Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
20%. Kadude vähendamiseks loomadele kasuliku heina saamiseks on vaja vähendada neid protsesse. Niitmisjärgne periood on 5-7 tundi. Kuivab kiiremini kui kaerutada. Koristada kui kuivus 18%, kui kokkumures läheb jäigaks. Lehtede varisemine- liiga kuiva heina liigutamine. Mida kiiremini kuivatada seda väiksemad toitaine kaod. Karjamaade saagi arvestamine 50kg/kuupmeeter heina. Vaja on selleks et teada saada karjamaade saagivõime. Kasutatud tehnika võtete hindamiseks. Suvise söötmise õigeks korraldamiseks. Saagiarvestus meetodid jaotatakse 2 suurde rühma 1. Niitelised meetodid- näitab rohumaa tegelikult kasvanud rohu kogust. 2. Sootehnilised meetodid- loomade poolt kasutatud ja väärindatud rohukogus. 15- 25 % võrra suurem kui sootehniline saak, kuna osa saagist jääb söömata. Määratakse saak enne karjakoplisse laskmist, niidetakse 5-10 ruutmeetrine lapp ja veiste arv 4-6. Ja rohukamara hüplikulisest. Niidukõrgus 5-6 cm
Hispaania ja Flandria (tänapäeva Belgia). Loomakasvatuse osakaal oli üpris tagasihoidlik. Loomapidamiseks oli vaja suuri karjamaid, põldudeks tehtud uudismaad ei tahetud aga enam raisata. Ajapikku hakati siiski ka loomakasvatusele suuremat tähelepanu pöörama: Inglismaal tegeldi rohkem lamba-, Saksmaal seakasvatusega. 4. Kokkuvõte talupoegade elust Keskaegsed talupojad elasid vaikestes kulades, mille umber laiusid põllud. Pakilisi toid tegid kulaelanikud üheskoos. Näiteks suvise heinateo või viljalõikusega ei saanud venitada, sest halb ilm võis kergesti kogu saagi rikkuda ning tagajärjeks oli ikaldus ja talvine nälg. Talvel oli aega rohkem, siis peeti näiteks pulmi ja koguti jõudu järgmiseks suveks. Välismaailmaga puutusid talupojad harva kokku. Vahel juhtus kulla mõni randkaupmees või palverändur, kellelt sai siis kuulda mujal toimunust. Talupojad ise oma kodukohast tavaliselt eemale ei saanudki. Pärisoriste talupoegade kõrval leidus ka vabatalupoegi
Nende retkede sihtkohaks olid enamjaolt Sotimaa ja Iirimaa, kus nad rajasid rannikuasundusi, millest said selle saare esimesed linnad- nii Dublin, Waterford, Limerick kui ka Wexford on norralaste asutatud. Ühtlasi seadsid nad ennast sisse rannikulähedastel saartel, mille hulka kuulusid näiteks Man ning Orkney ja Shetlandi saared. Need varustasid ka esimeste alaliste elanikega Norrast peaaegu 700 km lääne pool paiknevaid Fääri saari, mis olid selle ajani täitnud üksnes Iiri munkade suvise pelgupaiga ülesannet. Sealjuures asutasid nad oma koloonia Gröönimaa läänerannikul ja jõudsid peaaegu 500 aastat enne Christoph Kolumbust Ameerikasse. (Allan 2004:15-16). 1.2. HIINLASED Ameerika eelavastamise lugu hiinlaste poolt algab Hiina keisritroonile tõusnud Zhu Di-st 1402. aastal. Zhu Di oli Mingi dünastia esimese keisri neljas poeg. Võimuvõitluses oli teda ustavalt teeninud ametnik nimega Zheng He, kellest nüüd sai ülemeunuhh
suvekuudel veel lisaks kolmapäeviti ja neljapäeviti. Sugar mahutab kuni 600 inimest ning suvel saavad külastajad lisaks klubile viibida mahukal terrassil asuvas kohvik-lounge'is. Lounge on avatud ka talveperioodil, samaaegselt ööklubiga ning seal on võimalik veeta aega klubimelust eemal, rahulikumas atmosfääris, nautides erinevaid suupisteid. Suveperioodil on lisaks avatud ka Terrass Sugar, mis on eraldiseisev populaarne peopaik, suurepärase võimalusega enne klubi avamist nautida suvise Pärnu südalinna melu. Klubi kava on väga mitmekesine, esinevad Eesti kuulsaimad live-esinejad, palju välismaiseid diskoreid ja ka kuulsaid ürituste sarju nagu raadio Skyplusist kuulsust kogunud Hirmo faktor. (Sugarclub) Sugarisse pääseb alates 18. eluaastast. Klubikülastajatel on võimalik taotleda endale klubikaart, mis annab soodustust nii klubisse sisenedes kui ka klubis olles - ostes baarist jooke. Klubikaart annab ka sissepääsu klubisse eelisjärjekorras
54. 1 60.25 60.39 58.99 58.26 61.78 60.22 39.78 55. 1 37.77 37.76 38.13 36.57 38.69 37.80 62.20 17. (osaülesanne 56) Millal on päike seniidis ekvaatoril? Kõige täpsem vastus märkige X- ga. A. aastaringselt kell 12.00 Sagedasemad eksimused: B. keskpäeval kevadisest pööripäevast suvise pööripäevani 29% pakkus varianti C, 23% varianti A ja C. suvisel ja talvisel pööripäeval kell 12.00 14% varianti B. D. Xkevadise ja sügisese pööripäeva keskpäeval E. keskpäeval sügisesest pööripäevast talvise pööripäevani Ülesande nr 17 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null-
Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2...
kapselduvad kiiresti ning kuivad oksad on ka hästi alustanud võrsed. märgatavad. Lisaks ei teki suuremate okste eemalda- Tugeva mahlajooksuga puuliike lõigatakse ainult mise järel nii palju vesivõsusid kui varakevadise lõi- suvel. Pargipuudest on mahlajooks iseloomulik kas- kuse puhul. kedele, vahtratele ja siin-seal aktsentpuuna esinevatele Paraku kaasnevad suvise lõikamisega ka mitmed pähklipuudele. probleemid Alati võib aga teha pisilõikust: eemaldada mur- • Räsitakse allesjäävaid noori, nõrgalt puitunud dunud, haigeid ja väiksemaid segavaid oksi. võrseid ja lehti. 8 2.2. Puusõbralikud töövõtted
Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill...................................................................................................................
Selgituseks kasutame järgnevat joonist (Joon.3.15 ): 13 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.15. Loeme, et laev on soolases vees laaditud suvise maksimaalse veeliinini WL. Välja tõrjutud vee vaht (mahuline veeväljasurve soolases vees) selle süvise juures on V. Olgu uue veeliini W1L1 korral magedas vees välja tõrjutud vee mass võrdne eelmisega. La olgu „v“ see täiendav maht, mida laev omab magedas vees. Välja tõrjutud mageda vee maht (mahuline veeväljasurve magedas vees) on V+v. Mass = maht × tihedus Välja tõrjutud soolase vee mass = 1025×V Välja tõrjutud mageda vee mass = 1000×(V+v)
Madalamates järvedes toimub terve vee segunemine kaks korda aastas, kui vee pinnakiht saavutab temperatuuri +4°C. Selline vesi on kõige tihedam ja vajub allapoole nii siis kui alumised kihid on kulmemad kui ka siis kui need on soojemad. Selline segunemine toimub pärasvootes kevadel ja sügisel. Segunemine võimaldab settinud toitainetel tulla taas pindmistesse kihtidesse ja need on kattesaadavad produtsentidele, samal ajal saab põhjakiht varustatud hapnikuga, mis suvise kihistumise ja vaid pinnal toimuva produktsiooni ja atmosfäärist lahustumise tõttu põhjakihtidesse ei jõua. Talvel on järvede vesi kihistunud vastupidiselt, põhjalähedasemad kihid on soojemad (vaata ka joonist 34). Seega pusib keskmise ja suurema sügavusega järvede põhjakiht enamvähem +4° lahedal. Väga sügavatel järvedel ei ulatu segunemise mõju põhjani, kuna väga suur osa veesambast on +4° juures.
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ...........
· moodsad rahustid; · trankvillisaatorid; · psüühilisi talitlusi pärssivad neuroleptikumid; · parkinsonismivastased preparaadid, mis häirivad organismi soojusregulatsioonisüsteemi talitlust. Kui õhutemperatuur ületab 35ºC, võib ülekuumenemist põhjustada kehaline pingutus, millega kaasneb tugev higistamine. Tagajärjeks on organismi veetustumine, mis takistab soojusregulatsioonisüsteemi tegevust. Samamoodi veetustuvalt mõjub ka alkoholi tarvitamine. Purjuspäi suvise päikese kätte tukkumajäämine võib lõppeda väga kurvalt. Kuumarabandus on organismi liigsoojenemisest johtuv raske elutegevuse häire, mis võib saada eluohtlikuks. Peamised sümptoomid on mustad täpid silme ees, nõrkus- ja kuumustunne, peapööritus ja peavalu, kohin kõrvades. Nahk muutub kuumaks ja kuivaks, hingamine on algul sügav, hiljem pinnaline ja kiire, pulss sageneb, kehatemperatuur tõuseb kuni 41 43oC. Mõnikord tekib valu seljas ja jalgades
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
oluline liikide erinev vastupanuvõime ärakandmisele vooluveega, mistõttu vooluvee plankton sisaldab loomset komponenti suhteliselt rohkem kui seisva vee plankton. Liigiline mitmekesisus kasvab jõe lähtest suudme suunas. Jõevee plankton sisaldab väga palju bakterplanktonit, vetikaid. Tänu pidevale vee liikumisele on plankton jaotunud nii vertikaal- kui horisontaalsuunas ühtlaselt. Suured aasta-ajalised kõikumised: talvel ja sulavete ajal miinimum, kevadel tõuseb arvukus kuni suvise maksimumini; pärast seda arvukus järsult langeb, kuna paljud liigid lähevad üle suvisesse puhkeperioodi. Planktonkoosluse muutumine piki jõge: voolukiiruse vähenedes ja vee valgustatuse suurenedes muutub arvukamaks taimne plankton ja suureneb primaarproduktsioon. Bentos - koosneb põhiliselt loomadest, põhjataimestik esineb vaid läbipaistva veega jõgedes. Kaldaäärse taimestiku kasvu takistab kallaste üleujutus ja veetaseme kõikumised,
Taastav (püstiv) õlg righting lever (arm) GZ laeva raskuskeskme ristkaugus mahukeset läbivast vertikaalsirgest. Tasakaal equilibrium laeva tasakaaluseisund vaikses vees. Tonnaazid tonnages teatud laevaruumide mahud registermahutavuse ühikutes 1969. aasta laevade mõõdistamise konventsiooni järgi. Trimm (diferent) trim t laeva vööri- ja ahtrisüviste vahe. Täisveeväljasurve loaded displacement F suvise lastimärgini lastitud laeva veeväljasurve. Tühiveeväljasurve light displacement L laevakere, masinavärgi, varuosade ja katlavee kaal. Ujuvuskese centre of flotation F tegeliku ujuvuspinna raskuskese; punkt ujuvuspinnal, mille ümber laev kreeni ja trimmi läheb. Ujuvusvaru reserve buoyancy laevakere maht ujuvuspinna ja vabapardateki vahel. Vabaparras freeboard f tekijoone kaugus veepinnast.
Kambriumi, Kambriumi-Vendi põhjaveekihis ning kristalliinses aluskorras. Eestis toodetakse/on toodetud mineraalvett Värskas, Iklas, Häädemeestes, Kärdlas ja Kuressaares. 14.Liustike teke, tüübid ja levik. Liustik lumepiirist kõrgemal raskusjõu mõjul pidevas viskoosses liikumises olev jäämass, mis on moodustunud tahkeist sademeist aladel, kus sademete talvine ladestumine ületab suvise sulamise ja sublimatsiooni. Tänapäeval on püsiva jääkatte all 11% maismaast ehk liustike pindala on ligikaudu 16 milj. km². Liustikest: 89,8 % Antartikas 9,7 % Gröönimaal 0,3 % Arktilised saared 0,2 % mägedes. Liustikes sisaldub ca 26,1 milj. km³ vett (see on 1,74 % vee koguhulgast). Antarktise ja Gröönimaa mandriliustikesse on kinni külmunud 80% kogu maakera magedat vett. Tekkimine:
Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad. 1. Gleistunud lammimuld Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja suvel on muld parasniiske või isegi kuiv. Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40...100 cm). 2. Lammi-gleimuld AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub mullaprofiili ja kapillaarvööde enamasti mulla pinnale. Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
juunil paikneb Maa orbiidil nii, et põhjapoolus on 23 ½° e. maksimaalse kaldenurga võrra Päikese suunas kallutatud 2. põhjapoolus on kallutatud Päikese suunas ning lõunapoolus sellest eemale talvine päikeseseisak – 21. detsembril või 22. detsembril on Päikese suunas kallutatud lõunapoolus 3. 2 korda aastas läbib Maa oma orbiidil punkte, kus kumbki poolus pole Päikese suhtes kallutatud suvise ja talvise päikeseseisaku vahele jäävad kevadine ja sügisene võrdpäevsus, mil nii põhja- kui lõunapoolus on Päikese suhtes risti. Võrdpäevasuse ajal on Maa kõigis piirkondades öö ja päev ligikaudu võrdse pikkusega keskööpäike – esineb põhjapolaarjoonest põhja pool ja lõunapolaarjoonest lõunapool KIIRGUS Päike: vanus ca 5 miljardit aastat
Maitsestatud kohv on tegelikult vana trikk. Kesk-Aasias on kardemoni lisamine kohvile traditsioon, Mehhikos on paljude aastate vältel lisatud kaneeli. Maitsestatud kohvide populaarsuse kasv tõestab kohvi mitmekülgsust ja jõudu. Maitsed lisatakse ubadele röstimise käigus piserdades ube maitsekandja õliga ja siis veel eriliselt vürtsitades. Teine viis teha tass maitsestatud kohvi on lisada siirupit kuumale keedetud joogile. Nii saab valmistada ideaalse suvise kohvijoogi, mida serveerida külmalt nagu purgistatud jääkohv, eelvalmis kohv, mis on jahutatud kas jääkuubikutega või purustatud jää lisamisega. Kuid kõige tähtsam maitse, mida kohvile lisatakse üle kogu maailma on piim. Kuigi piima ei lisata araabia kohvile ja ,,kohvipuritaanid" kalduvad piima mitte lisama, leiab enamik inimesi, et kohv on maitsvam selle lisandiga. Sugugi pole see veel kõik ,aga kui uurima hakata kirjandust, siis kohvi on saanud
kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad. 1. Gleistunud lammimuld Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja 27 suvel on muld parasniiske või isegi kuiv. Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40...100 cm). 2. Lammi-gleimuld AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub mullaprofiili ja kapillaarvööde enamasti mulla pinnale. Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4
Kui peaks tulema mõni sademerohke aasta, on karta kuivendatud maa üleujutamist ja soostumist.Kuivendusvõrgu mõju veevarudele võib hinnata mitmest seisukohast. Kuivendus eesmärk on mullast liigniiskuse kõrvaldamine, mis annab võimaluse kasutada seda taimekasvatuseks või ka ehitusobjektina. Seega ilma selleta pole maakasutus võimalik. Põuakartlike ja parasniiskete muldadega aladel tuleb põuaperioodil niiskust puudu. Selle kompenseerimiseks rajatakse kevadise ja suvise suurvee akumuleerimiseks veehoidlaid, mille vett kasut vihmutamiseks. Kinnist süsteemi on võimalik rajada poldril, kus kuivendatavast kihist ärajuhitav vesi akumuleeritakse veekogumisbasseini või pumbatakse veehoidlasse.Kuivenduse negatiivne mõju seisneb:*põhjaveevarude vähenemises ja pinnaseveetaseme alanemises,*jõgede äravoolureziimi muutuses, *äravoolu tipu suurenemises, *ümbritseval alal veetaseme alanemises.Kuivendamisega võib kaasneda
Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad. 1. Gleistunud lammimuld Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja suvel on muld parasniiske või isegi kuiv. Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40...100 cm). 2. Lammi-gleimuld AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub mullaprofiili ja kapillaarvööde enamasti mulla pinnale. Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejoo...
• Mark, lühike pleiss • RSK-65 PILET 21 • Vabaparda märk. Süvise märgid paremal ja vasakul pardal. Märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas (vabaparda kõrguse kontrollimiseks laeva ekspluatatsioonitingimustes).Vabapardamärk koosneb 300 mm pikkusest peateki kõrgusele kantud joonest. Sellest allpool paikneb nn plimsolli ketas, mida läbiv horisontaalne joon näitab suvise lastveeliini suurimat lubatud kõrgust. Paremal pardal olevad süvisemärgid tähendavad süvist detsimeetrites, vasakul pardal roomanumbrid tähistavas süvist jalgades. • Hädasignaalid. (Colreg lisa IV.) Hädasignaalid näitavad, et neid andev laev on hädaohus ja vajab abi teistelt laevadel või kaldalt. Neid signaale muuks otstarbeks kasutada ei tohi. Signaalid on kindlaks määratud Rahvusvahelise signaali koodiga. Hädaabi kutsutakse
Praegu puudub Eestis selgelt formuleeritud põllumajanduspoliitika. Kuivendusvõrgu mõju veevarudele võib hinnata mitmest seisukohast. Kuivendus eesmärk on mullast liigniiskuse kõrvaldamine, mis annab võimaluse kasutada seda taimekasvatuseks või ka ehitusobjektina. Seega ilma selleta pole maakasutus võimalik. Põuakartlike ja parasniiskete muldadega aladel tuleb põuaperioodil niiskust puudu. Selle kompenseerimiseks rajatakse kevadise ja suvise suurvee akumuleerimiseks veehoidlaid, mille vett kasut vihmutamiseks. Kinnist süsteemi on võimalik rajada poldril, kus kuivendatavast kihist ärajuhitav vesi akumuleeritakse veekogumisbasseini või pumbatakse veehoidlasse. Kuivenduse negatiivne mõju seisneb: *põhjaveevarude vähenemises ja pinnaseveetaseme alanemises, *jõgede äravoolureziimi muutuses, *äravoolu tipu suurenemises, *ümbritseval alal veetaseme alanemises.
Need on arvatavasti toodud Walesist, kus neid leidub. Milleks Stonehenge ehitati? 19. sajandil pakuti, et see on Rooma tempel, hiljem seostati druiidide pühakohaga kelti omad, kuid keltid ei elanud veel sel ajal Inglismaal. Stonehenge'i rajajad olid head astronoomid ja matemaatikud - kivid on väga täpselt paigutatud. Tee, mis viib tema juurde, on orienteeritud päikesetõusule suvisel pööripäeval. On olnud oluline tähendus nii suvise kui talvise pööripäeva jaoks. Tegemist võis olla ka omaaegse observatooriumiga, kus oli võimalik ennustada nii päikese- kui kuuvarjutusi. Mõni arvab, et see on tulnukate tehtud, sest tol ajal ei oskanud inimesed selliseid asju teha. On peetud raviva otstarbega kohaks, kust inimesed käisid otsimas abi oma tervisehädadele. Ravimiseks hakati sealt endale kivikilde lööma. Üle Inglismaa käisid inimesed seal omale kilde võtmas, üks mees käis isegi Sveitsist.
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
NELJAS VAATUS Rehealune. Paremat kätt väike uks rehetuppa, selle lähedal ristjalgadega söögilaud ja vanamoodi istmed. Pahemat kätt vanaema voodi, selle kõrval pink, eespool puutelgedega, paksude pöidadega vanker (Marguse suvine magamisase). Tagaseinas suur värav, pärani lahti, kust hele päikesevalgus sisse tuleb ja ruumi, mis muidu must ja suitsunud (laest ripuvad kõrred alla), omal viisil armsaks teeb. Väljas - suvise maakoha vaade: põllulapid, metsatukad, võsa. Inimesed nagu teise vaatuse alguses kirjeldatud. Vanaema nüüd peaaegu täitsa pime. MARGUS (seisab norus tagaseina värava piida najal, ei kuule ega näe, vahib tühjusesse). PERENAINE (tuleb tarest, jääb peatuma, tahaks nagu midagi ütelda, aga vangutab pead, kui Margus teda ei näe ega kuule, ja läheb kurvalt tagasi). MARI (tuleb õues veepangega väravast mööda, kohkub Margust nähes natuke, vaatab temale aralt otsa ja läheb ära).
Graafilised ja grafoanalüütilised meetodid: 1) Kahe näitaja vahelise suhte meetod p = y/x 2) Vähimruutude meetod – leitakse seos kahe vaatlusjaama andmete vahel 3) Korrelatsiooni meetod – regressiooni analüüs 20. Miinimumäravool ja arvutusalused. Sanitaarvooluhulk. Miinimumvooluhulga järgi saab otsustada, kui palju võib jõest (ojast) vett võtta ning kui palju peab sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. Miinimumäravoolu selgitamiseks analüüsitakse suvise (kevadsuurvee lõpust jäänähete ilmumiseni) ja talvise (jäänähete tekkimisest kevadsuurvee alguseni) madalvee andmeid. Et äravoolumiinimumi on raskem hinnata kui suurveemaksimumi, siis loetakse miinimumvooluhulgaks madalveeperioodi 30-päeva-keskmist vooluhulka. Selle määramiseks koostatakse kõigi vaatlusaastate hüdrograafid, otsitakse neilt 30-päevane miinimumäravooluga lõik, arvutatakse nende 30 päeva keskmine
PÄÄSUKEST on nimetatud ka jumala kanaks või Jeesuse linnuks, sest Jeesus teinud lapsena savist lindusid ja neist saanud pääsukesed. Tuntud on muistend, mille kohaselt pääsukesed on talvel järves ning söövad enne erilist taime, et kevadeni magama jääda (analoogia madude talvekorterisse jäämisega). Enamik tekke- ja seletusmuistendeid pääsukestest lähtub mingist ülekohtuaktist naisterahva (tüdruku, nooriku) vastu, kellest saab pääsuke. Pääsukest peetakse suvise päevasooja saadikuks, usaldatavaks ilmaprohvetiks, kenaks lauluvidistajaks. Suitsupääsuke on usaldav linnuke teda võib jälgida päris ligidalt. Suitsu- pääsuke ehitab oma pesa hoonetesse, seetõttu kutsutakse teda ka küla-, pööningu-, laka- või laudapääsukeseks. Pääsuke on õnnelind pääsukeste elutsemist maja juures on peetud hea õnne märgiks. Populaarsuse tõttu rahvapärimustes ning maakodude sagedase kaaslasena valiti suitsupääsuke 1992. a. Eesti rahvuslinnuks.
selle eelisega, et kui iga loomaliik piirdub ainult talle omaste instinktidega, siis inimene, kel võibolla ühtegi päris oma instinkti polnudki, omandab need kõik ning võib tänu sellele süüa enamikku neist mitmekesistest toiduainetest, millest loomaliigid saavad kasutada ainult ühte või teist; järelikult on inimesel kergem elatist leida kui ühelgi muul loomaliigil. Need inimesed on lapsest saati kohanenud muutlike ilmadega, talvise pakase ja suvise leitsakuga, nad on harjunud väsimust trotsima ning peavad alasti ja relvitult kaitsma oma elu ja jahisaaki röövloomade eest või pääsema põgenedes nende küüsist. Nõnda kujuneb nende kehaehitus tugevaks ja peaaegu muutumatuks; lapsed sünnivad isade suurepärase kehaehitusega ja tugevdavad seda samade harjutustega, mis on selle ka välja kujundanud, omandades nõnda kogu jõu, milleks inimliik üldse võimeline on.
Aga Athena oli igavesti neitsi ja ei saanudki seksida. Hephaistose seeme kukkus ikkagi maha ja see viljastas Gaia, sealt sündis Erichthonios. Athena andis valvata kolmele Kekopsi tütrele Herse, Pandrosos, Aglairos (Moirad ehk saatusejumalannand). Athena andis neile hoida ja keelas korvi sisse vaadata, Kaks neist vaatasid ja see, mida nad nägid, ajas nad hulluks (mingi madujas elukas). Naf kukkusid kuskile ja sinna rajati Eretheioni tempel. Riitus jaguneb 3 suvise pidustuse vahele. Mai lõpus oli pesemispidu Plynteria. Siis ta kujul võeti riided seljast ja viidi rongkäiguga pesema. Igal aastal valiti akropolis u 10 aastased tüdrukud teenima. Nad olid seal aasta otsa teenistuses ja kudusid ka Athenale rüüd (peplos). Nende aasta lõpuks toimus Arrhephoria. See oli sünge pidu. Neile anti öösel korv, kuhu ei tohtinud vaadata ja nad viisid selle Aphrodite pühamusse ja siis viisid tagasi Eretheioni templisse. Sellele järgnes uue
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...
Teistel koduste tööde lauludel ei olnud enamasti oma viise. Lõuna-Eesti lauludes lisanduvad värsiridadele sageli töö sisuga seotud refräänid: lüpsilaulus sõõru-sõõru, kanga vanutamise laulus ürssü- türssü jne. 6.2. Kalendrilaulud Kalendrilaule lauldi rahvakalendri pühade (või perioodide) aegu, sealjuures olid olulised maagia, meelelahutus ning koostegevus (nt sanditamine, kiikumine). Kalendrilaulude põhiliigid katsid ajavahemiku sügisesest kuni suvise pööripäevani. Suve lõpu ja sügise alguse täitsid lõikuslaulud (vt p 6.1). Ühe piirkonna kalendrilauludel oli sageli ühine rühmaviis, mida kasutati erinevatel pühadel. Võib ka olla, et mõnel kalendrilaulude liigil (nt kiige- või kadrilauludel) oli eriline viis, kõiki teisi aga lauldi ühe ja sama viisiga. Peale regivärsiliste kalendrilaulude lisandus kalendrikommetele muudki muusikat: hüüdeid (nt sanditamisel ja liulaskmisel), loitse, pillimängu, laulumänge.
Sünnikoht: Harala Olemus: inimeste pelgaja; omaette olija; eraklik; meeldis vaadata koerte amelemist; maailma kartja; Lugu: Ta ei tundnud inimesi, sest kartis neid. Tema maailmaks olid koerad. Tema kohta hakati kuulujutte levitama. Vaike tahtnuks kiusajaid kuuma veega 36 kõrvetada, püssist maha lasta või kuidagigi neile viga teha. Töölgi kiusati teda. Seda oli näha pilkudest ja suhtumisest. Temast mindi mööda, kui oli tegu teatripileti, suvise puhkuse või autoostuloaga. Ükskord töölt tulles tuli Vaikele mõte, et tuli maksaks ta piinajaile kätte. Ta pani oma töökoha põlema ning kihutas siis metsa ümbritsetuna oma kuuest koerast. Surmapõhjus: loomulik surm 4.101. Valdur Laiapea Sünnikoht: Harala Amet: traktorist. Olemus: tõe eelistaja, sest ta ei tahtnud, et temast räägitaks midagi muud kui tõtt; Lugu: Ta oli korra Tähelinnas käinud ja kosmonaudid surusid seal tema kätt.
füsioloogilise taluvuse piiril soolsuse suhtes. Olukorras, kus üheaegselt soolsus langeb ja temperatuur tõuseb, väheneb merelise päritoluga liikide keskkonnasobivus ja eelisolukorda satuvad mageveeliigid. See olukord võib soodustada ka tulnukliikide levikut. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, mille elustikku kuulub mitmeid põhjapoolsema levikuga liike, on muutused veetemperatuuris esmaseks ja juhtivaks kliimateguriks ökosüsteemis. Suurenenud troofsuse tingimustes kaasnevad kõrge suvise veetemperatuuriga Peipsis ulatuslikud veeõitsengud, kohatine (lokaalne) hapnikupuudus ja kalade suremine. Viimase 50 aasta jooksul on järves korduvalt - veetemperatuur kõrge (26-28 ºC) ning samal ajal esines sinivetikate massilist õitsengut. Kui varasemalt kannatasid põhiliselt jaheda vee liigid nagu tint, siis viimaste kalade suremiste ajal olid oluliselt mõjutatud eelkõige põhjaelulised liigid (kiisk), kuna põhjas tekkis hapnikupuudus. Viimaseid kalade (kiisa) suviseid suremusi
Kruiisilavede reisijad sadamalinnades Turismilinnad jagunevad oma iseloomult kaheks: 1. linn kui puhkekoht külastajale loodud tarbimisinfrastruktuur poed, kultuuriasutused (teatrid, muuseumid, kinod jmt), söögijoogikohad 16 2. linn kui ajalugu linn on eriline oma ajaloo ja/või kultuuri poolest keskaegne Tallinn, moodne metropol London, igavene linn Rooma 34. Euroopa kui populaarseim reisisihtkoht maailmas Peamised sihtriigid=suuremad rigid hästi kujunenud suvise ning talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega. II järku sihtkohad Vahemere ääres ning Kesk Euroopas Skandinaavia: eriline ja eksootiline kuid liiga kallis ning suvi liiga lühike Euroopa perifeeria (väike) riigid, sh Eesti Peamised sihtriigid = suured riigid hästi kujunenud suvise ja talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega II järgu sihtkohad Vahemere ääres ning KeskEuroopas (Tshehhi, Poola??, Ungari)
teistsugune. Enamuses maades kasutatakse USA-st pärit viskoossuse järgi liigituse süsteemi. SAE klassifikatsioonis liigitatakse mootoriõlid 11-nesse klassi. Klasse tähistatakse arvudega 0, 5, 10, 15, 20, 25, 30, 40, 50, 60. Talveõlidele lisatakse W täht 0W, 5W, 10W, 15W, 20W. Seega SAE 0W on talveõli, SAE 30 on suveõli, SAE 10W 40 aga aastaringne õli. Aastaringne õli peab üheaegselt vastama ühe talvise ja ühe suvise mootoriõli nõuetele. Mida suurem on viskoossuse klassi tähistav number seda viskoossem on õli ja vastupidi. Igale klassinumbrile vastab teatud viskoossusega õli. Mootoriõlide viskoossus määratakse 100°C ja ühe klassi õlil on määratud max ja min viskoossus selle temperatuuri juures. Mootoriõlide valikul tuleb lähtuda mootori valmistanud firma nõuetest. Soovitatakse kasutada poolsünteetilisi ja sünteetilisi mootoriõlisid.
mis on proportsionaalne väljastatav energiaga sõltub kasutatava kütuse hinnast. Kaugküttekoormuse kestusgraafikul tähistatud pinnad (vt Joonis 9 .85) iseloomustavad väljastatud energiat, seega kogu joonealune pind näitab aasta jooksul väljastatud kogu- energiat, mille katmiseks saab kasutada numbritega 1, 2 ja 3 tähistatud energiaallikaid. Põhiosa kütteperioodil vajatavast energiast saadakse seadmest 2, lühikese tippkoormuse perioodil vajatakse täiendavalt ka seadet 1. Kui suvise soojuskoormuse katmiseks pole võimalik ebapiisava koormatuse tõttu baaskoormuse seadet töös hoida, võib selleks kasutada kas väiksema võimsusega suveperioodi soojusallikat 3 või tippkoormuse soojusallikat 1. Joonis 9.85. Tüüpiline kaugküttekoormuse kestusgraafik Energiaallika töö iseloomustamiseks küttesüsteemis võib rakendada nn kasutuskestuse mõistet, täpsemalt nimikoormuse kasutuskestust, mis saadakse järgnevast seosest:
4.2 MOONDAMINE MAJUTUSE MOONDAMINE Majutust paljastavad elemendid on: ●● telkide kuju; ●● varustus telkide ümber; ●● telgiavast paistev valgus; ●● äratallatud pinnas või lumi telgi ümber; ●● majutuse käigus tekkivad helid. Moondamine ●● Telk tuleb paigutada looduslikult varjatud kohta (lohud, kuusenoorendi- kud või midagi muud taolist). ●● Telgi sissepääs peab olema vaenlase eest varjatud suunas. ●● Telgi peab katma suvise või talvise moondamisvõrguga nii, et see var- jaks telgi iseloomuliku kuju. Moondamisvõrk tuleb altpoolt toestada kaigaste või puulatvadega, et kaotada korrapärasus. Moondamisvõrgu peale tuleb panna ümbritseva loodusega kokkusulavaid oksi ja muud materjali (sammal, hein). ●● Talvel on heaks moondamiselemendiks võrgule sadanud lumi. Vältida selle maha raputamist. Tuleb jälgida, et moondamisvõrk ei oleks kontak- tis telgiga, muidu hakkab telgi katus läbi laskma.
teistsugune. Enamuses maades kasutatakse USA-st pärit viskoossuse järgi liigituse süsteemi. SAE klassifikatsioonis liigitatakse mootoriõlid 11-nesse klassi. Klasse tähistatakse arvudega 0, 5, 10, 15, 20, 25, 30, 40, 50, 60. Talveõlidele lisatakse W täht 0W, 5W, 10W, 15W, 20W. Seega SAE 0W on talveõli, SAE 30 on suveõli, SAE 10W 40 aga aastaringne õli. Aastaringne õli peab üheaegselt vastama ühe talvise ja ühe suvise mootoriõli nõuetele. Mida suurem on viskoossuse klassi tähistav number seda viskoossem on õli ja vastupidi. Igale klassinumbrile vastab teatud viskoossusega õli. Mootoriõlide viskoossus määratakse 100°C ja ühe klassi õlil on määratud max ja min viskoossus selle temperatuuri juures. Mootoriõlide valikul tuleb lähtuda mootori valmistanud firma nõuetest. Soovitatakse kasutada poolsünteetilisi ja sünteetilisi mootoriõlisid.
Evapotranspiratsioon koosneb kolmest komponendist: a) aurumine taimedelt, b) aurumine maapinnalt ja c) transpiratsioon. Evapotranspiratsioon oleneb puistu iseloomust: puuliigist, metsatüübist, boniteedist, vanusest ja ilmastikutingimustest: temperatuur, sademed, tuul. Aurumine sõltub suurel määral temperatuurist, õhuniiskusest ja tuule kiirusest. Kõikidele neile teguritele avaldab mets tugevat mõju. Madala suvise temperatuuri ja õhu vähese liikumise tõttu suureneb metsaõhu niiskus. Nõrga õhuvahetuse tõttu suureneb mõningal määral metsaõhu absoluutne niiskus. Madala temperatuuri ja kõrge absoluutse niiskuse tõttu suureneb tunduvalt suhteline õhuniiskus: erinevus võrreldes metsata alaga ulatub sageli 10...12%-ni, mõnikord isegi 20...25%-ni. Näiteks P. Pogrebnjaki (1968) andmetel oli kell 13 metsaõhk võrreldes avamaaga augustis niiskem 15...17%, juunis-juulis 20..
mistõttu vooluvee plankton sisaldab loomset komponenti suhteliselt rohkem kui seisva vee plankton. Liigiline mitmekesisus kasvab jõe lähtest suudme suunas. Jõevee plankton sisaldab väga palju bakterplanktonit, vetikaid. Tänu pidevale vee liikumisele on plankton jaotunud nii vertikaal- kui horisontaalsuunas ühtlaselt. Suured aastaajalised kõikumised: talvel ja sulavete ajal miinimum, kevadel tõuseb arvukus kuni suvise maksimumini; pärast seda arvukus järsult langeb, kuna paljud liigid lähevad üle suvisesse puhkeperioodi. Planktonkoosluse muutumine piki jõge: voolu kiiruse vähenedes ja vee valgustatuse suurenedes muutub arvukamaks taimne plankton ja suureneb primaarproduktsioon. Bentos - koosneb põhiliselt loomadest, põhjataimestik esineb vaid läbipaistva veega jõgedes. Kaldaäärse taimestiku kasvu takistab kallaste üleujutus ja veetaseme kõikumised, mille
Ventilatsioonisüsteemide praegune olukord vajab olulist parandamist. 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus Puitkorterelamud olid projekteeritud ja ehitatud ahi- ja/või pliidiküttele: kööktubades oli soemüüriga pliit, suuremates korterites lisandus pliidile ka ahi. Tarbevee soojendamine oli lahendatud pliidi või vannitoaahju abil, hiljem ka elektriboileri abil. Vanade korterelamute projekteerimisel tuli ära tähendada, kas elamu ehitatakse ainult suviseks või alaliseks kasutamiseks. Suvise elamise puhul ei tohtinud elamu korteris olla ahje ega muid küttekoldeid peale pliidi ning pliidiga ühes köetava soemüüri ning ehituskonstruktsioonid loeti küllaldaseks, kui need vastavad ehitusstaatika tugevusnõuete eeskirjadele. Alalise elamu puhul pidid peale kandeosade nõuetekohase tugevuse hoonete välisseinad ja laed oma paksuse, konstruktsiooni ning ehitamiseks tarvitatava materjali valikuga kindlustama veeauru kondensaadi mittetekkimise elamus (RT 43-1937 art 386)
See seisis seljaga tema poole. Kellatorni platvormi ümbritseb võreline balustraad. Seal, Jumalaema kiriku sillapoolses küljes toetus preester rinnuli balustraadile ja vaatas alla linna. Quasimodo hiilis talle kikivarvul järele, et näha, mida ta nii teraselt silmitseb. Preestri tähelepanu oli niivõrd pingul, et ta ei kuulnudki kellalööja samme enda ligidal. 2 8 7 Pariis, eriti tolle aja Pariis pakub toredat ja veetlevat vaatepilti, kui teda silmitseda ülalt Jumalaema kiriku tornist suvise varahommiku rõõsas valguses. Võis olla juba juulikuu. Taevas oli üleni selge. Mõned hilinenud tähed kustusid siin-seal ja üks neist säras veel õige heledalt taeva selgemal kaarel, idas. Päike oli parajasti tõusmas. Pariis hakkas all ärkama. Selles heledas ja puhtas valguses paistsid eredalt silma majade idapoolsed küljed. Tornide hiiglavarjud roomasid katuselt katusele, suure linna ühest otsast teise. Mõnes linnajaos oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
