Majandus ja linnad, 1905 a revolutsioon, Eesti riigi iseseisvumine (1)

Majandus ja linnad
Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine
19.saj algul oli põhiline majandusüksus mõis. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine, sest viljahinnad olid kõrged. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin .
Hakati ehitama mõisahääbereid, parke, abihooneid. Hakati võtma võlgu, püüdes tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul , mis oli viljast odavam.
Talude iseseisvumine
19.saj keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa kaheks: talu-ja mõisamaaks. Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted , pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha.
Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest. Talupojad said raha talude ostmiseks linakasvatusest. Talude päriseksmüümine pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele. Eesti külla jäi ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates jne.
Talupoja jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. Ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, vaid saabaste ja ülikonnaga. Rasvaküünla valgus asendati petrooleumilambiga. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarja- ja loomakasvatus . (põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus. Pöörati tähelepanu põlluharimise intensiivsusele. Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa rikastus, samas kasvas maata talupoegade hulk. Suur probleem maapuudus.
Laevandus ja meresõit
19.saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus. Tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks asutati merekoole. 1864.a. rajati merekool Heinastesse. 1854a. Purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori . Eestlaste I laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a. 1858.aastaks oli Eesti sadamatesse sisse kirjutatud 74 laeva. 1900.aastaks oli neid juba 335.
Tööstus

19-20.saj vahetuseks muutunud Venemaa kõige arenenumaks piirkonnaks

Kuni 19.saj keskpaigani juhtivateks tööstuslinnadeks Narva. Hiljem ka Tallinn

Suurem osa toodangust veeti välja. Ei arvestatud Eesti vajadustega.

eestlased tegutsesid peamiselt väike-ettevõtjatena.

enamik ettevõtetest kuulus baltisakslastele, välismaisele kapitalile või vene päritolu ettevõtjatele.
Eeldused tööstuslikuks pöördeks kujunesid aurumasina kasutuselevõtmisega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest. Eestisse rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning toodang hinnatud Vene turul. Suurimaks tekstiilitööstus ettevõtteks kujunes välja 1858.a. Kreenholmi Manufaktuur . Narvast kujunes kõige olulisem tööstuskeskus.
Kiiresti kasvas ka masina- ja metallitööstus keskusega Tallinnas. 20.saj alguseks oli peamine tööstuslinn Tallinn. (Volta, Dvigatel )
Kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus, 19.saj lõpul toodeti 70% Vene impeeriumis vajaminevast paberist. (Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus).Laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks.
Tööstusettevõtteid hakati rajama ka maale. Nii alustasid Kundas ja Aseris tööd tsemenditehased. 20.saj alguseks oli juba üle 27 000 vabrikutöölise e. Üle 4 korra rohkem kui pool sajandit tagasi.
Kelle/mille vahel: tehnoloogiline areng, masinehitus, tehnilised leitused , ettevõtete omanikud, töötajad
Probleemid: 1) uute majandamisviiside otsimine
2)maapuudus, mis sundis vaesemaid talupoegi otsima tööd linnades
3) põllumajanduses tekib 20.saj algul tööpuudus, mis sunnib inimesi linnastuma
4) tööstusettevõtetes olid rasked töötingimused
5) tööstuslinnades tekkis ülerahvastatus ja elatustase oli madal
Lahendused: 1) maal töötuks jäänud inimesed leidsid linnast tööd
2) Eesti aladest saab tööstuslikult kiiresti arenev piirkond
3) töölised hakkavad võitlema oma õiguste eest ( 1905.a revolutsioon - tööliste võitluse kulminatsioon )
Muutused: 1) linnastumine
2) põllumajanduse kõrval tekkis uus majandusharu e. Tööstulik tootmine
3) töölisliikumise teke, võitlevad poliitiliste õiguste eest
Raudteed ja kaubanduse areng
I raudtee Eestis avati 5.nov. 1870a. Paldiski-Tallinn-Narva-Gatšina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi-Varssavi raudteega. 20.saj alguseks kõigil Eesti linnadel (v.a Kuressaare) raudteeühendus.Raudtee rajamine mõjutas tööstust, põllumajandust, kaubandust, asustust, inimestevahelist läbikäimist. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu.
Linnastumine
1862 .a elas Eesti linnades kokku 62 000, sajandi lõpul juba 181 000 inimest. 20.saj alguseks oli 12 linna Eestis. 19.saj I poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased . Nemad valisid linna juhtorganid: rae, raehärrad, bürgermeistrid. 1877a. Hakkas kehtima Baltikumis Vene linnaseadus, millega muudeti linnavalitsemiskorda.
Eestlaste haritlaste ja ametnik arv kasvas, kuid olid ikka teisejärgulised kodanikud. Linna valitsesid saksa keel, kombed ja meelsus .
Rahvuslik liikumine
Eeldused:

Majandusliku jõukuse kasv

Hariduse taseme tõus, eestikeelse kirjasõna levimine

Rahvusliku ideede levik Euroopas

talurahvareformid , mille tulemusena kaotati pärisorjus ja sai võimalikuks talude päriseksostmine.

estofiilide tegevus (Eesti intelligentsi teke)- uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti, kooliraamatuid, asutasid teaduslikke seltse.
1865.a loodi Laulu-ja mänguselts Vanemuine
1869- I üldlaulupidu Tartus
1872- Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine. Võeti kasutusele uus kirjakeel , eesti keele edendamine.
1878- Sakala asutamine
Juhid ning nende tegevused:
J.V. Jannsen - hakkas välja andma Eesti Postimeest. Rahvusliku liikumise eestvedaja. Tal oli kihelkonna kooli haridus . Organiseeris Laulupeo. Lõi Vanemuise Seltsi. Peab väga tähtsaks kultuurielu arendamist rahvusliku kandjana . Oli vanameelne.
Jakob Hurt - Pärit Põlvamaalt. Sündis 1860a. TÜ usuteaduskonna üliõpilane. Tegi Vanemuise Seltsi tegemistes kaasa. 1872 oli Otepää kirikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Seisukoht: eestlased peavad vaimult suureks saama. Pooldas kirikut.
C.R. Jakobson - lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari ja teenis leiba Tormas õpetajana. Hakkas kaastööd tegema Eesti Postimehega, propageeri karskusideid, nõudis hariduselu paranemist. 1878a. Asutas Sakala. Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat. Pöördus tülli Jannseniga. Oli kirikuvastane . Uskus, et eestlased saavad võrdsed õigused. Seisis eelkõige jõukamate talupoegkondade huvide eest.
Lahkhelid
Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus ning seetõttu lõpetas ta ka oma tööde saatmise Sakalasse. Jakobson pöördus tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega.
1881a. Tapeti keiser Aleksander II. 1882a. Suri Jakobson.
Venestamine
Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Asjaajamine läks üle vene keelseks. Tugevnes tsensuur . Eestimaa kuberneri Šahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu.
Uus rahvuslik tõus
Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts - tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman .
Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a. Pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp .
Poliitiline olukord Eestis 20.saj algul ning 1905.a. revolutsioon
Tartu ja Tallinna poliitiliste ringkondade võrdlus:
Tartu liberaalid
Tallinna Konservatiivid (radikaalid)
Päevaleht Postimees – Jaan Tõnisson
Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astusid vastu venestamisele ja saksastamisele. Esikohal rahvus-aated, Eitas ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Vajalikuks peeti õiguslikku võrdsust. Peamine vaimne areng. “ Teataja ” taotles maareformi ja rahvaesinduse kokkukutsumist
Päevaleht Teataja – Konstantin Päts
Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris majanduse edendamist. Eesmärk eestlaste majanduse olukorra parandamine. Tegid koostööd venelastega. Pätsist sai Tallinna abilinnapea.
Kriis:
Kogu võim koondus Vene keisrile. Puudusid elementaarsed kodanikuõigused: (sõna-,trüki-, usuvabadus jms). Keskvalitsus ei astunud põhjalikke samme reformide teostamiseks. Seda kiirendas Vene-Jaapani sõda.( 1904 -1905), mis lõppes Venemaa jaoks lüüasaamisega, paljastades impeeriumi nõrkuse ja õõnestades valitsuse autoriteeti. Eestlastel tuli maksta Venemaale verekümnist: sõja keskel mobiliseeriti Eestis rohkem kui 12 000 meest, kellest suur hulk jättis sõjaväljale oma elu.
1905a. Revolutsiooni põhjused Venemaal ja Eestis
Venemaal:

Demokraatlike vabaduste puudumine

1900-1903a. Majanduskriis

1904 a. Vene-Jaapani sõda

Maapuudus

Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel.
Ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaanuaril. Korraldati streike, peeti miitinguid. Majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid igapäevaseks, maal hävitati mõisaid.
Levinuimaks vormiks jäi rahumeelne palvekirjade esitamine. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik. Suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused. Peeti miitinguid, lauldi rev. Laule, rüüstati viinapoode ja relvakauplusi. Nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toimumiseks peeti suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul. Kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. 16. oktoobri veretöö tulemusena hukkus 94 inimest, vigastatuid oli üle 200.
17.oktoobri manifest lubas anda Venemaale parlamendi põhiseaduse ja kodanikuõigused. I Eesti partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid, teise Eesti Sotsiaaldemok-raatliku Tööliste Ühisuse, Uudiste toetajad. Esimeste eesmärk oli konstitutsiooniline monarhia , mis oli saavutatud. Teistel oli võitlus alles ees.
27.nov 1905 kutsuti Tartusse kokku esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek. Saadikute vahel puudus üksmeel, toimus kaks iseseisvat koosolekut.

• Mõõdukamad - Jaan Tõnissoni ja “Postimehe” pooldajad (u.300)
  

Bürgermusse seltsi saali koosolekul:

• Nõuti Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks
  
• Nõuti baltisakslaste eesõiguste piiramist
  
• Nõuti riigimaade jagamist rahvale
  
• Tauniti vägivalda
  
• Astuti välja venestamise vastu
  

Radikaalid – juhtideks Jaan Teemant , Mihkel Martna , Hans Pöögelmann
Aulakoosoleku nõudmised

• Nõuti Vene Asutava Kogu kokkukutsumist
  
• Isevalitsuse kukutamist
  
• Vabariigi loomist
  
• Maa kuulutati rahva omandiks
  
• Mõisad pidi võõrandatama ja ühismajandeiks muudetama
  
• Otsustati eirata nekrutikohustust
  
• Astuti välja venestamise vastu
  
• Nõuti sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga
  
• Aulakoosoleku otsused pälvisid üldist heakskiitu ja ülirevolutsioonilised meeleolud levisid üle kogu maa
  

Manifestile järgnenud vabapäevad jõudsid haripunkti detsembril. Mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooli-haridusele, boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse. Keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest. Loodi relvastatud salku. 12.dets suunduski sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid põletama.
Mässu lõpetamiseks kehtestati sõjaseisukord, andes kogu võimu sõjaväelaste kätte. Karistussalgad hukkasid kohtuta ligi 400 inimest.
Sündmused:
16.okt 1905- Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinna Uuel turul.
26.nov- Rahvaasemike koosolek Tartus
Mõisate põletamine- 1905 dets. kehtestati Tallinnas ja Harjumaal sõjaseisukord, Rüüstati 160 mõisa , Süvenesid revolutsioonilised meeleolud.
I MS ja Eesti riigi iseseisvumine
I MS tõi kaasa Venemaal majandusliku ja poliitilise kriisi

• 1917a. Veebruarirevolutsioon
  

• tsaar Nikolai II loobub troonist
  
• võim läheb Ajutise Valitsuse kätte
  
• Eestimaal nimetatakse ametisse kindralkomissar, kes oli siinsete alade kõige kõrgem valitseja- Jaan Poska
  

• 30.märts 1917a. Ajutine Valitsus võttis vastu määruse, millega Eesti kuulutati autonoomseks piirkonnaks.
  

• Eestis moodustati I Rahvaesindus e. Maapäev
  

• 1917a. Oktoobrirevolutsioon
  

• võimule tulevad enamlased sh. Ka Eestis. Moodustati Nõukogude Valitsus
  
• Eestlaste Maapäev saadetakse laiali.
  

• 1918a.jaanuar algas Saksa üldpealetung Ida suunas
  

• enamlased põgenevad Venemaale
  
• Eestlaste Maapäev tuli uuesti kokku ja kuulutas ennast kõige kõrgemaks võimuks Eestis
  

• 19.veebruar moodustati erakorraline Päästekomitee
  

• 23.veebruar iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnu
  
• 24.veebruar iseseisvusmanifest loetakse ette Tallinnas ja moodustatakse I Eesti Valitsus.
  

• 25.veebruaril algas Saksa okupatsioon Eestis
  

Millist mõju avaldas I MS Eesti olukorrale? (3 asja)
NEG: Sõja paratamatuks kaasnähteks olid mobilisatsioonid, mille käigus võeti Vene armeesse umbes 100 000 eestlast. Kümnendik langes rindel, haavatute ja vigastatute arv oli veelgi suurem. Paljud langesid vangi ja jõudsid kodu-maale alles pärast sõja lõppu. Nii suuri inimkaotusi nii lühikese aja jooksul polnud eesti rahvas varem kandnud.
Sõda mõjus halvasti ka majandusele. Tooraine saamine Vn-lt halvenes. Kaubandus katkes Läänemerel Saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu. Halvenes ka tööjõu kvaliteet: armeesse mobliseeritud oskustöölisi asendasid Venemaalt Eestisse toodud talupojad või kohapeal värvatud noorukid ja naised. Hävinesid mitmed suurettevõtted, paljude ettevõtete sisseseade, toorainevarud.
Põllumajandust tabas eriti raskelt hobuste ja kariloomade rekvisitsioonid (sunduslikult riigile võtma). Mobilisatsioonid tekitasid tööjõu puuduse ja nõudsid tootmise piiramist. Polnud võimalik soetada uusi põllutöö-riistu ega kunstväetisi. Suuremaid linnu ähvardas nälg.
POS: Rahvuslik liikumine elavnes . Olulisem organisatsioon oli Põhja-Balti Komitee Tartus.
Esimesena nõudis advokaat Jüri Vilm 1916.a, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia .
Veebruarirevolutsioon 1917a. Ja selle mõju Eesti olukorrale
1917.a alguseks oli I MS viiund Venemaa krahhi äärele. Majandust õnnestas inflatsioon , puudus küttest, toiduainetest ja tarbekaupadest, transport ei toiminud . Poolteist miljonit sõdurit lahkus omavoliliselt rindelt.
Toitlusrahutused kasvasid kiiresti revolutsiooniks. Keiser loobus troonist ja Vn-st sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte.
Tallinnas peeti 20 000 osavõtjaga miitinguid. Pakus Margareeta vangla ülem tapeti, vangid vabastati ja hoone süüdati. Sama toimus kõigis Tallinna vanglates. Samalaadseid üritusi leidis aset ka teistes suuremates linnades. Korravalve võttis oma õuele omaalgatuslikult loodud miilits.
Autonoomia
1917 a Märtsis toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. 26.märtsil toimud Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon . 4 päeva hiljem, 30.märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eesti- ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks kubermanguks . Uue haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissaar Jaan Poska. Eesti asulaid hakati ühendama terviklikuks haldusüksuseks.
Vene ametnikud asendati eestlastega ning kohalik võim anti eestlasest maakonnakomissaride ja miilitsaülemale. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) valimised, mis omakorda seadis ametisse täidesaatva võimu Maavalituse. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaajamiskeeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele.
Venelased süüdistasid eestlasi separatismis. Oktoobri algul hõivas Saaremaale maabunud Saksa dessantkoondis kogu Lääne-Eesti saarestiku, ilma et Vene väed oleksid osutanud vastupanu.
Oktoobrirevolutsioon 1917a. Ja selle mõju Eestile
1917 a tekkis Eestis terve hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased. Nende eesmärk oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Taunisid rahuvslikke ilminguid , nii nad ei pidanud nad vajalikuks luua rahvuslikke erakondi, vaid kuulusid ülevenemaalisesse parteisse.
Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) kasvatas liikmete ja pooldajate ridu. Märtsis oli enamlasi 120, oktoobris juba üle 8000 . Enamlaste edu põhines demogoogial, loosungiga „Maha Sõda!”. Oktoobris alustasid nad ettevalmistusi võimuhaaramisesks Venemaal.
23.okt asusid komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartla-sed patrullisid linna tänavail. 26.okt saadi teada, et Ajutine Valitsus kukutati Petrogradis ning anti teada tallinlastele ,et „pööre on täitsa korda läinud”.
27.okt võttis enamlane V. Kingsepp võimu kubermangukomissar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks võimuks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Maakonna-, linna- ja vallaomavalitused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemele tuli enamlik Punakaart . Kohtute asemele loodi tribunalid, mis eriasid kõiki seadusi.
Kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased piirasid poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustasid nende koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte.
Majandusreformid algasid pankade riigistamisega. Kogu maa kuulutati riigi omandiks.
Iseseisvumine
Jaan Poska leidis, et „nüüd ei jää muud üle, kui Eesti iseseisvaks kuulutada.”
Maanõukogu 15.nov otsuses öeldi järgmist:

Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu

kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu

Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused
Seega 15.nov otsus tähendas riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutus kõrgeimaks seadus-andlikuks võimuks Eestis.
Iseseisvumise väljakuulutamine
Enamlased ajasid samal päeval Maanõukogu laiali, kuid Maanõukogu volitused läksid üle vanematekogule, kes jõudsid järeldusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada.
Et välja selgitada teiste riikide suhtimine iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega.
Ebaselgus valitses vaid iseseisvuse väljakuulutamise võimaluste osas. Rahvuslikud poliitikud otsustasid iseseisvuse välja kuulutada revolutsiooni teel, st koostada rahvale adresseeritud manifest, milles deklareeritakse Eesti suveräänsust ning olla valmis manifesti väljakuulutamiseks. Avalikustamise koha ja aja suhtes jõuti järeldusele, et seda tuleb teha kohas, millal ja kus suudetakse võim enamlastelt üle võtta.
Saksa pealetung algas 18.veebruaril 1918. Enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestis välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevatelt enamlastelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist.
Tähtis oli Päästekomitee loomine, mis oli 3-liikmeline. Moodustati 19.veebruaril ning oli mõeledud tegutsema erakorralistes olukordades ., ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. Koosseisu kuulusid: K.Päts, J.Vilms, Konstatin Konik .
21.veebruar kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti. Samal päeval sõideti Haapsallu, et seal manifest ette lugeda, aga paraku jõudsid sakslased enne Päästekomitee saabusmist Haapsallu. Järgmisel päeval ebaõnnestus ka sõit Tartusse. Siis valmistati manifestist koopiad ja saadeti maakonnalinnadesse laiali, et see esimesele võimalusel ette lugeda.
Selline võimalus avanes Pärnus 23.veebruaril. Endla teatri juures loeti suurele rahvahulgale ette iseseisvusmanifest, päev hiljem tehti sama ka Viljandis .
Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24.veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele, et põgeneda Petrogradi. Puhkesid tulevahetused enamlaste ja rahvuslaste vahel. Samal õhtul, 24.veebruari õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus Riigipangas. Peaministriks sai Konstatin Päts.
Samal ajal trükiti Tallinnas iseseisvusmanifesti, mille valminud eksemplarid kleebiti kohe tänavanurkadele ja kuulutustulpadele.
25.veebruari hommik oli Tallinnas pidulik: majadel lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumala-teenistusi ja kooliaktusi. Keskpäeval korraldati sõjaväeparaad. Peale seda marssisid linna Saksa üksused ja Eesti üürike iseseisvus katkes ligi üheksaks kuuks.