I maailmasõda (8)

kool
I MAAILMASÕDA
nimi
klass
Koht ja aeg
Eellugu .
1879 oli sõlmitud liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. oli sellega liitunud ka Itaalia. 1902. a. oli sõlmitud Prantsuse-Itaalia leping, millega Itaalia kohustus jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepingulist ühendust hakati nimetama keskriikide blokiks.
1893. a. sõlmitud Vene-Prantsuse liidulepinguga oli alanud teise bloki kujunemine. 1904 . a. aprillis sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel leping, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping).
1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal Soome lähedal) ning sundisid sellele alla kirjutama ka mereminister Birjuzovi. Leping sõlmiti, ilma et sellest oleks teadnud peaminister ning välisminister. Lepingut ei tohtinud enne kinnitada, kui Prantsusmaa nõus oleks. Liitu Prantsusmaaga peeti olulisemaks (osalt tänu võlgadele) ning kuna sõjas Jaapaniga sõlmiti rahuleping polnud liitu Saksamaaga enam vaja. Inglise-Vene leping 1907 (august).
Balkani sõjad.
1912. a. sõlmisid Serbia , Bulgaaria ja Montenegro (Tsernogooria) liidu Türgi vastu ning alustasid sama aasta oktoobris sõjategevust. Esimeses Balkani sõjas sai Türgi armee kiiresti lüüa. 1913 sõlmiti Türgi ja ta vastaste vahel Londoni rahu. Türgi kaotas peaaegu kõik oma Euroopa valdused.
Teises Balkani sõjas astus Bulgaaria vastu revansi taotlev Türgi. Bulgaaria sai lüüa. 1913 sõlmitud rahuga kaotas ta mitte ainult Türgilt võidetud alad aga ka mõned oma ammused alad. Balkani poolsaar kui Euroopa püssirohukelder – Serbia tugevnemine Balkani poolsaarel teravdas suhteid Austria-Ungariga ja tekkis sõjaoht. Serbiat toetas Venemaa, Austria-Ungarit aga Saksamaa.
1907
Inglis - Vene-
maa maa
Saksa-
maa
1904
1882 Austria-
Ungari
Prantsus - Itaalia
maa
1915
1893
I MAAILMASÕJA VALLAPÄÄSTMINE
Algas kõik püssirohukeldrist Serbia ja Austria-Ungari suhete teravnemisest. Bosnia kriis 1908-1909. Austria-Ungari keiser oli Franz Joseph I (sünd. 1830, troonile asunud 1848), kes oli juba tudisev vanake . Franz Ferdinand juhtis riigiasju.
Atentaat Sarajevos. Esimene atentaat 28. juuni hommikul ebaõnnestus. Teda oli tapma saadetud 3 meest. Troonipärija Franz Ferdinand tapeti “Mlada Bosna” ja “Must käsi” poolt 1914 28. juunil.
Suurriikide reageeringud. Austria kindralstaabi ülem Franz Conrad v. Hötzendorff nõudis sõja alustamist Serbia vastu. Oli vaja küsida Saksamaa kui liitlaste arvamust. Saksamaal peeti sõja alustamist sobivaks. Venemaa pidi sõja ettevalmistustega valmis jõudma alles 1917. a. Venemaa otsustas siiski toetada Serbiat.
Austria Ultimaatum. 23. juulil esitas Austria-Ungari saadik oma valitsuse noodi Venemaale. Austria noot oli sisult ultimaatum.
28. juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. 1. augusti õhtul kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. 3. augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja.
Saksamaa kavatses Prantsusmaad rünnata läbi Belgia ning selleks esitati 2. augustil Belgiale ultimaatum, milles valetati, et Prantsuse väed kavatsevad rünnata Belgiat. Nendele vastuseismiseks peavad sakslased sinna oma väed paigutada. Belgia lükkas ultimaatumi tagasi ja pöördus abi saamiseks Inglismaa poole. 4. augustil kuulutas Briti valitsus Saksamaale sõja.
Järk-järgult astus sõtta uusi riike, lõpuks osales neid 34. Kuna sõjas osalesid ka Euroopa riikide asumaad loeti sõda maailmasõjaks.
SÕJATEGEVUS 1914. AASTAL
Sõjaplaanid.
Saksamaa sõjaplaanid töötas välja kindralstaabi ülem Alfred v. Schlieffen. Tema plaan nägi ette rünnata Belgia ja Luksemburgi kaudu kuna sealt ei oodatud rünnakut. Pärast läbimurret pidi need väed mööduma Pariisist kõigepealt põhja poolt ja siis ka läänest, et seejärel suruda Prantsuse väed vastu Lotringi kindlustuste liini ja Sveitsi piiri. Vägede koondamiseks ehitati 13 kahesuunalist raudteeliini. Prantsusmaa purustamine pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda pidi võidetama 3-4 kuuga.
Prantsusmaa oli oma kaitseks piirile ehitanud tugeva kindlustuste süsteemi, see aga tähendas passiivse kaitse strateegiat.
Venemaale oli sõjas jäetud aururulli osa (silmas peeti Vene armee suurust – 6 miljonit meest). Vene armees ei jätkunud aga püsse ja mürske.
Inglismaa plaan nägi ette oma sihtide saavutamise võõraste kätega. Briti Impeerium pidi aitama finantseerida liitlaste sõjalisi tellimusi. Mandrile saadetava Inglise armee suurus oli ainult 70 000 meest.
Läänerinne.
2. augustil okupeeris Saksa armee Luksemburgi. 21. augustil tungis sisse Belgiasse. Hakkas aga ilmnema, et sõda võib pikemaks osutuda, kui algul arvati, kuna Belgia osutas samuti vastuseisu . 21.-25. aug. 1914 toimus nn. piirilahing . 250 km pikkusel rindel kohtusid 5 Saksa armeed 3 Prantsuse ja ühe Inglise armeega. Kõik ründasid, siis olid aga inglased ja prantslased sunnitud taganema. Kaotused olid suured.
Sakslastel tekkis arvamus, et prantslased on jõuetud ning Saksamaa suunas kerge võidu lootuses väed Pariisi peale. Otsustaval momendil võeti aga 2 korpust rindelt ära ja saadeti itta. Põhjuseks olid ärevad teated Vene vägede pealetungist Ida- Preisimaal . Prantslased tugevdasid taganedes Pariisi kaitset. Saksa vägede rünnak Pariisi nurjus. Prantslased alustasid pealetungi ning 5. septembril algas Marne’i lahing. Saksa väed paisati tagasi ning Schlieffeni plaan oli nurjunud. Algas pikk ja kurnav positsioonisõda.
Lahingud Ida-Preisimaal.
Vene armee põhijõud jagati Loode ja Edelarindeks. Neist esimene pidi võitlema Saksamaa, teine Austria-Ungari vastu.
20. augustil toimus Vene 1. armee ja Saksa 8. armee vahel suur lahing Gumbinenni juures. Edukam oli Vene armee, sakslased taandusid. Vene armee ei asunud sakslasi jälitama.
Kriitilises olukorras määrati Saksa 8. armeele uus juhtkond : komandöriks sai kindral Hintenburg, staabiülemaks kindral Ludendorff. Jõud koondati nüüd Vene 2. armee vastu, kes oli Ida-Preisimaale sisse tunginud. Saksa väed olid edukad – hävitati täielikult kaks korpust ning suurelt osalt ka kolmas. Seda lahingut kutsuti Tannenbergi lahinguks.
Galiitsia operatsioon .
Vene väed ründasid veel ka Galiitsiat, mis koosnes Austria-Ungari koosseisu. Pealetungi käigus vallutati 3. sept. Lvov . Austria-Ungari väed said lüüa ning taganesid Karpaatidesse. Mõlemal poolel olid suured kaotused – Austria-Ungari 400 tuhat meest + 100 tuhat vangi; Vene väed 230 tuhat meest. Kaotus mõjus ruineerivalt Austria-Ungari vägedele ning ilmnes korralagedus. Vene võitlustes sakslaste vastu ilmnesid Vene armee halb varustus, ei jätkunud püsse ega laskemoona .
Sõjategevus Balkanil .
Austria-Ungari esmaseks püüdeks oli purustada Serbia. Serbial oli suur puudus relvadest ja laskemoonast, kuid vaatamata sellele suutsid nad 1914 augustis tagasi lüüa Austria-Ungari vägede rünnaku. Serblased pidid 2-3 kuuga loovutama ka pealinna Belgradi, kuid võitsid enda alad uuesti tagasi tänu Venemaa ja Prantsusmaa abile relvade ja laskemoona suhtes.
Maailmasõja suurte võitluste taustal oli Serbia rindel teisejärguline tähtsus. Siiski olid need lahingud olulised, kuna nendes kaotas Austria-Ungari armee usu oma võitlusvõimesse. 1914. a. suri Serbia rindel 132 tuhat serblast ja umbes 281 tuhat austria-ungarlast.
Teised sõjatandrid.
23. augustil astus Saksamaa vastu sõtta Jaapan. Türgi sõttaastumine Saksamaa poolel avas uued rinded: Venemaa vastu Kaukaasias , Inglismaa ja Prantsusmaa vastu Lähis-Idas. Sünge päev oli 22. september 1914, kui saksa allveelaev U-9 uputas üksteise järel kolm Briti ristlejat.
1914. a. võitlustes oli nurjunud Saksa väejuhatuse välksõja plaan. Sõda venis pikale, sakslastel tuli seda pidada kahel rindel.
SÕJATEGEVUS 1915-1916
Positsioonisõda.
1915. aastaks oli Läänerindel mõlemalt poolt kaitseolukord. Positsioonisõja eelduseks oli:

miljoniliste armeede olemasolu. Nende varustamine relvade, laskemoona, mundrite ja toiduainetega oli võimalik ainult arenenud industriaalühiskonnas.

tehnika areng ja uute relvade kasutuselevõtt. Üliefektne oli kuulipilduja . Raskekuulipilduja leiutas Hiram Stevens Maxim 1883. Esmakordselt kasutati seda Inglise-Buuri sõjas.

kasutades betooni, soomuskupleid ja okastraati, võis ehitada välikindlustusi, mille abil ka väiksemad sõjaväeüksused võisid hoida pidevat kaitseliini.
Kuna mõlemad pooled kulutasid 3-4 kuuga peaaegu kõik laskemoonavarud tuli ümber kohanduda pikaajaliseks sõjaks.
Läbimurre Idarindel.
1914. aasta oli näidanud Vene armee halba juhtimist ja puudulikku varustust. Vene väejuhatus kavatses ühelt poolt anda Saksamaale löögi Ida- Preisimaa kaudu Berliini. Teine rünnaku suund oli üle Karpaatide Viini. Saksa väejuhatus kavatses rünnata Ida-Preisimaalt ja Karpaatidest.
Saksamaal õnnestus Vene 20. armeekorpus hävitada. Venelased tungisid aga teisest kohast läbi ning ähvardasid Ungari tasandikke. Sakslased tõid läänerindelt vägesid appi. Gorlice operatsioon. Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi. Saksa väed vallutasid Galiitsia. 9. sept. murti Vene rinne uuesti läbi. Septembri lõpul suutsid venelased rinde ikkagi stabiliseerida.
Gaasisõda. 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased Ypres ’i kanali juures gaasi, rikkudes sellega rahvusvahelist konventsiooni. Kasutati kloori. Gaasimürgituse sai 15000 Briti sõjaväelast, kuid edu oli kohaliku tähtsusega. Septembris kasutasid gaasi ka inglased, hiljem võeti kasutusel gaasipommid ja granaadid. Kaitseks võeti kasutusele gaasimaskid.
Itaalia ja Bulgaaria sõtta astumine . Pärast sõja algust pidas Itaalia läbirääkimisi mõlema poolega. Itaalia otsustas Entente’i kasuks. 1915. mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja.
11. oktoobril astus Keskriikide poolel sõtta Bulgaaria. Bulgaaria alistas Serbia.
Piiramatu allveesõda. 1915 veebruar kuulutasid sakslased välja piiramatu allvesõja. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber muutus sõjatsooniks. Uputati kõik laevad. Ühe pardal olid ka ameeriklased ning avaldati protesti. Saksamaa loobus reisilaevade uputamisest.
Verduni lahing. Saksamaa leidis, et Prantsusmaa on nõrgestatud, Serbia on hävitatud ning põhivaenlaseks on Inglismaa. Otsustati rünnata Verduni kindlust , mis lukustas juurdepääsu Pariisi. 21. veebruaril algas lahing. Kaitset organiseeris Henri Philipp Pétain – Prantsusmaa au ja uhkus. Verduni lahing kestis 10 kuud (kuni 18. detsembrini). Hukkus prantslaste 95 diviisist 65, ja sakslaste 125-st 50. Kokku langes ligi miljon meest, kuid prantslased pidasid vastu.
Somme’i lahing (1. juuli – 18. nov. 1916). See oli Inglise-Prantsuse vägede põhjalikult ettevalmistatud pealetungioperatsioon. Ehitati 2000 kaevu veega varustamiseks. Kiiresti vallutati sakslaste esimene positsioon, osalt ka teine, kuid ei suudetud edasi tungida. 15. sept. 1916 läksid Somme’i lahingus esmakordselt käiku lääneliitlaste tankid . Tankid purustasid kindlusi, hävitasid traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ning tekitasid paanikat. Saksa rinnet ei suudetud siiski läbi murda. Inimkaotused olid mõlemal poolel kokku umbes 1 300 000 meest.
Idarindel 1916. Vene armee kindral oli Aleksei Brussilov. Ta otsustas rünnata 450 km pikkusel rindel mitmest kohast. 4. juunil alanud pealetungi käigus murti läbi Austria-Ungari rinne 70-80 km laiuselt. Vallutati Lutsk. Vene armee kandis suuri kaotusi, ilmes sõjavastane meeleolu, otsustavat edu ei saavutatud. Augustis 1916 astus Entente’i poolel sõtta Rumeenia . Keskriikidel õnnestus aga Rumeenia okupeerida ning sealt saadi väga vajalikku naftat, mis võimaldas laiendada allvee- ja õhusõda.
Jüüti merelahing . 31. mail kohtusid Saksa ja Inglise laevastik Jüütimaa ranniku juures. Kohtus 250 laeva. Mõlemal poolel olid kaotused suured, inglastel mõneti hullemad.
1915. aastal oli sõja pearaskus Vene rindel, 1916. a. läänes. 1916. aastat iseloomustasid grandioosed operatsioonid kitsal territooriumil. Kumbki pool ei suutnud saavutada oma strateegilisi eesmärke. 1915. a. murdis Vene vägede võitlusvõime, 1916. aasta kurnas välja keskliidu jõud.
SÕJA LÕPUAASTAD
Sõja mõju majandusele. Sõda oli ränk koorem selles osalevate maade majandusele. Tööle pidid minema naised ja noorukid . Suured piirkonnad sattusid sõja tallermaaks.
Soodsamates olukordades olid need maad, kes jäid sõjast kõrvale või astusid sõtta hiljem. Eriti suure kasu sõjast sai USA. Tal oli sõdivates maades piiramatu turg. Olukord halvenes aasta-aastalt, kuni kätte jõudis nälg. 1916.-1917. a. talvel ei jätkunud Saksamaal isegi kartulit ning pidi sööma kaalikat (1916-1917 talv = Saksamaal kaalikatalv).
Monopolide kasumid kasvasid (nt. Saksamaa “kahurikuninga” Alfred Kruppi kasumid olid 1913. a. 40 milj marka aga 1914. a. juba 86 milj marka).
Sõjavastased meeleolud ja revolutsiooniline liikumine. Sõtta mindi sovinistliku ja patriootliku vaimustusega, kuid juba pärast esimest kuud kaevikutes hakati kahtlema sõja vajalikkuses . Juba 1915. a. algasid uued streigid. Loosungid olid: “Maha sõda!”, “Me tahame rahu!” ja “Me oleme näljas”. 1917. aasta veebruaris algas Vene revolutsioon .
Nivelle ’i tapatalgud. Suurteks rünnakuteks puudus keskriikidel jõud. Saksa sõjamasin oli välja kurnatud ning Austria-Ungari lausa kokkuvarisemise äärel. Entente’i ülemjuhatus otsustas rünnata kõikidel pearinnetel, et lõpetada sel aastal sõda. 1917. 6 aprill astus Entente’i poolel sõtta ka USA. Uueks ülemjuhatajaks määrati Georges Robert Nivelle. Nivelle’i plaan oli murda vastase kaitse otsustavas lahingus. Rünnakuobjektiks oli Saksa rinde etteulatuv osa Reimsi ja Soissons’i vahel. 7. aprillil algas ettevalmistav suurtükituli. 16. aprillil pealöök. Viimast kaitseliini ei õnnestunud murda. Suured kaotused tugevdasid sõjavastaseid meeleolusi Prantsuse armees.
Cambrai lahing (maailma esimene tankilahing). See oli Inglise armee pealetung nov-det 1917. Rünnaku ootamatus andis efekti, sakslaste seas tekkis paanika . Rinne murti läbi 12 km ulatuses. Pealetung suudeti aga peatada.
Idarinne 1917. 1. juulil algas Edelarindel Vene vägede pealetung. Algul oldi edukad, kuid hiljem ei jätkunud enam võitlusvõimelisi vägesid. Saksalased kasutasid Vene segadust ära ning ründasid – Venelased taandusid peaaegu ilma vastupanu osutamata. Pealetung oli nurjunud. 3. sept. langes Riia linn sakslaste kätte. 29. sept. saabusid Saaremaa looderannikul asuvasse Tagalahte Saksa sõjalaevad. Oktoobri algul vallutasid sakslased Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa .
Venemaa väljus sõjast Brest -Litovskis sõlmitud vaherahuga.
Caporetto katastroof. Itaalia kaitses Caporettot. Selle aga vallutasid koos sakslased ning austria-ungarlased. Caporetto sai lüüasaamise sünonüümiks.
Läänerindel 1918. Keskriigid lootsid peale Venemaa väljaastumist võitu. Inglise vägesid neil siiski purustada ei õnnestunud. Liitlasvägede ülemjuhataja Ferdinand Foch organiseeris vastuseisu. Juulis haarasid Prantsuse-Inglise väed initsiatiivi. 26. septembril algas Entente’i üldpealetung.
Sõja lõpp. Saksa armeed olid välja kurnatud. Üksteise järel langesid välja Saksamaa liitlased. 29. septembril oli vaherahu sõlminud Bulgaaria, 31. oktoobril tegi seda Türgi. 3. novembril kapituleerus Austria-Ungari. 11. novembril kirjutati salongvagunis alla Compiègne’i vaherahule, millega lõppes Esimene maailmasõda.
I maailmasõja rinnetel – hukkus 10 milj, haavat 20 milj, nälga 10 milj. Sõda oli kaasa toonud vaimse kalestumise ja moraalse allakäigu. Arvati, et midagi sellist ei saa enam juhtuda.