Enesehinnang (0)

Tartu Ülikool
Sotsiaalteaduste valdkond
ENESEHINNANG
referaat
Tartu 2017

Sisukord

SISSEJUHATUS 3
1 MIS ON ENESEHINNANG? 4
2 ENESEHINNANGU KUJUNEMINE 5
3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE 6
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

SISSEJUHATUS

Toetudes Põhikooli riikliku õppekava (2011) inimeseõpetuse ainekavale valisin referaadi teemaks enesehinnangu.
Valisin antud teema, sest leian, et enesehinnangule peaks rohkem tähelepanu pöörama , eriti murdeealiste seas, sest teismelised on sel ajal eriti tundlikud kõigi arvamuste suhtes ning see lööb neil enesehinnangu kõikuma. Enesehinnangul on suur mõju inimese elule ja mõni inimene ei oskagi võib-olla enda enesehinnangu kõikumisega kuidagi toime tulla, mistõttu soovisin ülevaatliku referaadi kirjutada enesehinnangu kohta.
Referaat koosneb kolmest peatükist . Esimeses peatükis on lahti kirjutatud, mis see enesehinnang on; teises antakse ülevaade enesehinnangu kujunemisest ja kolmandas tuuakse välja, mis on negatiivne ja positiivne enesessesuhtumine ning kuidas see väljendub.
Referaadi koostamiseks on kasutatud ingliskeelset raamatut " Essential Social Psychology 2nd Revised edition" ( Crisp & Turner , 2010) ja eestikeelseid raamatuid „Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtumisel“ ( Krips , 2005) ning „Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile“ ( Kull , Saat , Kiive , & Põiklik, 2015). Ülejäänud kasutatud informatsioon on leitud internetist, millega saab lähemalt tutvuda kasutatud kirjanduse nimekirjas.

1 MIS ON ENESEHINNANG?

Enesehinnang on subjektiivne arvamus iseendast. See näitab kui positiivselt või negatiivselt inimene ennast hindab. See mõjutab inimese psühholoogilist heaolu. Inimese enesehinnangu tase võib pidevalt kõikuda olenevalt olukorrast. Mõnikord võib tähele panna ka inimesi, kes tunduvad alati enesekindlad või teised, kes on suurema osa ajast enesekahtlustega ja pessimistlikud oma elu suhtes. (Crisp & Turner, 2005)
Enesehinnang on eelkõige sotsiaalset laadi – inimene annab endale hinnangu võrreldes end teistega . Sõna „hinnang“ eeldab võrdlusmaterjali olemasolu, sest tavaliselt on hinnang kellegi või millegi suhtes (suhtluspartnerid, sõbrad, tuttavad). (Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015)
Enesessesuhtumine mõjutab inimese suhteid teistega, heaolu/rahulolu, tervist, käitumist, meeleolu, suhtumist katsumustesse, usku iseendasse jms ning eelnevalt nimetatud mõjutavad omakorda ka enesehinnangut. Kõrge enesehinnangu puhul peame teisi inimesi sama oluliseks kui iseennast ja suhtume neisse hästi; võtame vastu otsuseid, mis on meie jaoks õiged. Madala enesehinnanguga inimesed võivad üritada enda enesetunnet parandada valetades, teisi alavääristades, mis toob kaasa inimeste eemaletõrjumise ning sõprussuhete lõppemise. ( Alas , 2009)

2 ENESEHINNANGU KUJUNEMINE

Üks tähtsamaid enesehinnangu mõjutajaid on suhted teiste inimestega. Inimene saab igalt poolt tagasisidet – nii positiivset kui ka negatiivset, mis mõjutab tema mina-pilti. Erinevatel eluperioodidel on inimestel erinevad tähtsad ja usaldusväärsed inimesed, kes kujundavad nende enesehinnangut (lapsevanemad, vennad-õed, lasteaiakasvatajad, õpetajad, eakaaslased, abikaasa jne). (Alas, 2009)
Levinud on seisukoht, et inimese mina-pilt kujuneb esimese viie eluaasta jooksul. (Alas, 2009) Nende esimeste eluaastate jooksul on väikse lapse jaoks tema vanemad kõige tähtsamad, targemad ja usaldusväärsemad. Lapse arengule mõjub tugevalt vanematepoolne armastus, mis paneb aluse lapse enesehinnangu kujunemisele. Ka esimene tagasiside tuleb just nimelt lapsevanematelt, see tähendab, et nad peavad erilist tähelepanu pöörama enda käitumisele ja sõnadele, sest mõned valed sõnad ja lapses võib see tekitada halvimal juhul alaväärsuskomplekse. (Krips, 2005) Siinkohal ongi oluline, et lapsel oleks lähedane suhe vanematega, kuid samas peab andma ka piisavalt otsustusruumi. (Madal ja kõrge enesehinnang)
Järgmiseks oluliseks isikuks inimese enesehinnangu kujunemise kaasaaitamisel on õpetaja. Õpetajad peaksid mõtlema ka sellele, et õpilaste enesehinnangule võib mõjuda ka vähese tähelepanu saamine võrreldes teiste lastega, õpilasega pahandamine, kehakeel , žestid vms. (Alas, 2009)
Murdeeas on enesehinnang kõikuv. Kõige suuremat mõju avaldavad sellele eakaaslased - teismelisele läheb väga korda aktsepteeritus teiste seas. Noored on sel ajal ülitundlikud enda välimuse, teiste arvamuse jms suhtes. Just neil põhjustel võivad murdeealised tunda ennast lausa alaväärsena. (Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015)

3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE

Positiivne enesessesuhtumine ajendab suhtlemisjulguse ning sotsiaalse aktiivsuse. Negatiivne mina-pilt toob aga kaasa rohkem vaidluseid ja tülisid. (Krips, 2005)
Toskala nimetab enda kohta käivaid hinnanguid baasilisteks hoiakuteks – enesearmastus , sallivus ehk tolerantsus ja eneseusaldus. Kolm eelnevalt mainitud baashoiakut käivad käsikäes, mis tähendab, et üks ei saa ilma teiseta olla. (Krips, 2005)
Enesearmastus tähendab enese tunnetamist hea, tubli ja võrdsena. Sallivus nii iseenda kui ka teiste vastu loob võimaluse enesearmastuseks. Sallivus nõuab enese aktsepteerimist just sellisena, nagu sa oled; lugupidamist enda vastu. Eneseusaldus siinkohal on seotud samuti sallivuse ja enesearmastusega, sest kui ma pean endast lugu, siis ma ei karda eksida, sest iga inimene aeg-ajalt eksib. (Krips, 2005)
Negatiivse enesessesuhtumisega inimene kaldub käituma vastavalt oma suhtumisele iseendasse ja seetõttu võib saada teistelt selliseid reaktsioone, mis omakorda mõjuvad talle halvasti. Madala enesehinnanguga inimene võib igalt poolt lugeda välja enda kohta halba, näiteks keegi naeratab talle ning tema tõlgendab seda enda üle naermisena. (Krips, 2005)
Inimese suhtumine iseendasse kujundab ka suhtumist teistesse inimestesse. Eric Berne on toonud välja selleks positsioonid, kus M on mina ja T on teised:

Terve positsioon ehk M+T+ on „ printsi , kellest saab kuningas“ või „ printsessi , kellest saab kuninganna“ positsioon. See tähendab, et inimene peab endast lugu ja ka teistest, kellega ta kokku puutub.

„Mina olen parem kui teie“ positsioon ehk M+T- on egoisti positsioon, kus inimene väärtustab ennast, kuid teistest lugu ei pea.

„Mina olen viletsam kui teie“ positsioon ehk M-T+, kus inimene peab ennast halvemaks kui teised.

„Mina olen vilets ja teie pole ka paremad“ positsioon ehk M-T-, kus ei sallita ennast ega ka teisi. See on meeleheite ja depressiooni positsioon. (Krips, 2005)
Kõik Eric Berne poolt välja toodud positsioonid on seotud suhtlemisega . Esimese mainitud positsiooni puhul on inimesed võrdsed ja peavad üksteisest lugu, mis tähendab, et ka omavaheline läbisaamine ei tohiks probleeme tekitada. Ülejäänud kolme positsiooni puhul võib aga omavahelises suhtluses probleeme tekkida, sest inimeste vahel ei ole võrdsust ja teist osapoolt peetakse halvemaks või üleüldse ei sallita. (Krips, 2005)
Suurt rolli mängib enesehinnangu puhul ka meeleolu. Üldine arusaam on, et inimene soovib, et kõik tema elus oleks positiivne; tahetakse end hästi tunda ning seetõttu tehakse kõik, mis enda võimuses, et säilitada positiivne hoiak. Uuringud on siiski näidanud, et inimestel, kellel on madalam enesehinnang, ei näe nii palju vaeva, et tunda end hästi, kui need, kes on kõrge enesehinnanguga. Madalama enesehinnanguga inimesed ei pööra tähelepanu positiivsele, vaid pigem negatiivsele. Nad ei püstita endale eesmärke, et meeleolu parandada; peale positiivset sündmust ei ürita ta säilitada head enesetunnet ega ka peale negatiivset sündmust ei üritata tuju tõsta. See võiks ka selgitada, miks peale negatiivset elusündmust madalama enesehinnangu inimesed tunnevad end halvemini, kui kõrge enesehinnanguga inimesed. (Crisp & Turner, 2010)
Kõrge enesehinnangu äärmuslikum variant on nartsissism kui isiksushäire. Madal enesehinnang on tihti välja toodud eelkäijaks antisotsiaalsele käitumisele (koduvägivallatsejad, terroristid, mõrvarid jne) ehkki sellele väitele on väga vähe tõendusmaterjali. Teatud olukordades võib see olla isegi vastupidine – kõrgema enesehinnanguga inimesed panevad toime rohkem kuritegusid, eriti inimeste puhul, kes tunnevad, et tema ego on kuidagi riivatud. Siinkohal räägime nartsissistlikust käitumisest, kus enda suure ego tõttu inimene astub üles vägivaldselt. Neil on kõrge enesehinnang ja nad usuvad, et just nemad on kuidagi moodi erilisemad kui teised ja tahavad ka vastavat kohtlemist, kuid samal ajal on nende enesehinnang väga ebastabiilne. (Crisp & Turner, 2010)

KOKKUVÕTE

Referaadis anti ülevaade enesehinnangust – mis see on, kuidas see kujuneb ning mis on positiivne ja negatiivne enesehinnang.
Esimeses peatükis tutvustati lühidalt mis on enesehinnang. Teises räägiti lähemalt kuidas enesehinnang kujuneb; mis etapid on inimese elus sellised, kus enesehinnang võib igaühel kõikuda; mis mõju on vanemate käitumisel lapse enesehinnangule. Kolmandas tuuakse välja positiivse ja negatiivse enesehinnangu mõjud ning kuidas see väljendub – mis on baashoiakud ; kuidas mõjutavad teised sinu enesehinnangut; enesehinnangu seotus meeleoluga ja ülevaade on ka antud nartsissismist kui isiksushäirest.

KASUTATUD KIRJANDUS

Alas, M. (2009). Enesehinnang ja terve suhe. Külastatud aadressil https://www.tlu.ee/~malas/enesehinnang/index.html
Crisp, R. J. & Turner, R.  (2010). Essential Social Psychology 2nd Revised edition. London: Sage Publications.
Krips, H. (2005). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kull, M., Saat, H., Kiive, E. & Põiklik, E. (2015). Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.
Madal ja kõrge enesehinnang. Külastatud aadressil http://www.rajaleidja.ee/madal-ja-korge-enesehinnang/ .
Põhikooli riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja RT I, 29.08.2014, 20 . Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020