kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Asulakohtade üleskaevamisel on leidtud tuleasemeid, kuid selgemaid elamute jäänuseid pole leitud. Elati tõenäoliselt 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukonnal võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist. Seejuures elati ja liiguti ikkagi teatud kinda suurusega püügipiirkonnas, mis tagas elatise. Töö- ja tarbeesemed: olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõiketöödeks hästi teravaid servi. Kuna tulekivi ei leidunud Eestis igal pool, kasutati selle kõrval ka kvartsi. Tulekivist ja kvartsist valmistati suhteliselt väikeseid tööriistu. Vastavalt kujule tarvitati neid kas lõikumiseks, kraapimiseks või puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda
ala eöanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, mõningate arvates ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. See oli levinud kõikides Läänemere idaranniku maades. 4. Kammkeraamika kultuur: 4. aastatuhat e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Anumaid kaunistati kammilaadse tööriistaga. Sellest ka nimi. Seda seostatakse uute hõimude sisserändamisega Eestisse. Uutel elanikel olid tööriistad ja tarbeesemed rohkem arenenud. Need olid töödeldud üle terve pinna (ennem servadest). Nende surnud sängitati asula territooriumile, vahel otse elamu alla. Surnutele pandi kaas esemeid. Leiud viitavad ka kõrgele kunstitasemele. (kujukesed) Levik, päritolu: Kõigis Läänemere idaranniku maades, osaliselt ka idapool. Eripiirkondade vahel olid tihedad sidemed. Venekirveste kultuur: 3. aastatuhande algus e.Kr. Eestisse jõudsid lõuna poolt uued hõimud
Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 23.Abikaasade ühis- ja lahusvara, selle kasutamine ja jagamine. Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed. Ühisvara kasutamine – seda kasutatakse ja käsutatakse koos teineteise teadmisel kokkuleppeliselt. Vallasasjad, mis on kuskil registrites, ei tohi midagi teha ilma abikaasaga kooskõlastamata. Ühisvara jagamine. Jagatakse kokkuleppel, vb jagada abielu ajal või pärast lahutust või kunagi hiljem. Ühisvara jagatakse võrdselt pooleks. Mõningatel juhtudel vb kõrvale kalduda ühisvara jagamise võrdsuse printsiibil: 1) kui
Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandjale....
Kreeka Vanim Periood Referaat Tallinn 2007 Sisukord Eessõna.......................................................................................................................................3 Article I. Maa ja selle rahvastik..................................................................................................4 Section I.1 Kreeka loodus.....................................................................................................4 Section I.2 Rahvastik............................................................................................................5 Article II. Kreeta-mükeene kultuur.............................................................................................5 Section II.1 Väljakaevamised. Schliemann...........................................................................5 Section II.2 Evans. Knos...
Eesti traditsiooniline rahvakultuur Kontrolltöö nr.1 ARGIMILJÖÖ 2.EHITISED JA TALUÕUED 2.2.Taluelamud 18.-19.sajand oli rehielamu talurahva hulgas üldvalisev. Koosnes kolmest osast: hoome keskel paiknes peamine eluruum rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare), ühes otsas oli avar majandusruum rehealune, teises otsas kamber (või kambrid). See hoome kandis endas palju erinevaid funktsioone: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht. Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks. Inimese pea kohal olid talad, millel lahtiselt liikuvad parred, millele kuivatamiseks aheti laugude (3-4 parre) kaupa viljavihud. Muul ajal neil magati ja hoiti küttepuid. Rehetoal oli harilikult kolm ust, üks viis rehealusesse, tein...
Lk.: 39 Jooniseid: 6 Tabeleid: 4 Lisasid: 0 Osakond: Metsakasvatuse osakond Uurimisvaldkond: jahindus Juhendaja(d): dots. Tiit Randveer Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2009 Jahindusel on pikk ajalugu ja omad traditsioonid. Ürgajal saadi küttimisest enamus eluspüsimiseks vajalik toit, riided ja tarbeesemed. Jaht õpetas koostegutsemist ning arendas füüsilisi võimeid. Sajandeid kuulus jahipidamise õigus meil aadlikele. Tänapäeval ei ole jahindus enam mõne ühiskonnaklassi privileeg, vaid jahimeheks võib saada igaüks, kes seda soovib. Jahimehi on igal pool üle maailma. Bakalaureusetöös vaadeldakse erinevate riikide jahimeeste staatust, ühiskonna suhtumist jahimeestesse ning mõjutavaid tegureid. Antakse ülevaade jahimeeste osakaalust ning
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
Kujud tehtud u 32 000 20 000 aastat tagasi. Järgmine kunstilaine Magdaleni ajajärgul koopamaalidena. Altamira avastati 1868 Hispaanias, algul leiti, et Altamira joonised on liiga täiuslikud st. ei saa eriti vanad olla. Tegelikult olid 12 000 aasta vanused. 1994 leiti Prantsusmaal koobas, kus oli üle 300 looma joonise. Värvideks punane, must (süsi, tahm) ja kollane. Loomade seas kõige rohkem ürgveiseid samas ka mammutied, põhjapõtru ja vahel hobuseid. Koopamaalid pole kaunistatud tarbeesemed, vaid kunst omaette. Kõik seni avastatud koopad on suhtelised varjatud kohas (väike käik, tee tõeliselt raskendatud nt ojja tuleb sukelduda ja läbi kaljulõhe ujuma koopasse või koopaava nii pisike, et sinna peab roomama jne). Koopad on rahvapärimustes suhteliselt halvaendelised kohad. Koopamaalid paiknevad kaugemates soppides, kuhu päikesevalgus ei ulatu. Maalides, vaadates tuli kasutada valgusallikat, nt tõrvikut. Tulevõbelus annab joonistele elusama efekti
,,Tänapäeva tarbimine...definerib hetke, mil tarbeese toodetaksegi nagu märk, märgilise väärtusega, ja kus märke (ehk kultuuri) todetakse kui tarbekaupu. Mitte miskit, mida tänapäeval toodetakse (objekte, teenuseid, kehasid, seksi, kultuuri, teadmisi) ei saa võtta pelgalt kui märke, samal ajal kui neid ei saa võtta pelgalt kui tarbeesemeid. Kõik ilmneb üldise poliitökonomomia kontekstis. Poliitökonoomia objektid ei ole täna enam korralikult ei märgid ega tarbeesemed, nad on teineteises lahustunud" Estetiseerumine tähendab seega ühiskonna täitumist märkidega, piltidega, mis käituvad nagu märgid. Esmaseks on muidugi tarbeeseme kui sotsiaalse staatuse näitaja funktsioon. Kuid enamgi veel väidab ta, et enamus märke on tühjad. Nad ei tähenda mitte midagi muud kui ainult ,,spektaaklit". Nad ei viita enam millelegi muule kui ainult iseendale. Selles peegeldub Frankfurti koolkonna nägemus domineerimisest - märkide domineerimisest.
asi jäetakse abikaasade kaasomandisse. Abikaasal on õigus esitada varaühisuse lõpetamise hagi, kui teine abikaasa on korduvalt kuritarvitanud oma õigust ühisvara valitseda või kui teine abikaasa ei osale põhjuseta ühisvara korrapärases majandamises või kui teine abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust. Varaühisuse lõpetamisel tekib abikaasade vahel varalahusus. Lahusvara- enne abiellumist abikaasa omandis olnud esemed, abikaasa isiklikud tarbeesemed, abielu kestel tasuta käsutuse, sh. kinke alusel või pärimise teel omandatud esemed, esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Lahusvara valitsemine: abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks/ lahusvaraks üksikuid
võrdlev tabel, ee/taimed jugapuust valmistatud Eestis looduslikult (töölehed okaspuudest) tarbeesemed kasvavad Ajalugu: pedajast okaspuud (kuusk, valmistatud adrad, mänd, kadakas, jugapuu). põllumajanduse areng 4
I.1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on ...
Samuti ühte perre lapsendatud isikud omavahel ei saa abielluda) 2) need isikud, kes juba on abielus Varalised õigused ja kohustused 1) ühisvara abielu kestel omandatud vara 2) lahusvara enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist saadud vara; abielu ajal kinke teel või pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed. Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Ühisvara võidakse jagada abielu ajal või pärast lahutust. Jagatakse võrdselt pooleks. On ka tingimused (väikeste lastega kodus olev naine jne). Laste huvidest lähtuda. Samuti mille arvelt ühisvara on tekkinud. Võib eelnevalt sõlmida abielu varaleping. Sõlmida tuleb notariaalselt. Peab olema tegemist seadusliku abieluga. Lepingu võib sõlmida ka enne abielu, kuid kehtima hakkab alles abielu jõustumisest.
- oma perekonnanime kandmine - kannavad ühist perekonnanime - enda nimi lisatakse abikaasa perekonnanimele. Varalised õigused ja kohustused 1) ühisvara abielu kestel omandatud vara 2) lahusvara enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist saadud vara; abielu ajal kinke teel või pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed. 8 Lahusvara kasutab igaüks oma äranägemise järgi. Ühisvara kasutatakse teineteise kokkuleppel (käsutamine- müük- kokkulepped). Ühisvara jagamine toimub kokkuleppel, kui lepet ei saavutata siis tuleb pöörduda kohtusse. Kohtus jagatakse võrdselt. Kohus võib 50:50 jagamisest kõrvale hoiduda: *kui tuleb arvestada lapse või abikaasa huve.
Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et leida süüa kergemini ja rännata. Tööriistad ja tarbeesemed olid valmistatud kivist, luust ja sarvest. Tähtis tööriist on kõõvits, millega töödeldi loomanahku. Teine on uurits, millega töödeldi luid. Kirved ja väiksed kirve ehk talbad olid samuti tähtsad riistad. Asukad arvatakse, et tulevad lõunapoolt, sest Pulli asulast leiti kivimit, mida Eestis ei leidu looduslikult. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas keraamika kasutusele võtuga. Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse IV aastatuhande algul eKr
enne sõjaretkele minekut, olid need väga suurejoonelised ja pidulikud. Ühise ohverdamisega kaasnes ka ohvripidu. Pühapaikades otsiti karja -ja viljasaagiõnne ning loodeti abi haiguste vastu. Ainult ravieesmärgil võis murda hiiepuude oksi, lehti ning võtta mulda nende alt. Hiieallika vett tarvitati silma- ja nahahaiguste raviks. Vilja- ja karjakasvatuse muutumisega põhilisteks elatusharudeks hakkasid looma-, linnu- ja kalakujutisi asendama geomeetrilised kujundid. Ehted ja tarbeesemed ilustati ringikeste, ristide ja kolmnurkadega, mis pidid kujutama päikest, kuud ja teisi loodusjõude. Nendest olenes viljasaak. Hakkas kujunema vilja- ja karjakasvatuse õnnestumist ja kaitset taotlev kombestik. Uusi kombeid võeti üle ka naaberahvastelt ning sõjavangidelt: näiteks nimetus jõulud võeti üle Skandinaaviast, Põhja- Eestis, eriti Virumaal ja Saaremaal, austati germaani algupäraga (nimetus) haldjaid (metsa-, maa-, vee- ja kodu-)
sidemed. Eestis leidis kõlapinda 1960. aastate noorsooliikumine, rockmuusika (ansambel The Beatles), hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome. Põhja-Eestis oli võimalik vaadata Soome televisiooni saateid. 1965. aastal avati Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Eelkõige turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Tollane Eesti NSV muutus enamiku Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi läänestunud piirkonnaks. Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse sunniviisiline eelisarendamine (industraliseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
sidemed. Eestis leidis kõlapinda 1960. aastate noorsooliikumine, rockmuusika (ansambel The Beatles), hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome. Põhja-Eestis oli võimalik vaadata Soome televisiooni saateid. 1965. aastal avati Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Eelkõige turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Tollane Eesti NSV muutus enamiku Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi läänestunud piirkonnaks. Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse sunniviisiline eelisarendamine (industraliseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses
sidemed. Eestis leidis kõlapinda 1960. aastate noorsooliikumine, rockmuusika (ansambel The Beatles), hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome. Põhja-Eestis oli võimalik vaadata Soome televisiooni saateid. 1965. aastal avati Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Eelkõige turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Tollane Eesti NSV muutus enamiku Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi läänestunud piirkonnaks. Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse sunniviisiline eelisarendamine (industraliseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses
RUKKILILLI, TEE NENDEST PÄRG VÕI VANIK. · MILLINE LAUSE ON SIIN PEIDUS? RUKKILILLON PÄRJA-JAVANIKULILL,MISSÜMBOLISEERIBTRUUDUST. ................................................................................................................................... 41 ÕLGEDEST MEISTERDAMINE Õlgedest tehtud tarbeesemed ja kaunistused on olnud kasutusel väga pikka aega. Õlgehistööd on hinnatud nii mõisates kui talurahva seas. Paljude ilusate esemete valmistamine on ära unustatud. Vähe kohtame Eestis valmistatud kübaraid, korve, aluseid, ehteid ja igapäevaseid tarbeesemeid. Viimastel aastatel on hakatud õlgehiskäsitöö vastu üha enam huvi tundma, eelkõige inimsõbraliku ja ilusa materjali tõttu. ÕLEKORJAMISE MEELESPEA · KORJA ÕLED ENNE VIHMAPERIOODI, kolm päeva vihma saanud
sidemed. Eestis leidis kõlapinda 1960. aastate noorsooliikumine, rockmuusika (ansambel The Beatles), hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome. Põhja-Eestis oli võimalik vaadata Soome televisiooni saateid. 1965. aastal avati Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Eelkõige turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Tollane Eesti NSV muutus enamiku Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi läänestunud piirkonnaks. Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse sunniviisiline eelisarendamine (industraliseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses
8. Vabatahtlik ülesanne: Kas ja miks? Kas tulirelv on abikaasa isiklik tarbeese PKS § 27 lg 2 p 1 tähenduses? Põhjenda. Nimeta veel vähemalt kolm eset, mis võiksid mahtuda PKS § 27 lg 2 p 1 rakendusalasse? Järgnevalt analüüsime, kas tulirelv on abikaasa isiklik tarbeese PKS § 27 lg 2 p 1 tähenduses. Perekonnaseadus sätestab, et lahusvaraks on abikaasa isiklikud tarbeesemed. Eesti kohtupraktikas lähtutakse seisukohast, et isiklike tarbeesemete liigitamisel tuleb arvestada asja väärtust, sh millise vara arvelt on see soetatud, ning isiklikku seotust5. Seega võib mõni asi kuuluda teatud juhul ühisvara, aga teisel lahusvara hulka. Näiteks, pole välistatud, et tulirelv on soetatud ühisvara arvelt ja ühtlasi mõeldud abikaasaga koos kasutamiseks. 6 Samamoodi võib ühisvarasse kuulumine olla õigustatud, kui üks abikaasadest kasutab tulirelva jahtimisel
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võ...
Et antud perioodi saab tänu üksikutele kirjalikele allikatele uurida ka arheoloogiaväliste meetoditega ja ka arheoloogilise leiumaterjali aines on rikkalikum, samuti periood küllaltki pikk, jagatakse Eesti rauaaeg tavaliselt kolmeks suuremaks perioodiks ja need omakorda veel alaperioodideks. Vanemal eesti rauaajal (kuni umbes 450 pKr) oli raua levik veel küllaltki vähene, mitmed tööriistad ja muud tarbeesemed valmistati endiselt sageli kivist. Perioodi teisel poolel, Rooma rauaajal, elavnesid tunduvalt Eesti ala kaubandussidemed läänepoolsete alade, sealhulgas Rooma impeeriumiga. Sel ajal hakati inimesi matma tarandkalmetesse, Ida-Eestis ka kääbastesse. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste esmamaining, nimelt on Rooma ajaloolane Tacitus 1. sajandi lõpul maininud teiste põhjapoolsete rahvaste seas ka aeste ja finne, kellest esimesi seostatakse tavaliselt
aasta tagusesse perioodi, on vanem kui meie ajaarvamine. Joogi algkodu jääb oletatavasti Kesk-Aasiasse, tänapäevase Iraagi maile, mida läbis iidne Vahemere äärest Hiinasse kulgev Siiditee. Seda, et veini oskasid vääriliselt hinnata araablased, egiptlased, kreeklased ja roomlased, tõendavad mitmelt poolt Mesopotaamiast Babülooniast ja Assüüriast, Vahemere rannikult ning Niiluse delta asualadelt ja matmispaikadest leitud tarbeesemed. Näiteks Egiptuse surematutele vaaraodele pandi igaviku rännuteedele kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum'i, kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi
Eluruumide laienemisega kambritesse tekib uus motivatsioon loometööks kodukaunistamine. Nii hakatakse valmistama rohkesti täiesti uue otstarbe ja väljanägemisega käsitöötekstiile. Puutööd Feodalismiaegse Eesti maakäsitöö on olnud väga mitmekihiline. Esmalt tuleb nimetada ka kahte täiesti eripalgelist tarbijat: mõisa- ja talumajapidamist. Talumajapidamises kui väikemajandis püüti teha kõik vajalikud tööriistad, tarbeesemed, lihtsam mööbel, liiklusvahendid ja ehitised oma jõududega. Meie talupojakultuuri võib nimetada ka puukultuuriks. Puutöödes on säilinud väga vanu töövõtteid, nagu puu looduslike vormide igakülgne ärakasutamine, ummik- ja painutatud keredega nõude valmistamine. Mõis seevastu oli peamiselt tarbija, vajaminevad tarbeesemed valmistati tsunftimeistrite või ka vabade maakäsitööliste poolt. 18. sajandil seoses mõisate
Seni ei tohtinud muuta midagi, kui see kujutas tulusat müügiartiklit. Selle tõttu oli ametivõimude esimene reaktsioon ka biitlite suhtes eitav. Armastus tuli alles hiljem, suurte rahadega. Selleks ajaks oli juba selgesti märgata , et popmuusika polnud üksnes meelelahutustööstuse osa, vaid ka nn. arvamustööstuse tähtis tööriist. Raadio, televisioon, filmid, heliplaadid, ajakirjandus, mitmesugused lõbustusasutused, isegi mõned tarbeesemed ja rõivastus kandis popmuusika märki. 60 aastate pinnas (Vietnamis peetav mõttetu sõda, hariduse ja sellele vastava töö leidmine, vägivald, seaduseväänamine, vale ja võltsmoraal, protest valitseva korra vastu – need noorte probleemid), millest võrsusid kuuekümnendate aastate teisel poolel noorsooliikumised oma naiivsete ideaalide ja ohtlike pahedega. Nende ideoloogia väljendajaks sai rockmuusika. Protest sellise elukorralduse vastu sai kaks vormi: passiivne ja aktiivne
Sulamitel, milles räni (10…13%) ja vaske 0,8% või räni (8…10%) magneesiumi 0,3% ja mangaani 0,5%, on head valuomadused, need sulamid on ka sitked ja korrosioonikindlad. Kasutusalad Pakendid (taara, foolium, purgid jne) Ehitus (aknad, uksed, kergkonstruktsioonid) Tarbeesemed (köögitarvetest spordivahenditeni) Tänavavalgustid, laevamastid Koduelektroonika korpused Elektrijuhtmed Ülipuhast alumiiniumi (99,980% – 99,999%) kasutatakse elektroonikas Alumiiniumipuru kasutatakse värvides metalliläike saavutamiseks ning pürotehnikas
esemete valmistamisel. PUUDE KOOR JA NOORED KASVUD Ülevaade traditsionaalsest kasutusest Puude koorte seas oli pärimuskultuuris väga tähtsal kohal olnud kase koor ehk toht. Arheoloogid kinnitavad, et kasetoht oli siinsete inimest ainelises kultuuris olulisel kohal juba tuhandeid aastaid tagasi. Väljakaevamistel esile tulnud leidude põhjal oli toht soositud ehitusmaterjal. Sageli tarvitati seda niiskuse tõkestamiseks algeliste elamute katustel ja põrandal. Ka kasetohust tarbeesemed olid juba sel ajal üldlevinud. Veel 19. sajandil oli kasetohu laialdase kasutamise traditsioon Eestis säilinud enamvähem samasugusena kui varasematel aegadel. Tohust oli märss, mida kanti seljas ja viisud, mida kanti jalas. Tohust tehti ka noatuppesid, võitoose, soolavakku ja marjakorve. Tohtu kulus nii suurel määral, et seda käidi kevadeti metsas varumas. Siis oli puudel mähaaeg ja koor tuli hõlpsasti puu küljest lahti. Eriti ulatuslikult varuti kasetohtu meie
Uurija manipuleerib sõltumatut muutujat, et näha kuidas see manipuleerimine mõjutab sõltuvat muutujat (ühegi teise meetodi puhul ei manipuleeri uurija ise muutujaid). Sotsioloogias seda meetodit eriti palju ei kasutata. 4) Dokumentide analüüs – inimtegevuse produktide uurimine. Produktid võivad olla: - kirjalikud (ajaleheartiklid, ajaloo-kroonikad, ilukirjandusteosed, isiklikud kirjad); - pildilised (maalid, fotod) - materiaalsed (tööriistad, tarbeesemed, prügi). Andmete tüübid Sotsioloogia jaoks on oluline eristada kahte tüüpi andmeid (see eristus kehtib eelkõige küsitluse andmete kohta): 1. Läbilõikelised (cross-sectional) andmed – iga uuritava inimese kohta kogutakse andmeid vaid korra; fikseeritakse milline on inimene ühel ajahetkel. 2. Longitudinaalsed (longitudinal) e. pikilõikelised andmed – iga inimese kohta kogutakse andmeid erinevatel ajahetkedel, st. iga inimest uuritakse korduvalt.
leide, aga need on leitud peamiselt kalmetest. Nende rajajad olid muistsed goodid? Germaani rahvad ei tulnud siia mitte 13. saj mõõga ja tulega, vaid elutsesid siin rahulikult juba varem ja seega on neil õigus sellele alale. Et need uhked kalmed said kuuluda gootidel, sest eurooplaste esivanemaid ei olnud sel ajal üldsegi siin enam ja kui tulid, siis kasutasid luust tööriistu. Surnu on maetud igasse tarandisse sisse, põletatud, seest kaetud väikesemate kividega. Mõned tarbeesemed kaasa. Miks põletati? Et saaks teise maailma jõudes kohe laua taha istuda, süüa ja juua. Pole vaja tööd teha ja võidelda. Umbes 50 emailehet. Oskus läks kaduma. Kaelavõrud, peamiselt Ida-Virumaalt Liimalalt. Miks neid on peidetud? Ja kuidas neid kaela saab panna? Äkki olid ainult rituaalesemed või pandi ainult pähe. 29 13. LOENG Keskmine rauaaeg (keskaeg, rahvasterännuaeg)
samuti Kreeka religiooni mõjutanud Religioon praeguseks hääbunud. Sissejuhatus antiikreligiooni Kronoloogia Egeuse kultuur kõige vanem kõrgkultuur, tekkinud 3. aastatuhande lõpus eKr. Keskuseks Kreeta, esimene tsivilisatsioon Euroopa alal. Kreeta kiri (lineaarkiri A) on desifreerimata, muistsete asukate tekste me ei oska lugeda, on üritatud desifreerida, aga edutult. Allikad tsivilisatsiooni kohta on ehitised, maalingud, skulptuurid ja tarbeesemed Kreeta tsivilisatsiooni iseloomustavad paleed ja nende ümber asuvad... 15. saj eKr toimusid Kreetal suured purustused, samal ajal asendus lineaarkiri A lineaarkiri B-ga, mis on desifreeritud ja kreeka keeles. See viitab uute hõimude sissetungile. Lineaarkiri B tõestab kreeklaste olemasolu Kreetal 15. sajandil. Kuigi Kreeta jäi asustatuks, ei ole saar enam oluline keskus, mandrile tekkisid uued keskused, tähtsaim oli Mükeene
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
Siis kui mees ja naine on vähemalt 18 aastased. Erandjuhul võivad abielluda ka 15 aastane isik, siis on vajalik eestkostja või vanemate nõusolek.. Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. (2) Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või
· Vaginism (tupelihaste spasmid) günekoloogilisel läbivaatusel. · Väljakutsuvalt seksuaalne käitumine/sõnakasutus (seksuaalne ,,väljaelamine"). · Imemisjäljed ehk ,,maasikad". · Soovimatu rasedus/abort. Märgid, mis viitavad majanduslikule vägivallale: Majanduslik vägivald tabab sageli vanemaid naisi, kuid selle ohvriks võivad langeda ka noored (nooremad) naised. · Vaesus. · Kodutus. · Võlad. · Puudub toit ja hädavajalikud tarbeesemed perekonna jaoks. · Maksmata arved/ suutamatus arveid tasuda. · Ebasobiv toit/riietus. · Seletamatu lahknevus sissetulekute ja elamistingimuste vahel. · Seletamatud või ootamatud sularaha väljavõtmised pangakontolt. Kõige selle juures on oluline meeles pidada, et ükski üksikfaktor ei anna selget pilti sellest, kas naine tõesti on vägivallaohver. Mõnel naisel esineb terve rida nimetatud sümptomeid, mõnel aga mitte ühtegi neist.
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi võ...
Kõrgem klass on aastasadu tahtnud erineda teistest ja selleks kas riietunud paremini või kehvemini. Tuletage meelde, mida oli Tallinna linna rae otsuse kohaselt lubatud kanda kaupmeheproual, mida linnapea omal jne. Riietuse olulisus väheneb, kui inimese nägu saab väga tuttavaks kas tänu ajakirjandusele, televisioonile, filmile vms. Peale riietuse kannavad samu funktsioone ka ehted, makeup, parfüüm, nipsasjad ja tarbeesemed. Reeglid, mis kehtisid 2050 aastat tagasi, ei kehti praegu, nii nagu nüüdne reeglistik tundub olevat tobe 5 10 aasta pärast. Seega, ettevaatust ja kriitilist meelt vanade etiketiõpikute lugemisel. Ühes heas firmas tasub tähelepanu pöörata sellistele pisiasjadele kui riietus, soeng, makeup, lõhnad jne., sest nad annavad tahtmatult infot firma kohta. Kliendi vajaduste välja selgitamine Teenindussuhtlemisel kasutatakse nn müügimudelit
· Maalikunst unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk. · Tarbekunst tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis
Nappuse probleem viib efektiivsuse probleemini, millest omakorda tekib uus probleem optimaalsus. Optimaalsuse all mõeldakse enamasti seda, et tuleb otsustada, kelle vajadused rahuldatakse esmajärjekorras. Majanduses on üldised õigluse käsitlused küll olemas, kui lõpuks otsustavad poliitikud selle, kuidas õiglust jagatakse. turumajanduse loogika Tarbeesemete turg tarbeesemed Majapidamine Ettevõtte Tarbimine maksud Tootmine sissetulekud Omanikud Tööjõuturg Investeeringud Töövõtjad, tööandjad 30 Turumajanduse mudelis on keskne idee selles, et majapidamises on võimalik kulutada
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Lähtudes ettevõtete tegevuse eesmärkidest jaotatakse nad kasumit taotlevateks ja kasumit mittetaotlevateks. Teema edasisel käsitlemisel võetakse eelduseks, et ettevõtted on kasumit taotlevad. Tootmine on lai mõiste, selle alla kuulub uute hüviste tootmine, toodetud hüvise kasulikumaks muutmine, transportimine, omandivormi muutmine. Tootmisprotsessis ühendatakse sisendid (maa, töö, kapital, ettevõtlus) ja saadakse väljundina tarbeesemed, tootmisvahendid, teenused, info, aga ka mittesoovitav keskkonna kahjulik mõjutamine – saastatus. Sõltuvalt reaalsetest tingimustest kohtame majanduses väga erinevaid ettevõtteid. Võttes aluseks omandivormi, organisatsioonilise struktuuri ja vastutuse astme, jaotatakse ettevõtted: ainuomandiks, täisühinguteks e. usaldusühinguks ja osaühinguks (tavaliselt aktsiaselts). Kasutatakse järgmisi lühendeid ja määratlusi:
Üht-teist on säilitanud muistendi- ja muinasjutupärand, samuti arheoloogiline aines. Võimalik on arvesse võtta ka meie keelesugulaste pärimusi: jumalate asupaik on taevas, inimeste oma maa peal, keskel on aga taevani tõusev ilmapuu, mis ühendab taevast ja maist maailma. Hing elab edasi ka pärast surma, seega tuleb koolnut varustada sealilma tarvis kõige vajalikuga. Seepärast maeti koos surnuga ka tema rõivad, tarbeesemed, koos sõjamehega ka tema relvad ja hobune (täpsemalt vaid selle kolp ja sääreluud ning nahk). Sealilmaga hoidis sidet lovesse langev teadmamees - samaan. Iseloomulik usuakt oli loomaohver ja pühade ohverduspaikade väljakujunemine. Praegu on 70% elanikkonnast rooma katoliku usku (enamik neist elab riigi lääne- ja põhjapiirkondades), 20% kalviniste (peamiselt riigi idaosas), 5% evangeelseid luterlasi, 0,5% juudi ja 4,5% muud usku (kreeka katoliku, kreeka ortodoksi jm)
vaid lisakoormiste eest. Kalapüügivahenditena kasutasid talupojad kalatõkkeid ja püüniseid (ristküliku kujuline puur), nootasid (silindri kujuline puur) ja vitsmõrdu (piklik ovaalne puur, mis koosneb mitmetest rõngadest). Eesti rannikualal ja saartel tegeleti hülgepüügiga - karusnahk, rasv. Muinasajal tarvitati hülgeliha üsna laialdaselt toiduks, keskajal see taandus. Maakäsitöö- Vajalikud käsitöö- ja tarbeesemed valmistas iga talupoeg oma majapidamises ise või kasutas külakäsitööliste abi. Tööriistad tehti kas ise või osteti. Käsitöölisi leidus nii adratalupoegade kui ka üksjalgade seas. Laialt levinud oli kodune sepatöö. 13.-15. sajandist pole maakäsitööliste kohta peaaegu mingeid allikaid. 15. sajandist esinevad juhuteadetes vaid sepp, puusepp, müürsepp. Talupoegade nimed annavad teada nende ametist. Kullamaa vakuraamatus esinevad puzepphe, rowtzephe
Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmispaigad, ohvrikohad, fossiilsed põllud. Iga kinnismuistise kohal on inimtegevuse tõttu tekkinud kiht, mis sisaldab mitmesuguseid orgaanilisi jäänuseid. Aegade jooksul on see jäänud pinnase ja/või teiste ajajärkude ehitiste alla. Kuna selline kiht on tekkinud üksnes seal, kus inimesed on kunagi elanud v tegutsenud ning see kajastab tolleaegse
Suhtlemisvahendid Muuseas seeliku pikkuse ja majanduskriiside vahel on leitud huvitav seos. Lühikesed seelikud olid moes 1939, 1967/68, 1980-ndate lõpp, samas põlvini seelikuid kanti 1929 ja 1959. Lühike seelik tekitab ümbruskonnas agressiivsust, on tõestanud uurijad. Peale riietuse kannavad samu funktsioone ka ehted, make-up, parfüüm, nipsasjad ja tarbeesemed. Reeglid, mis kehtisid 20-50 aastat tagasi, ei kehti praegu, nii nagu nüüdne reeglistik tundub olevat tobe 5-10 aasta pärast. Seega, ettevaatust ja kriitilist meelt vanade etiketiõpikute lugemisel. Ühes heas firmas tasub tähelepanu pöörata sellistele pisiasjadele kui riietus, soeng, make-up, lõhnad jne., sest nad annavad tahtmatult infot firma kohta. Uurige erinevaid nn. naiste- ja noorteajakirju. Missugused välised
,,Tänapäeva tarbimine...definerib hetke, mil tarbeese toodetaksegi nagu märk, märgilise väärtusega, ja kus märke (ehk kultuuri) todetakse kui tarbekaupu. Mitte miskit, mida tänapäeval toodetakse (objekte, teenuseid, kehasid, seksi, kultuuri, teadmisi) ei saa võtta pelgalt kui märke, samal ajal kui neid ei saa võtta pelgalt kui tarbeesemeid. Kõik ilmneb üldise poliitökonomomia kontekstis. Poliitökonoomia objektid ei ole täna enam korralikult ei märgid ega tarbeesemed, nad on teineteises lahustunud" Estetiseerumine tähendab seega ühiskonna täitumist märkidega, piltidega, mis käituvad nagu märgid. Esmaseks on muidugi tarbeeseme kui sotsiaalse staatuse näitaja funktsioon. Postmodernism Kuid enamgi veel väidab ta, et enamus märke on tühjad. Nad ei tähenda mitte midagi muud kui ainult ,,spektaaklit". Nad ei viita enam millelegi muule kui ainult iseendale. Selles peegeldub Frankfurti koolkonna nägemus domineerimisest - märkide domineerimisest
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
