile autonoomiat. Eestis toimus ka maanõukogu valimised , mis seadis ametisse Maavalitsuse. Hakati looma ka rahvusväeosi. Venemaa ametnikud hakkasid eestit süüdistama separatismis. Eesti autonoomiat ohustas ka I Maailma sõda. Saksamaa tahtis juhust ära kasutada ja valutas Riia ja ületasid väina jõe.