Maailm 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda (0)

Maailma 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda
 
Šovinism – marurahvuslus ehk oma rahvuse teistest paremaks pidamine
Imperialism  – suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; majandusliku mõjuvõimu laiendamine maailmas
Euroopa tsivilisatioon – isikuvabadus , demokraatia, eraomand  
Norra eraldus Rootsist 1905. a
USA, Jaapan, Belgia, Portugal
Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu
Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid ( Iirimaa vastu)
Austria- Ungari andis piiratud autonoomia 
Inglise-Buuri sõda 1899-1902 – buurid olid hollandi päritolu asunikud , kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõunda – Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Buurid läksid üle partisanisõjale; inglased rajasid koonduslaagrid ja sinna paigutati enamik buuri tsiviilelanikest. Kasutusele võeti raskekuulipilduja 1902 a rahuleping  – buuride vabariik arvati Briti impeeriumi koosseisu
India Rahvuskongress 1896 – eesmärgiks oli saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes; tingitud majanduse kiirest arengust ja muu elu kokkuvarisemisest
Bokserite ülestõus 1900 – Hiina ülestõus, sest Hiina keisririik oli muutunud poolkoloniaalmaaks ning tugevamad riigid toimetasid enda tahtmise järgi. Suruti veriselt maha, sest erinevad lääne suurriigid ühendasid oma jõud.
1911. a kukutati Mandžu dünastia ja loodi Hiina vabariik
 Tehnika areng
H. Ford – konveiermeetod
F. Zeppelini õhulaev 1900
O. ja W. Wright lennuk 1903 – tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad lennata
L. Bleriot´ lend 1909 – üle La Manche ’i väina
Arenes ka sõjatehnika:
G.  Marconi  1895 raadiosaade ; 1901 raadiosignaal üle Atlandi
Titanicu laevahukk 1912 
Teadus ja tehnika
H. de Vries – hüpotees geenide olemasolust; alus geneetikale
M. Planck 1900 – energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa; alus kvantmehaanikale
J.  Thomson  1897 – elektron
E. Rutherford 1911 – planetaarne aatomimudel
N. Bohr 1913 – vesiniku aatomi kohta töö
A.  Einstein  1905 – erirelatiivsusteooria
S. Freudi 1900 – psühhoanalüüs
Süüfiliseravim
Nobeli preemiad – A. Nobel kogus lõhkeaine tootmisega hiigelvaranduse, mida akati jagama pärast mehe surma
Mööndi, et kõrgväärtuslikku kultuuri võib leida mujaltki kui Euroopast (kirjanduspreemia indialasele R. Tagorele)
Juugendstiil  – suurejooneline harmoonia
Ekspressionism  – autori isiklikud, närviliste tundmuste ja elamuste väljendamine
C.  Chaplin
Maailmamajanduse areng 20. sajandi algul
Globaliseeumine – rahandusarutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks
Ühiskondlikd liikumised 20. sajandi algul
K.  Marx
Revisionistid – sotsialismini on võimalik jõuda järk-järgult reformidega
Vene enamlased – V. U. Lenini eestvedamisel; idee – tee sotsilismini võimalik vägivaldse revolutsiooniga ja proletariaadi (palgatööliskond) diktatuuri kehtestamine
Tsentristlik – K. Kautsky eestvedamisel – üritasid leida keskteed
Anarhistid – kodanlik kord tuli kukutada, klassivastuolud likvideerida, atendaadid suurriikide valitsejatele
F. Nietzsche – imetles avameelselt julma , kaunist ja rõõmsameelset jõudu
Suurriikide blokid
1879 liiduleping Saksamaa ja Austria- Ungari vahel; 1882. liitus Itaalia – KOLMIKLIIT
Eesmärgid: kolooniate jagamine, et S oleks esindatud kõikjal maailmas; A-U soov tugevdada positsiooni Balkanil
 
1893 liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa
1904 kokkulepe Inglismaa ja Prantsusmaa – loodi Antant; 1907 leping Inglismaa ja Venemaa vahel – ANTANT
Eesmärgid: Pr – S võimu vähendamine V – kehtestada võim Balkanil Ing – S võimu vähendamine
Võidurelvastumine – sõjatehnika areng
USA tulek maailmapoliitikasse
Ameerika- Hispaania  sõda  1898  – Hispaania loovutas Ruerto Rico , Filipiinid, Guami
Kahuripaatide  diplomaatia  – mängureegleid rikkunud riigi rannikule maabus dessantvägi
Panama riik – USA võttis Kolumbialt rendiks
Rahvusvahelised kriisid 20. sajandi algul
Serbias mõrvati valitseja ja asendati venemeelse valitsejaga
1908  liitis A-U endaga Bosnia ja Hertsegoviina – S toetas A-U ja V Serbiat, aga V oli nõrgestatud ja taandus
1912 kuulutasid Serbia , Bulgaaria ja Makedoonia  Türgile sõja – Türgi kaotas kõik va Konstantinoopoli
Bulgaaria endised liitlased võtsid bulgaarlastelt vastomandatud territooriumid.
VENEMAA
Vene-Jaapani sõda 1904-1905 – nii Venemaa kui ka Jaapan püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas, leida sobiv sadam aastaringselt; Venemaa sai lüüa, mis vallandas revolutiooni.
1905 revolutioon – algas Verise pühapäevaga 9.01, mil tuli avati Peterburis rahumeelse töölisrongkäigu pihta. 17.okt manivfest – Nikolai II lubas rahvale sõna-, koosoleku-, ja ühinemisvabadust
P. Stolõpin – agraarreform – talupoegadele eraomand
Venemaa ja Soome
N. Bobrikov – veebruarimanifest – tühistada Soome enamik privileegidest; venestamine
Baltimaad
Jaan Tõnisson – Postimehe väljaandja: kultuuri ja hariduse edendamine. Moodustas Eesti Rahvameelse Eduerakonna
Konstantin  Päts – Teataja väljaandja: majanduse edendamine
 
ESIMENE MAAILMASÕDA
            Põhjused:

alahinnati ohtu – ei usutud maailmasõja võimalikkusesse; usuti lühiajalistesse konfliktidesse

sõda romantiseeriti – arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav

rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine – ei suudetud korraldada nt suurriikide juhtide kohtumisi

sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia – ei uuendatud julgepoliitikat olenevalt sõjatehnika tormilisest arengust; mobilisatsiooni kiire tehtavus
 
Maailmasõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ersthertsog F. Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuni 1914.
Venemaa alustas Serbia toetamist, kellele Austria- Ungari Saksamaa mõjutusel sõja kuulutas, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni.
Saksamaa esitas ultimaatumi Venemaale ja Prantsusmaale mobilisatsiooni tühistamiseks ning kuna seda ei tehtud, siis kuulutas Saksamaa 01.08.1914 Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides kallale neutraliteedi kinnitanud Belgiale, mille tõttu astus sõtta Inglismaa
 
 
Sõdivate poolte plaanid
Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan: Prantsuse kiire purustamine (enamus oma jõududest; läbi Luksemburgi ja Belgia liikumine; loodeti 39 päevaga Pr kotti tõmmata ja sõda 3-4 kuuga võita) ja seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu
 
Prantsuse sõjaplaan – plaan 17: tugev kindlustussüsteem S piirile (mitte aga Belgiale); loodeti hoogsa pealetungiga võita Lotring ja Elsass
 
Inglismaa sõjaplaan – puudus; oldi valmis appiminekuks S-le
 
Venemaa sõjaplaan – rünnati Ida- Preisimaad
 
Austria- Ungari sõjaplaan – suur osa Venemaa vastu, väiksem Serbia; arvestati Saksa toetusega
 
Sõjategevus
21.-25. august 1914 piirilahing  – Prantsuse-Inglise väed said lüüja ja rinne liikus Pariisi lähedale
 
Marne ’i lahing 1914 – Sakslaste edasiliikumine pandi seisma (Pariisi lähistel); Schlieffeni plaani läbi kukkumine; algas positsioonisõda
 
Positsioonisõda – hästi kindlaustatud kaevikuliinidest oli peaaegu võimatu läbi murda; muutus toimus tankide kasutuselevõtuga
 
Ypres  1915 mürkgaas
 
Sõtta astus Itaalia Austria-Ungari vastu ehk Antandi koosseisus
Sõtta astus Bulgaaria Keskriikide koosseisus ja purustas Serbia väed
 
1915. a koondas Saksamaa peamised jõud idarindele, kuis manööversõda oli veel võimalik; murti läbi Vene kaitseliinidest
Verduni lahing 1916 – soov Pariisi külje all Prantsuse väed verest tühjaks lasta. Lõppes Saksa lüüasaamisega ning kokku umbes miljoni mehe surmaga
 
Somme’i lahing 1916 – Inglased võtsid kasutusele  tankid  ja suudeti Saksa kaitsest läbi murda. Mõlemad pooled kokku kaotasid umbes 1,3 miljonit meest
 
Allveesõda 1915 – Inglismaa ja Iirimaa ümbruses lasti põhja kõik alused; ka reisilaev Lusitania
 
Jüüti merelahing – Saksa laevastik suutis sissepiirangust pääseda ja baasi naasta
 
Venemaa kokkuvarisemine

• rahutused sõjaväes
  
• majanduslik kaos – näljamässud
  
• keisrivõimu autoriteedi langus
  
• üldine rahulolematuse kasv
  

 
Veebruarurevolutsioon – toimus Petrogradis; 3.märtsil 1917 andis Nikolai II võimu Ajutisele Valitsusele
 
Kadetid – Rahva Vabaduse Partei; demokraatlik Venemaa
Esseerid – Sotsialistide-revolutsionääride Partei; järk-järgult sotsialistlik Venemaa
Vähemlased – VSDTP; järk-järgult sotsialistlik Venemaa
Enamlased  - VSDTP marksistlik organisatsioon ; proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega üles ehitatud sotsialistlik Venemaa
 
Bresti rahu 3.märtstsil 1918 – Saksamaa ja Venemaa vahel; lõpetati sõda ja Saksamaa sai Poola ja Ukraina
 
Sõja lõpp läänes
Somme’i lahing 1918 – Saksamaale algselt edukas
 
Saksamaa kokkuvarisemine
Amiensi  lahing 1918 – Saksamaa sai lüüa
29.september 1918 – ettepanek keisrile alustada rahuläbirääkimisi
11.novembril 1918 – allkirjastati  Compiegne ’i vaherahu, mis lõpetas Esimese maailmasõja.
Tingimused:

• välja viima väed okupeeritud aladelt , Rinimaalt, Elsassist ja Lotringist
  
• liitlastele üle anda sõjavarustus, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik
  

 
Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine
29.september 1918 – Bulgaaria alustas Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi
30.oktoobril 1918 – Türgi allkirjastas vaherahukokkuleppe
3.novmbril 1918 – Austria kapituleerus
Versailles ’i rahuleping 28. juuni 1919
            Saksamaa pidi:

• loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi; alasid ka Belgiale, Taanile , Leedule, Poolale ja Tšehhoslovakkiale (jäi ilma u 1/8 territooriumist)
  
• pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele
  
• ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust
  
• keelati omada lennuväge ja allveelaevu; piirangud laevastiku suurusele
  
• maksma reparatsioone
  
• Reini jõe piirkond demilitariseeriti 15ks aastaks
  

 
Trianoni rahuleping 1920 – võitjariikide ja Ungari vahel
            Ungari pidi:

• Loobuma u 70% territooriumist
  
• Armee suuruse vähendama 35 000
  
• Kaotama sõjaväeteenistuskohustuse
  
• Maksma reparatsioone
  

 
Saint-Germaini rahuelping 10.september 1919 – võitjariikide ja Austria vahel
            Austria pidi:

• Loovutama alasid Itaaliale ja Ungarile
  
• Lubama, et ei liitu Saksamaaga
  
• Armee suuruse vähendama 30 000 mehele
  
• Kaotama sõjaväeteenistuskohustuse
  
• Sõjalaevastikust loobuma (läks Antandi riikidele)
  
• Maksma reparatsioone
  

 
Sèvres’i rahuleping 10.august 1920 – võitjariikide ja Türgi vahel
            Türgi pidi:

• Loobuma õigustest Araabia poolsaarel
  
• Kuulutama avalikuks väinad kõikidele riikidele nii kauba- kui ka sõjalaevadele
  
• Loodi Väinade Komisjon, kes võis tegutsed Türgi valitsusest sõltumatult