See oli ettekäändeks, et tühistada Weimari põhiseaduse sõna-, trüki- ja koosolekutevabaduse paragrahvid. Peale järgmisi valimisi samal kevadel kommunistlik partei üldse keelati. Seega said natsid Riigipäevas enamuse. Valitsus sai erakorralised volitused. Varsti keelati kõigi teiste parteide tegevus. Ühesõnaga Weimari põhiseadus kaotas tähtsuse. Hitleri-aegsele Saksamaale oli iseloomulik: · tegutses vaid üks partei NSDAP. Ametühingud allusid parteile, streigid keelati · Riigipäev kaotas tähtsuse. Käis koos siis, kui Hitler tahtis kõnet pidada käis koos veel 12 korda, võeti vastu 4 seadust · Hitlerist sai diktaator. Kui president Hindenburg 1934 suri, võttis Hitler tema ametikoha ka endale. Hitleri ametlik tiitel Führer und Reichskanzler (juht ja riigikantsler) · loodi repressiivorganid. 1921 loodi SA (Sturmabteilung ehk rünnakrühm), see oli NSDAP sõjaline tugi
· Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. · Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Ajend: Verine pühapäev Peterburis (9.jaanuar 1905.a.) (Vt. õpik lk.43) Käik: · Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. · Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). · Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi- 17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament-
Euroopa manifest – veenev või ebaveenev? Kaisa Kamenik Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt ning saksa poliitik ja 1968. aasta Pariisi sündmuste üks peategelasi Daniel Behn-Condit, kes mõlemad hetkel tegusad Euroopa Parlamendis, alustavad oma kahasse kirjutatud Euroopa manifesti väga radikaalsel toonil (Parim kaitse on rünnak! Euroopa vaarub oma jalgadel, tema alusmüürid värisevad…)1 ning tekitavad lugejas huvi juba esimeste lausetega. Manifestis jõuavad nad rünnata eelkõige Euroopa rahvusriikide soovimatust praegust süsteemi muuta ning pakuvad ainuõigeks lahenduseks föderaalse Euroopa moodustamist. Üheks manifesti läbivaks mõisteks on ka „globaliseerumine“, mida ei nähta iseenesest probleemina, vaid eurooplaste võimetust seda enda kasuks pöörata ning ohjata.2 Kuivõrd ratsionaalne ja reaalne on Verhofstadti ja Cohn- Benditi väljapakutud variant ...
lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. II Berliini kriis · 1953 · Põhjus: Rahva rahulolematus. NSVL puhkes võimuvõiltus ning segadused tekitasid sakslastel lootuse võõra võimu alt pääseda. · Väljendused: Rahutused ja streigid · Osalenud riigid: Lääneriigid (Truman) ei suutnud toimuvale reageerida. NSVL (Hrustsov) · Olulisemad sündmused: NSVL vähede komandör kuulutas välja Berliinis sõjaseisukorra, tänavatele toodi tankid. Kommunistlikud võimukandjad surusid ülestõusu kiiresti maha. · Tagajärjed: Vastuhakkajate poolt üle võetud alad vallutati tagasi. Hukkus tuhatkond inimest. NSVL siiski ei õnnestunud olukorda Kesk- ja Ida-EU-s muuta. Rahulolematus
-1917. a. talvel ei jätkunud Saksamaal isegi kartulit ning pidi sööma kaalikat (1916-1917 talv = Saksamaal kaalikatalv). Monopolide kasumid kasvasid (nt. Saksamaa "kahurikuninga" Alfred Kruppi kasumid olid 1913. a. 40 milj marka aga 1914. a. juba 86 milj marka). Sõjavastased meeleolud ja revolutsiooniline liikumine. Sõtta mindi sovinistliku ja patriootliku vaimustusega, kuid juba pärast esimest kuud kaevikutes hakati kahtlema sõja vajalikkuses. Juba 1915. a. algasid uued streigid. Loosungid olid: "Maha sõda!", "Me tahame rahu!" ja "Me oleme näljas". 1917. aasta veebruaris algas Vene revolutsioon. Nivelle'i tapatalgud. Suurteks rünnakuteks puudus keskriikidel jõud. Saksa sõjamasin oli välja kurnatud ning Austria-Ungari lausa kokkuvarisemise äärel. Entente'i ülemjuhatus otsustas rünnata kõikidel pearinnetel, et lõpetada sel aastal sõda. 1917. 6 aprill astus Entente'i poolel sõtta ka USA. Uueks ülemjuhatajaks määrati Georges Robert Nivelle
jaan.1905.a. - vallandasid revolutsioonilised jõud kogu Venemaal. Eestis tekkisid rahutused kõigepealt Tallinna tööliste seas. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi. Töölisliikumine levis teistesse linnadesse. Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond, katkestades õppetöö ja ühinesid ülevenemaalise üliõpilaste streigiga. Streike alustasid ka mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse elutingimusi, esines ka mõisa vara hävitamist. Streigid muutusid peaaegu pidevaks (,,Dvigatel" streikis 1905 aastal 12 korda), rakendati vägivalda. Tallinna tööliste suurel miitingul jaanipäeval kiideti heaks üleskutse alustada relvastatud võitlust isevalitsuse kukutamiseks. Levinuim vorm oli palvekirjade esitamine võimudele. ,,Postimees" taotles üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" haritlased nõudsid kodanikuõigusi, omavalitsuse-kooli-kiriku ja
mis tipnes laialdase ülestõusuga, mis oli eriti tõsine São Paulos. Enamus armees jäi lojaalseks president Artur da Silva Bernardesele, kes oli võimule saanud 1922. aastal. Pärast kuuekuust võitlust suudeti mässajad tagasi lüüa. Bernandes kehtestas sõjaseisukorra, mis jääks tema võimu iseloomustama. Tema järeltulija president Washington Luiz Pereira de Souza võimu ajal süvenes majanduslik kriis põhjustades palju streike ja radikalismi puhangu. Streigid keelustati valitsuse poolt 1927. aasta augustis ja võeti kasutusele karmid meetodid kommunismi vastu. Vargase periood 1930. aasta märtsi presidendivalimistel võitis administratsiooni poolt sponsoreeritud kandidaat Julio Prestes Getúlio Dornelles Vargase ees, kes oli prominentne poliitik ja rahvuslane Rio Grande do Suli osariigist. Kuna Vargas kogus sõjaväelaste ja poliitiliste liidrite toetuse, siis korraldas ta oktoobris poliitilise mässu valitsuse vastu.
1. Väikeettevõtete olulisus Kasumilootus-soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. Tulevase rikkuse ootus- sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku,kuid ta on stiimulik,mille poole püüelda. Rahuldustpakkuv töö,vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega Ettevõtja on iseenda peremees-see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive,mille nimel ollakse mõnikord valmis ka esialgseks sissetulekute vähendamiseks. Otsene suhtelmine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad. Seda hindavad paljud inimesed. Tsentraalne otsustamine-ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest,saab langetada otsuseid kiiresti,et kasutada ära erinevaid võimalusi. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Muidugi esineb ka probleeme nagu nt: majandustegurid(väiksem vastupidavus majanduskriisides,konkurentsi teravnedes) Müügiprobleemid,kulud, kapitaliprobleem,puudulik spetsialiseeritus, piiratu...
Tugevatest Euroopa riikide paigutusest jäi riik ilma. Gruppide koostamisel võeti aluseks FIFA edetabel ning meeskondade esitlused eelmistel MMidel. Prantsusmaa kuulus ühte gruppi ülejäänud Euroopa meeskondadega ehk Portugali, Sloveenia, Sveitsi, Kreeka, Serbia, Taani ja Slovakkiaga. ("Postimees'' 02.12.2009) Kokkuvõte 2009. aasta oli Prantsusmaa riigi majandusele pigem halb. Toimusid mitmed streigid, mis mõjutasid raskelt ühiskonnaelu koolid ja ametiasutused olid suletud ning lennufirmade välja- ja sissesuunduvad lennud tühistatud. Langes sisemajanduse kogutoodang, mis oli paarikümne aasta jooksul halvim näitaja. Aasta arvestuses oli olukord 2,6% miinuses. Majanduskriisi tõttu oli Prantsusmaa sunnitud laenu võtma ja välisvõlg oli ligi -168%, mis tähendas elaniku kohta 78 070 dollarit. Sise- ja välispoliitiliselt oli edukas aasta
Itaalia oli pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Oli raske tööpuudus, majanduslikud raskused. Kommunstide vastu astus välja endisi sõdureid ühendanud fasistide liikumine. Mussolini lubas teha Itaalia sama võimsaks kui oli kunagi olnud Rooma impeerium. Tähtsaimal kohal oli rahvuse heaolu. Egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele. Majandus võeti riigi kontrolli ala, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Võimu aitas hoida intensiivne propaganda. Tegelikult ei suutnud Mussolini Itaaliat hädas aidata. Agressiivne välipoliitika ammendas Itaalia napid ressursid lõplikult. Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal Saksamal kogunesid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud NSDAPsse (nats.sots saksa töölisparteisse), mida juhtis Hitler. Hitler kuulutas sakslastele suurt tulevikku. Tuli vaid tühistada Versailles' rahu ning teised
a põhiseadus Riigipea Puudub President Parlament 100liikmeline, ühekojaline, Riigikogu Kahekojaline, 120liikmeline, Riigikogu, alam- ja ülemkoda Valitsus Koalitsioonivalitsus Riigipea moodustab, võib ka laiali saata Rahva Laialdane, 18a valimisõigus Kaotati rahvaalgatus ja streigid, 22a valimisõigus võimalus osaleda poliitikas Majanduselu edenes jõudsalt. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi sekkumine majandusellu. Majandusministeeriumile anti otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindade reguleerimise üle. Suur tähelepanu tööstusele: kasvas ettevõtete arv, paranes tehniline varustus, tööliste hulk suurenes.
1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts) Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis oli...
taheti demokraatlikku ühiskonda NSVL surus 2500 tankiga maha, + osales 200 000 sõdurit u 180 000 ungarlast põgenes Austriasse 11 Tsehhoslovakkia (*) 11 Poola väljaastumised 1980-1981 POL elu aktiviseeriumine POL kommunistliku juhtkonna oli kaotamas kontrolli toimuva üle solisdaarsuse võidukäigu jätk- Jaruzelsk kuulutas solidaarsuse tegevuse lõppenuks 10 000 ametiühingu aktivisti vangistati stiihilised streigid, mis suruti jõuga maha PINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a
Mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse. 1925. aastal kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce'le anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid. Ulatuslik terror Itaalias siiski puudus (Mussolini head suhted katoliku kirikuga). Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Intensiivne riiklik propaganda aitas Mussolinil võimu hoida ning veenda nii itaallasi kui lääne vaatlejaid riigi vägevuses. Majanduskasv oli fasistide võimuloleku ajal madalam kui enne ja pärast seda. Agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia niigi napid ressursid aga lõplikult. 8. Natsionaalsotsialistlik diktatuur Saksamaal: kehtestamine, iseloomulikud jooned sise- ja välispoliitikas. SA - Rünnak rühmlased, Hitleri löögirühm
varem juurdepääs võimule oli puudunud. Esimese maailmasõja ajal jäi Argentina neutraalseks ning sai suuri kasumeid liha- ja nisutarnetelt liitlasriikidele. Pärast sõda elavnes sõjajärgse kriisi ja Oktoobrirevolutsiooni mõjul töölisliikumine. Sotsialistidest eraldus 1918 marksistlik Rahvusvaheline Sotsialistlik Partei (Partido Internacional Socialista; 1920. aastast Argentina Kommunistlik Partei). Tööliste massilised streigid suruti vägivallaga maha (Buenos Airese verine nädal jaanuaris 1919). 1929 toimus Buenos Aireses Ladina-Ameerika kommunistlike parteide konverents. 1918. aastal Córdobast alguse saanud üliõpilaste reformiliikumine levis kogu Ladina- Ameerikas. Hipólito Yrigoyen ja järgmine president Marcelo de Alvear (19221928) kehtestasid piiratud tööseadusandluse, piirasid meelevaldset rendisüsteemi ning viisid läbi ülikoolireformi.
tööliste koondiste / korporatsioonide loomine, mille kaudu organiseeriti klasside koostööd kutsealade kaupa. Sellega taheti vältida klassivõitlust. Samas oli valitsusel võimalik läbi korporatsioonide juhtida riigi majandust. Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks (need olid riigi kontrolli all); töölistele kehtestati teatud soodustused (kindel tasuline puhkus; abirahad töötuse korral). Streigid olid keelatud Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt. · Välispoliitikas: Itaalia eesmärk oli Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva "Suur- Itaalia" loomine. Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus. Kuna seni oli Itaalia koloniaalpoliitikas suhteliselt kõrvalseisja rollis olnud (erandiks Türgilt 1911.-1912.a. hõivatud Liibüa ja 19.sajandi lõpul hõivatud osa Somaaliast
nõukogud (enamus oli sotsialistlike parteide käes esile kerkisid neist enamlased : Töölispartei vasak tiib eesotsas V.Uljanov -Lenin). Saksamaa finantseeris sellal mitme Vene äärmusorganisatsiooni tegevust et tekitada Venemaal kaos. Saksa salaluure ja Lenini kontakte oli vahendanud A.Keskküla (Venemaal revolutsiooni esilekutsumiseks ja Eesti riigi loomiseks) Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse märtsis : Tallinnas puhkesid streigid vabastati poliit- ja kriminaalvangid, rüüstati kauplusi ja ladusid (oli ohvreid). Kubermanguvõimud sunniti lahkuma ja Eestimaa kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea Jaan Poska(1866-1920). Ta on üks EV loojaid, selle esimene välisminister ja Eesti delegatsiooni juht Tartu läbirääkimistel, kuid oli venemeelne (esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust) Ka Eestis aktiveerusid poliitilised erakonnad nii Vene parteide filiaalid kui kohalikud.
a. alguses viis riigi jätkuva nõrgenemise ja lagunemiseni. Vene impeeriumist eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Kõigi viie Venemaast eraldunud riigi puhul tuli iseseisvumist kaitsta ka relvajõul (näiteks Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne sündmustik). Monarhia kukutati Veebruarirevolutsiooni käigus 1917. aasta veebruaris. Vene ajalehed ülistasid seda kui veretut. Revolutsioon toimus üsna lihtsalt. Streigid suurtes linnades ja eelkõige Peterburis, järjekorrad toidupoodides, näljamässud ja poliitilised meeleavaldused, sõjavägi, kes keeldus tagamast korda – kõik see põhjustas tsaar Nikolai II loobumise troonist 14. märtsil 1917. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega –kiht, ei ohvitserkond ega ametnikkond. Pärast 1917. aasta revolutsiooni läks võim liberaalide kätte, Riigiduuma saadikud moodustasid Ajutise
Sooviti demokraatiat. Riigis valitses üldine rahulolematus. Taheti lahti saada tsaarivõimusest ja olla nagu Lääne- Euroopa täieõiguslikud kodanikud. Tööliste tingimused olid halvad, mille tagajärjel tekkis töölisliikumine. Talupojad soovisid omada maad ja maksude vähendamist. Töölised hakkasid streikima Peterburis. Nende palvekirjale vastati tule avamisega, seda päeva nim. Veriseks pühapäevaks ja pärast seda usaldus tsaari hävis. Igal pool toimusid streigid ja mässud ning ülestõusmised. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas demokraatliku vabadust, laiendada valimisõigust ja lubas kokku kutsuda Riigiduuma. Paljudes paikades kehtestati sõjakord. Tsaar oli oma rahvaga sõjas ning muutunud olukorra tõttu hakkas ta kärpima manifestiga antud lubadusi. Riigiduuma tegelik mõju oli väiksem tänu valitsuse koostatud seadustele.
Alje Nohrin “Ettevõtluse alused” 5. ÄRIIDEE JA ÄRIPLAAN 5.1. Äriidee Ettevõtluse võtmeküsimuseks on eduka strateegia kujundamine, mis saab alguse äriideest. Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijatele kasu. Äriidees antakse vastus küsimustele, kellele toodetakse, mida toodetakse, kuidas tegutsetakse ja milline kujutlus ostjaskonnas ettevõttest tekib. Mõnikord võib äriidee leidmine olla lausa juhuslik, kuid mõeldav on ka süstemaatiline tegevus perspektiivse idee leidmise nimel. Äriidee valikuprotsess: 1. äriidee otsingud ettevõtte eesmärkide saavutamiseks: 2. ideede väljasõelumine eesmärgiga leida neid, millega tasub edasi tegelda; 3. väljavalitud ideede põhjalik majandusanalüüs; 4. idee realiseerimine, materialiseerimine (võib järgneda testimine, kaubanduslike eksperimentide korraldamine enne tootmise...
21. Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused? · Keiser Nikolai II (1894 -1917) maine langus. · Keisrinna Aleksandra ja Rasputini valitsemine · Sõjaväsimus. Sõjaline ebaedu idarindel 1914-1917 Suured inimkaotused u 1,6 mln · Venemaa läänealade vallutamine Saksamaa poolt. · Probleemid suurlinnade varustamisel esmatarbekaupadega · Rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides · Töölisklass (tööpuudus, palkade alandamine) ja talurahvas (maapuudus, madal elatustase) Streigid, rahutused maal. · Riigi suur võlakoormus, sh välisvõlg pankrotioht. 22. Millised positiivsed muudatused toimusid veebruarirevolutsiooni järel? Tsaar kukutati, keisrivõim lagunes- hakati mõtlema rohkem majanduslikult. 23. Miks ei suutnud Ajutine Valitsus võimule jääda? · Enamlased kavandasid valitsuse kukutamist · Toimus enamlik riigipööre · Ajutise valitsuse arreteerimine 24. Miks, millal ja kuidas õnnestus Vene enamlastel võtta võim?
ja 2-parteisüsteem 2-parteisüsteem Väga palju erakondi Sisepoliitika Nõrgad koalitsioonivalitsused ja sagedased võimukriisid ____________________________________________________________________________ ___________ Vabaturg, keeluseadus, Tööpuudus, streigid, Reparatsioonid ja tööstusalad Majandus maffia, Suur Depressioon probleemid söe- ja tekstiilitööstuses, Saksamaal New Deal tööstuse vananemine Sai tööstusriigiks _____________________________________________________________________________ ____________ isolatsionism Briti rahvaste ühendus Oli aktiivne kesk- ja idaeuroopas,
Klientidele tuleb põhimõtted ja eesmärgid edastada, siis ei teki neil teeninduse taseme kohta ebarealistlikke ootusi. Eelnevates toimingutes olgu välja toodud: Äriprotsesside lihtsus ja arusaadavus Kliendid soovivad saada infot ja edastada tellimusi kiiresti ja lihtsaid vahendeid kasutades. Tarnija ja kliendi arusaam tellimusest peab olema ühene. Süsteemi paindlikkus See tähendab kliendile soodsaid reageeringuid erakorraliste sündmuste korral ( loodusõnnetused, streigid elektrikatkestused) Tuleb arvestada ka kliendi muutuvate vajaduste ja erinevate nõudmistega. Tellimuspartii suuruse piirangud Tellimus võib olla piiratud nii mahuliselt, arvuliselt kui ka kaaluliselt. Enamasti kehtestatakse minimaalse tellimuse suuruse piirangud ( hulgipakend, kaubaalus, veoühik) Tellimuse maksimaalse suuruse piirangute põhjused - piiratud tootmisvõimsused või laovarud, finantsriskid … Tellimise meetodid
Lisakriteeriumite rühma moodustavad erinevad mõjurid, mis kehtivad konkreetset tüüpi lehtedes, ajalehes, ajahetkel. Ohtlikud mõjurid on sündmuste omadused, milles osa paistavad uudisväärtusena, kuid ei ole seda. 1. Uudisväärtused. Mille põhjal valida sündmuste seast välja just need,millest teha uudiseid. Uudisväärtuse määravad: Mõjukus – mõjutab palju inimesi, informeerimine, oluline aspekt, prognoosida sündmuse tagajärgi(valimised, streigid, tänavate sulgemine, remont jne) Ebatavalisus – sündmused, mis erinevad igapäeva uudistest. Ootamatus – ettervamatu ja haruldane sündmus on uudisväärtuslikum kui ettearvatav. Ülivõrdelisus – kõige suurem ehitis, kõige hävitavam tulekahju jne – suurimad, pisimad, esimesed ja viimased asjad. Lisaks kuuluvad ka veidrused – inimene, kes hammustas koera. Prominendid – ühiskonna mõjukad isikud või organisatsioonid, kes on üldtuntud. Prominentsus
kuni1917.aastani. 13. Tähtsamad parteid USA-s? Töölisliikumine, ametiühingute roll. Neegritega seonduvad probleemid? Miks võis USA majanduspoliitikad nimetada liberaalseks? - Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei. *Töölisliikumine 19.sajandiks oli seoses tööstusliku pöördega välja kujunenud töölisklass (e proletariaat). Töölisliikumise eesmärgiks oli töölisklassi olukorra (töö ja palgatingimuste) parandamine. Töölisliikumise peamisteks vormideks olid: - streigid ja meeleavaldused. - töölisklassi olukorra parandamine parlamentaarsel teel seadusandlust muutes (sotsiaaldemokraatlik arusaam). - kehtiva poliitilise süsteemi purustamine ülestõusu või revolutsiooniga ning proletariaadi diktatuuri kehtestamine (marksistlik arusaam). Neegrite vabastamine tõi endaga kassa massilise hulkumise, vargused ja röövimised. Inimõigused ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele. 14
riigi korda Afganistaani sõda (1979-1989) NSVL soovis saada maad. Ja sealt edasi · Johannes paulus II sai 1980 aastal paavstiks, (eelnevad olid kõik Itaaliast, tema aga poolat), peale tema paavstiks saamist puhkesid poolas rahutused. Loodi uus majandusplaan mis kukkus läbi (võtta välislaenu ja müüa kaupa, kuid kaupa ei tahetud, tekkis suur võlg. o Algasid poolas streigid ja töölise meeleavaldused. ,,solidaarsus" Poola vaba ametiühing. o L. Walesa solidaarsuse juht, hiljem Poola president (elektrik) November 1982: · Breznevi surm · J. Andropov Uus NSVL valitseja (1982-1984) o Tervislikult halvas seisus o Ei saanud oma tööga hakkama o Ainus mis sai algatatud oli töödistsipliin Vabal ajal tungiti sotsiaalsetesse asutustesse, ning uuriti miks inimesed
Antant Võtmeriik – Pr (soovis kättemaksta saksale) Vene impeerium XXsaj algul 20saj alguseks Vene keisririigi uueks tsaariks Nikolai II(1894). Romanovite dünastia. Jäi viimaseks tsaariks. 1904-05 Vene-Jaapani soda, vene sai luua (osales 7500 eestlast) 1905 revolutsioon(soodustas Jaapanile kaotus) algas “Verise pühapäevaga” (9.jaan 1905) vene võimud avasid rongkäigu vastu tule, millest algasid rahutused, mis kestsid üle aasta lõputud streigid ja meeleavaldused 17.okt manifest o nikolai II andis kõigile alamatele sõnavabaduse, koosolekute ja org.loomise vabaduse Riigiduum o Valitav esindusvõimuorgan o Hakati looma erakondi Rahvaarv venes 170mln Jaan Tõnisson o Hakkas välja andma ajalehte Postimees ,palju rahvuslasi. Konstantin Päts o Ajaleht Teataja (peatoimetaja) Sotsiaaldemokraatia 1904 võit Tallinnas Soome
ringi käimine on dibiiliku märk. * Nigeeria suurim riik Aafrikas, kus on ka suurim linn Aafrikas (Lagos) ning seal on rohkem kultuure, kui Euroopas kokku põhiliselt on iibod, jorubad ning housabilaadid. Jorubad on põhiliselt pärit Lagosest. Iibode kultuuris on naised täiesti null ja nad on väga suured ärimehed. * Lõuna-Aafrika purjus peaga ringi käimine on dibiiliku märk; inimestel on aegadega probleeme ja inimsuhted on väga olulised; streigid on igapäevased; neile ei meeldi ka öelda ,,ei"; neile meeldib lõbu; hispaania keelt räägivad nad palju rahulikumalt ja selgemalt, kui hispaanialased ise; üleüldiselt on kõik väga sarnane nii eurooplaste kui ka aafriklastega. * Argentiina on oluliselt valgem inimeste poole pealt, oluliselt euroopalikum; puudub halb tööeetika; aegadest peatakse kinni jne väga erinev tavalisest lõuna-ameeriklasest.
Konstitutsiooniline monarhia. Nõrk täidesaatev võim, mida juhtis kuningas ja seadusandlik rahvaesindus. Varandusliku tsensusega valimisõigus alates 25. aastastel meestel. Pidid omama kinnisvara ja maksma makse kolme tööpäeva palga ulatuses. Eraldati kuninga ja riigikassa. Likvideeritakse seisulik kohus ja luuakse avalikud kohtud. Riik jagatakse 83 departemnguks. Kõigile tagatakse inimõigused, võrdsus seaduste ees ja eraomand. Samal ajal keelatakse ametiühingud ja streigid. 1791. a. 1. oktoober tuleb kokku põhiseaduse alusel valitud SEADUSANDLIK KOGU Hakkavad kujunema poliitilised parteid. Seadusandlikus kogus on 745 saadikut. · Montanjaarid ehk ultravasakpoolsed · Zirondiinid ehk vasakpoolsed (136) varakas kodanlus; vabariiklased ja föderalistid; pooldasid revolutsiooni süvendamist · Monarhistid ehk parempoolsed (264) · Sõltumatud ehk soo (435) ilma selge poliitilise programmita Poliitiliste klubide kujunemine
suurem osa tarneahela toimingutest teostatakse väljaspool ettevõtet, mis on viinud riskide realiseerumise oma ettevõttest kaugemale ja nende haldamise seetõttu ka keerukamaks. Täiendava riski on toonud kaasa opereerimine suurtel ja kaugetel turgudel ning toodete elutsüklite lühenemine. Hankimise, tootmise ja klienditeeninduse globaliseerumine on lisanud ja süvendanud erinevaid riske. Majanduslik ja poliitiline ebakindlus, streigid veoahelais ning muud võimalikud sündmused on tõstnud tarneahela riskid senisest kõrgemale. Risk fokuseerub äritegevusele tervikuna, ähvardades tuua kaasa selle katkemise. See ei kehti ainult tarneahelate ja nende juhtimise kohta, vaid puudutab üha enam ka tootmist ja infotehnoloogiat. Riskide vähendamiseks kindlustatakse ja kaitstakse end nende vastu. See on aga raske keerukate ja geograafiliselt hajutatud tarneahelate puhul.
Samuti puudus ka pärisorjus. Ketrus- ja kudumismasina leiutamine 18.saj pani aluse tekstiilitööstusele., mis muutus peagi inglismaa majanduse üheks pemaiseks koostisosaks. 19.saj teiseks pooleks suurenes inglismaa tekstiilitööstuse eksport mitusada korda. TAGAJÄRJED(-) Käsitöölised jäid ilma tööta Kehvad töö- ja palgatingimused vabrikutes Sageli töötasid lapsed Linnastumine Elu- ja olmetingimused linnades viletsad Streigid, meeleavaldused, masinate lõhkumised Uute sotsiaalsete kihtide teke TAGAJÄRJED(+) Ühiskonna areng Kiirem töö, tööviljakuse tõstmine Tarbekaubad kättesaadavd Elu- ja töötingimuste parandamine Elujärje parandamine Rahvaarvu kasv Hariduse levik
kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Majanduspoliitika: Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Mitmesugustele suurejoonelistele ettevõtmistele (nt kiirteede rajamine, suurejooneliste hoonete ehitamine) vaatamata Itaalia majanduse olukord fasistliku diktatuuri ajal märkimisväärselt siiski ei paranenud. Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika. 1935 vallutasid Itaalia väed Etioopia, 1936 sõlmiti sõjalis-poliitiline liit natsi-Saksamaaga. Teise maailmasõja aegsed katsed naaberriike vallutada lõppesid ebaõnnestumisega. Saksamaa Juht: Adolf Hitler
Prantsusmaa ja Belgia puhul sõjakahjud on suured (tehased hävinenud, paljudes piirkondades infrastruktuur purunenud jne). Saksamaal sõjakahjusid oluliselt ei ole, aga nendel oli vaja maksta reparatsioone. Inflatsioon oli uudne ja järsk nähtus, ei osatud seda oodata et rahaväärtus langeb (inimesed olid varem raha vanaduspõlveks jne kogunud, aga nüüd see kaotas suure osa oma väärstusest). Sellega seotud ka sotsiaalsed probleemid (massiline töötus, streigid, sõjaveteranide probleemid). Kapitaalsed poliitilised muutused. Loov segadus ja vabadus kultuurielus. Euroopa poliitiline areng 1920'tel: - Demokraatia laienemise poole (mh naiste hääleõigus). - Esialgu ideaaliks parlamentarism, mitme partei süsteem. - Probleemiks parteide paljusus ja poliitilise spektri lõhestatus (nt sotsiaaldemokraadid / kommunistid). - Liberalism kaotab poolehoidu. - Poolehoidu koguvad 1920'tel agraarparteid ja rahvusradikaalsed
EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse ter...
Tähvre virutas Annile kõigi ees 2 korda käega näkku. Pidu lõppes sellega, Mart oli õnnelik, et pidu läbi lõpuks. Laasmanni eide poeg Oskar tuleb Peterburist koju, on mässumeelne ja kaasab ka Mardi sinna. Mart ja Jüri räägivad, et keiser tuleks maha võtta ja uus valitseja vaja panna, tuleb streik, Jüri ei osale ja ei lähe ka koosolekutele. Mart ei ole mässumeelne, ta ainult huvi pärast jälgib ,mis toimub. Tulevad revolutsioonid ja streigid vabrikutes. Jüri ei lähe kaasa, aga Mart on mässumeelne ja käib salaja rahvaga kokku saamas. Jürile pakutakse rohkem palka ja paremat tööd, kui ta teiste järele nuhib. Jüri ei ole nõus. Laasmanni Herta armub Marti ja üritab teda ka ennast armastama panna. Mart aga on huvitatud vaid Hildast, kes on ka mässumeelne, kuid nad on ainult sõbrad, armastust ei ole. Mässajad nõuavad ,,vabadust" ja et vangid vabaks lastaks. Laasmanni Oskar pandi ka kroonu poolt vangi
poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades. vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks. 2.1.2. Veebruarirevolutsioon: · 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstartsioonid, loosungiks "Maha sõda! Maha isevalitsus!". · Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril v.k.j. (8.märts- naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. · 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega
hinda, muutes need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. Kuni 1921. aastani oli USA-s võimul Demokraatlik Partei, mis pooldas riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse, selleks et ühiskonda reformida. 1920. aastal said naised valimisõiguse, mistõttu kasvas töötavate naiste arv kiiresti kümnele miljonile. 1920-ndate aastate algul võis täheldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA ühiskonnas: aktiviseerusid vasakradikaalid, sagenesid streigid, loodi kommunistlik Partei, toimus mitmeid terroriakte. Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes siiski ei saavutanud. 1921-1933 aastatel oli USA-s võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõte oli, et riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu. Samuti propageeriti individualismi ja Ameerikat kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tõusuteed ning seetõttu
meest, kellest suur hulk jättis sõjaväljale oma elu. 1905a. Revolutsiooni põhjused Venemaal ja Eestis Venemaal: 1. Demokraatlike vabaduste puudumine 2. 1900-1903a. Majanduskriis 3. 1904 a. Vene-Jaapani sõda 4. Maapuudus 5. Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel. Ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaanuaril. Korraldati streike, peeti miitinguid. Majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid igapäevaseks, maal hävitati mõisaid. Levinuimaks vormiks jäi rahumeelne palvekirjade esitamine. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik. Suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused. Peeti miitinguid, lauldi rev. Laule, rüüstati viinapoode ja relvakauplusi. Nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toimumiseks peeti suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul
tagurliku riigipöörde algust. Rahvas hakkas märatsema, palgasõdurid tulistama. 13. juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad ja lagas ülestõus. Kodanike relvastatud organisatsioonina lood Rahvuskaart. Pariisi Kommuun püüdis kaasa rääkida üldpoliitilistes küsimustes. 26. augustil 1789 võttis Asutav Kogu vastu revolutsiooni programmdokumendi ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon." 1790. kaotati aadliseisus. Le Chapelier' seadusega keelati streigid ja töölisühingud. 1791. võttis Asutav Kogu vastu esimese konstitutsiooni. 21. septembril tuli kokku Rahvuskonvent e. Konvent. Kuhu kuulus 749 Prantsusmaa ja 34 kolooniatest valitud saadikut. Esimesel istungil võeti vastu seads, millega kaotati kuningavõim. Konvent'i otsusel (380 poolt, 310 vastu) hukati giljotiinil 21. jaanuaril 1793.a. Louis XVI. Konvendi parempoolsed zirondiinid (ettevõtluse vabadus), vasakul olid montanjaarid.
tunnile; suurendada töötasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. 16* Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei / W.Wilson- pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. 17* 1920.a. said naised USA-s valimisõiguse. Töötavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul võis täheldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA ühiskonnas: 37* sagenesid streigid 38* aktiviseerusid vasakradikaalid 39* loodi Kommunistlik Partei 40* toimus mitmeid terroriakte jne. 18* Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 19* 1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetus kasvu (näiteks Al Capone ja itaalia maffia tõus USA-s). 20* 1921-1933 võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõteteks oli:
Adaptiivsete ootuste mudeli keskne eeldus on: ootused genereerivad inflatsiooni. Inerts väheneb, kui ootused on ratsionaalsed ning kui palgalepingud sõlmitakse lüh lühemateks t k perioodideks. i did k 2. Nõudluspoolsed tegurid. Majanduskasvu tingimustes nõudlus kasvab. kasvab 3. Pakkumispoolsed tegurid Pakkumissokid kiirendavad või pidurdavad inflatsiooni: ·Negatiivsed pakkumissokid (OPEC'i naftahinna tõus 1970 a.), streigid ja valitsuse poolt kehtestatud piirangud suurendavad inflatsiooni ·Naftahinna ja palga alanemised olid soodsateks pakkumissokkideks. ·Rahvusvaheline efekt Ka valuutakursii muutumisel i on oluline i mõju. j $ kallinemine i i tõstab importkaupade i hinda
ette: ta kas surub Solidaarsuse ise maha või tulevad Poola NSV Liidu tankid asja korda ajama. (Tegelikult oli tegemist santaaziga, et toob tangid kohale, aga Jaruzelski ei teadnud siis, et NSV Liit ei julgenud rünnata.) Seega 13. sept 1981 kehtestas kindral Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Väga paljud vahistati, sh Walesa, Solidaarsus läks põranda alla. Rahvas hakkas sellele vägivallale vastu: parteipiletid saadeti tagasi, streigid. U sada inimest sai surma, kui streike maha suruti. Lääs võidab külma sõja USA president Ronald Reagan uskus, et kui NSV Liidule peale sundide tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Eesimest korda seisis NSVL vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. USA uus poliitika: 1) USA peab takistama NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ja toetama võitlust kommunismi vastu kõikjal. 2) USA peab majanduslikult nurka suruma NSV Liidu, lõigates
maapuudus; vastuolud jõukate ja vaeste talupoegade vahel jne.). - Tööliste halvad elutingimused (madal palk, pikad tööpäevad, kehvad töötingimused). - Vene impeeriumi äärealadel toimuv venestuspoliitika (vene keele peale surumine; ametnikkond oli vahetatud umbkeelsete venelaste vastu, kes ei tundnud kohalikke olusid; vene õigeusu pealetung) jne. · Revolutsiooni käigus: - Toimusid tööliste streigid kogu Eestis. - Üliõpilased katkestasid 1905 Tartu ülikoolis sisuliselt kogu aastaks õppetöö ja osalesid revolutsioonilises liikumises. - Paljudes mõisates keeldusid mõisamoonakad tööst ja hävitasid mõisnike vara. - Peeti isevalitsuse vastaseid demonstratsioone (N: Tallinnas 16.oktoober 1905, mis lõppes sõjaväe sekkumisega ja nn. Uue Turu veretööga).
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
● inimesed kaotasid töö ● Ida-Berliin isoleeritud d) Berliini müüri langemine – millal ja milliste tagajärgedega. ● 9. november 1989 ● avati piir Austriaga- võimalus pageda Läände ● päevakorrale tekkis kahe Saksamaa ühinemise küsimus 9. Glasnost ja perestroika NSV Liidus. a) vajadus uuenduste järele NSV Liidus ● NSVL kaotas külma sõja ● NSVL majandus halvas seisus ● rahva rahulolematus ○ tööliste streigid ● arengus jäädi jalgu nii lääneriikidele kui ka Aasia ja Ladina-Ameerika maadele b) Mihhail Gorbatšov; ● tuli võimule 1985 ● haritud ja isegi läänelik mees, pandi lootusi ka välismaal ● asus suhteid lääneriikidega parandama ja NSVL reformima c) perestroika ja glasnosti mõisted; ● perestroika - NSVL juhtkonna algatatud uuenduste poliitika, viidi läbi reforme ● Glastnost ehk avalikustamine- info vabasus, arvamuste paljusus, ajaloosündmuste
Hinnang majanduskriisi lahendamisele Euroopa näitel Kaisa Kamenik 2008. aasta oli tähiseks lähiajaloo tõsiseimale finantskriisile. Selle tõttu varisesid kokku mitmed suured finantsasutused, kinnisvaraturu mull lõhkes ning paljud inimesed jäid tööta. Algselt USA-st alguses saanud kriis jõudis kiirelt ka üle Atlandi ookeani ning hakkas tugevalt mõjutama Euroopat. Praegused kriitilised ja sünged meeleolud euroliidus on otsene jätk 2008. aasta globaalse finantskriisi mõjudele. Antud essee üritab keskenduda eelkõige Euroopale ja täpsemalt euroliidule ja selle püüdlustele majanduskriisi ohjata. Euroopa Liidu jaoks on tegemist olnud ka eksistentsiaalse küsimusega, kuna on seadnud ohtu kogu eurotsooni püsimajäämise. Seega üritab antud kirjatükk analüüsida ka poliitilist konteksti ning arutleda tuleviku üle. Ajalugu on näidanud, et tõusuperioo...
1. on üks partei, teised parteid keelatakse 2. võim koondub paretei juhi kätte 3. riigi ametisse pannakse režiimile ustavad inimesed 4. rõhutakse rahvuslisele 5. rõhutatakse riigi huve ja õigusi 6. õhutatakse sõjakaid meeleolusid 7. võim kontrollib ühiskonnaelu kõiki valdkondi (majandu, kultuur, haridus) 8. püüti kontrollida inimeste eraelu ja mõttemaailma 9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines 10. keelati streigid, ei soositud ametiühinguid 11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele noortele töölistele... 14. tugev salapolitsei 15. karistati teisiti mõtlejaid, isegi hukkamised 1. totalitaarsed riigid 1 NSVL 2 Saksamaa 3 Itaalia 2 autoritaarsed riigid soome, eesti, läti, leedu, poola, austria, ungari, rumeenia, jugoslaavia,bulgaaria, albaania, kreeka, türgi, portugal, hispaania
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
Saksamaale ja Hispaania sõjaväebaase kasutasid Saksa armee laevastik ja lennuvägi. 1945a. Teise maailmasõja lõpuks on Hispaania diplomaatilises ja poliitilises isolatsioonis 1946a.Hispaaniat ei võetud ÜRO liikmeks 1947a. Hispaania kuulutatakse monarhiaks, Franco saab regendiks. 1951a. üldstreik Barcelonas 1953a.sõlmiti USA-ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping 1955a.Hispaania võeti vastu ÜRO-sse 1956a. üliõpilasrahutused riigis ja üleriigilised streigid elukalliduse tõusu vastu 1959a. Baskide separatistliku grupi ETA loomine 1962a. Vahemereranniku turism saab ametliku soosingu 1962-1963a. streikisid Astuuria kaevurid. 1963a. hukati Hispaania Kommunistliku Partei liige J.Grimau Garcia 1968a. üliõpilasrahutused riigis 1969a. Franco kuulutab oma järglaseks prints Juan Carlose. 1973a. 8 juuni kindral Franco loobus valitsusjuhi ametikohast 1973a.sai peaministriks L.Carrero Blanco, kes samal aastal mõrvati baski
reaalsuses esinevaid piiranguid. 6.Ühiskonna poliitiline süsteem? Sellesse kuuluvad ühiskonna poliitiline organisatsioon (riik, parteid, üksikisikud jne), poliitilised suhted, õigus- ja moraalinormid ning poliitiline teadvus (poliitiline kultuur). 7.Ühiskonna poliitiline elu? See võib nii või teisiti mõjutada võimu ja poliitilise süsteemi funktsioneerimist (poliitilise suunitlusega kunst, kirjandus, muusika jms, streigid, eliidi privileegid jne). Mõistagi hõlmab poliitiline elu kogu poliitilise süsteemi vahetu tegevuse. 8.Poliitikasubjekti üldiseloomustus? Kui poliitika on inimtegevuse spetsiifiline valdkond, siis poliitika subjekt ongi tegija. Igasugune selgitus ühest poliitika subjektist pole veel piisav tegeliku rolli mõistmiseks. Subjektide ring poliitikas on väga lai ja mitmekesine. Erinevatest aspektidest vaadatuna on neil rohkesti erijooni,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
