Uurimustöö psühholoogiast: Sõltuvushäired (0)

Sõltuvushäired
Audentese Gümnaasiumi uurimistöö
Sõltuvushäired
Tallinn 2017
Sisukord
Sissejuhatus.
Inimkonna evolutsiooniline areng on kogu oma eksisteerimise jooksul tõusvas tempos edasi liikunud. Sõjad, näljahädad, haigused on teinud inimkonna loovamaks ja tugevamaks. Inimene on pidanud analüüsima, endaga tegelema, ennast arendama, kuidas nendes tingimustes ellu jääda ja võimalikult väikesete kahjudega.
Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes.
Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid „maha ei magaks“. Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet , millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad….ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus.
Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari enamlevinud sõltuvushäiret ja uurime süvitsi internetisõltuvus. Analüüsime kogutud info põhjal, inimeste internetikäitumis harjumusi ja sellega kaasnevaid probleeme.
Mis on sõltuvus.
Alates sünnihetkest kuni surmani oleme me üksteisest sõltuvad. Ei ole inimest, kes suudaks olla kõigist sõltumatu. Meil on vajadused ja paljustki käitume me oma vajaduspõhiselt. Kui vajadused on rahuldamata siis võivad hakata tekkima käitumishäired, mis kujunevad sõltuvuseks. Kui võtta imikult ära lutt hakkab viimane nutma , ta väljub oma mugavustsoonist, tal on paha. Ta näitab oma vajadust. Kui nüüd lutt lapsele tagasi anda , laps rahuneb ja tasakaal tema tunnete tasandil on stabiliseerub. Pikaajalisel vajadusi rahuldamatusest tingituna võib laps kasvades lutist loobumisel hakates kas näppu imema või siis leiab endale mingi uue väljundi antud situatsioonist. Seda vaid selliese juhul, kui ei ole kaetud vajadused 1. Sama kehtib ka kõigi teiste elusolendite kohta, kui ei ole rahuldatud esmased vajadused, hakatakse otsima mingeid alternatiive oma emotsioonide väljendamiseks, millest võivad kujuneda sõltuvused.
Mõni on sõltuvuses armastusest, mõni spordiga tegelemisest. Niikaua , kui sõltuvus jääb lihtsalt sõltuvuseks ja ei sega inimest tema teadlikus elus, niikaua on sõltuvus hea. Häireks saab aga sõltuvus niipea, kui hakkab segama inimese emotsionaalset, majanduslikku või sotsiaalset lävimist.. Kõik sõltuvused saavad alguse inimese emotsionaalsest seisundist, kui vastuvõtlik on ta erinevatele välistele mõjutustele. Kas on probleeme lähedastega, kas on finantsilised probleemid, elus on mingi tühimik, mis vajab täitmist või on inimesel lihtsalt igav või tahab proovida uusi põnevaid asju. Põhjuseid on miljoneid, miks ühte või teist asja proovida või teha.
Sõltuvustest lähemalt
Sõltuvushäire on kehaliste , käitumuslike ja tunnetuslike avaldumisvormide kogum, mille korral mingi aine (narkootikumid, tubakas , alkohol , ravimid ) või tegevus (kasiinos käimine, internetis surfamine jm) muutub inimese elus asendamatuks või esmatähtsaks 2. Tavaliselt on esimeseks sammuks tähelepanu vajadus. Inimestel, kellel on probleeme iseendaga , oma tunnete väljendamisega, lähedusega on aldid otsima lohutust erinvatest ainetest või tegevustest. Suurt rolli mängivad siin riskifaktorid, mis otseselt ei mõjuta tarbimist, pigem soodustavad seda . Siia gruppi kuuluvad madala enesehinnanguga inimesed, vägivaldsest või vanemate poolt tõrjutud perede lapsed, sotsiaalsed heidikud 3. Sulandutakse seltskonda nn. „omad grupid“ kus on sarnase sotsiaalse taustaga inimesed, põgenetakse reaalsuse eest.
Sõltuvus on psühholoogiline seisund, kus sõltlane tunneb endas ülevaid tundeid või mingit muud eufoorilist emotsiooni. Inimene, kellel on juba tekkinud sõltuvus ei saa enam ilma selle tundeta olla, kuna tunneb, et maailm on masendav koht ja ainult sellest põgenemine annab hea tunde. Nad elavad selle tunde nimel. Sageli püütakse oma sõltuvust teiste eest varjata, seda endale tunnistamata. Sõltlased on väga leidlikud, enesekindlad ja nutikad, kui on vaja otsida õigustusi oma tegevusel või aine tarbimisele .
Sõltuvuskäitumine on käitumine mida iseloomustab teatud inimeste tegevuses või elus toimunud muutused, mis muudab selle inimese elueesmärke nii, et nad eralduvad teistest inimestest kas füüsiliselt, psühholoogiliselt, mentaalselt.
Sõltuvuse tekkimiseks on aega vaja, sõltuvus ei teki kohe. Alguses on harjumus, seejärel vajadus. Siin võib ära tuua mõne erandi nagu näiteks heroiini ühe või kahekordne tarbimine, tekitab juba sõltuvusest.
Sõltuvust hõlmab nelja komponenti 4:
Vajadus - vastupandamatu sundsoov midagi teha või saada soovitud seisund illegaalseid aineid manustades.
Sõltuvus- inimese emotsionaalses seisundis toimuvad muutused, mis sunnivad uut doosi või tegevust saama/otsima/varastama.
Regulaarsus- on sõltlaste käitumise kindel tunnus, kui hakkab välja kujunema teatud muster aine tarbimise või tegevuse/käitumise üle.
Hävitatavus - tavaliselt hävitab see inimene iseend aga ka oma lähedasi, kaaskondlasi, vaikselt ja järjepidevalt.
Kõik need nelja komponendi ajalised etapid võivad sõltuda inimese konkreetsest sõltuvusest. Kui kiiresti areneb sõltuvus ja sealt edasi juba hävitavus. Narkootiliste ainete puhul toimuvad protsessid kordades kiiremini, kui näiteks internetisõltlase puhul.
Kuidas tunda ära sõltuvuse?
Paar kindlamat näidet, mida psühholoogid on uurinud, et tegemist võib olla sõltuvushäirega on meeleolu muutus, valetamine , varastamine.
Meeleolu muutus- inimene võib olla põhjendamatult rõõmus või siis lohutamatult kurb. Meeleolud kõiguvad seinast seina lühikeste perioodide vältel. Võib esineda ka vihapurskeid.
Valetamine- Tavaliselt alustatakse endale valetamisega- „mul kõik kontrolli alla“ fraasiga. Tegelikult nad seda ka siiralt usuvad, et suudavad igal ajal lõpetada oma tegevuse või tarbimise. Lisandub siia valetamine lähedastele, töökaaslastele.
Varastamine- oma sõltuvuse jaoks on raha vaja. Mida eksklusiivsem on sõltuvus seda rohkem raha on vaja. Arvutisõltlasele piisab arvutist ja interneti ühendusest/arvutimängust, alkoholisõltlane vajab juba rohkem raha erinevate alkohoolsete jookide ostmiseks ja narkosõltlane juba väga palju raha , et rahastada vajaminevad doosid . Raha saamine toimub kas koduse majapidamises olmeasjade salajase müügi teel, vargused poodidest , eraisikutelt aga ka raha laenamine tuttavatelt /sõpradelt, mis kvalifitseerub kui varastamine(raha mida nad kunagi tagasi ei maksa).
Meelemürke ajaloost
Ajalugu on näidanud, et suhted erinevate meelemürkidega on kujundanud meie kultuuri, religiooni, uskumusi, ja veendumusi, loonud müüte.
Antiikajal , nagu ka hilisemal ajajärgul seostati haigusi nii tavaliste nähtustega, kui üleloomulike jõududega. Tavaliseks nähtuseks peeti nagu näiteks seedehäiret, üleloomulikuks nähtuseks aga kurje vaime, kes asusid elama inimeste kehadesse, muutes viimaste käitumise ettearvamatuks. Tänapäeval me tõlgendame selliseid haigusi – sõltuvushäireteks.
Kui vaadata tagasi ajaloole, siis juba kauges minevikus kasutati erinevaid aineid, et saada mingi ülev suursugune nägemuste rohke tunne. Preestrid kasutasid psühhoaktiivseid aineid religioosete tseremooniate läbiviimisel , meditsiinis kasutasid ravitsejad oopiumi , elanikkond tarbis kofeiini, tubakst, melaniini.
Idamaades suitsetati hašišhid (kanep). Indiaanlastel oli kombeks „rahupiiup“ suitsetada aga samuti viia oma vigvamis läbi erinevaid puhastustseremooniaid uimastavate aurude keskel.
Etioopia preestrid näiteks küpsetasid ja keetsid kohviube, et püsida ärkvel ja palvetada. Nad avastasid kohvi erilise mõju inimese organismile.
Tee ja teelehtedega erinevate preparaatide keetmine oli Hiinas juba 3. sajandil populaarne .
Seega võime eeldada, et teati, tunti ja kasutati erinevaid meelemürke kas meditsiinilistel või usulistel eesmärkidel juba ammustel aegadel .
Alkoholisõltuvus
Alkoholisõltuvus on üks laialdasemaid sõltuvusliike maailmas. Sõltuvus tekib tavaliselt mingi teatud aine meeldivate omaduste mõjul, mis muutub lõpuks selle tunde siduvaks vajaduseks. Alustatakse tasapisi lahjema ja väiksemate koguste alkohoolse joogi tarbimisega, mida edasi, seda suurmate koguste ja kangema kraami peale üle minnakse. Sõltlased tavaliselt eitavad oma sõltuvust ja kinnitavad , et suudavad vajadusel maha jätta.
Arstide kinnitusel on alkoholism haigus, mis mõjutab inimesi igas eluvaldkonnas. Eksperdid on püüdnud välja selgitada tegurid: nagu geneetika, sugu, rass -kõik mis võivad soodustada alkoholisõltuvuse tekkimist. Aga need ei ole kinnitust leidnud. Pigem mängib rolli alkoholisõltuvuse juures inimese sotsiaalne taust: kust ta tuleb, milline oli tema lapsetuba, kes sõbrad/tuttavad.
On väga oluline märkida, et alkoholism on tõsine haigus. See võib põhjustada muutusi aju närvikeemias, nii et alkoholisõltuvuses inimene kusjuures ei pruugi ise olla võimeline kontrollima ja vastutama oma tegevuse eest.
Alkoholisõltuvust võib olla raske ära tunda. Erinevalt kokaiinist või heroiinist, alkohol on laialt kättesaadav ja tunnustatud paljudes kultuurides. See on pahatihti keskmeks inimese elukorraldusel ning tihedalt seotud pidustuste ja naudinguga. Seega on raske määratleda millisel määral on mingi joomine traditsiooniline või millal kellelgi on tekkinud tõsine probleem ja vajadus juua.
Kuidas ära tunda alkoholisõltlast?
Suurenenud on alkoholikogused ja sagenenud kasutamine.
Hommikust peale joomine, pohmelli puudumine.
Väldivad lähedastega kontakti
Meeldib olla seal, kus on alkohol.
Töökoha kaotused
Salatsemine, oma pudelite peitmine.
Depressioon , isutus, värisevad käed.
Narkosõltuvus.
Uimastid on psühhoaktiivsed ained, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks. Uimastid jagunevad legaalseteks ja illegaalseteks.
Depressandid 5– alkohol, oopium , heroiin, morfiin , kodeiin.
Stimulandid – kofeiin, nikotiin , kokaiin, ecstacy, MDMA, amfetamiin
Hallutsinogeenid : marihuaana , LSD, meskaliin
Narkosõltuvuse tekib tavaliselt uimastite tarbimise tagajärjel. Kõik narkootilised ained tekitavad sõltuvust. Nagu enamus sõltuvuste puhul saab asi siin ka alguse proovimisest. Tavaliselt on esimene proovimine teismeeas 15-25 aastaselt ja kergem narkootikum, üldjuhul kanep. Proovitakse kas sõprade õhutusel, soov ennast kehtestada ja maksma panna, kodustest probleemidest eemale põgenemine aga ka põnevusest. Kui see üks ja ainus kord ka viimaseks jääks, ei ole ju iseenesest paha kogeda midagi uut. Aga statistika on näidanud, et aina rohkem ja rohkem noorukeid hakkab jätkuvalt „proovima“ üha tihedamini ja suuremate doosidena. Allakäiguspiraal on avatud. Sõltlased on võimelised doosi nimel mida iganes tegema. Varastama, isegi tapma , laskma ennast seksuaalselt ära kasutada . Tekib suletud ring, kust on praktiliselt võimatu välja pääseda.
Narkosõltuvuse kolm aspekti:
Psüühiline sõltuvus- inimesel tekib suur vajadus tarbida narkootilisi aineid.
Füüsiline sõltuvused- keha lausa nõuab narkootikume, muidu tekivad võõrutusnähud
Sotsiaalne sõltuvus- Kaovad sõbrad/ tuttavad, tekivad uues sõbrad/ tuttavad narkomaanide näol. Nüüd sõltutakse narkootikumidest ja üksteisest, mis dikteerib nende elu ja olu .
Narkomaania leviku ja vormid määravad paratamatud ja juhuslikud tegurid. Paratamatu on näiteks meie rassiline kuuluvus. Ajalooliselt on välja kujunenud eri rassidel erinev tolerants meelemürkide suhtes. Asiaadid suitsetavad rahumeeli kanepit ja oopiumi, ent ei talu alkoholi: see põhjustab raske mürgituse ja väga kiire sõltuvuse. Eurooplastega on vastupidi: viina võib juua aastaid, ilma et sõltuvust tekiks, ent opiaadid ja hašhis võtavad hinge kiiresti oma võimusesse. Indiaanlane närib jälle kokat ja meskaliini, põhjarahvaste iidseks mõnuallikaks on olnud punased kärbseseened. Rassiline kuuluvus seega määrab suuresti ka somaatilise vastusurve narkootilistele ainetele , millele juhuslike teguritena lisanduvad individuaalsed ja soolised iseärasused.
Kaassõltuvus
Sisuliselt võib igat inimest nimetada kaassõltlaseks. Me kõik oleme kellegagi kas siis emotsionaalselt või füüsiliselt seotud. Selline suhe on terve ja toimiv hea senikaua kui me saame tagada enda isiksuse arengu endale sobival moel ja viisil, kui me saame ise oma vajadusi rahuldada ja oma püstitatud eesmärke saavutada. Me oleme võimelised oma mina tõstma ettepoole teiste vajadustest ja soovidest. Oleme võimelised ennast armastama ja austama, sellisel määral, et seame endi vajadused teiste omadest ettepoole.
Kui aga puudub ühel osapoolel selline enesetäiendamise või enesekehtestamise vajadus siis saab temast kaassõltuja ehk sateliit .
Tal puudub oma mina. Ta ei võta vastu otsuseid, ei avalda oma arvamust.
Kaassõltuvus on lihtsamalt öeldes keeldumine iseendast. Inimene ütleb lahti oma tunnetest, oma emotsioonidest, tal puudub oma arvamus ja oma mina. Ta ei ole „terviklik“, tema vajaduste barjäär on maha surutud.
Kaassõltuvus on keerukas segu tunnetest, uskumustest ja hoiakutest, mille puhul inimene panustab lähis suhtesse enamuse osa ka sellest energiast, mida ta peaks enda heaks kasutama. Samas ootab ta vastutasuks, et partner täidaks ära kõik tema elus olevad tühikud. Sellise suhtesõltuvuse aluseks on alati nõrgenenud või muundunud identiteet, mis saab alguse lapsepõlvest.
Lapsepõlves omandatud kahjustatud käitumismudel ja hoiakud on aluseks meie tulevasele elule. Kui tugevad me oleme oma eesmärkide püstitamisel, kas lapsepõlve vajakajäämised kahjustavad meie emotsionaalset tasandit, kas me tõmbame paralleele oma suhete ja vanemate suhete vahele. Me ei saa ennem aru, kui „ katkised seest“ oleme, enne kui ei ole kogenud vastavat situatsiooni olgu see siis alkoholisõltlasest mees või narkosõltlasest elukaaslane .
Kaassõltuvus ei ole ainult partnerite vahel. Seda võib esineda ka suurel määral ema- lapse suhetes, kui lapsevanem oma elu järglase järgi seondub . Ta on kas ülikaitsev või siis vastupidine . Perekonnas võivad esineda probleeme laste kasvatamisel - nende ära kuulamisel, piiride paika panemisel. Vanemad kas tahtlikult või tahtmatult ei oska või ei saa aru lapse vajadusest olla keegi, keegi keda kuulatakse ja austatakse ja kellega arvestatakse. Pahatihti ollakse arusaamal, et lapse on liiga väike, et asjadest aru saada ja tema tunnete, emotsioonidega arvestada. Väga hästi on selle kohta öelnud oma raamatus Pia Mellody „Kaassõltlased“ , kus ta kirjeldab lapse ja vanema suhet läbi kasvamise . „ Väärkohtlemise protsess kulutab ära energia, mida lapsed vajavad suureks kasvamiseks. Kui lapsel ei lubata olla tema tõeline mina, siis suunatakse tema eluterve kohanemise ja muutumise võime valesse kanalisse ning laps on sunnitud alustama põhjapanevat kohanemisprotsessi teel kaassõltuvuse poole .“6
Intrnetisõltuvus
„..Me kutsume teda Variinimeseks, sest ta ei käi üldse väljas ja istub kogu aeg oma arvuti küljes. Näeb välja kondikas ja …..noh, ta on praktiliselt surnud.“ Nii kirjeldab arvutifanaatik tuttavat internetisõltlast.7
Erinevate uuringute andmetel hakati internetisõltuvust, kui sõltuvust uurima alles 1990 aastate alguses . Siis sai alguse arvutite võidukäik ja inimesed said rohkem virtuaalselt suhelda. Virtuaalmaailm on ebamaine maailm, kus inimesed suhtlevad ainult intellektuaalsel tasandil. Sellega seonduvalt on arvutite liigkasutus põhjustanud probleeme inimeste eraelus, kui ka tööl /koolis. Siin on teadlastel ja psühholoogidel palju uurimisruumi, kuna maailmas pole veel küllaldaselt uuritud antud sõltuvust, kui häiret.
„2014. aasta lõpul avaldatud Euroopa riike võrdlevas uuringus vaadati 12 938 lapse internetikäitumist. Selgus, et 14-17aastaste hulgas esineb sõltuvusena kategoriseeritavat internetimängurlust 1,6 protsendil. 5,1 protsendil teismelistest esines mitmeid tegevusmustreid, mis viitavad ekstreemsele internetimängurlusele kaldumist. Mõned uuringuandmed viitavad, et Itaalias on internetisõltuvuse häirega laste näitaja umbes sarnane Eestiga . Ida-Aasias on aga 17-18 protsenti. Hiljutise Soomes tehtud uuringu tulemused viitasid aga sellele, et internetisõltuvust esineb ligikaudu viiendikul hilisteismelistest“ kirjutab Maju Himma Novaator .err 09.06.20158
Kätlin Konstabel selgitab sama Novaator.err lehel, et kindlasti tuleks selliste internetisõltuvus uuringute kohta uurida, et kes uuris, mida ja kuidas uuriti. Kuna tehnika areneb väga kiiresti siis aastatagused uuringud ei pruugi enam väga tõepärased olla. Ta soovitas mitte just vaadata sõltuvuse uurimistes minuteid ja tunde kokku, vaid käitumismustrit ühtsena hinnates.9
Kuna arvutikasutajad on peamiselt noored inimesed ja ühiskond dikteerib vajaduse kiirema tehnikaarengu jälgimist siis just need noored on riskigrupp keda võib ohustada sõltuvusse sattumine.
Psühholoogid väidavad, et inimene on emotsionaalselt ja füüsiliselt ühenduses kahe erineva maailmaga korraga. Üks maailm on inimese sisemaailm - tema tunded, emotsioonid , mõtted – see on tema mikromaailm. Teine aga on inimese välismaailm- tema tajud, lõhnad, värvid- see on makromaailm . Kui inimese oma mina tunnetus on paigas siis hästi eristunud minaga inimene oskab ja suudab oma tunnetega mõistlikult ringi käia, tema hirmud ei haara teda endasse, vaid ta on võimeline oma probleeme adekvaatselt lahendada ilma, et tekiks mingi ebameeldiv tunne kas siis mahajäetuse, hüljatuse või isegi ka minatunnetuse kaotust põhjustanud tunne.
Mina-tunnetuses on oluline eristada tõelist mina pseudo -minast. Viimane on mõjutatud emotsioonidest ja arvamustest, on muutlik ning tal puudub oma arvamus. Tõeline mina on stabiilne, tal on oma kindel arusaam endast ja asjadest tema ümber, suudab läbi viia arutelusid, on mõistuslik ja vastutab tagajärgede eest. Kuid, kui inimese sisemaailm on „katki“, tal puuduvad ärevusega toimetulekuks vajalikud oskused või tahtmised, siis on kergem ja turvalisem luua endale veel üks maailm- nimelt virtuaalmaailm. Selles maailmas ei ole probleeme, inimene saab olla seal, kes iganes. Selles maailmas puudub füüsiline vorm, vaid on baitide interatsioon.10
Sõltuvusest saame rääkida alles siis, kui inimene ei oska enam oma bioloogilist keha kahe maailma vahel jagada- reaalse ja virtuaalsemaailma vahel. Kui inimene hakkab rohkem viibima oma loodud maailmas, kus tal puudub ärevuse tekitajad ja suhtlemine on kergem, kuna kõik on anonüümne. Mõningate arvamuste kohaselt ei tunne oma vestluspartnereid internetis kuni 99% internetis viibijatest.
Sellises olukorras on aga kerge ennast kehtestada ja enda tegeliku mina kaotamine on vägagi tõenäoline. Siia jäävad lõksu need inimesed, kellel tavaelus ei lase ärevushäire normaalselt suhelda või kes mingil muul põhjusel ei leia teiste inimeste poolt soovitud vastuvõttu. Veebikeskkonnas aga muutuvad nad vastavalt oma ettekujutuse järgi olevateks olenditeks. Piir reaalsuse ja ebareaalsuse vahel hakkab hägustuma, mis omakorda on soodus nartsissismi11 tekkeks.
Internetisõltuvust on raske diagnoosida, kuna puuduvad mõõdetavad väljundid. Pole retsepte, pole juhiseid, mille põhjal lugeda inimest sõltlaseks. Siiski peaks tähelepanu pöörama neile kolmele komponendile, et märgata juba varajasemas faasis sõltuvuse tekkimist.

• Esimeseks oleks liiga sagedane internetikasutamine, tekib siduv vajadus igal võimalikul viisil ja ajal viibida arvutis. ( Nutitelefonid kaasa arvatud)
  
• Teiseks komponendiks eraldumine, inimene püüab eemalduda reaalsest elust, peites ennast virtuaalmaailma, kus võib olla turvalisem. Inimene loobub lähisuhetest, loobub intiimsusest. Probleemid koolis, tööl.
  
• Kolmandaks vajadus suurema, võimsama parema riisttarkvara järele. Tungiv soov omada üha arenenumaid arvuteid, tarkvara.
  

Teadlased on üksmeelel, et internetisõltuvuse ja depressiooni vahel on seoseid . Tänapäeva ühiskond seal hulgas koolid, eeldavad, et noored omandavad teadmisi ja õpivad interneti vahendusel, mis veelgi enam sunnib noorukeid viibima interneti keskkonnas. Emotsionaalseid ja käitumisega seotud probleeme esineb internetisõltlaste hulgas rohkem kui mittesõltlaste seas. Neil võivad olla keskendumisraskused, võib esineda hüperaktiivsust, samuti on neil probleeme õppimisega ja nende tundetasand on väga madal just tänu mitteverbaalsele suhtlusele . Tähelepanu puudus-sotsiaalses ühiskonnas on see väga murettekitav. Sellepärast nad kipuvad ennast kehtestama jututubades, erinevates elektroonikamängudes. Siin saavad nad ennast välja elada.
Internetisõltlastel mitte ainult ei ole häiritud nende emotsionaalne tasand vaid ka füüsiline tasapind . Pidev istumine ühes ja samas asendis pärsib inimese normaalset arengut eriti noorukieas. Vanemas eas muutuvad kaebused krooniliseks ja püsivaks. Rääkides arvuti liigkasutamise mõjudest inimese tervisele on veel uurimused algstaadiumis aga on viidatud võimalikele häiretele nagu silmade väsimine, lühinägelikkuse tekkimine, migreenilaadsed peavalud ja luu- ja lihaskonna vaevused. Leitakse, et ainiti kuvari jälgimine võib tekitada hüpnootilise transi , horisontaalsed skaneerimisjooned , mis liiguvad nii kiiresti, et pole tajutavad , CRT- kuvaril tekitavad hüpnoosi12.
Inimesi võlub interneti juures anonüümsus. Kui inimesel on tavaelus probleeme, millega ta ei suuda või ei taha toime tulla, on põgenemine pseudomaailma ja enda esitlemine kellegi teisena nende jaoks lausa jumalik. Keegi ei tea kes oled ja see annab võimaluse fantaasiat kasutades luua endast oma uus minavorm . Tihtipeale aga need inimesed enam ei tee vahet reaalsel maailmal ja oma veebimaailmal. Need piirid on väga hägused ja hallid ning pahatihti kaotab inimene reaalsustaju .
Minu uurimus töö eesmärk ja hüpoteesid.
Uurimustöö eesmärk oli küsimustiku põhjal välja selgitada, kas vastajatel võivad olla sõltuvuslikud häired internetist. Kuna antud uurimustöö autorile pole teada Eestis sellel alal läbiviidud uurimusi ja puuduvad ka võrreldavad näitajad siis antud uurimustöö koostamisel lähtusin vastajate isiklikest vastustest.
Sellest lähtuvalt püstitasin esimeseks hüpoteesiks:
1.Interneti testi skoor viibitud aja produktiivne kasutamine. Kuidas kasutatakse internetis viibitud aega? Kas piisavalt pööratakse tähelepanu vaba aja kasutusele?
Teiseks hüpoteesiks:
2. Interneti testi mõõdukas kasutamine. Kas ja kui paljudel on probleeme kauem internetis olemisega, kui vajadus tingib? Kas ollakse teadlikult rohkem või mingil muul põhjusel jäädakse veebikeskkonda kauemaks, kui planeeritud?
Metoodika.
Tegin oma uurimustöö kvantitatiivse 13 uurimismeetodi metoodika abil, kuna selline meetod võimablas arvude/andmete uurimist .
Valim .
Uurimus viidi läbi 181 inimese seas. Uurimuse sooline vastamine jagunes :mehed 33 vastamist ja naised 148 vastamist. (tabel 1) Vastajad olid vanuses 10-60. Vanuselise grupi järgi on andmed toodud protsentuaalselt . (tabel 2) ja igale vanusegrupile vastavalt vastajate arv.( tabel 3)
Mõõtevahendid.
Uurimuse läbiviimiseks kasutasin ankeeti, mis pärineb internetist ja on koostatud „The Center of Internet Addiction ….your source since 1995“ Dr. Kimberly Young poolt. Kasutasin ka eestikeelset test küsimustikku peaasi .ee . Vastama pidi 5 punkti skaalal, kus 5 tähendas „alati“, 4 tähendas „sageli“, 3 tähendas „vahetevahel“, 2 tähendas „harva“ ja 1 tähendas „üldse mitte“. Ankeet on tabel 3 ( lisa 3). Küsimustiku vaatas üle uurimistööde kursuse õpetaja Eve Liis.
Järgnevalt on välja toodud punktsummad, Young’i internetitesti põhjal, kus ta on määranud internetikasutajate tüübid. Tulemuste kokku arvestamine toimub iga küsimuse punkte kokku liites. Interneti programm, kus küsimustele vastati , liidab ise vastajate punktid kokku, seega on järeldused tehtud ühtselt kokku ( nii mehed, kui ka naised).
Young’i punktid jagunevad:
16-39 – keskmine internetikasutaja. Kontrollid oma internetis viibitud aega, aeg ajalt võib aga kasutusaeg suureneda.
40-69 – Sul võib aeg ajalt esineda probleeme arvuti kasutamisega. Peaksid püüdma vähendada arvutis viibitud aega.
70-100 – Interneti kasutamine põhjustab juba olulisi probleeme. Tuleks otsida abi ja tuge väljas poolt arvutit.
Protseduur .
Andmete kogumine toimus internetifoorumite kaudu. Kasutasin kohalikke perefoorumeid, kuhu panin üles oma küsimustiku. Samuti levitasin Facebook ’i kaudu. Paberkandjal vastanuid oli kuskil 15% kogu vastanutest. Testi koostasin testi programmi surveymonkey.com kaasabil. Antud programm võimaldab ise analüüsida ja kokku liita tulemused. Paberkandjatel esitatud vastused liitsin käsitsi juurde internetis kokku liidetud tabelile.
Vastamiseks kulus 3-4 min. ja vastamine oli anonüümne. Lisa 5 tabel vastajatele nähtaval kujul. Kuna vastajate tasandil ei võimalda see programm andmeid analüüsida, vaid annab tulemused kokku siis analüüsin oma uurimuses tervet vastajate gruppi, kui tervikut . Vaatan kas sellel grupil on probleeme interneti kasutatavusega ja teen sellest kokkuvõtte. Tulemused Diagramm Microsoft Word tabeli kujundusprogrammiga.
Tulemus.
Uurimus näitas, et antud küsimustiku vastajate seas ei ole interneti kasutamine probleemiks. Enamus vastajaid hindas oma interneti kasutatavust keskpäraseks. Tabelist 6 toodud diagrammist saame välja lugeda, et vastanutel ei ole probleeme suhelda ja aega veeta väljaspool internetti. Seda kinnitasid küsimuste 3,8,14 vastused, kus väideti, et suhtlemine ja aja veetmine sõpradega on väga oluline just silmast- silma kohtumistel ( vastasid 138-142 inimest vastanutest ).
68 inimest 181-st leidsid , et nad jäävad sagedamini internetti, kui algselt plaanisid.
109 inimest leidsid, et nad on sageli unised, kui nad viibivad hilise ööni internetis, isegi harva. Seega võime väita, et igasugune kõrvalekalle inimese tavapärasest unerütmist võib mõjutada tema tööd/kooli. Inimene on väsinud ja ei pruugi oma tööle või koolile pühenduda 100%.
Tabel 1
Allikas : Autori koostatud
Tabel 2
Allikas : Autori koostatud
Tabel 3.
Allikas : Autori koostatud
Tabel 4.
Allikas : Autori koostatud
Tabel 5
Allikas : Autori koostatud
Tabel 6
Vastused
1
2
3
4
5
Kui sageli jääd internetti kauemaks kui plaanisid?
0
21
59
68
33
Kui sageli jätad tegemata muud plaanitud tegevused, et veeta rohkem aega internetis?
3
68
94
11
5
Kas eelistad internetisõprust reaalsele sõprusele?
138
24
12
7
0
Kui sageli sõlmid uusi tutvusi teiste interneti kasutajatega?
121
49
6
3
2
Kas teised (pere, sõbrad, tuttavad jne) muretsevad, et sa veedad liiga palju aega arvutis?
47
94
27
9
4
Kas kihk esmalt vaadata sotsiaalmeedia postitusi segab sinu töö/õppimise tegevust?
9
22
123
16
11
Kas sinu tööjõudlus või produktiivsus kannatab internetis viibimise pärast?
73
46
31
25
6
Kas internetis olemine on sinu ainus stressi või pinge maandamise meetod?
142
23
10
3
3
Kas sa ütled halvasti, karjud või saad pahaseks, kui keegi segab sind internetis viibimise ajal?
139
19
19
2
2
Kui sageli oled unine, kuna viibisid hilise ööni internetis?
Kui sageli mõtled internetis olemisest, kui teed midagi muud?
Kas oled püüad vähendada internetis viibimise aega, aga ebaõnnestunult?
Kui sageli varjad teiste eest ajahulka, mille oled veetnud internetis?
Kas eelistad viibida internetis, selle asemel, et minna kodust välja aega veetma?
Kui sageli kannatab Sinu töö tulemuslikkus aja hulga tõttu, mida veedad arvutis ja/või veebis meelelahutuseks ?
35
109
28
6
3
94
48
35
2
2
64
73
19
21
4
122
31
14
14
138
11
12
11
9
75
43
28
28
7
Kui tihti sa endale valetad „veel natuke“?
15
24
98
28
16
Allikas: Autori koostatud
Soovitusi sõltuvuse ravimiseks
Sõltlast ei saa aidata, kui ta seda ise ei soovi. Kui inimene tunnetab, et ta on omadega ummikus ja väljapääsu ei ole, otsib ta teadlikult abi. Siis saab teda aidata. Sundimisega, vägisi ravile saatmisega ei saavutata tulemusi ja kiire tagasilangus on enamjaolt garanteeritud.
Sõltub sõltuvusest on ka nende ravimeetodid, kestvus ja tulemused erinevad. Abi võib saada ka psühhoterapeutidelt, kelle eesmärgiks on julgustada ja toetada inimesi ning nende püüdlusi , et leida oma emotsionaalsete probleemide allikaid ja nendega toime tulemist.
Näiteks ei ole narkosõltlast võimalik lihtsalt ravimitega aidata, vaid väga oluline on siin eraldatus ehk rehabilitatsiooniteenus, mis kestab isoleeritud keskkonnas 6-9 kuud. Seejärel saavad patsiendid minna koju aga jäävad jälgimise alla koos oma perega . Ülimalt tähtis on selle perioodil lähedaste tugi ja kannatlikkus.
Alkoholi sõltlasele leitakse vestlusest arstiga koos sobiv ravimeetod ja viiakse see ellu. Jällegi on siin ka oluline psühholoogiline nõustamine ja lähedaste toetus.
Kui panna internetiotsingusse sõltlaste ravivõimalused, siis need on suhteliselt piiratud ja kesised. Loomulikult teevad olemasolevad asutused kõik endast, et sõltlast aidata. Aga tundub, et ühiskond ei ole veel sellisel määral valmis võtma vastutust nende aitamise eest. Ajakirjandusest on väga tihti läbi jooksnud teema; kas narkosõltlast, kes üledoosi tagajärjel on „koomas“ mõtet elule turgutada ja kui palju selline süst maksumaksjale maksma läheks? Ei ole sõltlast, ei ole ka probleemi. Tundub, et peidame pea jaanalinnu kombel liiva alla ja eirame tegelikkust. Samas aga sõltlaste arv aina kasvab ja seda mitte narkosõltaste seas vaid siia lisandub seni uurimata ja seni teadvustamata sõltuvuse liike. Arvatavasti on sõltuvuse liike sama palju, kui on potentsiaalseid naudinguid. Shopping , seks, sport , töö.
Kokkuvõtte
Sõltuvus on väga emotsionaalne probleem, mis saab alguse mittepiisavate vajaduste rahuldamisest, mis omakorda põhjustavad käitumishäireid ja lõppeb sõltuvusega ning haarab inimese ja tema suhteringkonda tervikuna. Loomulikult sõltub see sellest kui suurel määral on lapsepõlves jäänud rahuldamata vajadusi. Sõltuvusega võivad kaasnevad pöördumatud terviserikked, suhteprobleemid perekonna ja lähedastega, tööandjatega ning toimub sõltlase järk-järguline ühiskonnast eemaldumine. Ekslikult arvatakse, et sõltuvus on individuaalne probleem ja igaüks peaks selle ise lahendama . Tegelikult on sõltuvus 20 saj. probleem, kuna inimene peab tulema toime ühiskonna poolt peale surutud nõudmistega, kus nõrgemad murduvad ja annavad erinvatele ahvatustele järele. Sõltlased on terve ühiskonna valu ja murepunkt. Keda aidata, kas aidata, millal aidata ja kuidas aidata? Kui me nendele küsimustele suudaksime adekvaatselt ja ausalt vastata siis ehk saaksime enda ümber koondada täisväärtusliku ja toimiva ühiskonna, kus kõigil on võrdsed võimalused elada ja töötada ühise eesmärgi nimel.
Kasutatud kirjandus:
http://peaasi.ee/arvuti-ja-internetisoltuvuse-test/
http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/opiaadid.html
http://www.15410.ee/avaleht.php?c=27&h=127&a=111
http://www.tallinn.ee/21.11.2013-Andres-Lehtmets.pdf
http://www.akliinik.ee/artiklid.html
http://www.tsfclinic.ee/soltuvus/narkosoltuvus/
http://raulpage.org/koolitus/rf_narko.html
https://www.ebu.ee/esitlus/narkootikumid.ppt
http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/5403/1/Raudsepp2012.pdf
http://staff.ttu.ee/~hiljat/Microsoft%20Word%20-%20riskidest%20kuvariga%20t%C3%B6%C3%B6tamisel.pdf
https://et.wikipedia.org/wiki/Arvutis%C3%B5ltuvus
http://tnk.tartu.ee/0kaassoltuvus.html
http://www.vmh.ee/viljandi-haigla-narkosoltuvuse-ravi-vajab-jatkuvalt-tosist-tahelepanu/
http://narkokeskus.ee/lahedastele/
http://www.yti.ut.ee/sites/default/files/www_ut/rehabilitatsiooniteenused_soltlastele.pdf
http://www.internetworldstats.com/stats4.ht m
http://netaddiction.com/internet-addiction-test/
„Sotsiaalpsühholoogia alused“ Nicky Hayes 2002
„Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat“ Edmund J. Bourne Ph.d. 2000
1 Maslow teooria inimese vajaduste rahuldamise kohta https://et.wikipedia.org/wiki/Inimvajaduste_hierarhia (08.03.2017)
2 http://enesetunne.ee/spetsialist/lastel-ja-noortel-sagedamini-esinevad-vaimse-tervise-haired/soltuvushaire/ (08.03.2017)
3 Heidi Reiljani artikkel http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html ( 08.03.2017)
4 Pia Mellody raamat „Kaassõltuvus“ , kus ta kirjeldab sõltuvuste komponente.

5 http://www.narko.ee/mis-on-narko/ (18.03.17) Seletatud lahti, mis on depressandid, stimulaatorid ja hallutsinogeenid.,

6 Pia Mellody „ Kaassõltuvus“ kl. 105/106
7 Ajakiri „Tervis“ okt. 1998 lk. 12
8 http://novaator.err.ee/257154/uuring-internetisoltuvuse-all-voib-kannatada-3-5-protsenti-eesti-koolilastest - uuringutest kokku võtvalt ja erinevad arvamusd uurimuste kohta. Marju Himma kommentaar uurimuste kohta Novaator.err 09.06.2015 , mis tehti koostöös Tartu Ülikooliga
9 Kätlin Konstabel sõnavõtt , arvamusavaldus antud Novaator.err lehel 09.06.2015
10 interagtsioon  ingl interaction, sks Interaktion actio tegevus)
Info – infovahetus kasutaja ja arvuti vahel v. Süsteemi funktsionaalüksuste vahel. Psühh- vastastikmõju, vähemalt kahe isiku v rühma vastastikune mõju
11
Nartsissistlik isiksushäire on isiksushäirete hulka kuuluv psüühikahäire. Psühhiaatriliste diagnooside DSM-klassifikatsiooniregistrisse kanti häire 1980. aastal. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooniregistris ICD-10 seda häiret eraldi koodiga välja toodud ei ole, vaid see on liigitatud rubriigi alla "muud spetsiifilised isiksushäired" - diagnoosikood F60.8 Nartsissistlikule iseloomuhäirele on iseloomulikud erinevad suurusluulud, soov olla teiste poolt imetletud ja vähem empaatiavõime Häiret kandev inimene on veendunud, et tal on õigus saada erilise kohtlemise osaliseks . Samas ta ise kadestab teisi. Selliseid inimesi iseloomustab ülbe käitumine ja üleolev suhtumine ning teiste inimeste kõhklematu ärakasutamine endale seatud eesmärkide saavutamiseks . https://et.wikipedia.org/wiki/Nartsissistlik_isiksush%C3%A4ire (6.03.17)
12
13
Kvalitatiivuuring  on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist.
25