Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki ! (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mil seisatab ken teab?
  • Midagi siin pääle poomiskaagi?
  • Kuidas saime koju?
  • Kui sa tuled millist rada tuled?
  • Mida minota teed?

Lõik failist



Luuletajale paslik: sooserval asuv
külkaküla Ahunapalu, kus elas ja töötas HendrikVisnapuu ca 100
aastat tagasi. - Kaido Einama ( admin )


















HendrikVisnapuu
elulugu

Henrik Visnapuu
sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas
talusulase perekonnas.
Ta õppis
kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe
ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami , töötades
pärast seda õpetajana erinevates koolides . 1916. aastal sooritas
Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast
mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis.
1917. aastal
töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja "
toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel
aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna
nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige
ja ajakirja " Varamu " toimetaja . 1944. aastal emigreerus
Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse.

Henrik Visnapuu
suri 3.04.1951 New Yorgis .
Henrik Visnapuu
on avaldanud järgmised luulekogud: Amores (1917), Jumalaga , Ene!
(1918), Käoorvik (1920), Hõbedased kuljused (1920), Talihari (1920), Valit värsid (1924), Ränikivi (1925), Maarjamaa laulud
(1927), Puuslikud (1929), Tuulesõel ( 1931 ), Päike ja jõgi (1932),
Saatana vari (1937), Põhjavalgus (1938), Kaks algust (1940),
Tuule-ema (1942).







Laske Mul
Olla kuri


Laske mul olla
kurb. Kurbus jumalast on
kingitus meile siin. Kurbust kõigile!
On
südamen õnn ja piin . Laske mul olla kurb.
Laske
mul olla kurb. Sina, jumala käest,
nukker ja vaikne Ing! Võtke
kinni kõik käest,
tõmmake ümber mo ring. Laske mul olla
kurb.
Laske mul olla kurb. Sina, ken oled nüüd,
sina,
Vasakule Paremale
Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki- #1 Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki- #2 Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki- #3 Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki- #4 Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki- #5 Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki- #6 Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki- #7 Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki- #8 Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki- #9 Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki- #10 Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki- #11 Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki- #12 Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki- #13 Hendrik Visnapuu Elulugu ja Luuletused 10 tükki- #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 267 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor joosep kruusmaa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules - luuleanalüüs

Tekib isegi väike kadedus - temale oli kevad ilusam? Igatahes on see kaunis aastaaeg ka raamatulehtedelt elamus, kui lugeda Marie Underi luulet. Üks piltlikumaid on stseen "Stantsidest" - Kui lõhnav roosa siidist päevavari mu üle kummardumas õunapuu; ning sõstrapõõsas herneshaljas mari on koorund õiest alles maigutu; ning sirelite riisivalge sari end lõhnanõrgel painutamas ju; võililledes on rohtu langend tähti, mis talvel taevas virvendamas nähti. Henrik Visnapuu ei väljenda niiväga suurt ootust seoses kevade tuleku ja veteminekuga, pigem ta lihtsalt kirjeldab südamelähedasi pildikesi ja juba saabunud kevade mõju, kuigi esimeste kevade märkide saabudes ka tema "süda pööripäeva rühib". Liigutavalt kirjeldab ta märga varakevadet: "Maa silmadeks on loigud,/ silmateradeks kuud./ Ümber lumised laigud, / vetes jalutsi puud." Või haletseb nõrka oraseliblet, esimest ..

Kirjandus
thumbnail
8
doc

Henrik Visnapuu

Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 aastal sulase pojana. Ta pidi enda perega palju mööda Lõuna-Eesti talusid ringi rändama ning tänu sellele jäi talle külge palju erinevaid murdeid. Ülikoolis õppis Eesti filoloogiat ning hiljem töötas kooliõpetajana, mille kõrvalt tegeles pidevalt enesetäiendusega. Ta osales väga tihedalt igasuguses kirjanduslikus tegevuses. Ta kuulus ,,Siuru" rühmitusse, oli ajalehe ,,Uus Eesti" toimetuse liige ning ajakirja ,,Varamu" toimetaja. Henrik Visnapuu on üks olulisemaid 20. sajandi luuletajaid. Ta on teinud suure panuse Eesti isamaalisesse luulesse. Tema esimesed värsid ilmusid 1908. aastal ,,Postimehes". Visnapuu looming on selgelt mehelik ning ta stiil erineb teistest märgatavalt. Ta ei hooli eriti keelereeglitest ning tihtipeale mõtleb ka ise uusi sõnu. Algperioodil on ta luule spontaanne, kerge ja kirglik. Henrik Visnapuu esimene luulekogu ilmus 1917 aastal ning selleks oli Siuru väljaanne ,,Amores"

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Marie Underi ja Henrik Visnapuu luulevõrdlus+ luuletused.

Marie Under ja Henrik Visnapuu on kõrgelt hinnatud Eesti 20. sajandi alguse luuletajad, kes Esimese vabariigi ajal Noor-Eestile kaastööd tehes aitasid meie riigi luule ja kirjanduse arengule tugeva alustala panna. Lisaks kuulusid mõlemad ka rühmitusse Siuru, kus olid koos ühed keskseimad luuletajad. Underi, kui naissoost kirjaniku puhul võib õrnahingelisust ja peenetundelisust, mis kirjutamisstiilis avaldub, pidada loomulikuks, siis Visnapuu puhul võib seda kohati üllatuslikuks pidada. Samas on vähemalt mehe noorusajal kirjutatud armastusluulest võimalik välja lugeda probleemseid suhteid, mida Visnapuul pole õnnestunud positiivselt abielusadamasse tüürida. Juba 27-aastaselt mahtus Henrik Visnapuu loomesse lihtsuse ja eluõnne kõrvale ka tüdimust ning pettumust, mida ta ka oma esikkogus ,,Amores" avaldada ei peljanud. Hästi iseloomustabki mehe allaandmissoovi armuasjades tema luuletus ,,Loobumus", kus

Kirjandus
thumbnail
48
doc

Rahvale lauldavate laulude kogumik

SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.............................................................................................................................6 Jaanipäev.......

Muusika
thumbnail
16
doc

Maskideball

Maskide Ball Danielle ­ rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele ­ Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa ­ noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc ­ Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme ­ vana naine, ennustaja Eino ­ Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe ­ jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se

Kirjandus
thumbnail
57
doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb

Kirjandus
thumbnail
168
doc

Toompere - Kommunisti surm

Miski ei lõpe hästi. HIRMUS ANTS Kui me oleme nemad, siis pole võimalik aru saada, kes on kes. Kõik, mis me nüüd teeme, tuleb nende seest. Ants ja seejärel kõik: See mees! See mees! See mees! See mees! See mees! Lahkuvad. 35 ESIMESE VAATUSE LÕPP 36 TEINE VAATUS 9. stseen Eraomand Virve laulab “Ei me ette tea”... NIKOLAI Anna mulle neid viinasid viis tükki. Anna viis vorsti. Ja anna kuus kommi. Virve pakib kokku ja laulab edasi Mis me nüüd siis teeme? ÕDE VIRVE Nagu näha on – lakin küüsi. NIKOLAI Ilus. ÕDE VIRVE Jah, on ilus, kuid ärge rabelege nii hirmsalt. Õhk vappub ja küüntel läheb lakk lainesse. NIKOLAI Me oleme siis nagu Musta mere ääres. ÕDE VIRVE Kas olete Musta mere ääres olnud? NIKOLAI Korduvalt. ÕDE VIRVE Jah. NIKOLAI Must meri, ja ta on täiesti must meri. ÕDE VIRVE Must. NIKOLAI Must. ÕDE VIRVE Must. NIKOLAI Must

Teater
thumbnail
32
doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

uu! MARI (nagu enne). Uu-uu! TIINA (astub mõtetes edasi). ORAV (kuuse otsas). Tsuk-tsuk!Tsuk! (Käbiroots langeb Tiina jalgade ette.) TIINA (üles vaadates, rõõmsalt). Ah sina oled? Käbi-kuningas, pähklimees, sorgsaba! Või viskab mulle käbirootsu! (Sirutab käed üles.) Noh! Tule! ORAV. Tsuk! Tsuk-tsuk-tsuk! TIINA. Tõotad ainult, aga julgust tulla sul ei ole! (Astub puu alla, vaatab.) Kus mu pähklid on, mis ma sulle tunaeile siia oksa-auku panin? Nädala osa, seitse tükki, iga päeva jaoks ühe? Noh, ütle! ORAV. Tsuk-tsuk! TIINA. Maiasmokk! Kõigest ühe iga päev pidid sa sööma, nüüd on ainult koored veel maas! Enam ma sulle ei too. 8 ORAV. Tsuk! Tsuk-tsuk! TIINA. Sa ei ole rahul? Kas siis Margus mulle sinule tuua pähkleid annab? Tema ei teagi, et sina ka jaomees oled! Tea, kas tal enam ongi! Ega mina tema taga-vara-aita ole näinud

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (6)

leida66 profiilipilt
leida66: eesti keeleks vajalik ;)
23:43 16-12-2008
killert profiilipilt
Ants Abi: abiks ikka

17:41 16-05-2010
hiinanina profiilipilt
hiinanina: jeeeeee parim
15:54 24-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun