Tervisedendus lasteaias - referaat (0)

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR
Alushariduse ja täiendusõppe osakond
Kätlin Kattai
TERVISEDENDUS LASTEAIAS
Referaat
Juhendaja : Ene Tomberg
Tallinn 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS 4
1.1 Tervis ja tervisedendus 4
1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted 4
1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest 5
1.4 Kodu ja lasteaia koostöö 6
KOKKUVÕTE 6
KASUTATUD KIRJANDUS 8

SISSEJUHATUS

Eelkooli- ja kooliiga on inimese arenemises ja kujunemises olulised etapid ning tervis kindlasti selle edukuse eelduseks . Üheks oluliseks tervisliku arengu toetajaks ja edendajaks väike- ja eelkooliealiste laste lastevanemate kõrval on lasteasutuse personal, kuna laps viibib lasteaia keskkonnas suurema osa oma päevast.
Tegelikult on lapse tervislikus arengus lasteasutuste funktsioon väga tähtis, olles siinkohal palju enamat kui vaid ettevalmistus akadeemiliseks koolikarjääriks. Nii lasteaias kui ka kollektiivis väljenduvad selged seosed hariduse ja tervise vahel – hea tervisega laps suudab mängida ja õppida, kujundada õige enesehinnangu, õpib ennast adekvaatselt kehtestama ja võtab omaks positiivse tervisekäitumise alused. Lasteasutus saab edastada põhilisi terviseväärtusi ja arendada laste sotsiaalseid oskusi, olles tervisliku sotsiaalse ja füüsilise keskkonna mudeliks kodu kõrval. Ühelt poolt on haridusasutustel seadusandlusest tulenevad kohustused, teiselt poolt head võimalused laste tervise edendamiseks, riskikäitumise ja haiguste ennetamiseks, sest koolieelses lasteasutuses käidud aastad annavad muu arendava kõrval ka positiivse tervisekäitumise suuna kogu eluks.

1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS

1.1 Tervis ja tervisedendus

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt 1948. aastal kestestanud tervisedefinitsiooni järgi tervis täielik kehalise ja vaimse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või puude puudumine. Tervis on igapäevaseks eluks vajalik ressurss, mitte aga elu eesmärk omaette .
Mõeldes lasteaialastele ja lastele üldse tähendab tervis lihtsalt öelduna head olemist ja enesetunnet ning rahulolu ümbritsevaga. See tervisemääratlus hõlmab lisaks isikule endale ka elutingimusi, mida ühiskond neile pakub, sest tervist mõjutab paratamatult meie kõigi tervisekäitumist ja elutingimusi (Laasner, 2003).
Tervisekäitumise all mõeldakse siinkohal meie harjumusi ja eluviisi, kus elutingimused kujutavad endast raamistikku, millega meil tuleb toime tulla ( Lepp , Maser & Borup, 2002).
Aegade jooksul on tervisedendust püütud seletada nii tervisekasvatuse kui haiguste ennetamise kaudu. Tervisedendus rõhutab nii üksikisiku kui kogu elanikkonna tervist ja üldist heaolu. Inimesed ise määratlevad oma probleemid, otsivad lahendusi – seega omavad kontrolli enda ja oma paikkonna tervise üle. Arvestatud on tervist mõjutavaid sotsiaalseid faktoreid. Tervisedenduses ei ülehinnata üksikisiku vastutust oma tervise eest ning seega on tervis sotsiaalne vastutus, mis peab kajastuma organisatsioonide ja valitsuste otsustes (Laasner, 2003).

1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted

Tervistedendavate tegevuste planeerimisel on lisaks teoreetilistele alusteadmistele oluline teada ka antud valdkonnas seadusest ja määrustest tulenevaid nõudeid. Ühe sellise nõudena on koolieelse lasteasutuse seaduses sätestanud laste õiguse, kus lastel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel (Riigi Teataja, 1999).
Just koolieelsel ajal ja varases koolieas kujunevad välja lapse mitmesugused oskused, ka tervisekäitumine ja harjumused. Toetudes eelneval, võib väita, et Tervist Edendav Lasteaed on koht, kus tuleb liita kõigi koolieelses eas lastega tegelevate ja nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute huvid ja eesmärgid, et tagada lapse normaalne vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng. Need mõtted on kirjas tervist edendavate lasteaedade missioonis ning 2015. aastaks peaks olema vähemalt 50% lastest võimalus käia tervist edendavas lasteaias. Praeguseks on liitunud või liitumas võrgustikuga ligi 100 lasteaeda üle Eesti (Varava, 2003).
Tervist edendava lasteaia ülesanne on sõnastatud missioonina ning ühtlasi peab see olema iga Tervist Edendava Lasteaia õppeesmärk ja peegeldama lasteasutuse väärtushinnangut . Missiooni täitmine on võimalik järgides tervist edendava lasteaia mudelit, mis on alusek:

• tervisedenduse strateegia väljatöötamisel;
  
• tegevuse analüüsimisel ja laste tervise aspektist oluliste probleemide selgitamisel ning sobivate lahenduste leidmisel;
  
• tervisedenduse planeerimisel ja elluviimisel asutuse ning paikkonna tasandil;
  
• tervist edendava lasteaia põhimõtete tutvustamisel ja rakendamisel koolieelsetes lasteasutustes kogu Eestis.
  

Tervist edendav lasteaed lähtub oma strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel järgmistest põhimõtetest:

koostöö arendamine ja tugevdamineerinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel;

lapse arengule ja terviselesoodsate tingimuste loomine;

lapse arendamine jatervisliku eluviisi kujundamine (L. Varava, 2003).
Tervist edendav lasteaed ei ole kindlasti projektipõhine tegevus, vaid see on pidev kehalist , emotsionaalset, kõlbelist ja sotsiaalset arengut soodustav tegevus.

1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest

Tervisekasvatus lasteaias on koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas üldise õppe- ja kasvatustegevuse osa, kus lasteasutuse õpetaja arendab selle oma asutuse õppekavaks.
Oma õppekava koostamine on oluline, kuna lapsed erinevad lasteaias õpitu poolest. Arengu-võime on seotud nii iga lapse individuaalsuse kui ka vanusega. Lisaks sõltub tervisekasvatuse
korraldus reaalsetest tingimustest (Maser, Russak, 2003). Igas lasteaias on see väga erinev.
Tervist edendavad lasteaiad peavad looma võimalikult palju õppimisvõimalusi, kus on arvestatud lapsekeskse metoodika põhitõdesid. Silmas peetakse:

• spontaansust;
  
• avastamisvõimaluste pakkumist;
  
• suhtlemist;
  
• terviklikkust – õppimist kõigi meelte abil;
  
• loovuse ergutamist, võimalust aktiivseks tegutsemiseks;
  
• eksperimenteerimist ja mängu;
  

• turvalist ja stimuleerivat keskkonda.
  

Siiski on soovitatav koolieelses eas võimalikult vähe kasutada organiseeritud õppimist, sest see ei ole sobiv selles eas olevate laste psüühikale (Maser, Russak, 2003).
Kokkuvõttes võib märkida, et tervist edendavas lasteaias võiksid õpetajad kasutada rohkem spontaanseidtegevusi, mida lastele saab pakkuda nii mängu, käelise tegevuse kui ka eksperimenteerimise kaudu. See aga eeldab loomulikult, et õpetajal on head teadmised kogu käsitletava teema olemusest ja lapse ealisest arengust selle konkreetse teema osas.

1.4 Kodu ja lasteaia koostöö

Kodust ja perekonnast saab laps esimesed arusaamad eluviisist, väärtushinnangutest ja emotsionaalsusest. Perekeskkond ja kasvatusmeetodid panevad aluse lapse füüsilisele , psühholoogilisele ja sotsiaalsele tervisele. Perekonnast sõltub lapse psüühiline heaolu, usalduslikkus ning suhtumine teistesse inimestesse. Kui pere näeb maailma ja kaasinimesi positiivselt, siis teeb seda ka laps. Kui laps tunneb, et teda armastatakse ja hoitakse, et ta on kallis, siis oskab ka tema seda tunnet kanda ja edasi anda teistele teda ümbritsevatele inimestele.
Kodu ja lasteaia koostöös tuleb arvestada lapsevanemate soove ja koostöövormide eelistusi ning koostööd mõjutavaid tegureid eeskätt lapsevanema, lapse ning lasteaia elu- ja töökorralduse seisukohalt. Head koostööd ei saa toimuda, kui puudub omavaheline usaldus ja kui lasteaia töötajad ei tunne huvi lapsevanema ning tema tõekspidamiste vastu. Koostöö saab toimuda ainult siis, kui pere ja lasteaia vahelised suhted on usalduslikud, siirad ja avameelsed, samuti peab lasteaia tegevus olema avatud ja tema taotlused avalikud. Lapsevanemad hindavad kõrgelt lasteaia elu eesmärgistatust, lapsevanemate kasvatuse toetamist ja esilekerkivate probleemide lahendamist (Almann , 2000).
Kuna enamus koolieelsetest lastest käib lasteaias, siis on lasteaed esimene pereväline lapse tervise eest vastutav üksus. Aga just esimese 3-5 eluaasta jooksul pannakse alus lapse kogu edasisele arengule ja tervisele. Seega lasteaed vastutab rahva tulevaste põlvkondade tervisliku seisundi eest. Vastutust aitavad kanda ka lapsevanemad ainult siis, kui nende kahe – pere ja lasteaia vahel on hea vastastikune koostöö (Maser, 2003). Selle saavutamiseks tuleb nii lapsevanematel kui ka lasteaiaõpetajal pingutada. Õpetaja puhul tuleb eriti oluliseks pidada tihedat ja tõhusat koostööd lapsevanematega, mille kaudu saadakse erinevat infot lapse arengu, tervise ja individuaalsuse kohta, vanemate ootustest ja soovidest lasteaiale. Ainult nii võime üksteist kõige effektiivsemal moel toetada ja abistada.

KOKKUVÕTE

Tervist edendav lasteaed arvestab oma tegevuses neid põhimõtteid ja valdkondi, mille kaudu on võimalik mõjutada laste tervist ja arengut koolieelses eas. Kogu lasteaia personal loob eeldused ja tingimused, mis toetavad laste ja personali heaolu ning tervist. Tegevus hõlmab erinevaid tervisega seotud valdkondi, on planeeritud, süsteemne ja lähtub konkreetsetest vajadustest . Tegevuste eesmärgiks on toetada laste tervislikku arengut terviklikult.
Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija – julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse tervislikku arengut kogu selle paljutahulisuses. See nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles laps igapäevaselt kasvab ja areneb – kodu, lasteaed, kogukond. Laste tervise edendamine on seotud kogu ühiskonnaeluga, erinevate ametkondade ja organisatsioonide tegevusega .
Tervist Edendava Lasteaia eesmärkide saavutamise üheks eelduseks on kindlasti meeskonnatöö . Sellesse meeskonda kuuluvad lasteasutuse töötajad, lapsevanemad, paikkonna esindajad ja lapsed ise. Tervisealane koostöö on tulemuslik , kui iga osaline tunnetab oma panust ning teab, mida ülejäänud temalt ootavad .
Meie ünmer ja meiega toimuvad protsessid nõuavad pidevat isiklike oskuste ning teadmiste täienemist ja sihtide seadmist. See, mis täna toimub ühtede arusaamade järgi, on homseks omandanud uusi võimalusi ja lahendusi ( Harro , 2003).

KASUTATUD KIRJANDUS

Almann, S. (2000). Kodu ja lasteasutuse koostöö: planeerimine , läbiviimine ja hindamine. Tallinn: Ilo.
Koolieelse lasteasutuse seadus. (1999). [2014, märts 23]. https://www.riigiteataja.ee/akt/754369?leiaKehtiv
Laaser . A. (2003). Tervistedenduse alused. Tervisedendus lasteaias. Tartu: Tervise Arengu Instituut.
Lepp. K., Maser. M., Borup.I. (2002). Tervis, tervis edendamise ja ennetustöö määratlused. Tervisedendus koolis. Tallinn: Eesti Tervisekasvatuse Keskus.
Varava. L. (2003). Tervistedendava lasteaia põhimõtted ja strateegiad. Tervisedendus lasteaias. Tartu: Tervise Arengu Instituut.