2004. Aastal asustati PoleAbout International Network (PIN). PIN on kiiresti arenev organisatsioon, mis korraldab parimaid kepikõnnialast koolitust ning on avatud kõikide riikide selle alaga tegelevatele koolituskeskustele. 3.Tekkelugu. Keppikõnniga tegelesid põhiliselt ainult murdmaasuusatajad, sest kepikõnd järgib üsna täpselt selle suusaspordiliigi tehnikat. Murdmaa suusatajad kasutavad kepikõndi oma suvise treeningvormina pikkadel retkedel mööda metsi ja soid, piki mäeveerusid ja tundraradu juba vähemalt 1930-ndatest aastatest alates. Algul kutsuti seda suusatamiskõnnakuks. Suusatajate tehnika oli tempokam ja jõulisem kui kepikõndi harrastavail tervisesportlastel. Et keppide kaasabil on jõudsam liikuda, seda teati juna ammustel aegadel, isegi on sellest piiblis juttu, kuidas targad mehed kõrbes liikudes kepid abiks võtsid.
veebruaril. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Töökalendris algas küünlapäevast ja kestis jüripäevani kangakudumine. Rangelt oli keelatud ketramine. Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. Luuvalupäev 9 veebruaril. 2 Luuvalupäev oli puhkepäev siis tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest - et need oleksid terved, ega valutaks.
Kõige sagedamini tekivad valglad sadanud hoovihmadest, aga tulva võib põhjustada ka ilma järsust soojenemisest tingitud lume ja liustikujää intensiivne sulamine. Neile jõgedele, mille toitumises on suur osatähtsus lumeveel, esineb suurvesi kevadel, suurematel laiustel ka suve algul. Kõrgmäestikest algavatel jõgedel esineb suurvesi suve keskpaigani. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele tavaliselt ka kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. Suvise madalvee tingib ühelt poolt sademetehulga vähenemine, teiselt poolt suurenemine. Suvisel madalveeperioodil on jõgede põhiliseks toiteallikas põhjavesi, millele lisandub suuremal või vähemal määral vihmavesi. Talvise madalvee põhjuseks on maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine, nii et ainsaks toiteallikaks jääb põhjavesi. Karm kliima ja väikese põhjaveevaruga igikeltsa aladel külmuvad keskmised jõed isegi põhjani ja esineb äravoolukatkestusi. Üleujutused
väikesaart (kokku 44,6 ha, sh Lambasaar ehk Võiste saar 35,9 ha). Keskmine veetemperatuur ranna lähdal juulis 18,5, kõrgeim 24–26 °C, keskosas kõrgeim 22–24 °C, soolsus Pärnu jõe suudme lähedal kevadel 0–0,8, sügisel kuni 5,5‰, jääkate detsembrist aprillini (keskmiselt 142 päeva); aju- ja pagunähtus suur, suurim veetaseme kõikumine mõõdetud Pärnus (373 cm). Laiaulatusliku liivaranna (Pärnus, Uulus, Valgerannas) ja suvise sooja merevee tõttu on Pärnu lahe äärsed suplus- ja puhkepaigad Eesti parimaid. Laht on ka Eesti ranniku tähtsaim kalapüügipiirkond (räim, meritint, koha, ahven, vimb, angerjas). 11 Pärnu laht 2.2 Narva laht Narva laht, Soome lahe lõunaranniku suurim avalaht, asub Viru ranniku ja Kurgolova (Kurkola) poolsaare vahel Eesti ja Venemaa piiril
ROOTSI Keskaeg & gootika Gotlandi saar Natuke suurem kui Saaremaa 94 keskaegset kirikut,millest enamus taastatud ja kasutuses; gooti ja romaani stiilis Esimesed ehitati 1150-1250, enamus 1250—1400 1361. a vallutas saare Taani kuningas Valdemar Atterdag,linna rüüstati veel 1391, 1394 ja 1398 Visby Saare suurim linn ja halduskeskus Kunagine hansalinn,1282 võet vastu Hansa Liitu Keskajal tähtis kaubanduskeskuseks 13.saj tähtsaimaks hansalinnaks Läänemerel Ringmüüri hakati ehitama juba 12.saj Hansa Liidu aegadel On kõige paremini säilinud keskaegne linn Skandinaavias ja kuulub UNESCO maailmapärandite nimistusse Visby domkyrka Sigtuna Mälari järve ääres ajaloolise Upplandi piirkonnas Asutas 11.saj kuningas Olaf Skötkonungi poolt Suur kaubanduskeskus ja sadam Linna...
Halljänes toitub taimedest. Talveperioodil toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Sigivad 2…3 korda aastas. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti koeraga. Valgejänes - Lepus Vahetab oma suvise pruuni kasuka talveks valge vastu. Mustad kõrvatipud. Valgejänes on halljänesest väiksem ja kergem. Okaspuude lähedus. Toiduks rohttaimed ja peenikesed puuoksad. Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel. Jooksuaeg on veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega.
Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Pilt nr 1. 2 VALGEJÄNES Valgejänese rahvapärased nimed on haavikuemand, haavikuisand, pikkkõrv, välejalg ja kikkkõrv. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vähe. Ta elab üksikult ilma sõpradeta oma vaikset elu oma pisikeses metsatukas.
Peaaegu iga päev lööb äikest ja sajab. Sademeid langeb aastas keskmiselt üle 2000mm. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on Päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on Päike kogu aasta kõrgel pea kohal, on ka päev ja öö kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Taimestik Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi
Loomakasvatuse osakaal oli üpris tagasihoidlik. Loomapidamiseks oli vaja suuri karjamaid, põldudeks tehtud uudismaad ei tahetud aga enam raisata. Ajapikku hakati siiski ka loomakasvatusele suuremat tähelepanu pöörama: Inglismaal tegeldi rohkem lamba-, Saksmaal seakasvatusega. 4. Kokkuvõte talupoegade elust Keskaegsed talupojad elasid vaikestes kulades, mille umber laiusid põllud. Pakilisi toid tegid kulaelanikud üheskoos. Näiteks suvise heinateo või viljalõikusega ei saanud venitada, sest halb ilm võis kergesti kogu saagi rikkuda ning tagajärjeks oli ikaldus ja talvine nälg. Talvel oli aega rohkem, siis peeti näiteks pulmi ja koguti jõudu järgmiseks suveks. Välismaailmaga puutusid talupojad harva kokku. Vahel juhtus kulla mõni randkaupmees või palverändur, kellelt sai siis kuulda mujal toimunust. Talupojad ise oma kodukohast tavaliselt eemale ei saanudki. Pärisoriste talupoegade kõrval leidus ka vabatalupoegi
enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo
kinnine ning hinnalisest materjalist. Galakleidi juurde võib kanda aumärke. Suur õhtukleit nõuab tingimata ka õhtusoengut, kallist parfüümi ja meiki. 4.2. Meesterahva riietus Smoking (lisa 2) on õhturiietus, mida ei kanta päevasel ajal ega akadeemilistel vastuvõttudel. Sobilik on seda kanda teatris, pidulikel õhtusöökidel, tantsupidudel, kokteilivastuvõttudel ja teistel pidulikel üritustel. Klassikalise smokingi värvid on must, tumesinine või hall. Suvise smokingi pintsak võib olla ka valge. Klassikalise smokingi juurde kuuluvad: - püksid, mille küljeõmblusi kaunistavad siidlampassid; - pintsak, mis võib olla ühe- või kaherealine, pintsaku reväärid ja nööbid on kaetud siidiga; - valge särk (tavalise või püstkraega, eest salakinnise või ehisnööpidega); - vest või vöö (üheaegselt mõlemat ei kasutata), (tumeda smokingi juurde sobib ka nt punane või kuldne vest või vöö);
Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed. Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielise...
2004. Aastal asustati PoleAbout International Network (PIN). PIN on kiiresti arenev organisatsioon, mis korraldab parimaid kepikõnnialast koolitust ning on avatud kõikide riikide selle alaga tegelevatele koolituskeskustele. Tekkelugu. Keppikõnniga tegelesid põhiliselt ainult murdmaasuusatajad, sest kepikõnd järgib üsna täpselt selle suusaspordiliigi tehnikat. Murdmaa suusatajad kasutavad kepikõndi oma suvise treeningvormina pikkadel retkedel mööda metsi ja soid, piki mäeveerusid ja tundraradu juba vähemalt 1930-ndatest aastatest alates. Algul kutsuti seda suusatamiskõnnakuks. Suusatajate tehnika oli tempokam ja jõulisem kui kepikõndi harrastavail tervisesportlastel. Et keppide kaasabil on jõudsam liikuda, seda teati juna ammustel aegadel, isegi on sellest piiblis juttu, kuidas targad mehed kõrbes liikudes kepid abiks võtsid.
seotakse alati uuesti). Klassikaline kikilips on must, aga kui vest või vöö on mõnda muud värvi, siis tuleb ka kikilips valida nendega ühte värvi või samast kangast smoking võib olla ka tumesinine. Sel juhul on: kikilips (rosett) punane särk ja rinnarätik kas valged või helesinised sokid kas mustad või tumesinised kingad mustad suvise smokingi pintsak võib olla ka valge Kui endas kindel ei olda ja puudub võimalus stilistiga nõu pidada, siis on soovitav kanda klassikalist musta ja valge kombinatsiooni, millele lisatakse kaaslase tualetiga sobiv lips ja vöö(vest). Daamide rõivastus smokingivastuvõtul: kleidi materjaliks valitakse väga hea kangas siid, samet, pits, taft, sifoon jne. Valik sõltub eeskätt aastaajast kleidi pikkus sõltub kandja maitsest. Lubatud on nii mini kui ka päris pikk. Väga
jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige 3 tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Elu vihmametsades Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused : piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja
Saastna, kuhu taasasustamist alustati juba 2000. aastal. 5.Imetajad Pisiimetajate (putuktoidulised, närilised) seiret on tehtud aastatel 1994 -1999. Seire andis ülevaate kaitseala pisiimetajate liigilisest kooseisust ja liikide esinemisest erinevates biotoopides, nagu 5 niidud, metsad, puisniidud, põllud ja elamud. Nahkhiirte seire toimub riikliku keskkonnaseire programmi raames 1993. aastast alates nii suvise kui talvise loendusena. Peale selle uuritakse haruldase liigi - tiigilendlase arvukust. Kaitseala saab andmeid kasutada inimeste informeerimiseks nahkhiirte elutingimusi kahjustavatest tegevustest. Samuti saab soodustada nahkhiirte elutingimusi parandavaid tegevusi. Kopra populatsiooni arvukuse muutusi looduskaitseala jõgedel on jälgitud 1985. aastast alates. On täheldatud kopra arvukuse kiiret tõusu. Jahiulukite seire toimub talvise jälgede loendamise teel. Seirega alustati 2003
pügatud. Vill hoiab soojust kõikidest tekstiilikiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav. Villakiud aeglustab keha aurustamisprotsessi kuna sisaldab ja hoiab suures koguses veeauru isegi kui väliskeskkond on kuum ja kuiv. Seetõttu on villast riiet kandes nahapinna suhteline niiskus kõrge. Nahalt niiskuse eraldumine väliskeskkonda on viidud miinimumini, vähendades niiskusekaotust kehas. Kõrbes või suvise tugeva päikesega soovitatakse kanda õhukest villast kangast, et säiliks keha niiskus. Samas on kiud oma olemuselt vetttõrjuv. Kiu soomuskiht ei lase vett ligi, seetõttu vesi veereb piiskadena maha. Villakiud võtab kergelt külge ebameeldivaid lõhnasid nagu higilõhn, neutraliseerides selle. Seetõttu levib villaste rõivaste kandmisel palju vähem higilõhna kui sünteetiliste kangaste kandmisel.
SISUKORD Elulugu 2 Luuletaja Juhan Liiv 3 Loodusluule 3 Aastaajad 4 Loodusdetailid 6 Loomad ja linnud 7 Vesi 7 Kasutatud kirjandus 8 Elulugu Juhan Liiv on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Ta õppis algul Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks lühikest aega H. Treffneri gümnaasiumis Tartus (1886. aastal). Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni oli Juhan Liivi pilgatud tema saamatuse pärast, siis tahtis ta Väike-Maarjas näidata, et ta midagi suudab korda saata. Kõigepealt ta katsetas muusika alal. Muusika alal ta edu ei saavutanud, nii otsustaski ta, e kui tast muusikameest ei saa, siis kirj...
poolemeetrise läbimõõduga ning seda isegi siis, kui istutatava taime juurestik on esialgu väike. Selleks, et elulõng saaks kiiresti kätte oma kasvuhoo, täidetakse istutusauk viljaka mullaga. Elulõngad ei talu kõrget põhjavett. Seetõttu on liigniisketel kasvukohtadel sügava istutusaugu kaevamine eriti suure tähtsusega, kuna siis on võimalik selle põhja paigutada piisava paksusega drenaazikiht. Ka ei talu elulõngad mullapinna liigset kuumenemist suvise palava päikese käes, kuigi muus mõttes õitsevad elulõngad hästi üksnes täisvalguses. Mullapinna kuumenemise vältimiseks on vaja maapind kas multsida või kasvatada elulõnga juurel padjandtaimi MUID RONITAIMI Vähem levinud ronitaimeliikideks on veel · Hydrangea petiolaris -roniv hortensia (ei ole seni suudetud meil edukalt kasvatada; takistuseks eelkõige sobivate muldade puudumine, kuna vajab happelise reaktsiooniga, kuid seejuures kerget ja viljakat mulda)
Tööle asudes oli ebakindlus suur, kuna toiduserveerimine oli esmakordne kogemus, kuid sain sellest kiiresti üle. Tööle sain kiiresti ja juhendamine oli väga piisav selle aja jooksul. Lubati üksi katta buffeelaud ja hiljem vaadati üle, kas miskit sain ka selgeks. Ettevõte sobis hästi mu eesmärkidega. Puudu jäi küll tubade korrastamine, kuna aega polnud, kuid teisel aastal on võimalik ka see selgeks saada. Kokkuvõte Oma suvise ettevõtte praktika sooritasin Waide Motellis. Waide Motell asub Tartumaal Rõngu vallas Käo külas. Ettevõte pakub majutust, toitlustust ning seminariteenuseid. Peamisteks klientideks olid juhukliendid, kes soovisid oma suguvõsaga või tuttavatega tähistada sündmuseid. Terve suve oli seal ka palju karavanidega ööbijaid. Palju gruppe oli ka välismaalt, kes tulid mõnusat aega veetma. Praktikandi ülesanneteks jäi laudade katmine, toidu serveerimine ning koristamine
Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Võrreldes Saksamaaga on Eestis päikeseenergiat küll vähem, aga seda kompenseerib keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust. Kui nüüd võrrelda Eesti ja Saksamaa päikeseenergia tootlikkust, siis aasta lõikes on see üsna sarnane. Eesti eripäraks aga on see, et talvekuudel on siin päikeseenergiat võrreldes suvise ajaga ligi 8 korda vähem. Kui võrrelda numbreid, siis näiteks Saksamaal asukohaga Berliin on 1kW päiksepaneelide tootlikkus aastas 829 kWh ja Tallinnas on see 835 kWh. 8 Eestis on peamisteks päikeseelektrijaamade arengut pidurdavateks teguriteks elektrienergia madal ostuhind ja väga keerukas üldvõrguga liitumise protsess eraisikule kui väikesele tootjale. Soomes
kuni -10 °C (Hokkaid külmarekord on aga koguni -41 °C). Suved on Hokkaidl pehmed, õhutemperatuur kõigub 20 °C ümber. Jaapani lõunaosa saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, enamasti üle 30 °C, ja ka talvel ei lange temperatuur tavaliselt alla 15 °C. Tkys on suved niisked ja palavad (temperatuur tõuseb 30 kraadini), talved selged ja mitte väga külmad (üldiselt ei lange talvine õhutemperatuur alla 5 °C). Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Okinawal, saarestiku lõunaosas, algab vihmaperiood juba mai alguses, jõudes Hokkaidle umbes juuli lõpuks. Suuremal osal Honsh saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab umbes kuus nädalat. Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju. Jaapani geograafiline asend
mõelda. 3.3 Riik ja tõrje 20. sajandi lõpul oli kartulimardikas karantiinne mardikas ning igast leiust tuli teatada taimekaitseinspektoritele. See riiklik säte tunnistati aga 2002. aastal kehtetuks, mistõttu on nüüd kartulimardikad iga inimese eraprobleem. Kui on aru saadav, et kartulimardikas ei ole võrreldes muude kahjuritega nii ohtlik, oleks selle riiklik seire ikkagi vajalik, sest suured vahemaad, mida mardikad lennates läbida suudavad, võivad nullida kogu suvise hävitustöö. 10 Kokkuvõte Kartulimardikas ei pruugi invasiivsetest liikidest olla kõige kahjulikum loodusele, kuid on kahtlemata üks kahjulikematest inimtegevusele. Kuna kartulimardikas on väga kaval, suure paljunemis- ja kohanemisvõimega liik, on tema tõrjumine ja hävitamine küllaltki raske. Kuna riikidel puudub praegu ka kindel
Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Mihkel Tibar B-11 EMAJÕGI Tallinn 2007 1 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.....................................................................................................1 Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Emajõe üldiseloomustus.......................................................................................................3 Ürgorg ja selle kujunemine .............................................................................................. 5 Ülemjooks .....................................................................................
· 90% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab raskete fraktsioonide olemasolu bensiinis · Ausustumise lõpptemperatuuriks loetakse 98% bensiinikoguse aurustumist · Järele jäävad mitteaurustuvad rasked fraktsioonid, need kleepuvad toitesüsteemi detailidele · Induktsiooniperioodiks nimetatakse aega minutites, mis näitab kütuse vastupidavust oksüdeerimisele temp. 100kraadi. DIISELKÜTUS · Diislikütuse isesüttivust iseloomustab tsetaanarv. · Suvise diilikütuse tsetaanarv peaks olema 40...45 ja talvise 45....50 · Biodiisel on puhtamalt põlev diiselkütus. Tehakse looduslikest taastuvates allikatest nagu taimeõlid. · Biodiisel on väävlivaba. METANOOL EELISED : · Kõrge oktaaniarv · Laiad süttimispiirid, võimaldavad töötada lahja seguga · Leegi madala temperatuuri tõttu on Nox-sisaldus väike, ei põleta mootori klappe ning tekitab vähe ladestusi.
tõus mõjutab korallriffe ja kalavarusid Vaikse ookeani kaguosas. Põhja-Ameerika Soojenemine läänepoolsetes mägedes toob endaga kaasa rohkem üleujutusi talvel ja vähenenud veevarusid suvel. Tuleb oodata ägedaid tuuled ja tormid ja sagenenud kuumalained . Polaaralad: Arktika ja Antarktika Tõenäoliselt väheneb jääliustike ja jääkihi paksus ja ulatus ning merejää paksus. Suvise igikeltsa sulamise ulatus suureneb. Muutused looduslikus ökosüsteemis mõjutavad rändlinde, imetajaid ja tippkiskjaid ebasoodsalt. Väiksed saared Merevee taseme tõus tõenäoliselt toob kaasa rohkem üleujutusi, tormihoogusid ja rannikuerosiooni. On kindlad tõendid, et väikeste saarte veevarud saavad tõsiselt ohustatud. Kokkuvõtteks Kliimamuutus mõjutab iga inimest. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) on
GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...
Enamasti poegivad lambad iseseisvalt ja abi ei vaja. Joonisel 9 on tehtud foto laudas olevast ühekuusest tallest. Harva võib juhtuda, et tall on liiga suur või lambaema liiga nõrk ja tuleb abi osutada. Aprilli ja mai keskel pügatakse lambad ja tehakse parasiitide vastu tõrje. Samuti toimub tallede nummerdamine ja sorteerimine. Lambad viiakse suvisele karjamaale ja hooldatakse talvine koppel. Toimub sõnniku väljavedu laudast. Juunis saab alguse heinategu ja toimub ka suvise kopli hooldus järjepidevalt. Juulis kestab jätkuvalt heinategu, ja toimub noorlammaste (oinaste) müük ning jätkub karjatamine. Septembris tuuakse loomad suviselt karjamaalt lauta. Toimub lammaste sorteerimine (vanad ja jõuetud oinad korjatakse välja). Lambapügamine on lambakasvataja jaoks tähtis töö. Isegi kui villa ei kavatseta müüa, peab lambaid vähemalt kord aastas pügama. Lamba vill kate ehk villak moodustab tervikliku
Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km2. Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m2 annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km2 pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km2 (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km2 suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2. 1.2. Soojusenergia Päikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on soojusenergia transportimise korral tunduvalt suuremad kui elektrienergia puhul.
kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. Metsaomanikul on laias laastus võimalik valida kahe võimaluse vahel, kas raiesmik täielikult kultiveerida e. uuendada, st. istutada puittaimi või külvata seemet kogu raiesmiku pindalale või teise võimalusena jätta metsastatav ala looduslikule uuendamisele e. uuendumisele. Looduslik uuenemine toimub kuusepuhul ainult seemneliselt, inimese kaasabil nii seemneliselt (vanasti, mõisate ajal, teostati täiskülvi, ehk terve maapind külvati koos suvise teraviljaga maasse, nüüdsel ajal on moeks saanud lapikülv), kui puittaimi istutades. Enamasti valitakse kuuse puhul istutuse, iseasi kas siis paljas juurseid taimi või potitaimi. Maapinna ettevalmistamine võiks metsauuenduseks toimuda külvipuhul kahel viisil, kas labidaga külvilappide ettevalmistamine või siis masin külv, seda viimast kasutatakse rohkem männiseemne külvamisel. Kuuske pigem istutatakse ja seega on maapinna ettevalmistamine
jätsid ja teistesse kohtadesse asusid. Marsi nimi on meie ajani säilinud praeguses Campo Marzios, mis vanasti jäi linna piirist välja, ja sealt on Mars mõistagi pärit, sest ta kaitseb riiki kallaletungijate eest. See, et Mars on andnud nime aasta esimesele kuule (vana kreeka järgi), on samuti seotud jumala kaksikfunktsiooniga sõjajumalana, ent ka kevade- ja vegetatsioonijumalana. Rooma vanimatele asukatele tähendas aasta alus ka uut külvi ja suvise poolaasta sõjaretkede algust. Iseloomuliku näite Marsi kui viljakusejumala rollist leiame palvest, mille vana karm Cato on säilitanud oma teoses põlluharimise kohta (2. Aastasajast eKr). SATURNUS Saturnus on jumal, kelle roomlased on ilmselt kreeklastelt üle võtnud, ent kes mängib roomlaste panteonis ometi tähtsat rolli. Teda kõrvutati kreeka Kronosega ja räägiti, et ta oli tuntud põgenikuna Kreekalt, jälitatuna oma poja Zeusi poolt, ning jäänud Latiumi varjule
Kevadsuurvesi moodustub enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud äravooluga Narva jõgi ja Emajõgi. Kevadine suurvesi algab märtsis ja saavutab tipu aprillis. Suvine miinimum algab tavaliselt juuni keskel ja lõpeb septembri keskel või oktoobri alguses (samuti v.a Narva ja Emajõgi). Sügisese äravoolu tipp langeb novembrikuusse. Talvine madalveeperiood kestab jaanuarist märtsini. Talvise ja suvise miinimumäravoolu suurus on peaaegu võrdne. Eesti veekogud on mõjutatud elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning põllumajandusest pärinevast hajureostusest tulevatest toitainetest. Põhja- ja Kirde-Eestis lisandub suurtööstuse heitvee mõju, mis ohustab tõsiselt rannikumerd. Veekogude seisund sõltub otseselt reovee puhastamise tõhususest ja põllumajanduses rakendatavatest kaitsemeetmetest. Viimasel aastakümnel on Eestis toimunud olulised muutused.
poolsaare. Siin lumi suveks sulab ja sajab vihma. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima? Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. V: Parasvöötme merelist kliimat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi. Sinna alale jäävad Island, Briti saared Prantsusmaa jms. Üleminekulise kliimaga aladel on suved soojemad ning talved külmemad ja sademeid vähem. Sinna alale jääb Eesti. Mandrilise kliima suvise ja talvise temperatuuri vahe muutub suuremaks. 10. Mille alusel saab öelda, et Eestis on paraskontinentaalne kliima? V:Merelise ja mandrilise kliima vahepealne. 11. Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme kliimaga, mille poolest troopilise kliimaga? V: Lähistroopilises vöötmes on talv vihmane nagu parasvöötmes, suvi aga kuum ja kuiv nagu troopikas. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäestike kliima polaaralade kliimast
Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Inimesel oleks hundilt õppida julgust ja vastupidavust, eks ütle vanasõnagi: "Julge hundi rind on rasvane". Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Valgejänes Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub
ja neil meeldiks lugeda. Uskude eristamine Ka eesti lasteaedades võib leida lapsi erinevate uskudega, mida kasvatajad peavad austama ja jälgima et õpematerjal või mänguasi ei oleks vastuolekus lapse usuga. Kuid selliseid juhtumeid leiab Eestis vähe. Suvised tegevused ruumis Sellega et liivakast on inglismaa lasteaiades sees ma olen täiesti nõus, kuid eestis seda ei ole lihtsalt vaja. Talvel Eesti lapsed leiavad suvise mängule asenduse lumes, mis võib osaleda selles et lapsed näevad aastaajade erinevust.
toidust · palju vaenlasi · inimene peab jahti koeraga VALGEJÄNES · tüvepikkus 45...68 cm · 2...5,8 kg Lepus timidus (L). · Eestis on laialt levinud sobivates biotoopides - peamiselt okaspuudega metsades ja rabades · levinud ainult mandri-Eestis · rangelt taimetoiduline · suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu · mustade kõrvatipud · arvukus väheneb hetkel Eestis 10000-12000 vahel · sööb oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad
soojalt vastu ja alati aidati üksteist. Töö ülesanded ei olnud rasked, alguses näidati kohe ära kus miski asi asub ja kuidas midagi teha. Toredas seltskonnas läks alati kõik kiirelt, isegi kui tuli mõni pikem tööpäev. Sain seal teha kõike(teenindada, suhelda, koristada, aidata kokka, jne..) tänu sellele ei olnud see töö üksluine. 14 5.Kokkuvõte Oma suvise ettevõtte praktika sooritasin Ojako puhke- ja koolituskeskuses. Ettevõte asub Pärnumaal, Audru vallas, Marksa külas. Ettevõte pakub vabaajaveetmis võimalusi, majutust, seminari teenust ja toitlustust. Peamised kliendirühmad on pered, noored, juhukliendid, ärikliendid, grupid, ja välisturistid. Ettevõttes on 3põhi töötajat, praktikandid ja suvehooaja töötajad kes täitsid kõik oma kindlaid tööülesandeid. Tööülesanded mis mulle anti ei olnud keerulised. Ma pidin
kuni −10 °C (Hokkaidō külmarekord on aga koguni −41 °C). Suved on Hokkaidōl pehmed, õhutemperatuur kõigub 20 °C ümber. Jaapani lõunaosa saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, enamasti üle 30 °C, ja ka talvel ei lange temperatuur tavaliselt alla 15 °C. Tōkyōs on suved niisked ja palavad (temperatuur tõuseb 30 kraadini), talved selged ja mitte väga külmad (üldiselt ei lange talvine õhutemperatuur alla 5 °C). Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Okinawal, saarestiku lõunaosas, algab vihmaperiood juba mai alguses, jõudes Hokkaidōle umbes juuli lõpuks. Suuremal osal Honshū saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab umbes kuus nädalat. Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju. 2
Suur Järvistu Referaat aines „Üldine okeanograafia ja limnoloogia” NSO8021 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: professor Urmas Lips Tallinn, 2016 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 1. Suure Järvistu üldiseloomustus................................................................................................. 4 1.1. Geograafiline asukoht ......................................................................................................... 4 1.2. Batümeetria .......................................................................................................................... 5 1.3. Päritolu ...............................................................................................................
Joonis 1.3. Hubane operatiiv- ja efektiivtemperatuur ning õhu niiskus suvises ja talvises rõivastuses väheaktiivse või istuva tegevusega inimesele [6]: 1 suvine maksimaalne efektiivtemperatuuripiir, 2 talvine minimaalne efektiivtemperatuuripiir Joonisel 1.3 on minimaalne ja maksimaalne õhuniiskus valitud sellistes piirides, et see tagaks inimesel kuiva naha, silmad ei oleks ärritatud, hingamine oleks optimaalne ja ei esineks mikroobide vohamist. Joonisel on näha ka suvise ja talvise hubasuspiirkonna kattumine. Selle ala kliimaparameetrite juures võib kergetes suverõivastes inimene tajuda kerget külmatunnet või talverõivastes inimene liigset soojustunnet. Tegelikkuses ei ole märgata teravat üleminekut talvepiirkonnast suvepiirkonda. Talvises rõivastuses istuva inimese jaoks on joonise 1.3 järgi operatiivtemperatuur vahemikus 20...23,5 ºC 60% õhuniiskuse korral ja 20,5...24,5 ºC kastepunkti kp väärtusel 2 K [6]
paigus esineda millal tahes. Veereziimi fraaside arv, kestus ja esinemise aeg on erinev. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Tulvad tekivad kõige sagedamini valglal sadanud hoovihmadest. Jõgedel, millel on suur tähtsus lumeveel esineb suurvesi kevadel, suurematel laiustel ka suve algul. Kõrgmägedes algavatel jõgedel esineb suurvesi suve keskpaigani. Kahe suurveeperioodi piirkondades esineb ka kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. Suvise madalvee põhjustab sademetehulga vähenemine ja kõrge temperatuur. Suvisel madalveeperioodi peamine toiteallikas on põhjavesi, millele lisandub ka vihmavesi. Talvise madalvee põhjustab pindmise toitumise lakkamine ja peamiseks toiteallikas on samuti põhjavesi. VOOLUSÄNG JA SELLEGA SEOTUD PROTSESSID Voolava vee reljeefi mõjutav tegur jaguneb kolmeks osaks: kulutus ehk erosioon, setete transport ja setete kuhjumine ehk akumulatsioon. Voolav vesi võib seda teha mitmel moel:
Eeslisandit komadega ei eraldata: Õpetaja Lepp oli noor tegus meesterahvas. (nim käändes lisand) Istusime Kolme Tuvi kohvikus tunde. (om k) Laiskuritest päevavargad lõid jalad seinale. (seestütlev k) Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega: Villemi õele, ilusale blondile Paulinele, tehti sageli komplimente. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma selle ette: Sandy, suvise kaunitari päevitus oli pesus maha kulunud. o Kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse lisand mõlemalt poolt komadega: Haarasin aiapäkapiku, naabrite viimase kingituse, ja lennutasin põõsasse. Komaga ei eraldata veel olevas käändes lisandit: Juhan tõsise inimesena ei läinud teiste hullusega kaasa. kui-lisandit: Juku kui jõmmide ninamees astus ette.
EGIPTUS Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Tsiv. oli suletud ja püsiv, areng oli konservatiivne. Niiluse voolusuund oli vastupidine. Tsiv. värv oli must (=kemet) tänu lössile. Mustast maast jäi kõrvale punane maa (=desfet). 1. Egiptuse põllumajanduse algus ja selle territoriaalne varieerumine Kõige varasemad märgid põllundusest Egiptuses ulatuvad viiendasse aastatuhandesse e.m.a. ja veidi varasemassegi aega. Alam-Egiptuses on nendeks: 1. Mitu neoliitikumist pärinevat jälge Fayumis, mis hõlmavad perioodi 5200 - ~ 4000 e.m.a. 1. 2. Leiud deltapiirkonnas asuvast Merimde Beni Salamast (asustatud ajavahemikus...
Ka võib spinat teatud kasvutingimustes (valgusevaene kasvukoht, lämmastikväetiste liig) salvestada ülemäärasel hulgal nitraate. Üldiselt pikapäevataim Varajase saagi saamiseks tuleks spinat kevadel avamaale külvata esimesel võimalusel. Seemned hakkavad idanema 34° juures, optimaalne idanemistemperatuur on 2022°. Tõusmed taluvad külma 5 kuni 6°, leherosett isegi 8 kuni 10°. Optimaalne kasvutemperatuur on 15°. Üldiselt on spinat pikapäevataim. Suvise kõrge t° ja pika päeva tingimustes hakkab ta kiiresti õitsema ja saagi kvaliteet halveneb. Seepärast teda suvel kasvatada ei tasu. Uuesti, sügisese saagi saamiseks võiks külvata juuli lõpul, augusti algul. Võib külvata ka hilja sügisel (novembri algul) talve alla. Kuidas spinatit säilitada? Potis müüdav spinat, mille hind on keskmiselt 15 krooni, tuleb koos seda ümbritseva kilega külmkappi panna nii säilib spinat neli-viis päeva
Sealt on otsitud ka naftat, kuid edutult. Kõrb tõuseb rannikumadalikult astanguina 700-1500 m kõrguseni. Kõrb on põhjaosas valdavalt liivakõrb, kuid lõunaosas kaljukõrb. Kliima iseärasused Piki rannikut põhja poole kulgeva külmaBenguela hoovuse tõttuon rannikuala kliima jahe jakuiv. Keskmine t0 jaanuaris17-19 0C , juulis 12-150C. Kalaharis on keskmine t0 suvel 25-30 0C, talvel 15-20 0C. Namibi kõrb paikneb suvise vihma alal, mis tähendab seda, et sademed langevad oktoobri algusest kuni maini. Külma Benguela hoovuse tõttu esineb väga vähe sademeid. Sademeid langeb ebakorrapäraselt - kohati ei saja aastaid järjest, kuid sademete kogus võib olla ka mitmekordne. Aastane sademete hulk on ranniku lähedal umbes 15 mm, kuid idapoolse järsaku aladel 100 mm. Vahel sajab nn. kuiva vihma. See tähendab, et pilvedest langev vesi ei jõuagi maapinnale, sest muutub kõrge
5 korda kauem kui tõusufaas Joonis 4 Veetaseme mõõtmistoru (foto: Sakala) 8 Suvine veetaseme langus kestab keskmiselt kuni septembrini. Juulis langeb veetase paljuaastase keskmise tasemeni, selleks ajaks lõpeb ka kallaste üleujutus. Sujuv veetaseme langus võib suvekuudel vahelduda lühiajaliste veetõusudega, mis on tingitud ohtratest sademetest järve vesikonnas. Septembris algab sügis-talvine veetõus, mis kestab detsembrini ja ületab suvise madala veeseisu tavaliselt 2030 cm võrra. Jaanuaris, pärast püsiva jääkatte kujunemist, algab veetaseme aeglane langus, mis kestab kevadise suurvee alguseni. Jää lõplik sulamine toimub kõige sagedamini aprillikuu lõpunädalal, kuid võib esineda ka teistsuguseid olukordi kui külmadel kevadetel on jäänähtuste lõpp nihkunud mai I dekaadi. Madalaim veetase esineb Võrtsjärvel kahel perioodil: a) suve-sügise madalvesi; b) talvine madalvesi.
Sinna kuuluvad pisiimetajad, konnad, sisalikud, linnud ja nende munad, putukad ja nende vastsed, limused, vihmaussid, marjad, puuviljad, pähklid ja pohttaimed. Ööpäevas tarvitab tavaliselt vaid umbes 0,5 kg toitu. Sügisel kogub mäger oma kehha mitmekilose rasvavaru, mis tagab talle energia pikaks talveuneks.( Loomade elu, 1987) Paarid moodustuvad sügisel, kuid paaritumine ja viljastumine toimub erineval ajal. Seetõttu on tiinus erineva pikkusega. Suvise paaritumise korral kestab tiinus 217-284 päeva, varakevadise paaritumise puhul kuni 365 päeva ja talvisel koguni 420-450 päeva. Juba mõni päev pärast sündi võib emasloom uuesti viljastuda. Pojad saavad nägijaks 35.-42. päeval ja kuu aega hiljem hakkavad urust välja käima, ena päikse käes soojendama ja mängima. Kolmekuused mägrapojad suudavad endale juba ise toitu hankida. Sügisel pesakonnad lagunevad. Noored emased saavad suguküpseks teisel, isased kolmandal aastal
hoiavad paarid kokku aasta läbi. Väljaspool pesitsusaega tarvitab urvalind peaaegu ainult taimset toitu. Kõige sagedamini nokitseb ta kaseurbadest seemneid, kuid otsib toitu ka lepaurbadest ja kõrgetelt umbrohtudelt. Eks sellisest toitumisviisist on tulnud ka tema nimi - urvalind. Urvalinnu lihtne ja vuristav laul koosneb paljudest kutsehäälitsustest ja on enamasti tasane ja kõlatu. Meie kuuleme seda vaid hilistelt läbirändajatelt kevadel ja õnnekombel ka suvise hulkumise ajal. Eestis urvalind ei pesitse, vaid on rohkearvuline läbirändaja. Sügisel nähakse esimesi linde juba septembri teisel poolel, suuremad parved saabuvad aga oktoobris ja novembris, kellest väiksem või suurem osa jääb ka talveks kohale. Oma põhjapoolsel kodumaal, taigas ja metsatundras, pesitseb urvalind mõnel pool hajusate kolooniatena. Paksuseinalise pesa ehitab emaslind põõsastele või puude alumistele okstele. Pessa muneb urvalind 3...7 muna. Pojad haub emaslind välja
Sademerohkeimad kuud on september ja oktoober, ning -vaeseimad jaanuar ja veebruar. Kambodza külastamiseks on parimad kuud novembrist jaanuarini, kui õhuniiskus ja temperatuur on madalamad. Õhuniiskus on kõikjal suur, olles öösel aasta ringi 90% ringis. Päeval võib see kuivaperioodil langeda pisut alla 50%. Taifuunid, mis sageli Vietnami rannikut laastavad, jõuavad Kambodzasse harva. Küll aga käivad suvise ajaga kaasas ulatuslikud üleujutused Phnom Penhi ja Tônlé Sabi piirkonnas. 4 Veestik Kambodza suurim jõgi on Mekong. Ehkki jõgi suubub Lõuna-Hiina merre väljaspool Kambodzat, Vietnamis, algab selle delta juba Phnom Penhi juures. Jõgi on laevatatav kogu riigis. Enamik riigist kuulub Mekongi valglasse. Ainult riigi edelarannikul on väike piirkond, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
