Ning kuidas võiks materialist väita aatomite samasust ideedega? Arusaamatus hajub kiiresti,kui me pöördume filoloogia poole.Sõna ,,idee" tähendab Demokritosel sedasama,mis sõna ,,vormid"."Aatomid-ideed" tähendavad ,,aatomeid- vorme".Mõtte poolest on sõna ,,ideed" siin lähedane sõnale ,,kujud". Demokritose aatomid ei erine üksteisest mitte värvi temperatuuri jne. poolest,vaid oma kujult.Need on olemise elementide vormid-kujud.Demokritose järgi ei ole nad meeltega tajutavad,sest on selleks liiga pisikesed.Nagu me nüüd ütleksime nad on mikromaailmas.Olemasolust ja omadustest ei anna tunnistust meeled,vaid mõistus,sest see tungib sügavamale sellest,mida meile asjadest näitavad meeled. Printipiaalse muudatuse mõiste"idee" kasutamises teeb Platon.Platon tarvitab sõnu ,,idee" ja sellele etümoloogiliselt lähedast ,,kujund"(eidos) ka eseme olemuse tähistamiseks.Peale selle tähendab eidos ,,vormi","kuju","ilmet","välimust". Nagu Demokritosel,nii ka Platonil
peale seda, kui meeli mõjutatakse. Seisukohta, mille kohaselt mõistus on võimeline ilma meelte andmetele toetumata kujundama objektiivset kehtivust omavat teadmist ning see mõistustunnetus on teadmise esmaallikas ja tõesuse kriteerium, nimetatakse ratsionalismiks. Too lähenemine käsitleb mõistust aktiivse, spontaanse tunnetusvõimena. Mõistagi on ka ratsionalistid seisukohal, et juhul kui sellise tunnetuse objektiks on meeleliselt tajutavad nähtused, peavad selle tulemused leidma lõppkokkvõttes kinnitust meelte andmetest. Jutt on mitte teadmise elementidest, vaid allikast. Loomulikult on loodusteaduslik teadmine empiirilise sisuga teadmine ja selles ei olnud empiristide ja ratsionalistide vahel arusaamade erinevust. Kuid on hoopis teine küsimus, kas see tähendab ka seda, et loodusteaduslik tunnetus on tuletatav vahetult ja üksnes meelte andmetest. Viimasel seisukohal olid niisiis empiristid ning
värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millelle oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Seinamaalidel ja reljeefidel tavaliselt hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi jan eid vaase on võrreldud akvaariumitega niivõrd loomulikud, lausa uumiliselt tajutavad on neil kaheksajalad, meritähed jne. Kreeta kunst viitab selle loojate õnnelikule elule, kuigi see polnud ohtudeta ja lõputu. Minose, Kreeta kuninga, järgi nimetatakse Kreeta kunsti ka minoiliseks kunstiks. Kreetal tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele ja sealt edasi põhja poole. Seal elasid teised rahvad ja ühiskondlikud olid olid teistsugused. Elu oli karmim ja sõjakam, mis avaldas mõju ka kunstile.
See on isikule osaks saava tunnustuse, austuse, aktsepteerimise kogusumma. Igal inimesel kujuneb teatud asend staatuse süsteemis. Eristatakse nelja grupiasendi põhitüüpi: Liidrid – populaarsed, tunnustatud Kaaslased – agarad kaasalööjad, liidrite abilised, keskmise populaarsusega Isoleeritud – liikmed, kelle suhtes ollakse ükskõiksed Tõrjutud – liikmed, kellega ei taheta suhelda ega koos tegutseda. Staatuse sümbolid – nähtavad ja tajutavad asjad. Nt juhi puhul kabineti suurus, ametiauto, ametitiitel, oma sekretär ja autojuht, otsustamise õigused, isegi ametiriietus. Staatuse allikad – haridus, ametiaste, võimed, ametioskused, töötasu, töötingimused, vanus. Töörühmas oleneb staatus käitumisest, selle vastavusest rühmanormidele ja rollile. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Maslow vajaduste hierarhia: 5. Eneseteostus, 4. Lugupidamine, 3
ideemaailmas kassi-ideele. Hing on tulnud ideemaailmast ja temas on teadmine ideaalide kohta. Õpetamine on lihtsalt meenutamine, sest inimesel on tunnetus juba olemas ta hing on seda ideemaailmas juba kogenud. Igal ideemaailma objektil puudub vorm. Ideemaailmas ei ole halba. Kui asi on inetu, siis on ilu temas lihtsalt vähe esindatud. Arguse puhul on vaprust vähe esindatud. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Kuna ideede maailm on täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Platoni järgi ei ole olemas reaalset mitte eset, vaid selle kehatu olemus ehk idee (eidos). Idee on nagu eesmärk mille poole kõik 5 eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Erinevalt asjadest ei
· Kriise tekib vähe, sest neid ennetatakse · Pikaajalised tähtajad ei muutu liiga lühikeseks 81. Millised on organisatsioonikultuuri avaldumisvormid? · Sümbolid · Keel · Jutud ja jutustused · Tegevuspraktikad ja kombed(kuidas asju firmas tehakse) 82. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? · Tehiskeskkond(nähtavad, kuid mitte kõigile üheselt mõistetavad) o Tehnoloogia o Kujundatud keskkond o Tajutavad käitumismudelid · Väärtushinnangud(teadvustatud) o Kindel füüsiline keskkond o Kindel kokkulepe · Peamised arusaamad(alateadlikud ja nähtamatud) o Suhe keskkonnaga o Suhe reaalsusega o Suhe inimesesse jne. 83. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? · Organisatsiooni identiteet · Vahend maailma mõistmiseks · Kollektiivne pühendumus( hea kultuur paneb inimesed kaasa töötama)
Kanti aja ja ruumi käsitus. Meelelisuse niisuguste puhaste vormidena käsitleb Kant ruumi ja aega. Nendeni jõutakse kaheastmelise abstraktsiooniprotsessi kaudu, milles kõige- pealt eristatakse tunnetuse kogukompleksi kaemuskomponendid arutegevuse komponentidest ja seejärel kaemusest kõik see, mis kuulub aistingu juurde, niisiis värvid, helid, soojus- aistingud jne. Tulemusena peaksid järele jääma meelelisuse kogemusest-sõltumatud vormid. Olles puhtad vormid ei ole need ise meeleliselt tajutavad. Olles aprioorsed kaemused on ruum ja aeg paratamatud ning üldised. Niisiis ei ole nad sõltuvad üksikindiviidi meeleorganitest, vaid on kõigi inimeste ettekujutustele alati paratamatult aluseks – nad on struktuurid, mis kuuluvad mitte “seisunditeadvusesse”, vaid “teadvusesse üldse”. Üldiselt peame me ju ruumi all silmas mitte üksnes nähtustekogemuse ja loodusteaduste kaemusruumi, vaid ka igapäeva-
1. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Struktuur on organisatsiooni ülesehitus. Organisatsiooni struktuur määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineerimissuhted. Vahend, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et: 1. Tagada firma tegevuse efektiivsus 2. Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes 3. Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime 4. Määratleda ametikohtade aruandekohustused: kes kellele aru annab Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. 3. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni strutkuuri loomisel, organisatsiooni laienemisel ja uute töötajate palkamisel Töökoha kavandamisel tuleb esitada järgmised küsimused: 1. Mis...
Värvide kontrastisuhted – kollane ja oranž tõmbavad rohkem tähelepanu. Hallikad ja pastelsed toonid kannavad endas soliidsust. Purkyne nihe – erinevad värvitoonid näivad sõltuvalt valgustatusest olevat erineva subjektiivse heledusega. Kahemõttelisus ehk ambivalentsus – tõuseb esile ühemõtteliste hulgast. „When your husband is playing a round, just leave him.“ Intensiivsus – eredad objektid, valjud helid, tuevama valguse käes olevad esemed on paremini tajutavad. Üheks intensiivistamise võtteks on kõnekompressioon. – Sõnavaheliste pauside ja pikemate täishäälikute väljalõikamisega raadioteatest nii, et sama ajavahemiku jooksul võib esitada 130% eelnevalt mittekompresseeritud teabest, saab tõsta kõne meeldivust ja tajutavust. Tajuorganisatsioon (geštaltfaktorite mõju): figuur ja foon. Figuur on tähtsam ja juhtiv üksus, mida kasutatakse põhisõnumi edasiandmiseks. Foon on
teadmise genereerimist, mentorlus aga eelkõige juhendamine kogemuste jagamise kaudu. Mentor Coach Fookus Indiviid Tegevus Roll Käivitaja, vaba kava Kindel kava Suhted Vastastikune selekteeriv suhe Tuleneb tööprotsessist Mõjuallikad Tajutavad väärtused Positsioon Personaalne kasu Toetus/õppimine Meeskonnatöö, töösooritused Õppimise areen Elu Ülesandele keskendunud 36. Mida nimetatakse kontrollimiseks? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jne. See on protsess,
eepilist või dramaatilist sündmustikulist sidet, novelli või isegi romaani taime, mis kas liiga 12 vara või liiga hilja õtsema puhkedes kannab ainult lüürika ebemelisi õisi". Kuigi Kangro teosed alati kalduvad ühe või teise põhiliigi suunas, võib märgata kõrgemal astmel, et: ,,Lüroeepiline põhitoon on Kangro mänguriista päris osa. Nood ainult eesti kõrvale tajutavad ülemtoonid on omased ka Betti Alveri hilisluulele" Nii Kangro lüürika kui ka süzeelisema luule taga seisab enamasti soneti struktuur, mis tähendab esialgse välise kirjelduse murdmist psüühiliseks peegelduseks. Enamasti ilmneb see tema loomingus klassikalisel kujul, näiteks kas või tsüklis ,,Pikk teekond", kus graafilise pildiga, trükitehniliselt, eraldatakse sonetile omased kirjelduse ja lüürilise järelduse osad, kuigi tegemist on ehtkangroliku vabavärsiga
Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus.” Temalt on pärit ka ütlus : ”Ma tean, et ma midagi ei tea” Ta oli mõõdukuse jutlustaja, kirjutatud tekste temalt pole. Platon oli tema õpilane ja sealt üleskirjutused Platoni tekstides Platoni (427/428 – 347e.m.a) filosoofia tuumaks on ideeõpetus. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse — ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata — algkujud. Idee on nagu eesmärk mille poole kõik eksisteeriv püüdleb
Euroopast. Kopenhaageni koolkond: Barry Buzan, Ole Waever- rahvusvahelise julgeoleku õpetus, sekuralisatsioon. Julgeoleku probleemid pole objektiivsed vaid subjektiivsed. Analüüsi tasemed: individuaalne, riigi, regionaalne, ja rahvusvaheline. Oluliseim tase on riigi tase julgeoleku määramisel. Barry Buzan: Regionaalne julgeolek (Euroopa). Mida julgeolek katab? Ohud ei ole objektiivsed vaid subjektiivsed/ tajutavad. Ohu analüüs: sõjavägi- mida sa soovid näha? “Päris ohud”: Külm sõda + 4 aastat hiljem- pole enam oht. JO vahendid- puudub kokkulepe: moraalsuses, normides ja ideoloogias. Absoluutsuse aspekt: sul kas on JO või mitte. Aberysthwyth (Wales) koolkond: Ken Booth, Richard Jones, oluline riigi julgeolek. Pariisi koolkond: Didier Bigo: põhineb paljuski Foucalt maailmanägemusel. Külmsõja järgsed JO probleemid: Vene tuumarelvastus; potensiaalne etniline konflikt; RV organiseeritud
maailmaasjade üle) Väga oluline aspekt juttude liigitamisel on jutu seos maailmapildiga: kuidas peegeldub neis seos usundiga, milline seos on neis tõsielu ja üleloomulikuks peetava maailma vahel. Rahvajutu seos jutuvälise tõsieluga: Muistend: seotud usundiga, teabefunktsioon (uskumiseks!), esitab eetilisi põhimõtteid (nt karistuse saamine millegi tegemise pärast), määratletud tegevusaeg ja koht, üleloomulikud asjad on reaalses elus tajutavad olnud, tänapäevastes muistendites nt ufolood, vampiirid. Pajatus: stiililt rahulik, tegevusaeg lähiminevik, tegelane konkreetne ja kuulajale tuttav Argijutud: argipäevased, pärimusrühma eetilisi norme kontrolliv ja loov, usundiga otsest seost ei ole. 16 Juttude kaudu proovitakse mõista toimunut ja luuakse uusi teadmisi analoogilise olukorra kohta. Nt
subjektiivse ilu teooriad: · David Hume: ,,ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb. ,, · Immanuel Kant: eesmärgipärasus ilma eesmärgita Mis on kunstiteos? I Platon mimesis kunstiteos on millegi objektiivse koopia/ imitatsioon/ jäljendamine. Kunst on järgmine teiste asjade järel. II kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavad vormis. Autor annab ideele meeleliselt tajutava vormi vormi, mida teised inimesed saavad oma meeltega kogeda, vaadata, kuulda, kompida. III kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine ( Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) meeleliselt tajutavas vormis. Cassirer: kunst on reaalsus intensiivistatud kujul, aitab meil aimata asjade vormi, kunstis peitub tõeline ehtne avastatus. Kunstiteose olemust puudutatavad vaidlused:
Too näiteid Organisatsiooni kultuur on peamised tõekspidamised, mis on organisatsioonil kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ning sisemises koostegevuses ning sellest tulenevalt peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetuse-, mõtlemise- ja käitumisviise. 2. Millised on E.Scheini järgi organisatsioonikultuuri tasandid? 1. Tehiskeskkond - tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid 2. Väärtushinnagud - kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe 3. Peamised arusaamad - suhe keskkonda, inimesse, reaalsusesse, aktiivsusesse ja inimsuhetesse 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? 4. Iseloomusta tugevat organisatsioonikultuuri. 4. Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi, väärtusi ja hoiakuid 5. Liikmetevaheline suhtlemine on lihtne 6. Vajaduste rahuldamine on seotud vastastikuse sõltuvusega 7
miski pole imetlusväärne peale hinge, kelle jaoks miski pole suur, kui ta ise on suur.) · Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? o Surmahirm on kõige hullem asi üldse, sest see võib kõikjal ligi astuda. Inimene kardab, et jääb hüvedest ilma ja see paneb teda rabelema ja mõttetult tõmblema. Ta ei mõista, mis on tõeline hüve vaid püüdleb valede asjade poole ( jumal ja tema hüved). Tõelised hüved on mõistusega tajutavad. Kuna inimesed seda ei mõista, rabelevad nemad valede hüvede eest. o Inimesed kurvastavad oma laste kaotuse, haiguste, häbistuse, armukadeduse, truudusetuse (jne) pärast. Kuid suurim ja hirmsaim on inimeste jaoks surmahirm. Inimesed halavad, et nad ei taha ei elada ega surra. Elada ei lase vastumeelsus ja surra hirm. Ükski õnn ei rahulda neid. Kui kardetakse häda, siis ahistab juba oodatav nagu kättejõudnu, ning tundes hirmu kannatuse ees,
Kõige raskem on leida aega just II veerandi tegevuste jaoks. Siin tulebki mängu planeerimise olulisus. 1. Millised on organisatsioonikultuuri avadumisvormid? Sümbolid, keel, jutud ja jutustused, tegevuspraktikad ja kombed (kuidas firmas asju tehakse) 2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? (Schein 85) 1) Tehiskeskkond – nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav (Tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid) 2) Väärtushinnangud – teadvustatud (Kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe) 3) Peamised arusaamad – alateadlikud ja nähtamatud (Suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse) 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? • Organisatsiooni identiteet • Vahend maailma mõistmiseks • Kollektiivne pühendumus – hea kultuur paneb inimesed kaasa töötama
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
Kreeka sõna noein, mille tavapärane tõlge on “mõtlema”, võiks aga täpsemalt olla tõlgitud kui “märkama”, “tähele panema”. Siin käsitatakse mõtlemist tajule sarnase nähtusena: nii nagu taju võtab vastu seda, mis on, ja mitte ei loo tajutavat, nii mõisteti ka mõtlemist teatud tõsiasjade vastuvõtu võimena. Nii nagu ei saa olla nägemise akti ilma nähtava asjata, nii ei saa selle käsituse kohaselt olla noein`i ilma mõteldavata. Ning sarnaselt sellele, nagu tajutavad esemed kujundavad meie tajusid, nii kujundavad kreekaliku käsituse kohaselt ka mõtlemisega tabatavad olemisvormid mõtlemise enda struktuuri. Tajuja märkab mitmekesiselt olevat – ta onta; märkamaks selles mitmekesiselt olevas olevat ennast (ainsuses) – to eon –, on vajalik teistsugune märkamise viis kui seda on meeletaju. Niisuguse teistsuguse “märkamise” võimeks ongi noein, kreekalikult mõistetud mõtlemine. Need kaks mõistet – olev ise ja mõtlemine – kuuluvad kokku
Seetõttu nõuavad alluvad oma ülemustelt järjest enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist. Nad ei tunnusta vana ideed, et tööline on lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnataks ja et loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. 7.Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad? Staatus on inimese sotsaalne asend grupis. See on isikule osaks saava tunnuste, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Staatusesümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Staatuse allikad on väga erinevad. Näiteks tööalasteks staatuse allikateks on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, töötingimused ja vanus. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustest, käitumisest ja välimusest. Inimese asend grupis sõltub ka sellest kuidas tema omadusi grupis hinnatakse. Staatuse kujundavad ka prestiizh ja reputatsioon kaas inimeste seas. 8
Staatus on tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Kui inimesed ühinevad rühmadesse , eristuvad nad koheselt võimekuse ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud staatus. 4 grupiasendi põhitüüpi. LIIDRID- populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed, KAASLASED- keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad, ISOLEERITUD- liikmed kelle suhtes ollakse ükskõiksed, TÕRJUTUD- liikmed, kellega ei taheta suhelda ega koos tegutseda. Staatuse sümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad. Juhil kabineti suurus, mööbel, arvuti, telefon, auto, sekretär jms. Paljudes kohtades on staatuse sümboliteks ametiriietus. Staatuse allikad on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustes, käitumisest, välimusest, , meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Inimese
osaliseks. Samas ta ise kadestab teisi. Selliseid inimesi iseloomustab ülbe käitumine ja üleolev suhtumine ning teiste inimeste kõhklematu ärakasutamine endale seatud eesmärkide saavutamiseks . https://et.wikipedia.org/wiki/Nartsissistlik_isiksush%C3%A4ire (6.03.17) 14 Sõltuvushäired skaneerimisjooned , mis liiguvad nii kiiresti, et pole tajutavad , CRT- kuvaril tekitavad hüpnoosi12. Inimesi võlub interneti juures anonüümsus. Kui inimesel on tavaelus probleeme, millega ta ei suuda või ei taha toime tulla, on põgenemine pseudomaailma ja enda esitlemine kellegi teisena nende jaoks lausa jumalik. Keegi ei tea kes oled ja see annab võimaluse fantaasiat kasutades luua endast oma uus minavorm. Tihtipeale aga need inimesed enam ei tee vahet reaalsel maailmal ja oma veebimaailmal. Need piirid on
Igal rühma liikmel kujuneb teatud asend staatuse süsteemis ehk -hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. (liidrid, kaaslased, isoleeritud, tõrjutud) Kaaslaste sümpaatia ja lugupidamine soodustavad enesekindlust, algatusvõimet ja töörõõmu, lugupidamatus põhjustab aga ebakindlust, pidurdab tegutsemispüüd ja oma võimete rakendamist. Kui staatus oleneks firma eesmärkidest, oleksid inimesed motiveeritud oma firmat toetama. Staatussümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Kabineti surus, mööbel, ametiauto, sekretär, ametinimetus, ametiriietus. Samal astmel olevatele töötajatele tuleks anda võimalikult ühesugused staatussümbolid. Staatuse allikad on väga erinevad. Tööalaselt: haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötas, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes: iseloom, suhtlemisoskus, käitumine, välimus
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhisea...
ökoloogilistel alustel. Maastikuökoloogia e. geoökoloogia., ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoogu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Maastikuökoloogia annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele (Ökoloogia leksikon). Maastiku ökoloogia arengu ajalooline tagasivaade. Maastikuökoloogia juured on tajutavad juba ökoloogia ja maastikuteaduse kujunemise algusaastatest. Carl TROLL kasutas 1939 esimesena väljendit MAASTIKUÖKOLOOGIA. Ühendab "horisontaalse vertikaalsega" ehk maakasutusemustrid ökoloogiliste protsessidega. 1950-1960 rakendusuuringutes • 1983 – moodustati Rahvusvaheline maastikuökoloogia Assotsiatsioon (IALE) • IALE bülletään • 1986 – ilmus esimene õpik maastikuökoloogias • Hakkasid toimuma maastikuökoloogia regionaalsed ja maailma kongressid.
Ühendab organisatsiooni, loob selle liikmetele nn kollektiivse mina, annab ühise identiteedi Loob ühtse sotsiaalse süsteemi Kohandab muutuva keskkonnaga Eristab teistest organisatsioonidest Annab mängureeglid 30. Kirjelda organisatsioonikultuuri avaldumise tasandeid E. Scheini teooria põhjal. Too näiteid TTÜst või mõnest teisest organisatsioonist. Organisatsioonikultuuri avaldumise tasandid: tehiskeskkond tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid; see on nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav jagatud väärtused, väärtushinnangud lõppväärtused ja instrumentaalväärtused, mida on teadvustatud organisatsioonis; väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse baasarusaamad ehk tõekspidamised - käibetõed, mida ei vaidlustata, on alateadlikud, nähtamatud (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse). NÄITED:
lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. See ühtlustab töötajate käitumist, muudab ettevõtte funktsioneerimise stabiilsemaks ja vähendab vajadust formaalse juhtimise ning kontrolli järele. Organisatsioonikultuuri avaldumise tasandid: · tehiskeskkond - tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid · väärtushinnangud - määratavad ainult konsensuse korras, määratavad füüsilises keskkonnas · baasarusaamad - käibetõed, mida ei vaidlustata (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe inimsuhetesse). 26. Kirjelda organisatsioonikultuuri kujunemise seaduspärasusi ja kujunemisprotsessi mõjutavaid tegureid. Tippjuhtkond (visioon ja strateegia) organisatsiooni käitumine (visiooni realiseerimine: tegutsemine
Laps kasutab ka palju ase- ja määrsõnu, sest tema kõne on situatiivne (nt ta on seal, pane siia, tahan seda). Kujuneb esmane sõnatähenduse üldistus: kassiks võib nimetada nii vöödilist kui ühevärvilist, nii kollast kui ka musta kassi. Kiiresti areneb nn baassõnavara – laps omandab eelkõige sageli kasutatavaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega (nägemise, kuulmise, kompimise, maitsmise teel) tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt koer, kass, lind, pall, auto; sööb, magab; soe, külm). Areneb sõnade kasutamine muutevormides. 3-aastased 3-aastase lapse sõnavara kasv on pidev, kuid mitte enam nii kiire kui eelmisel poolaastal, sest põhirõhk on nüüd grammatika omandamisel. Areneb edasi baassõnavara: laps kasutab nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi; tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega on ise
Kõige raskem on leida aega just II veerandi tegevuste jaoks. Siin tulebki mängu planeerimise olulisus. 1. Millised on organisatsioonikultuuri avadumisvormid? Sümbolid, keel, jutud ja jutustused, tegevuspraktikad ja kombed (kuidas firmas asju tehakse) 2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? (Schein 85) 1) Tehiskeskkond – nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav (Tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid) 2) Väärtushinnangud – teadvustatud (Kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe) 3) Peamised arusaamad – alateadlikud ja nähtamatud (Suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse) 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? • Organisatsiooni identiteet • Vahend maailma mõistmiseks • Kollektiivne pühendumus – hea kultuur paneb inimesed kaasa töötama
Potentsiaalselt on igal morfeemil tähendus, mis realiseerub tekstis. Morfeemid jaotatakse leksikaalseteks ja grammatilisteks, mõlemad võivad realiseeruda variantidena. Näiteks: juu/a, luge/da, hüpa/ta; joon, jõin, juua jõgi-jõe. Keelte kaupa varieeruvad sagedamini kas grammatilised morfeemid (nt. vene, läti keel) või leksikaalsed (nt. eesti keele tüvemuutused). Põhimõtteliselt moodustavad kõnesegmendid ja keeleüksused kaks erinevat üksuste süsteemi. Neist reaalselt tajutavad on kõnesegmendid, keeleüksused on aga teadusliku abstraktsiooni tulemus. Kirjaoskajale tavakodanikule tundub aga olukord olevat vastupidine: reaalselt tunneb ta keeleüksusi, kõneliigendus tundub olevat äärmiselt abstraktne ja keeruline nähtus. Põhjus on selles, et keeleüksused ja nende analüüsi on koolis õpitud, keeleüksuste kaupa on esitatud kirjalik tekst (foneetilise kirja puhul) ja see on visuaalselt tajutav,
Järelikult peab neoliitikumiaegne inimene olema pika teadustraditsiooni pärija. Põhjus, miks neoliitikumi ja tänapäeva vahel on aastatuhandeid stagnatsiooni, seisneb selles, et on kaks erinevat teaduslikku mõtteviisi, mis sõltuvad looduse uurimise strateegiatest. Üks langeb ühte taju ja kujutluse tasandiga, teine on nendest eemaldunud. Igasugune klassifikatsioon on parem kaosest. Meeltega tajutavad omadused seotakse tihti sisemiste omadustega. See pole küll alati õige, küll aga praktiline, järelikult parem kui eimidagi. Müüdid ja rituaalid paljastavad vanu vaatlus- ja arutlusviise (mida võib ka eelteaduseks nimetada), mis on/olid kohased avastuste tegemiseks. Nende abil ei saa küll samu tulemusi kui loodus- ja täppisteadused, kuid on sellegipoolest teaduslikud. Need on meie tsivilisatsiooni alusmüüriks.
Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud. Descartes'i väitel on vaim kehaga seotud põhjuslikult: vastasmõju toimub käbinäärme vahendusel. George Berkeley: Berkeley arvab, et on olemas vaid vaim ning sellist asja nagu mateeria üldse ei eksisteeri. Ta väidab, et kõik olemasolev on vaimne. Niinimetatud materiaalsed asjad on hinge poolt tajutavad ideede kogumid. Berkeley arvab, et reaalsed asjad on needsamad asjad, mida ta näeb ja tunneb ning oma aistingutes tajub.Tema arvates kogetakse mateeriat vaid meeletaju kaudu ning reaalsed on üksnes tajumused ise ja mingit reaalset objekti nende taga ei ole.Sarnasused: Rene Descartes'e ja George Berkeley põhiline sarnasus on see, et nad mõlemad usuvad hinge olemasollu ja ka välise jõu olemusse.
aktsepteerimise kogusumma. Staatuse süsteem ehk -hierarhia, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. Eristatakse nelja grupiasendi põhitüüpi: 1. Liidrid - populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2. Kaaslased - keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad ühistes üritustes, liidrite abilised. 3. Isoleeritud - liikmed, kelle suhtes ollakse ükskõiksed. 4. Tõrjutud - liikmed, kellega ei taheta suhelda ega koos tegutseda. Staatussümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Juhi staatuse sümboliteks on kabineti suurus, mööbel, kardinad, vaibad, kunstiteosed, arvuti ja sideaparatuur, töökoha asetus, ametiauto, ametitiitel, otsustamise õigused, oma sekretär, autojuht jm. Staatust võib eristada telefoniaparaadi või isegi prügikasti liigiga! Paljudes kohtades on staatussümboliks ametiriietus. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia.
tasemel. Töötajad ei tunnusta vana mudelit, kus arvati, et tööline on lihtne majanduslik töövahend 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. STAATUS on isiku asend grupi hierarhias. On isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Eristatakse 4 grupiasendi põhitüüpi: liidrid, kaaslased, isoleeritud (kelle suhtes ollakse ükskõiksed) ja tõrjutud. Staatusesümbolid: on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Nt. lastel- patsikummid, pildiga sokid; pubekatel telefonid, arvutid; noored mehed autod; vanad mehed naised; noored naised maja, edukas mees, andekad lapsed jne. Juhi staatusesümboliteks on suur kabinet, kunstiteosed, töökoha asetus, 4 ametiauto, oma sekretär, autojuht jm. Paljudes kohtades on staatussümboliks ametiriietus.
· Ta võtab üle rahvuskultuuri põhiideoloogia · Kuid loob juurde organisatsiooni tegevustega seotud normid · · 1. Millised on organisatsioonikultuuri avadumisvormid? · Sümbolid, keel, jutud ja jutustused, tegevuspraktikad ja kombed (kuidas firmas asju tehakse). · · 2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? · 1) Tehiskeskkond nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav (Tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid) · 2) Väärtushinnangud teadvustatud (Kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe) · 3) Peamised arusaamad alateadlikud ja nähtamatud (Suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse) · · 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? · Organisatsiooni identiteet · Vahend maailma mõistmiseks · Kollektiivne pühendumus hea kultuur paneb inimesed kaasa töötama
inimesed motiveeritud oma firmat toetama. Kõrgema staatusega inimestel on grupile suurem mõju. Neil on enam privileege ja nad püüavad rohkem osaleda grupi tegevuses. Suheldakse enam omataolistega kui madalama staatusega. Kõrgem staatus annab võimaluse mängida organisatsioonis tähtsamat rolli. Selle tulemusena tunnevad madalama staatusega inimesed ennast isoleerituna ja ilmutavad enam stressi tunnuseid. Staatusesümbolid nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. (ametiauto, kabinet, kontori sisustus, sidevahendid jms). Paljudes kohtades on staatuse sümboliks ametiriietus. Staatusesümbolitesse tuleb suhtuda tõsidusega, sest kui inimene seda ei saa või see talt ära võetakse, muutub ta äärmiselt rahulolematuks. Samal astmel töötavatele inimestele tuleks anda sarnased staatusesümbolid. Staatuse allikad - tööalaselt haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused,
Kui staatus oleneks firma eesmärkidest, oleksid inimesed motiveeritud oma firmat toetama. Kõrgema staatusega inimestel on grupile suurem mõju. Neil on enam privileege ja nad püüavad rohkem osaleda grupi tegevuses. Suheldakse enam omataolistega kui madalama staatusega. Kõrgem staatus annab võimaluse mängida organisatsioonis tähtsamat rolli. Selle tulemusena tunnevad madalama staatusega inimesed ennast isoleerituna ja ilmutavad enam stressi tunnuseid. Staatusesümbolid nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. (ametiauto, kabinet, kontori sisustus, sidevahendid jms). Paljudes kohtades on staatuse sümboliks ametiriietus. Staatusesümbolitesse tuleb suhtuda tõsidusega, sest kui inimene seda ei saa või see talt ära võetakse, muutub ta äärmiselt rahulolematuks. Samal astmel töötavatele inimestele tuleks anda sarnased staatusesümbolid. Staatuse allikad - tööalaselt haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik,
Mis põhjustab hüpotermiat? üldine alajahtumine on kogu organismi temperatuuri langemine allapoole normaalset kehatemperatuuri. Kui kehatemperatuur langeb 30°C-ni, kaotab inimene teadvuse. Põhjused • Külma ilmaga väljas maha istuma või lamama jäämine (haigushoog, joove, trauma), • metsa eksimine, • külma vette kukkumine. 44. Missugused on hüpotermia tunnused? Tunnused • Elu tundemärgid puuduvad, • teadvusetus, vaevalt tajutavad pulss ja hingamine, • segasus, hallutsinatsioonid, • unisus, uimasus, • jäsemete jäikus, • lihasvärinad, • kahvatu, külm nahk 45. Kuidas aidata alajahtunud inimest? Tegutsemisjuhised • Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112. • Kata kannatanu soojalt. • Võimalusel eemalda väga ettevaatlikult märjad, külmad riided. • Teadvusel kannatanule anna sooja, magusat jooki. Väldi Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112.
Ta võtab üle rahvuskultuuri põhiideoloogia Kuid loob juurde organisatsiooni tegevusega seotud normid, väärtused ja baasarusaamad 2. Millised on organisatsioonikultuuri avaldumisvormid? Organisatsioonikultuuri avaldusvormid: Sümbolid Keel Jutud ja jutustused Tegevuspraktikad ja kombed 3. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? Tehiskeskkond Tehnoloogia Kujundatud keskkond Tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud Kindel füüsiline keskkond Kindel kokkulepe Peamised arusaamad Suhe keskkonda Suhe reaalsusesse Suhe inimestesse Suhe aktiivsusesse Suhe inimsuhetesse 4. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? Organisatsiooni identiteet 14 Kollektiivne pühendumus Sotsiaalne stabiilsus
Eestvedamise protsess koosneb kolmest osast: 1) kaasahaaramine 2) selgitamine 3) selgete otsuste tegemine LOENG IX 1. Millised on organisatsioonikuluuri avaldumise vormid? Too näiteid Sümbolid Keel Jutud ja jutustused Tegevuspraktikad ja kombed 2. Millised on E.Scheini järgi organisatsioonikultuuri tasandid? 1) Tehiskeskkond (Nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav) Tehnoloogia Kujundatud keskkond Tajutavad käitumismudelid 2) Väärtushinnangud (teadvustatud) Kliendirahulolu on olulisim Töötajate võimalus enesest lugu pidada on oluline Loeb ainult tulemus 3) Baasarusaamad e. tõekspidamised (alateadlikud ja nähtamatud) Väärtused, mis on muutunud "puutumatuteks" inimesed ei teadvusta neid, kuid tõlgendavad kõike läbi nende prisma. 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? 4. Iseloomusta tugevat organisatsioonikultuuri.
m.a.) Sokratese õpilane, rajas oma kooli Akadeemia (900 aastat). IDEE eidos (kr) ka väliskuju REAALSUS Meeleline maailm Ideede maailm MITTETÕELINE OLEMINE TÕELINE OLEMINE N: maja, inimene N: maja idee, inimese idee Tekib ja hävib Ei teki ja ei hävi Muutlik Muutumatu Asjad meeltega tajutavad Ideedest saab mõelda Ideed on taevavõlvi kohal kujundlikult (idee ei ole seotud ruumiga). Ideede seos meelelise maailmaga: 1) Asi jäljendab ideed (N: kui joonistada ringi, siis püüan seda jäljendada) 2) Idee kehastub asjas (N: kui lauas ei näe lauaideed, siis ei oska mõelda) 3) Asi on idee vari (N:koopamüüt) Koopamüüt: (põhiteos "Riik" 7 ptk)
täiendavas jaotumises ehk ühe ja sama foneemi allofoonid. Allofoon - ühe ja sama foneemi foneetiline variant. Foneemi püsivate tunnuste miinimum- komplekt. Positsioonist, häälikuümbrusest, kõnelejast jms tulenevad varieeruvad tunnused. Vabaallofoonid Positsioonilised allofoonid: ekstrinssed e märgatavad intrinssed ehk märkamatud Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Häälikud on meeleliselt tajutavad, kuid neil ei ole iseenesest tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi Fonoloogia uurib, missugused häälikulised vastandused on keeles tähendusi eristavad, ja tõlgendab häälikusüsteemi funktsionaalselt. Foneemid on keelesüsteemi väikseimad üksused, mille ülesanne on eristada tähendusi. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna (allofoonina). 6. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded?
1960. aastatel hakkasid täiesti terved inimesed psühhoteraapia- ja eneseabirühmades osalema, et vaimset areneda. Tervenemine <--> vaimne areng. Kehalisi haigusi, suhteprobleeme, õnnetusi tõlgendatakse kui mõttes, tegudes jmt toime pandud vigade tagajärgi. Põhjuseid: ebakõla loodusega, vale toitumine, keskkonna saastatus. Esoteerika, okultism (okultism = salaõpetus). Okultismi puhul on rõhk rohkem tehnikal ja oskustel. Esoteerika sensitiivselt tajutavad asjad, vaimsed nähtused, jõud, energiad, vaimolendid, ... ja nendega seotud elamused (surmalähikogemused, kohtumised vaimudega jne), võtted (vaimudega suhtlemise tehnikad, ennustamine, feng shui jpm). [Meditatsiooni/joogat võidakse võtta ka väga tehniliselt, materiaalselt.] Esoteerika kaudu võib uus vaimsus religioonina nähtavaks saada. Uue vaimsuse ,,teispoolsusse pürgiv tahk" ammutab oma mõisteid esoteerikast.
käitumisega 3. Hoiakud ja tajutud normid – kui saada teada hoiakud ja normid saab regressioonanalüüsi põhjal juba ennustada. Piloottest aitab mõista kuidas sõnastada väited uuringus, kuidas andmeid koguda jne. Käitumise muutmine peab saama ka kogukonna toe, seda kelle käitumist muutma hakatakse. Avalikkus peab olema sinu poolel! Kokkupuude peab olema keskkonna endaga ja sotsiaalne toetus garanteeritud. Sekkumise kujundamine. Teine faas - Tajutavad ja tegelikud probleemid – vähihaigete testimine maakohas – puudub transport – on probleem. Kui oleks igal kolmapäeval korraldatud transport kas siis inimesed läheksid - Välised vs sisemised muutujad o Sisemised – oskused või võimed o Välised – takistused nt bürokraatia, sotsiaalne tugi vm Kavatsuste muutmine: - Uskumused, põranda ja lae efekt – tuleb leida koht kus muutustest on kasu nt positiivset asja ei ole mõtet enam positiivsemaks muuta
Loeng nr 6. Ehitusmaksumuse modelleerimine Kui kavatsetakse hakata tootma midagi uut, tehakse kõigepealt näidis, seda põhjustel, et: 1.Kujutada ette kolme-mõõtmelisi proportsioone, mis pole joonisel tajutavad 2.Selgitada välja tootmiseks vajalikud tööriistad 3.Kalkuleerida toodangu maksumus 4.Anda toodangule sobiv funktsionaalne väljanägemine, millega võib kaasneda katsetamine koos täieliku purustamisega 5.Proovida toodangu turustamise võimalusi 6.Valmistada tarbijale proovi partii, et demonstreerida saavutatavat kvaliteeti Valmistades näidise ja kontrollides seda võib lahendada need probleemid, mida on vaja vältida tulevikus kui toodangut tegelikult valmistatakse ja müüakse
põhjustavad rannajoone ümberpaigutusi. Maismaa kerkimisel taandub rannajoon mere suunas, mistõttu maismaa pindala suurenb. Sellisel juhul kõneldakse mere regressioonist 10) Eesti maavärinad.Eesti asub platvormsel alal, Ida-Euroopa platvormil. Platvormidel on vajumis- ja kerkimisliikumiste amplituud väike ja siin ei esine vulkaanipurskeid ning tugevaid maavärinaid.Eesti kui platvormiala kuulub aseismilisse piirkonda. Siin on registreeritud sajandis vaid mõned inimesele selgelt tajutavad maavärinad. Üks suuremaid toimus 20. oktoobril 1877. a. epitsentriga Vormsi saare piirkonnas. 25. oktoobril 1976. a. toimunud maavärina tugevuseks hinnati epitsentris, Osmussaare lähedal, 6 palli. Selles piirkonnas täheldati hoonete vappumist, laearmatuuride kõikumist ja isegi pragude tekkimist seintes. 11) Laamtektoonika.Globaaltektoonika ehk laamtektoonika kohaselt vaadeldakse ookeane pidevas arengus sõltuvalt laamade liikumisest
9,12 loeng Staatus sümbolid noorukiealistel? - Erandlik teema. 1.Staatussümbolid ja nende funktsioonod 2.Kõne kui staatussümbol 3.Materiaalsed väärtused kui staatussümbolid raha kohta tehtud uuringud Eestis noorukiealiste seas. 4.Privileegid kui staatussümbolid 5.Organisatsiooni kuulumine ki staatussümb 6.Keelatud lõbustused kui staatussümbol 7.Välimus kui staatussümbol 1.Staatussümbolid ja nende funktsioonid. Staatudsümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Need nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad sots asendit grupis on teistsugsed noorukiealistel kui täiskasvanutel. 2-3 a saadakse aru et staatus sümbolid on asjad mis näitavad staatust. Tahtlikult kasutavad staatussümboleid noorukid, kui ollakse ängistunud sotsiaalse staatuse suhtes, siis on ta huvitunud neid kasutama nii et oma staatust tõsta. Laps on teadlik et meie kultuur on staatussümboli keskne ja tajub seda
virgatsaine on lammutatud või närvilõpmesse transportmolekulide poolt tagasi haaratud. 10.Uimastitarvitamist mõjutavad riskifaktorid: Indiviidi tasandil: geneetiline eelsoodumus(nt. riskantne geenikombinatsioon) temperamendi omapära (ebastabiilne närvisüsteem, ekstravertsus) elamustejanuline käitumine ebaadekvaatne enesehinang (liigakörge/liiga maal) emotsionaalne eneseregulatsiooni puudulikkus (toimetulematus, äravus ja viha) tajutavad elumuutused, mis on seotud kaotusega(nt. armastatud inimest, positsiooni, ideaalid jne.) Pere tasandil: vanemad, kes tarvitavad uimastid vanemate salliva suhtumine uimastitarbimisse pingeid ja tülid perekonnas, vanemate lahutus vanemate üle-vöi allahooldus nörk emotsionaalne seotus vanematega raske majanduslik olukord kodukahjustus-lapsepölvest saanud tunda halva kohtlemine Kooli tasandil: halb mikrokliima koolis
dünaamika). Tähtsad on ka inimesega seotud tegurid (vanus, sugu, vaimne tase, isiksuslikud omadused, hetke tervislik ning emotsionaalne seisund, eelnevad kogemused muusikast, ootused muusika suhtes, tekkivad assotsiatsioonid) ning keskkonnategurid (kultuuriline keskkond ja taust, antud hetkel ümbritsev keskkond ja samaaegsed ärritajad). (Pehk, A. 1999) Kuulmine on küll olulise tähtsusega, kuid kuulmispuue ei takista muusika nautimist. Muusikavibratsioonid ja rütm on tajutavad keha kaudu, eriti kui kasutatakse madalaid bassihelisid. Uurimused on ka tõestanud, et muusikalisel tegevusel on kuulmispuuete korral oluline positiivne mõju kuulmise, kõne, keele ja teiste mittemuusikaliste võimete ja oskuste arendamiseks. (Lloyd Leno, H. 02.03.2011) 9 1.4. Muusika mõju füsioloogiale Muusika põhilised omadused, nagu helikõrgus, rütm, heli intensiivsus ja tämber ja mõningal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
