Grice'i ja Searle'i teooria on esimesed sammud selle suunas. (mitte ainult kõneleja tegu pole eesmärgistatud, vaid ka kuulaja, kui ta tahab aru saada, mida räägitakse) hermeneutika · hermeneutiline tegevus on väga levinud. Hermeneutika kui spetsiifiline filosoofiline liin tekkis hilja. Hermeneutika tuleb ,,Hermesest" , kes oli Kreeka jumalate käskjalg ja tegeleb kaubandusega. · Hermeneo tõlgendab, seletab. · Hermeetiline suletud teadmised/teadused need on teadused, mida ei saa tavaliselt kätte, see on saladus, et seda saada, tuleb kuuluda mingisugusesse sekti või gruppi. Hermeetiline teadmine,tekstid,kunstid on need, mida ise lahti ei saa siit tekkis metafoor. · Eksegeetika tekstide tõlgendamisega tegeletakse siis,kui need tekstid on tähtsad. Kõikides kultuurides pole tähtsamat teost kui pühakiri ja paljudes kultuurides on spetsiaalsed preestrid, kes tegelevad pühakirja tõlgendamisega
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ...
Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad? Poliitikat ja valitsemist uurivad teadused on tekkinud vajadusest selgitada ühiskonnas toimuvat, kuna politoloogia on seotud ka teadustega nagu sotsioloogia, majandusteadus, õigusteadus, siis just nendest ongi ta välja kujunenud eriteadusharuna. Poliitikat uurivad teadused on erinevate
inimestele omaste loomuomadustega. · Klassikaline periood (5-4 saj) kõrgperiood. See toimub linnriikide õitsengu kontekstis (Ateena, Sparta). Ateena avatud ja demokraatlik mereriik. Tegeletakse muusika, teaduse, esteetilise ja teadustegevustega- filosoofia areng. Sparta tugevalt militaarse korraga. Prioriteediks sõjategevus ja kehaline areng. Vana Kreeka kultuur: o Lääne tsivilisatsiooni baas, seal tekkinud hoiakud on eeskujuks. Tekivad järgmise saj imetlusobjektid teadused ja kunstid. o Ratsionaalne lähenemine. Ümbritseva maailma teaduslik kirjeldamine. o Uuris ja elas läbi paljud emotsionaalsed seisundid ja käitumismallid. Need väljenduvad ka kunstis ja kultuuris. o Loovad suurt esteetilist naudingut pakkuvate teoste kogu. Arhitektur, skulptuur, dramaturgia. Segunevad ideaalne ja realism. Ideaaliks saavad tasakaalukus ja eneseväärikus.
Teadmise all mõistab ta sealjuures sellist tunnetust, mis rahuldab juba Platonilt ja Aristoteleselt pärinevat teaduslikkuse ideaali, s.t. on rangelt universaalne ja paratamatu teadmine teadmine, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on igalpool, igalajal ja kõikidel juhtudel just nii ja ei saa olla teisiti. Pidades silmas seda, et sellisele teadmisele pretendeerisid erinevad teadused, sai Kant oma lähteküsimust konkretiseerida kolmeks küsimuseks: Kuidas on võimalik matemaatika? Kuidas on võimalik loodusteadus? Kuidas on võimalik metafüüsika (filosoofia) kui teadus? ant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses" (saksa keeles Ding an sich), kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks" (Ding für uns)
) Brunelleschi perspektiivisüsteem Õukondades arvukalt kunstnikke > haritlasi > haridus läheb moodi > haridus vabaneb vaimulike valitsemise alt > ilmalik haridus > moodne on olla mitmekülgselt haritud > pillimäng, lauluoskus, noodist lugemise oskus, tantsuoskus kuuluvad elementaarsete oskuste hulka, neid mitte osata on suurim häbi. Õukonnakultuur. Aadlike kunstimetseenlus. Loodusteaduste arenemine. Mitte autoriteetide tsiteerimine, vaid katsetamine, oma silmaga veendumine. Teadused eralduvad religioonist. Kogemusele tuginev teadus (Bacon, 13. saj. Oxfordis). Kirjandus rahvuskeelne (itaalia, prantsuse, saksa jne) (Dante (12651321), ,,Jumalik komöödia" 1307, Boccaccio, (13131375), ,,Dekameron" 1350), ka murdekeeled. Kujutav kunst portreed on individualiseeritud joontega, püüd tabada kolmemõõtmelisust paberil > perspektiivi taasavastamine (minavaatepunkt) (Giotto 12671337) Giotto, Legend Pühast Franciscusest
Tema ideed on mõjutanud bioloogia, meditsiini, geoloogia, psühholoogia ja infotehnoloogia arengut. [10][2] 9) Réne Descartes(1596-1650)oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes oli 17. sajandil ratsionalismi isa. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita. ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" (ld Cogito, ergo sum). [11][12] VALGUSTATUD ABSOLUTISM SAKSAMAAL 1618-1648 aastatel toimunud sõda kurnas poliitiliselt ja majanduslikult niigi nõgrenenud
oskustöö), methodos (teoreetiline uurimistöö), praxis (tegutsemine üldiselt) ja proairesis (tegutsemine kindla valiku alusel). Igal tegevusvaldkonnal alates kunstis kuni praktiliste aladeni on suundumus mingi hüve poole. Hüve (kr.agathon) on mõeldud tähenduses, mis võib erinevatel juhtudel eesmärgiks olla, see mida tahetakse saada, sõltumata seosest eetilise plaaniga. Ühe juhtivama ja mõjukama ala alla peaks kuuluma poliitika. See määrab ära millised teadused peavad riigis olema, milliseid neist on vaja igalühel teada ja mil määral. Isegi, kui eesmärgid riigi ja üksiku inimese puhul langevad kokku, paistab riigiga seotu olevat olulisem ja kõrgem saavutada ning alal hoida. Üllad ja õiglased asjad mida poliitikateadus käsiteb, on paljuski vastuolulised ja hajuvad, nii,et näivad sõltuvad kokkulepetest ja mitte loomuomadustest.Jutust selgub, et igal praktilisel tegutsemisel ja valikul on suundumus mingi hüve poole
Bioloogia ajalugu kordamisküsimused 1. Tooge näiteid algainetest Egiptlastest lähtub hiljem elujõuline olnud nelja algelemendi (vesi, õhk, maa, tuli + pneuma) teooria. Thales peab algaineks vett, Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu() ja tuli. Herakleitos pidas algelemendiks tuld. Empedokles tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria, ning seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel. 2. Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel? Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur: võiks ette kujutada püramiidi, mille tipuks valge mees, soovitavalt pikapealine põhjaeurooplane, sümboliseerides tsivilisatsiooni loomise või arengu ülimat eesmärki. Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid. Mõne rassi juures võis juba diskuteerida nende kuulumisest loomariiki. 3. Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned Kreeklased võtsid oma...
Peatükk 22 Esimesed euroopa ülikoolid tekkisid 12-13.saj Euroopa vanim ülikool - Salerno ülikool Itaalias 10 saj. (protoülikool õpetas ainult arstiteadust) Bologna ülikool 1119. Mida õpiti keskaegses ülikoolis? 7 vabat kunsti kõnekunst, ladina keel, dialektika, arikmeetika, geomeetria, algebra, muusika. Edasi õpiti arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Dekaan õppejõudude seast valitud juht. Skolastika keskaja ülikoolis viljeldud teadused. Gutenberg leiutas trükikunsti, trükkis kõige esimese raamatu Piibel.
ümbertõlgitsemisega. Moes on stiilipeod ja performansid. 7. Individuaalsus ja subjektiivsus on võimatu. Moodi dikteerib turg, inimeselt oodatakse eelkõige võimet muutuda, loobuda traditsioonidest. Isikutüübid Riesmani järgi 8. Ühiskonnateaduses loobutakse suurtest kõikehõlmavatest teooriatest (-ismid), tegeldakse individuaalsete situatiivsete valikutega (mikroteooriad). 9. Kitsas spetsialiseerumine asendub kompetentsusega mitmes valkonnas, arenevad sünteesivad teadused (biokeemia, sotsiaalpsühholoogia jm.). Teadus on üha enam teenus. 10. Riik ja rahvus: -tööstuseelses maailmas palju rahvaid hõlmavad impeeriumid -tööstuslik-modernne maailm rahvusriigid -postmodernne maailm globaliseerumine viib ühtse lääneliku maailmakultuurini või säilib mitmekultuuriline maailm (kus eripära peab olema kommunikatiivne ja müüdav). 7. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused
BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l. Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtüoloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia,
Teadmine on midagi sellist, kui peab täpselt arutlema ja ei tohi järgida näivaid sarnasusi. 17. Induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism- seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks. Falsifikatsionism- popperi arvates ei taandu teadused meelteandmetele, ei saa otsida teaduse väidetele absoluutset tõesusprintsiipi. Popperi järgi isel teadusteooriaid falsifitseeritavus. Põhimõtteline ümberlükatavus, teadusteooria peab olema kogemuse teel ümberlükatav. Uurimisprogrammid- lakatosi teeooria. Lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv
Ta veetis oma lapsepõlve maapoisina. Tema perekond oli suhteliselt vaene ja ta oli harjunud elama ka kitsastes tingimustes.James oli oma pere üheksas laps. Kui James sai kahkesa aastaseks, siirdus ta isa tööle rikka mõisniku juurde kus poiss ise oli juba seitsme aastaselt töödanud. Jamesi perekond vahetas tihit elukohta ja nii pidi James mitmes erinevas koolis õppima.kooli lõks ta kolmeteistkümne aastaselt. Eriti huvitas teda matemaatika ja muud teadused. Jamesi isa tahtis, et poisist saaks ärimees. Seitsemeistkümne aastaselt läkski James ühe kaupmehe juurde katsetele. Jamesile tundus alguses, nagu oleks ta sattunud paradiisi, nimelt koht kus ta tol ajal kaupmehe ametit õppis asus mere ääres. Õpipoisiks olemine aga ei olnudki nii lihtne, sest kaupmees osutus väga rangeks ja korraarmastajaks meheks. ta tahtsi loobuda, kui oli teeninud 18 kuud kaupluses, kus ta pidi kogu aja
kuju võtnud Saatanal on ka inimlik külg olemas. Temast jääb mulje kui vanast väsinud mehest, kes on paljunäinud ja tark ning peab tõdema, et siin päikese all pole mitte midagi uut- inimesed ei muutu kunagi. See-eest on tüüpilisem piibli Kurat Mefistofeles Goethe "Faustis", kelle peamiseks eesmärgiks näib olevat hukutada ja seejärel endale saada inimhingi. Ta on oma ohvriks valinud targa ja haritud Fausti, kes otsib oma elus tõde. Ta on läbi uurinud kõik teadused, kuid pidanud nendes pettuma. Nad sõlmivad omavahel kokkuleppe, mille kohaselt Mefistofeles saab Fausti hinge siis, kui mees on leidnud Saatana abiga elu mõtte. Siingi püüab Kurat kasutada oma eesmärgi saavutamiseks inimeste nõrku külgi ja pahesid (nagu rahaahnus ja joomine), kuid Fausti puhul need lõpuks ikkagi ei mõju. Nende kahe teose Kuradid on küllaltki erinevad, kuid siiski leidub neis ka sarnaseid jooni.
Kui tegutsemisel on mingi eesmärk, mida me selle enda tõttu soovime, muu aga tuleb selle kaudu ja kui me ei eelista kõike mingi muu asja pärast siis ilmselt olekski see hüve ja ülim hüve. Kas selle mõistmisel pole siis elus suurt kaalu? Kui nii, siis tuleb üldjoonteski püüda tabada, mis see on, millise teadmise või võime juurde kuulub. Tundub, et see peaks kuuluma mõjukaimate ja kindlasti juhtivamate alade hulka, milline paistab olevat poliitika. Poliitika määrab ära, mis teadused peavad riigis olema, milliseid neist on vaja igaühel teada ja mil määral. Poliitika eesmärk peaks hõlmama ka kõigi teiste alade oma, nii et just see võikski olla inimese hüveks. Isegi kui eesmärgid langevad üksiku inimese ja riigi puhul kokku, paistab riigiga seotu olevat olulisem ja kõrgem saavutada ning alal hoida. Seega on siin uurimuse sihiks midagi, mis kuulub poliitika juurde. (Nikom.eetika, 2007:7,8)
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..............................................
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamis...
Kunstide teaduskond harudeks kolleegium õpetajatest koosneb eksamineerimiskogu usu, arsti, õigusteaduskond kantsler Pariisi ülikooli juht dekaan õpetajate eesträäkija, juht ränd- kerjus- ja töötavad üliõpilased privileegid: puudus sõjaväe kohustus, tollimaksu puudumine jne Skolastika: ülikooli teadused keskajal · ratsionaalne argumentatsioon · Toetumine autoriteetidele (1270 Aristotelese lubamine koolidesse) · Kujunes loogilise ülesehitusega teadustöö vorm summa · Intellektuaalide kujunemine Roger Bacon empiiriline teadus, mis põhines kogemustel alkeemik, keemik, füüsik Oxford (1214-1294)
Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Daamid riputasid vöö külge lõhnaõlipudeli, käsipeegli, väikese kammi ja käärid. Peamised kaubandusteed Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool
88-89); ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Ametlikuks ja lubatud stiiliks oli sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidatakse "riigi edusamme" ja kiidetakse nõukogude võimu (lk.86). Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. 10 haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (N: geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamine, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine) ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide
-) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus). * Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad: -) Joonia koolkond: ,,Mis on mingi asja põhjus?" *) Algsed filosoofid olid kaupmehed. -) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: ,,Mis on inimese elu mõte?" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud. * Filosoofia põhiküsimused, mille sõnastas Platon: -) 1. Mis on tõene? -) 2. Mis on hea? (eetika ja moraali küsimused) -) 3. Mis on ilus? (esteetika) * Immanuel Kant formuleerib küsimused: -) 1. Mida ma võin teada? -) 2. Mida ma pean tegema? -) 3. Mida ma võin loota? (religiooni küsimus) ta leidis, et peaks olema mingi järelkaja elule siin Maa peal või muidu pole vahet, mida ma hetkel teen. -) 4. Mis on inimene
ja soovitud võimalikkuse vahel ja väljendub kui küsimine soovitud võimaliku järele selleks, et inimene ja tema areng ja selleks arenguks kujunenud kasvatustegelikkus saaks paremaks. Selline küsimine võimaliku parema järele on igasuguse kasvatusteadusliku uurimuse intentsioon. Kasvatusteaduliku uurimuse oluline eripära seisneb ka selles, et ta pakub võimaliku parema saavutamiseks pedagoogilised ja andragoogilised lahendused. Seega saab kasvatusteadustes eristada ühelt poolt need teadused, mis on käsitatavad kui teadused kasvatusest ja teisalt teadused, mis on kasvatuse jaoks. Esimestes nendest, nagu (üld)kasvatusteadus (Educational Sciense, die Erziehungswissen- schaft), kasvatusfilosoofia (Educational Philosophy, die Erziehungsphilosophie), pedagoogika ja kasvatuse ajalugu ( History of Education, Geschichte der Pädagogik und Erziehung) ning võrdlev kasvatusteadus (Comparative Educational Sciense,
Inimese kogemused toetuvad mälule. Mäluta oleks võimatu korrata oma saavutusi ja vältida ebaõnnestumisi. Kui meil poleks mälu, tuleks kõike iga kord otsast alustada. (3: 95) Mälu on psüühiline nähtus tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Info talletumist organismis seletatakse närvisüsteemi füsioloogiliste ja biokeemiliste muutustega. Mälu mehhanisme uurivad mitmed teadused. Mälu tähtsamad omadused on mälu maht ja kestus. (5: 498) On erisuguseid mäluliike. Mõnel inimesel on hea liikumismälu, teisel aga nägemis- või kuulmismälu. Mälu saab harjutamisega parandada. (1: 27) 2.1 Mälu protsessid Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. (3: 95) 2.1.1 Meeldejätmine
Idamaade mõju. · Kreeklastest kõrgem EHITUSKUNST · Eeskujuks etruskid ja tase (kuppel, kaared) Kreeka templi- arhitektuur. · Tagasihoidlikumad TEOREETILISED · Ei tuntud kreeklastega saavutused. TEADUSED JA võrdset huvi. FILOSOOFIA · Kreeka filosoofiast püüti leida juhiseid igapäeva- ja riigieluks. 2. Haridus a. Laste kasvatamine perekonna ülesandeks: · Praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus. · Vaimsele haridusele suurem tähelepanu Kreeka mõjul.
Ta paneb kirja loogika reeglid, et kahes väitest on võimalik järeldada kolmas: ,,Inimene on mõistusega olevus ,, ,,Sokrates on inimene" ,,seega Sokrates on inimene ,, Ka tema ei pidanud Demokraatiat parimaks valitsemis vormiks . aga leidis et inimesel on riiki vaja. Tema arvates oleks pidanud olema valitsemine demokraatia ja aristrokraatia vahepealne. Eetikast rääkis ta kuldsest keskteest. Et inimene peab elama mõõdukat elu kõiges. Ei tohi laskuda äärmustesse. Aristotelese teadused on eriti mõjukad ka keskajal. Võrdle kolme antiik filosoofi 3. dets töö Hellenism ja A.Suur Kreeka ajaloos ajajärk. 330-30 eKr Algab Aleksander suure vallutustega. A.Suur elas 356-323 eKr. Ta on Makedoonia valitseja. Temast sai 20 aastaselt kuningas , kui isa suri. Tema kuulsaim õpetaja on filosoof Aristoteles. Oma vallutustega jõudis ta indiasse välja. Ta vallutas , pärsia , foiniikia , .... impeeriumi pealinnaks on Babylon. Pärast tema surma riik lagunes.
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast
selle põhiolemust; praktiline- on seotud inimese tegevuse ja hoiakutega; poeetiline kui ta tegeleb kas kunstiliste või tehniliste oskuste uurimise, omandamise ning õpetamisega. Teoreetiline filosoofia omakorda jagub kolmeks ainealaks füüsikaks, matemaatikaks ja metafüüsikaks või teoloogiaks. Praktilises filosoofias leiavad käsitlemist esmajoones eetika ja poliitika kui praktilise eluhoiakuga tegelevad teadused. Poeetiliste või ,, tehniliste" teaduste osas ei leidu küllaldaselt materjale, et otsustada Aristotelese seisukohtade üle: ainult oletada võib, et peale luule ja muusika siia võisid kuuluda ka retoorika ja osalt võib-olla ka poliitika kuivõrd see tegeles rahva või riigi juhtimise kunstiga. Väljaspool kõiki neid teadusi asub aga Aristotelese rajatud ning kõike teaduslikku mõtlemist ja uurimist põhistav teadus loogika, mida ta ise mitte ilma sisulise õigustuseta nimetab
Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Siimu Pesur 11. kl Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Uurimistöö Koordinaator Alla Rubtsova Kohtla-Järve 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4 1.2 Ärkamisaeg.................................................................................................................5 2. Rahvuskultuuri määratlus............................................................................................8 2.1 Rahvuskultuuri ärkamisaja järgne areng............................
loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia). 7. Milline seos on bioloogial teiste teadustega? Bioloogia kasutab oma uurimisala nähtuste ja seaduspärasuste seletamiseks ja mõistmiseks teiste teaduste, eelkõige füüsika, keemia ja matemaatika avastatud nähtusi, põhimõtteid ja seadusi. Elunähtuste olemuse mitmetahulise uurimise vajadustest on tekkinud sellised piirteadused nagu biokeemia ja biofüüsika. Need on teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse keemilisi ja füüsikalisi aluseid. Bioloogia peamisteks traditsioonilisteks rakendusvaldkondadeks on meditsiin, veterinaaria, põllumajandus ja toiduainete töötlus. Üha laienev on bioloogia avastuste kõrgtehnoloogiline kasutamine biotehnoloogias, eelkõige toiduainete tööstuses ja ravimite väljatöötamisel ning pärilikkuse muutmiseks. 8. Mis on bioonika?
Kokkuvõte 14. Kasutatud materjalid 15. Lisad 16. 17. 18. 2. Sissejuhatus Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia") ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3.
kellest on väga vähe teada peale tema poolt väärtuseks pakutud murru 3,141592920354... , mille kuus komajärgset numbritlangevad kokku tegeliku väärtusega. XV sajandi esimesel poolel arvutas matemaatik ja astronoom Al-Kashi, kes töötas Samarkandi lähistel, välja arvu 16 kümnendkohta. Ta kasutas Archimedese meetodit ja jõudis 3 × 228- nurksete hulknurkadeni. Euroopasse tõi renessansiajastu algus värskeid tuuli ning teadused hakkasid taas arenema. Esimeste saavutuste seas on ka mitmed arvu (lähis)väärtused. Üks esimesi oli John Wallise (1616 1703) avaldis arvutamiseks: = ... , mis omab siiski vaid teoreetilist tähtsust, sest praktilisteks arvutusteks ei ole see küllalt hõlpus. Enim tuntud on sellest perioodist Wilhelm Leibnizile (1646 1716) omistatav (selle avastajana nimetatakse mõnikord küll inglise-soti matemaatikut J. Gregoryt) lõpmatu rida: = 1- + - + - + ... . 1706
ajalugu"), bioloogia ja humanitaarteaduste tekkelugu. Teaduste tekkimine ja areng ei toimu mitte kumulatiivselt, st. uute teadmiste kuhjumise tõttu, vaid paljude erinevate ideede kooseksisteerimisest. Humanitaarteadused on kaasaja süsteemi "sünnitis", kuigi tema juured ulauvad tagasi klassikalisse ajastusse, kus alles hakati inimest mõistma ja tunnetama. Humanitaarteadused võrreldes teiste teadusdistsipliinidega polegi päris teadused, vaid olles välja kasvanud reaalteadustest on nad vaid teadustele klassikalises mõistes lähedased. Foucault arvates on humanitaarteaduste algusest saadik eksisteerinud selle kolm erinevat mudelit: funktsiooni ja normi põhimudel, mis on aluseks bioloogiale ja humanitaarteaduste valdkonnas psühholoogiale. konflikti ja reegli põhimudel leiab väljenduse ökonoomias ja humanitaarias sotsioloogias.
selle kiriku ehituse rahastamiseks. Veneetsia arhitekt Andrea Palladio (1508-1580) võttis kõige otsesemalt eeskuju antiikarhitektuurist. Oma hooned kaunistas ta rohkete sammastega ning püüdis nad kujundada väliselt nii harmooniliste ja sümmeetrilistena, et tõi sageli ohvriks siseruumide otstarbeka paigutuse. Palladio teostel on tohutu mõju hilisemate aegade arhitektuurile, eriti klassitsismile. Leonardo da Vinci (1452--1519) huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamist. Leonardo kuulsaimal maalil "Mona Lisa" (ehk "Gioconda") võime imetleda ühe Firenze aadliku noort naist, kelle salapärane naeratus on paelunud kunstiarmastajaid kuni meie päevini. Omapära ja võlu
15. induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest.(Hume: mingite nähtuste kordumine pole veel kinnitus, et tegemist on põhjuslikkusega, ei sobi teadusliku teadmise põhjendamiseks). Verifikatsionism- faktiteadustes sisalduv empiiriline osa võimaldab kindlamat tõesust kui metafüüsilised abstraktsioonid, kasutatakse vaatlusi, eksperimente, annab lootust kindlamaks tõesuseks. Loogilises positivismis vallandunud mõtteviis. Eitati metafüüsikat! Falsifikatsionism- teadused ei taandu meelteandmetele. Tõesuse väidetele ei saa otsida absoluutset tõesusprintsiipi, põhimõtteline ümberlükatavus. olelusvõitlus. Uurimisprogrammid- (Lakatos) teooriaid sisaldavad võrgustikud. lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Igal programmil on oma tuum, millest sõltuvalt valitakse meetodeid ja uurimisvaldkondi. Võib sisaldada ja metafääsilisi elemente. Lisaks tuumale on kaitsevöö ja heuristiline aparatuur teooria kaitsmiseks ning meetodite valimiseks.
1Tuum: 0 ·Ökoloogia 1 ·Populatsiooni bioloogia 2 ·Geneetika 3 ·Biosüstemaatika 4 ·Taksonoomia 2Tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldadega 3Ulatub väljapoole bioloogiat: ökonoomika, psühholoogia, sotsio-ökoloogia, inimgeograafia, ajalugu, semiootika jne. 1 ·sünteetiliseks teaduseks? Looduskaitsebioloogia on süntees paljudest alusteadustest, mille printsiibe ja uudsied lähenemisviise kasutatakse ressurside kaitse ja kasutamise praktikas. Praktilised teadused mõjutavad omakorda alusteadusi. 2 ·Kriisiteaduseks? looduskaitse haldamise otsuseid vaja langetada kiiresti 13sageli mitteküllaldase informatsiooni põhjal 14vastuolu teadusliku probleemikäsitluse põhimõtetega 0 ·,,Ebatäpseks" teaduseks? 15Võtmesõna tõenäosuslikkus. , .. , - 100% . 16Millised kolm filosoofilist allikat on LKBIOl? Nende esindajad? Romaantilis-maagiline (transtsendaalne) looduskaitse eetika- ,,Loodus on Jumala tempel" (Ralf Waldo
füüsilise-psüühilise seisundi tasakaal. Oluline uni paremal küljel hea. Kirjeldas tervise ja haiguse erinevaid etappe. Seisundi 5 faasi: täielik tervis, tervise vähenemine, osaline tervis, eeldused haiguseks, haigus. Renessanss Helge, värviline, usk inimesse. Taassünd Antiik Kreeka tõekspidamised. Inimene looduse kroon. Tekkis humanism. 15.saj maadeavastused, tehnika areng. Moes eksperimentaal teadused. Huvi teaduse vastu. Euroopasse uued ravimtaimed kakao, punapipar. Suured püüdlused meditsiini arengus, viidi sisse praktiline külg. Põhja-Itaalias Paadovas, Hollandis head koolid. Keskpunktis inimene. Hakati uuesti uurima kehaehitust. Leonardo da Vinci lahingutel, joonistas lihaseid tegevuses. Joonistas inimese ja looma anatoomiat. Võrdles neid. Detailne. Võrdleva anatoomia alusepanija. Uuris loodet ja joonistas seda. Embrüoloogia esmauurija.
1 BIOTEHNOLOOGIA PAIKNEMINE TEADUSMAASTIKUL Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Oma teoreetiliste avastuste rakendusvõimaluste on bioloogia alusteaduseks meditsiinile, veterinaariale ja põllumajandusele, kuid olulisel määral kasutavad bioloogilisi printsiipe ja tehnoloogiaid ka toiduainete- ja farmaatsiatööstus ning isegi tehnilis-matemaatilised teadused - bioonika ja küberneetika. Paljud bioloogilised rakendused on vanemad kui teaduslik bioloogia ja seega ka rakendusbioloogia tänapäevases tähenduses. Need tekkisid ja arenesid alates iidsest maaviljelusest ja loomakasvatusest ning vanaaja meditsiinipraktikast. Neis ilmnendu nähtuste ja probleemide seletusvajadusest tekkiski bioloogia, mis kujunes iseseisvaks teaduseks ajavahemikul 18. sajandi keskpaigast 19. sajandi alguseni.
tunnetada selle põhiolemust; praktiline - kui ta uurib inimese tegevust ning hoiakuid; poeetiline - kui ta tegeleb kunstiliste või tehniliste oskuste uurimise, omandamise ning õpetamisega. Teoreetiline filosoofia omakorda jaguneb kolmeks ainealaks - füüsikaks, matemaatikaks, metafüüsikaks või teoloogiaks. Praktilises filosoofias leiavad esmajoones käsitlemist esmajoones eetika ja poliitika kui praktilise eluhoiakuga tegelevad teadused. Poeetiliste või "tehniliste" teaduste osas ei leidu küllaldaselt materjale, et otsustada Aristotelese seisukohtade üle. Väljaspool kõiki neid teadusi asub Aristotelese rajatud ning kõike teaduslikku mõtlemist ja uurimist põhistav teadus - loogika, mida ta ise nimetab "analüütikaks". Inimliku mõtlemise seaduspärasused, millede uurimise ning kindlaksmääramisega Aristoteles selles teadusharus tegeleb, moodustavad ühtlasi õige teadusliku
.................................11 6.3 Ülesehitatud lähenemine grammatikale...................................................................................12 Kriitika................................................................................................................................................13 Kokkuvõte .........................................................................................................................................14 Sissejuhatus Kognitiivsed teadused said J. Burneri järgi alguse kognitiivsest revolutsioonist. Selle pöörde käivitajate peaeesmärk tuua tähendus tagasi inimesega tegelevatesse teadusharudesse. Revolutsioon algas psühholoogias, kui 1950. aastate lõpus kujunes välja teadlaste rühmituse, kelle eesnärgiks oli tuua psüholoogiasse tagasi mind (ingl meel). Sellele mõistele on raske eesti keelset vastet leida, kuid see on midagi, mis haarab inimese mõtlemist ja arutlusvõimet. (Jerome Bruner 1990; viidatud
sest on vajadusi, mida üksikinimene ei saa ise rahuldada. 4) Ontoloogiline küsimuseasetus Aristotelesel (loeng; Saarinen, 46-62) "On olemas teadus, mis vaatleb olevat olevana ja sellele iseenesest omaseid määratlusi. See teadus ei kattu ühegi teise teadusega, sest mitte ükski teine teadus ei käsitle üldiselt olevat kui niisugust. Pigem lõikavad nad endale olevast ühe osa välja ja uurivad määratlusi, mis sellele osale osaks langeb, nagu näiteks teevad matemaatilised teadused." Aristotelese järgi on kogu tegelikkusel kaks momenti: 1. aktuaalne-olemine / aktuaalsus / teostus / teoses-olu (kr. enérgeia) see on, mille alusel tegelik(kus) on see, mis ta parasjagu on 2. võimalik-olemine (kr. dynamis) see on, mille alusel on tegelikkusel võimalus saada millekski muuks kui see, mis ta parasjagu on. Seda nimetatakse potents'iks (lad. potentia võime, võimalikkus, suutlikkus) Liikumine - üleminek potentsist aktuaalsuseks
· töökoha (tööruumi) kujundamine, mille juures mängivad rolli: liikumisvabadus (sobiv keha asend ja selle muutmise võimalikkus), valgustus, õhu temperatuur ja niiskus, puhtus, müra, vibratsioon jms, kujundus -- värvid, mööbel, masinad jms ning töövahendite otstarbekas paigutus. · mikrokliima kujundamine, milles on määravaimad alluvussuhted TÖÖ TASUSTAMINE on mitmekülgne probleem - sellega tegelevad rahva- ja ettevõttemajandusõpetus, (töö)õigus, ka sotsiaal- jm teadused. Töötasu on kõik töötulemuste alusel makstavad tasud: aja- ja tükipalgad, lisa- ja ületunnitasud, jm. See on ka kulu tootmistegurile, mis mõjutab kasumit (eriti töömahukate tootmisprotsesside puhul), kuid ei ole alati otseselt seostatav tootmismahu (sissetulekuga). Järjelikult on töötasu (suures osas) püsikulu. Eristada tuleb töötaja töö tulemusega otseselt mitteseotud tasusid -- nt kasumi suurusest sõltuv kasumiosa, staazi- jm taolised tasud.
kujul. Inimene usub, et ta saab läbi iseenda seletada kõiki ilminguid maailmas. 2) Metafüüsiline abstraktne: inimene üleloomulike jõudude asemel, keskendub abstraktsetele jõududele, mõistetele, asjade olemusele. 3) Positiivne teaduslik: inimene saab aru, et kõik senised otsingud on viljatud. Loobub põhjuse ja eesmärgi otsimisest, inimene tegeleb ainult olemasolevate tõsiasjade uurimise ja võrdlemisega. Iga inimene läbib need kolm staadiumit. Ka teadused on teatud hierarhias. Mida lihtsam on teaduse uurimisobjekt, seda kiirem on selle teaduse areng. Nimetab 6 positiivset teadust, mis tegelevad tõsiasjadega. Iga järgnev tugineb eelmistele. Matemaatika Astronoomia Füüsika Keemia Bioloogia Sotsioloogia On ka palju neid teadusi, mis pole jõudnud positiivsele astmele. Ka ühiskond on läbi teinud 3astmelise arengu. Igale mõtlemise astmele vastab kindel ühiskonnakorraldus. Teoloogiline: feodaalne
(samas laialt kasutuses) • Uurimisväide ei ole tulenev algandmetest • Sea ja käo ühte patta panemine (võrreldamatute võrdlemine) 1-2 UURIMISKÜSIMUST Uurimistasand: • Isik • Tiim • Projekt • Üksus/osakond • Ettevõte • Tööstusharu • Riik • Maailmajagu Metoodika: ratsionaalsusnõuded: „kontrollitavus, korratavus, mõisteline selgus ja vastuolude puudumine“ „Kõik teadused, eriti ühiskonnateadused, peaksid hoidma andmast praktilisi hinnanguid, see tähendab, esitamast hinnangulisi väiteid oma ainese kohta“ Induktsioon - empiirilistest tõenditest seaduspärasuste tuletamine. Esimene luik on valge Teine luik on valge … Tuhandendas luik on valge Järeldus: Kõik luiged on valged Induktsiooni piirangud – oht jõuda valede järeldusteni ja teatavate leidude kättesaamatus. Deduktsioon – eeldustest loogilise järelduse tuletamine.
Seejuures on iseloomulik, et inimese tegevuse tulemusel realiseerub ainult üks vorm paljudest võimalikest. Näiteks puitmaterjalis on võimalikkusena olemas nii laua, tooli jne. vormid, kuid inimese tegevuse tulemusel realiseerub üks neist. Iseeneslikult aga toolid, lauad jne ei teki. 11 Aristotelese teaduste (teadmiste) klassifikatsioon: 1) teoreetilised teadused (teadmised) [filosoofia, matemaatika, füüsika] 2) praktilised teadused(teadmised) [eetika, poliitika] ja 3) loomingulised teadused (teadmised) [kunstid, käsitöö harud] Rääkides õnnest ja vooruslikust elust, eristas Aristoteles dianoeetilisi ja eetilisi voorusi või loomutäiusi. Mõlemad peab inimene endas ise välja arendama sündides on meil need voorused vaid võimalikkusena olemas. Dianoeetilised voorused on seotud mõtlemistegevusega need on intellektuaalsed voorused
· ,,Ta liigub siiski" · Suruti koduaresti, kuid jätkas uurimustööd · Rõhutas meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust Uus filosoofia ja mõtteviis: Rene Descartes · Rõhutas inimmõistuse suurt rolli · Arvas et inimhingel on kaks omadust: o Mõistus, mis võimaldab teadmisi saada o Tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada ja annab võimaluse eksida · Oli veendunud Jumala olemasolus · Lahutas teadused kahte ossa o Mateeriat uurivad o Hingeasjadega tegelevad · Alistas orgaanilise elu mehhaanilisele käsitlusele Füüsika: Isaac Newton · Leiutas peegelteleskoobi suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust · Avastas, et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest spekter · Jõudis järeldusele, et planeedid liiguvad mööda elliptilisi trajektoore · ,,Loodusteaduse matemaatilised printsiibid"
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
Teaduse arengu uued suunad S?jaj?rgsetel aastatel tegid just demokraatliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.Eestvedajaks oli f??sika ja eriti j? udsalt arenes tuumaf??sika. Uus-Meremaal s?ndinud Briti teadlane Ernest Rutherford tegi silmapaistvaid avastusi tuumaf??sika alal.1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l? hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja m...
Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteise...
3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadused (tsütoloogia, histoloogia, mükoloogia, evolutsiooniõpetus, geneetika, ornitoloogia, botaanika, ihtüoloogia) o Entomoloogia- putukad o Histoloogia- koed o Mükoloogia- seened o Evolutsiooniõpetus- elu arend o Geneetika- pärilikkus ja geenid o Ornitoloogia- linnud o Botaanika- taimed o Ihtüoloogia- kalad 4.Rakuteooria, selle teesid, rakendamine(raku ehitus ja ülesanded), teadlased ja nende avastused. RAKUTEOORIA: o Kõik organismid koosnevad rakkudest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
