Eesti II maailmasõja ajal (8)

5 VÄGA HEA

Loo Keskkool
Eesti II Maailmasõja ajal
Referaat
Mari Hütsi
Juhendaja : Piret Parve
9b klass
Lool , 2007
Sisukord

Sissejuhatus................................................................................................lk 3

Eesti II maailmasõja ajal ..........................................................................lk 4-6
2.1 Omariikluse kaotus
2.2 Nõukogude Okupatsioonirežiim
2.3 Sõjategevus 1941.aastal
2.4 Saksa okupatsioonirežiim
2.5 Sõjategevus 1944.aastal
2.6 Katse taastada iseseisvust
3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 7-8
3.1 Punaarmee
3.2 Saksa armee
3.3 Soome armee
4) Kokkuvõte...................................................................................................lk.9
5) Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk.10
Sissejuhatus
1.septembril 1939. aastal Saksamaa katsega rünnata Poolat algas II maailmasõda. Teine maailmasõda haaras kogu maailma sealhulgas ka muidugi Eestit. Seda on nimetatud ka ohvriterohkemaiks sõjaks kogu maal.1939. aastal hakkasid üsna ootamatult soojenema Nõukogude Liidu ja Saksamaa suhted. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekalleletungilepingule, mida siiski mõlemad pooled pärast rikkusid. Seda nimetatakse Molotovi-Ribbentropi paktiks ja sellega kaasnes ka saljane protokoll. Selles paktis oli Euroopa piltlikult ära jaotatud Saksamaa ja NSVL-i vahel. Eesti jäi Venemaa alla. II maailmasõda kujunes rohkem rahvaste- mitte armeesõjaks. 1941. aastal ründas Saksamaa NSV Liitu ning Saksa väed okupeerisid Eesti.
Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine
Eesti II maailmasõja ajal
Omariikluse kaotus
1939. aastal, samal aastal mil sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt tegi Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja tuua Eestisse Punaarmee baasid. Kuna selle nõudmisega kaasnesid ka ähvardused siis otsustas Eesti, et sõja vältimiseks kirjutatakse alla. 28.septembril 1939. aastal kirjutati ala baasidelepingule (taolised lepingud tehti ka Lätile ja Leedule). Venemaa eesmärgiks oli saada Baltiriigid enda alla ja järgmise sammu tegi Venemaa 1940. aasta juunis, nõudes valitsuse väljavahetust ja uute Punaarmee baaside loomist. Kuna väiksemad riigid ei tahtnud sõda alustada siis pidid Eesti, Läti, Leedu sellega leppima. Punaamee okupeeris Eesti 17.juunil 1940 (Läti 15.juuni1940.a.). Mõne päeva pärast toimus Eestis Venemaa poolt korraldatud ,,töörahva revolutsioon”, selle etteotsa sai kuulus ,,rahvavalitsus” ( ja selle etteotsa määrati J.Vares-Barbarus). Johannes Vares-Barbarus kinnitas, et Eesti riigikord ja iseseisvus jääb püsima, kuid läks sootuks teisiti. Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotialistliku Vabariigi 6.augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu kooseisu.
Eesti okupeeriti aastal 1940. Venemaa alla
Nõukogude Okupatsioonirežiim
Hävitati Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, Eestis hakkas nüüd kehtima vene seadused ja põhikiri. Sellega kaasnesid ka uued kõrgemad riigiorganid – Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament ) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus), ülesanneteks oli täita Moska korraldusi. Inimeste vastu oldi julmad, mistõttu tekkis hirmuõhkkond. Mitmed Eesti aegsed liidrid ja kõrgemad juhid hukati või vangistati. Kogu sellele järgnes veel 1941. aasta 14.juunil massiküüditamine, mille käigus viidi Eestist täiesti tavalisi- mitte mingisuguse karistuse või süüdistusega inimesi lihtsalt Siberisse. Ära viidi kõik, naised, lapsed ja vanurid Siberisse ja täisealisi mehi vangilaagritese, kus enamus vastu ei pidanud. Kõik allus karmile kontrollile, hävitati Eesti kultuuri, eraettevõtted natsionaliseeriti ehk riigistati, Kadusid ka välissidemed.
Küüditamine Siberisse (naised, vanurid, lapsed)
Sõjategevus 1941.aastal
22.juuni 1941.aastal puhkes Venemaa ja Saksamaa vahel sõda ning kõigest paar nädalat hiljem jõudsid Saksa väed Eestisse. Punaarmee suutis Lõuna poolsematel aladel sakslastele vastu astuda kui kesk-ja lõuna poolsematel aladel edasiliikumine peatus. Saksamaa ja Venemaa sõjas võitlesid Punaarmee vastu ka metsavennad. Repressioonide eest metsadesse varjunud mehed tahtsid Saksa –Vene sõjas maksta kätte okupatsioonivõimudele ja aidata kaasa omariikluse taastamisele, seda tuntakse ka kui Suvesõjana.Metsavendade võitlus toimus sinimustvalgete lippude all ja Eesti Vabariigi nimel.
Grupp Pärnumaa metsavendi
Saksa okupatsioonirežiim
Peagi saadi aru, et Saksamaa ei tahgi Eesti iseseisvust taastada, vaid tahab natslikku okupatsiooni. Eestist moodustati kindralkomissariaat, mida valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Eestlastest moodustati Eesti Omavalitsus , selle etteotsa sai vabadussõjalaste juht Hjalmar Mäe. Jällegi seati karmiline kontroll kõigi eluvaldkondade üle. Saksamaa hakkas kommuniste arreteerima .Saksa okupatsiooni käigus hukati ligikaudu 5000 kodanikku. Mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased . Nende protsesside käigus aga sai väga rängalt kannatada Eesti majandus, ning Saksa okupatsioon ei toonud kaa leevendust. Peaaegu täielikult hävines võimalus inimesi toita. Enamik toodangust läks Saksa armee varustamiseks.Saksa võimud tegid samme, et sõjapurustusi likvideerida ja majandust edendada.
Eesti Omavalitsuse etteotsa määratud vabadussõjalaste
propagandajuht Hjalmar Mäe
Sõjategevus 1944.aastal
1944. aastal jõudis Punaarmee uuesti Eestisse. Juulini kestsid lahingud peamiselt Narva kandis . Järgmisel kuul vallutati Punaarmee poolt Kagu-Eesti (Tartu) ja jõuti välja Suurele ja Väikesele Emajõele. Septembris muutus Saksa vägede olukord Eesti ja Põhja-Läti all kriitiliseks ja Saksamaa otsustas loovutada need alad vastastele.Septembri lõpuks oli kogu mandriosa jälle Venemaa käes, lahingud jätkusid vaid Saaremaal. Inimesed hakkasid kartma, et Nõukogude okupatsioon tuleb tagasi ja lahkusid massiliselt maal. Sellise suure põgenemise käigus läks Eestist ära 80000 inimest. Peamiselt mindi Saksamaal, Rootsi, et sõja lõppedes kodumaale tagasi naaseda.
Lahingud Eestis:
1) Lahingud Eesti piiridel ja üldmobilisatsioon.- veebruari algus;
2) Punaarmee suurpealetungi tõrjumine Narva all – veebruar-aprill;
3) Lahingud Narva all ja Sinimägedes 1944 juuli-august;
4) Punaarmee sissetung Lõuna-Eestisse, 1944 august;
5) Saksa vägede taandumine Eestist – September 1944;
6) Lahingud Tallinna all ja Lääne-Eestis – septmeber 1944;
7) Lahingud Eesti saartel – September-.November 1944;
Eestis rüüstatud alad
Katse taastada iseseisvust
Eesti Vabariigi Rahvuskomitee alustas 1944.aastal ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks. 18.septembril 1944. nimetas viimane peaministes Jüri Uluots ametisse uue valitsuse. Juhiks sai advokaat Otto Tief . Eesti kuulutas end erapooletuks, koostas tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ja püüdis organiseerida pealinna kaitset. Puudus vaid üks - relvastatud jõud ning selle puudumise tõttu tuli loobuda. Mõni tund enne punaarmee saabumist lahkus valitsus Tallinnast, mille kohal lehvis sinimustvalge riigilipp. Suur osa valitsuse liikmeid langes nõukogude repressiivorganite kätte.
Otto Tief Jüri Uluots Sinimustvalge lipp Pika Hermani tornis
Eesti mehed teise maailmasõja rinnetel
Punaarmee
Seal võitlesid eestlased sunniviisiliselt, mobiliseerituna. On ka mõistetav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast aru saamist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Erandid olid 1941. aastal loodud hävituspataljonid, nende ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu. Nad kasutasid põletatud maa taktikat ja said kurikuulsaks pahateguega. Üldjuhul koosnesid hävituspataljonid okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest, kuid neidki üksusi täiendati. Hävituspataljonid purustati kokkupõrkes Saksa vägedega nende riismed toimetati Venemaale. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Korpus oli moodustatud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateeniatest. Punaarmee korpus viidi 1941. aastal Venemaale. Eestis kuulutati välja üldmobilisatsioon, 20.juuli 1941.aastal. Selleks ajaks oli suur osa langenud Saksa vägede kätte. Seetõttu mobiliseeriti mehi vaid Põhja-Eestist. Mobiliseeriti umbes 32000 meest Eestist Venemaale tööpataljonidesse. Need olid ehitusväeosad, kuhu koondati võimude silmis ebausaldusvärsed mehed (endiste Balti riikide kodanikud). Mehi kasutati ja rakendati tööle nagu koonduslaagrites, sealjuures toitlustus , varustus ja esmaabi olid alla igasugust arvestust . Iga neljas tööpataljoni suunatud eestlane suri talvel ülekurantuse või haigestumise tõttu. 1942. aasta sügiseks moodustati eesti laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 27 000 meest, kellest ligi 90% olid eestlased. Aastavahetusel 1942/43 Velikije Luki linna all peetud lahingutes hukkus ning sai haavatud pool korpuse koosseisust ning ligi 2000 meest andsid end sakslastele vangi . Aastast 1944 olid lahingud taas Eesti pinnal. 1945 Märtsis osales sundmobilisatsioonidega täiendatud korpus lahingutes Kuramaal.
Hävituspataljonid
Saksa armee
Saksa väejuhatus otsustas kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid liikus ka järk-järgult üle sundmobilisatsioonile. Esimesteks, kes läksid vabatahtlikult saksa poole peale olid Suveõjas osalenud metsavendadest moodustatud üksused, mis tegid Saksa kooseisus kaasa lahinguid Eesti pinnal. Idapataljone kasutati alguses julgestusteenistusteks Saksa rinde tagalas, hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseivõimud moodustasid politseipataljone. 1942 hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse kus kasutati veidi kavalust, kuid vähesed liitusid sellega ja Saksamaa polnud rahul siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. Eesti leegioni ametlikuks nimeks sai SS-diviis. Eesti Omavalitsus kuulutas 31.jaanuaril 1944. aastal välja üldmobilisatsiooni, mis hõlmas kõiki mehi. Põhiosa meestest koondati piirikaitserügementidesse, osa kasutati leegioni täiendamiseks. Jaanuari lõpul aitas 20. Eesti SS-diviis peatada Punaarmee rünnakuid Oppelini (pragu Opole) lõigus. Suur osa Eesti sõduritest langed Tšehhimaal Punaarmee vangistusse, mõned said põgeneda Inglise ja Ameerika okupatsioonidesse.
20. Eesti SS-diviis
Soome armee
Soome armee ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Saksamaa eest, kuid olid igati valmis võitlema iseseisva Eesti eest. Juba Talvesõja ajal läksid mitmed eestlased Soome, tõsi rinnetele nad ei jõudnud. Küll moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega. 1943. aasta märtsis algas ulatuslikum põgenemine Soome, et pääseda Saksa mobilisatisoonist. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahlikku. Selle ülemaks oli Eino Kuusela, kui allüksuste juhtidena töötasid ka Eesti ohvitserid . Hulk eestlasi saadeti väljaõppele. Pärast Soome kapituleerumist tulid paljud soomepoisid Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale, andes oma panuse Eesti kaitsmisele. Soome noormehed paistsid silma lahingutes Punaarmee vastu Tartu pärast ning kokkupõrkes taganevate Saksa võimudega Tallinnas.
Kokkuvõte
Teises maailmasõjas sai Eesti väga rängalt kannatada:Narva linn oli peaaegu hävinenud, Tallinn, Tartu ja teised ruuremad linnad täiesti purustatud .Terves riigis ei toimunud sidepidamine. II maailmasõja aastail vähenes Eesti rahvaarv 200 000 inimese võrra. Paljud küüditati, kümned tuhanded langesid repressioonide ohviks, mitmed tuhanded hukkusid lahingutes, väga paljud põgenesid läände. Eesti kaotas iseseisvuse ja teda valitsesid vaheldumisi kaks okupatsiooni Saksa ja Vene. Mõlemad tegid igast küljest Eestile kahju, Eesti proovis küll vahepeal iseseisvaks saada, kuid asjatult .
Kasutatud kirjandus
Pildiallikad :
http://forum.axishistory.com/viewtopic.php?t=35868
http://www.postimees.ee/foto/1/3/91631461de66694b1e_3.jpg
http://www.kool.ee/failid/uluots.jpg
http://riigi.arhiiv.ee/naitus/EVVE/large01/04_foto01-005.jpg
http://www.atlaswords.com/IMAGES%2075/maehjalmar%5B1%5D.jpg
http://www.ajalugu.ca/et/011.jpg
http://www.hot.ee/lvpfoorum/reischwehr.jpg
http://www.hot.ee/lvpfoorum/metsa.jpg
http://eja.pri.ee/Religion/synag%201944%20small.jpg
http://lood.files.wordpress.com/2007/01/pilt33.jpg
Tekstiallikas:
E.Värä, T.Tannberg, A.Pajur Lähiajalugu õpik 9.klassile. I osa. 2004.
10

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 97 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

97 laadimist Kokku alla laetud

8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marih Õppematerjali autor

referaat eesti ii maailmasõda

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti teise maailmasõja ajal

Loo Keskkool EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL Referaat Autor: Klass: Juhendaja: Sissejuhatus Teine maailmasõda oli raske kõigile, sealhulgas ka Eestile. Eesti pidi toime tulema kord Nõukogude, siis jällegi Saksa okupatsiooniga. Oma referaadis kirjutangi ma, kuidas toimus võimuvõitlus kahe suurriigi vahel Eesti pärast ning kuidas väike riik sellega toime tuli. Baltimaade okupeerimine Venemaa poolt Pärast Molotovi- Ribbentropi pakti ( Saksa- Vene mittekallaletungilepingu ) sõlmimist 23. augustil 1939. aastal, nõudis Moskva 1939. aasta septembris, et Eesti sõlmiks Venemaaga vastastikuse abistamise lepingu. Eesti ei olnud sellega alguses nõus, sest see leping oleks kaasa toonud Punaarmee baaside loomise Eestisse, kuid

Ajalugu

doc

Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetele

Eestlased II maailmasõjas Referaat Loo 2006 Sissejuhatus Teine maailmasõda algas Saksamaa sissetungiga Poolasse 1. septembril 1939. aastal. Uue maailmasõja algusele andsid mõju ebaõiglane Versailles´i leping, Sakslastel oli vaja elamisruumi ja seda oli saada naaberriikidelt. Üks suurimaid sõdu oli Talvesõda (1939) NSV Liidu ja Soome vahel. NSV Liit saavutas võidu ning sai endale Karjala. 1940. aastal ründasid Saksamaa ja Itaalia koos Prantsuse ja Suurbritannia koalitsiooni ja Prantsusmaa vallutati. Peale seda algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Saksamaa jõudis välja Moskvani, aga pidi sealt taganema. 1941.

Ajalugu

docx

Eesti teise maailmasõja ajal, omariikluse kaotus, nõukogude okupatsioonirežiim

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL OMARIIKLUSE KAOTUS 1939. esitas Moskva nõudmise sõlmida Eestiga vastastikuse abistamise leping ja luua Eesti Punaarmee baasid. Sõja vältimiseks Eesti valitsus alistus ning allkirjastas 28.septembril 1939 baasidelepingu. Juunis 1940 hakkas Venemaa nõudma Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ning uut koondiste lubamist. Punaarmee okupeeris Leedu 15.juunil, Läti ja Eesti 17.juunil 1940. Siis korraldasid moskvalased töörahva revolutsiooni ja seadsid rahvavalitsuse etteotsa Johannes Vares-Barbaruse. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis augusti algul võeti 6.augustil 1940 NSV Liidu koosseisu. NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIREZIIM Eestis kehtistati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued riigiorganid, kelle ülesandeks oli Moska korralduste täitmine. Ainsaks lubatud parteiks sai kommunistlik partei.

Ajalugu

docx

Konspekt: Eesti II maailmasõja ajal

MRP - mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 kirjutasid Moskvas alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. BAASIDELEPING 28.09.1939 kirjutas Eesti alla vältimaks sõda. Punaarmee sai mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal JUUNI 1940 Venemaa nõudis Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI" ja seadis ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu ,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08

Ajalugu

ppt

Eesti teise maailmasõja ajal

Eesti teise maailmasõja ajal Kokkuvõttev Omariikluse kaotus Sõja vältimiseks kirjutati 28.september 1939. aastal baasidelepingule alla 1940- valitsuse vahetus Baltimaades 17.juuni 1940- NL okupeeris Eesti & Läti. Uus Valitsus- Johannes Vares-Barbarus 6.august 1940- Eesti võeti vastu NSVL koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim Likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohus Kehtesati NL konstitutsiooon ja seadused Uued kõrgemad riigiorganid:ENSV Ülemnõukogu,Rahvakomissaride Nõukogu Riigiametnikud asendati kommunistidega 14.juuni 1941- Massiküüditamine Natsionaliseeriti ettevõtted Likvideeriti seltse, suleti ajalehti- kirju, hävitati raamatuid ja mälestusambaid. Katkestati välissidemed Rahareform Sõjategevus 1941. aastal Lõuna-Eesti loovutati ilma vastupanuta

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda

natsisimist.Kohut tuli mõista kurjategijate üle. Kohtualuseid süüdistati riigi reetmises ning julmade inimvastaste kuritegudes, sõjaroimades jms. Protsessi tulemusena mõisteti surma 12 natsi saksa kõrget riigiametnikku ning teised 12 said pikaajalise vanglakaristuse. 15Omariikluse kaotus. Moskva esitas 1939.aasta sept Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28 sept baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris Leedu 15 juunil, Läti ja Eesti 17 juunil.Kuigi Varese valitsus oli lubanud et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6 aug. 1940 võeti vastu Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. 16Nõukogude okupatsioonireziim. Käivitati ulatuslikud repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised

Ajalugu

doc

Eesti maailmasõjas

1. spikker: Baaside aeg : Omariikluse kaotus · Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. · Edasi nõudis NL valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon

Ajalugu

doc

Eesti II maailmasõja ajal

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 1. Eesti iseseisvuse likvideerimine Pärast MR pakti sõlmimist esitas moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Samad nõudmised esitati ka Lätile ja Leedule. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja 28. septembril 1939 kirjutati alla baasidelepingule, mille alusel sai Punaarmee endale baasid Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal. Järgmiseks nõuti valitsuse väljavahetamist ja Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sissetoodavad väed olid tunduvalt suuremad kui Eesti kohalik sõjavägi, siis ei olnud vastupanu osutamine mõttekas. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (8)

rhymefest: tõmbasin alla ja ütleb, et fail on rikutud või katki :S

kuidas korda saada või äkki keegi annaks uue võimidagisellist . oleks kiirelt vaja.

14:01 19-05-2009