Uudise käsiraamat 23-44 lk: Mis on uudis? Uudis – materjal, mida
avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistlikult
lahendada; lahutab meelt;
tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus. Meedias ilmuvad
materjalid: toimetuse materjal ja
reklaam . Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest:
kirjutatud lood ja pildilised lood.
Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest:
uudislood ,
arvamuslood (kolumn,
juhtkiri ,
repliik jne), publitsistlikud žanrid(
olemuslugu , portree,
reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne).
Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning
pehmed ehk
jutustavad arvamuslood.
Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest.
Leheuudiste tüübid Liigendamine : lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised
ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille tegemisel on
erijooni(pisiuudised, eripärase allikakasutusega uudised jne).
Kõvad ja pehmed uudised
1. Esimene võimalus on jagada uudised teemade ja valdkondade järgi.
Põhilised uudise teemad on: kõvad uudised(sõda, poliitika, välissuhted,
riigikaitse , majandus);
pehmed uudised(kultuur,
haridus , teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused,
sport , usk jne). Kõva
uudise tuum on poliitika ja
diplomaatia : valimised, läbirääkimised, parteipoliitika jne. teine suur
rõhm on majandusuudised oma harudega – rahandus,
tarbijakaitse jne.
Pehmete uudiste tuumaks
on uudised ootamatustest sündmustest: õnnetused, katastroofid, kuriteod jne. teise rühma
moodustavad valdkonnad, mida seotakse ühiskonnas eeskätt kultuuri ja meelelahutusega(haridus,
sport,
kino jne). kolmanda rühma moodustavad
kollased uudised, mis
pöörlevad teatud inimeste
isiklike
elude ümber.
2. Teine võimalus on tõmmata piir, milliseid eesmärke uudis täidab ja milliste omadustega
sündmusi eelistab.
Kõvad uudised annavad teada, mis maailmas juhtub ja aitavad maailma mõista. Tähtsad
paljudele inimestele, seotud avaliku eluga, mõjutab inimeste elu,
värskus ja
objektiivsus .
Pehmed uudised on eelkõige huvitavad(ei pea olema tähtsad ja mõjutavad). Seotud eraeluga. Pole
tihti värsked. Ülesanne mõjutada inimese emotsioone.
3. Kolmas võimalus on teha vahet uudise kirjutamise võtete järgi.
Kõva uudis mudel on: kindel
juhtlõik , mis pakub kõige
olulisemat fakti sündmustest; info on
uudise tähtsuse osade järgi järjestatud; objektiivsus ja tasakaalutatus jne. Pehmed uudised võivad
järgida kõvade
uudiste kaanonit, kuid on ka muid võtteid. Nende ülesehitus on vabam.
Selles raamatus tehakse vahetkõvade ja pehmete uudiste vahel kahe viimase kriteeriumi järgi:
aluseks on sündmuste valimise kriteeriumid, uudise eesmärgid ja ülesehitus. Igas lehes on alati nii
kõvu kui pehmeid uudiseid. Erinevus on see, mida lehed
keskseks peavad. Kvaliteetlehed tõstavad
esile kõvu uudiseid – poliitika, majandus(järgivad kriteeriume ja mudelit). Kollased ajalehed
tõstavad esile pehmed uudised – olme, sotsiaalteemad, sport,
meelelahutus (huvi ja
emotsionaalsus).
Ülduudised ja eriuudised
Jagunemise aluseks on uudise sihtauditoorium ja uudissündmuste valdkonnad.
1. Kellele on eeldavasti määratud.
Osa uudiseid on üldisele määratud. Teine osa on määratud kindlale sihtrühmale ning nõuavad
eriteadmisi(üldlehe jaoks või erilehe jaoks).
2. Erinevate valdkondade sündmustest
kirjutamisel on omad eriprobleemid, mis võivad olla
mitmetüübilised: sündmuste omadused, mis vajavad erilist kohtlemist;
eetika ; lugejale
keerukas ja raskesti mõistetav.
Tavaliselt võetakse kaks kriteeriumirühma kokku ja jagatakse ajaleht ja uudised kaheks:
üldosa/ülduudised ja temaatilised osakonnad/eriuudised.
1. Üldosa uudised keskenduvad kvaliteetlehes poliitikale ja ühiskonnale(ka õnnetused,
kuriteod, olmeuudised). Ülduudised jagatakse kolmeks vastavalt sündmuste toimumise
kohale: kohalikud uudised, üleriigilised uudised, välisuudised. See osa moodustab
kvaliteetlehe tuuma ja sinna paigutatakse ka eriuudised. Tablidlehe ülduudiste valik on
kirevam ja vabam. Sinna kuuluvad kuriteod, õnnetused, olme,
sotsiaalelu , seltskond jne.
2. Teise osa lehest moodustavad temaatilised osakonnad, mis on määratud kindlale
sihtrühmale ja vajab eriteadmisi(sport, kultuur, majandus, kultuur jne ning võivad olla
lisaks meelelahutus, keskkond, põllumajandus, haridus jne).
Spetsiifilise sündmuse või
allikaga uudised
Uudiste tegemisel on teatud
erijooned . Esimese suure rühma moodustavad uudised, mille eripära
on reporteritöös ja
allikates .
Kõnelood – uudised, mille keskseks on kõned, sõnavõtud jms(
koosolekud , kongressid,
parlamendiistungid jne. selle põhiprobleemiks on suulise kõne edasiandmine ja olulise info
leidmine mahukast ja
sidumata materjalist.
Kirjalood – uudised, mille aluseks on kellegi teise poolt
vormistatud kirjalikud tekstid(teaduslikud
uuringud, raportid jne). selle põhiprobleemiks on valmis
lugude hindamine sündmuste
uudisväärtuse põhjal.
Vaatluslood – uudised, mille keskseks infoandjaks on
reporter ise, kes on
sündmusel kohal ning
teeb loo vaatluse põhjal. Olulised on rahvakogunemised:
laulupeod , kontsertid jne.
Intervjuulood – uudised, mille puhul on allikaks inimene, kellelt küsitakse
küsimusi ja esitatakse
lugejale intervjuuna.
Piltuudised – keskseks on fotod, mitte tekst.
Valdkondadelt ja teemadelt võivad need uudised
kuuluda erinevatesse rühmadesse. Kõige
tavalisem on see,et tegu on poliitiliste uudistega. Lisaks võib nende seas olla ka majandusega
seotud uudiseid. Seega võib olla tegu nii kõvade kui pehmete uudistega; nii üld- kui eriuudistega.
Siintoodud probleemid tulevad väiksemaks
mahus ette suurema osa uudislugude põhjal. Uudised
koosnevad kõne tekstist, vaatlusest või intervjuust.
Muud erijoontega uudised
Pisiuudised – ajaleht
jagab need tähtsusest 3-4 rühma. Olulisemad saavad parema koha ja rohkem
mahtu. Neil on üldised
pealkirjad : kuriteod, õnnetused jne. need pole nii olulised, aga on
„söödavad“, tänu millele lugeja vaatab ka pikemaid uudised.
Nädalalehe- ja ajakirjauudised – oluline on uudise värskus ja uudiste keskseks on
päevaleht .
Päevalehtede tekstide põhiosa moodustab uudised. Arvamuslugusid on vähe. Nädalehed on
olulisemad taustalood,
pikemad artiklid, olemuslood,
uuriv ajakirjandus jne. pikema uudiste
spetiifika määrab ära kaks tegurit: ei saa arvestada olulisena uudiste värskust ja see ei ole
tavaliselt ainult ainus
infoallikas . Nädalalehel on omad erijooned: pehmed uudised, pikemat
protsessi peegeldavad uudised. Annavad pikema ja detailsema pildi sündmustest.
Seotud uudised – suur osa uudistest räägivad ühest sündmustest. Lisaks sellele võib ajaleht
seostada erinevaid uudiseid omavahel. Võib jagada materjali mitme loo vahel, esitada kik koos
ühe pealkirja all põhiloo ja lisalugudena või pakkida väiksed sündmused ühe teema alla. Võib
jagada ka uudised mitme päeva peale. Jälgitakse uudiste sündmusi. Kolmas viis on jagada uudised
taha ja ettesuunatuks. Tahasuunatud on tavaline uudis, kus jälgitakse sündmuste arengut.
Ettesuunatud on see, mille puhul ei ole võimalik kõiki sündmusi külgi käsitleda – ülejäänud info
jääb järgmistesse päevadesse.
Muud erinevused – erilehtede ja üldlehtede vahel on erinevus see, milles
kirjutatakse ja kui
tehniline on.
Uudisväärtused Uudise kirjutamise fundamentaalne küsimus on: mis on uudissündmuse valimise aluseks?
Põhiprintsiibid sündmuse hindamisel: uudisväärtused ja muud kriteeriumid. Need on uudisevaliku
alused. Lisaks saab välja tuua kriteeriumid, mida on kasulik arvestada konkreetse lehenumbri
kokkupanemisel .
Esimeseks sündmuste valimise aluseks on nende väärtus. Väärtuse taustaks on kaks arusaama:
uudised on mõeldud lugejatele ja peavad vastama neile küsimustele, mis lugejal maailma kohta
tekivad; uudised peavad lähtuma lugejate ja laiemalt ühiskonna huvidest. Püütakse vältida
ajakirjaniku subjektiivsust.
Tuleb teha vahet kolmel mõjurite rühmal: uudisväärtused, uudisväärtuste lisakriteeriumid ja
ohtlikud
mõjurid (pseudouudisväärtused). Uudisväärtused on need sündmuste ja inimeste
omadused, mida ajakirjanik peab alati meeles
pidama . Lisakriteeriumite rühma moodustavad
erinevad mõjurid, mis kehtivad konkreetset tüüpi lehtedes,
ajalehes , ajahetkel. Ohtlikud mõjurid
on sündmuste omadused, milles osa paistavad uudisväärtusena, kuid ei ole seda.
1. Uudisväärtused.
Mille põhjal valida sündmuste seast välja just need,millest teha uudiseid.
Uudisväärtuse määravad:
Mõjukus – mõjutab palju inimesi, informeerimine, oluline aspekt, prognoosida sündmuse
tagajärgi(valimised,
streigid , tänavate
sulgemine , remont jne)
Ebatavalisus – sündmused, mis erinevad igapäeva uudistest. Ootamatus – ettervamatu ja
haruldane sündmus on uudisväärtuslikum kui ettearvatav. Ülivõrdelisus – kõige suurem ehitis,
kõige hävitavam tulekahju jne – suurimad, pisimad, esimesed ja
viimased asjad. Lisaks kuuluvad
ka veidrused – inimene, kes hammustas
koera .
Prominendid – ühiskonna mõjukad isikud või
organisatsioonid , kes on üldtuntud. Prominentsus
annab uudisväärtuse –
pankur varatas raha on parem kui
ametnik varastas raha. Tähtis on see,
mida teeb või ütleb
prominent ning kelle teod-sõnad mõjutavad inimest. Prominentide seas on
tähtsamaid ja vähemtähtsamaid esindajaid. Valdav osa, kes tegelevad uudistega, on prominentsed.
Tavaline inimene muutub uudisväärtuseks kuriteo vms.
niimoodi teatud inimrõhm jääb
meediast välja, kuna nende seas on harva prominente. Ei tohiks aga sündmuste valimisel piirduda ainult
prominentuse kriteeriumiga.
Konflikt – konfliktid inimeste ja organisatsioonide vahel, aga nende seas ka välised ja sisemised
konfliktid. Konfliktid ei ole ainult sõjad vms. inimesed võitlevad pidevalt kellegagi: tööandija ja
töötaja ; õpetaja ja õpilane; mehed ja naised jne. oluline pole ainult avalik ja riigi tasandil olev
konflikt, vaid ka sisekonflikt inimeste ja üksikisikute kontliktid ühiskonnaga või
organisatsioonidega. Uudisväärtuseks on ainult tõeline konflikt, mis pole suureks puhutud.
Lähedus – füüsiline ja psüühiline lähedus. Füüsiline ehk see, mis toimub lugejale lähedal.
Psüühiline lähedus ehk
lugejat huvitab see, mis inimesed ja kohad on probleemiks, millega neil on
emotsionaalne side. On ka rahvuslik ja ühtekuuluvuse. Oluline on
lokaliseerumine , mis
reporter peab alati otsima ja esile tõstma loo
aspekte , mis läheb korda lugejale.
Värskus – kõige tuntum uudisväärtuse kriteerium. Lugeja tahab teada viimaseid uudiseid.
Uudisväärtus kahaneb aja kuludes. Värske on uudis, mis juhtus antud
väljaande eelmise
ilmumise järel. Uudised tuleb hoida värskena. On sündmusi, mis jätkuvad päevi ja selle puhul tuleb otsida
uusi aspekte sündmuses.
Aktuaalsus – päevakajalisus. Jooksvad sündmused – sündmused, mille kohta lugejat
ootavad pidevalt lisainfot. Lugejate omavahel räägitud nähtuse esile ja saab uudisväärtuslikuks.
2. Uudisväärtuse lisakriteeriumid
Kriteeriumid, mida lehti analüüsitavad teadlased on uudistest välja lugenud; paratamatused, mis
uudiste valikut mõjutavad. Lisakriteeriumid on:
Väljaande iseloom ja
suunitlus – mõned uudised sobivad ajalehte, mõned
telekasse . Mõned
päevalehte ja mõned nädalalehte.
Väljaande
kontseptsioon ja traditsioonid – igal ajalehel on oma kontseptsioon, millega
paigutatakse uudistevaliku alused. Leht võib valida omale
kesksed teemad, välja jätta mõned
teemad jne. lehtedes kujunevad traditsioonid.
Sihtauditoorium – igal ajalehel on oma
auditoorium , kelle
huvidega püütakse arvestada. Püütakse
hoida oma püsilugejat; kirjutatakse sellest, mida tahetakse lugeda; jäetakse kirjutamata see,mis
võib olla häiriv jne.
Info kasulikkus – puhtpraktilise info olemasolu: ilm, üritused, toidu-joogi soovitused jne.
tarbijakaitse lood.
Info harivus – lood, et anda teadmisi. Kirjutatakse sellest, mida lugeja peaks teadma.
Poulaarteadus – milleks tehakse kohvi? Miks on ilm selline?
Ajakirjanike ettevalmistus ja
eelistus – lehtedes kirjutatakse teatud asjadest sellepärast, et teatud
ajakirjanik töötab seal.
Konkurentide tegevus, võitlus eksklusiivsuse eest – lehes peaks olema see, kus seda mujal ei ole.
Lehe majanduslik seis – väiksel lehel pole vahendeid, et kajastada sündmusi –
toetub oma
allikatele; kirjutab teiste lehtede uudiseid ümber jne.
Reklaami hulk konkreetses
numbris ehk uudistele jääv ruum – ajalehes sõltub uudiste maht
reklaami mahust. Vaidluses jäävad peale reklaamiosakonnad, mitte
toimetus .
Konkreetse numbri
kompositsioon – erinevate uudiste segu.
3. Sündmuste ohtlikud omadused ehk pseoduouudised.
Ei tohi tõsta pseudoväärtust üle uudisväärtusest. Pseudoväärtused on: Väljaande omanike mõju,
reklaamiandjate mõju, allikate surve, allikate staatuse ülehindamine, valveallikate ülekasutamine,
sündmuste
negatiivsus , sündmuste
sobivus kirjutaja või lugeja eelarvamustega, sündmuse
ühemõttelisus, sündmuse personaliseeritavus, sündmuse elitaarsus, sündmuse jätkuvus, uudsuse
võlu, uudise
kohalejõudmine viimasel hetkel, etteteadmine sündmustest, teksti ettetöödeldus.
Uudisväärtuse töölepanek Tee endale uudisväärtuste ja lisaväärtuste süsteem, mis on oluline sinu lehe lugejate jaoks just
praegu. Tunne oma valdkonda, millest sa kirjutad. Vali sündmusi uudisväärtuste, mitte kõhutunde
järgi. Mõtle alati uudisväärtustele lugeja
seisukohast , mitte enda või allikate seisukohast. Võrdle
sündmuste väärtust kõigi uudisväärtuste põhjal. Otsi üles sündmuste need aspektid, mis on kõige
uudisväärtuslikumad ja keskenda oma uudis neile. Otsi lisafakte, mis tõstavad loo uudisväärtust.
Esiteks, uudisväärtused on üldised ja ajaleht peab need konkretiserrima. Teiseks, uudisväärtusi
tuleb mõõta.
Kolmandaks , neid tuleb kasutada uudise tegemise eri
etappidel ja erinevate
probleemide lahendamiseks. Ajakirjanik peab kasutama neid sündmuste valimisel ja
kooskõlastamisel. Neid uudisväärtusi tuleb kasutada sündmuse eri aspektide hindamisel.
Uudisväärtust saab kasutada sündmuse kohta uute faktide otsimisel.
1. Uudisväärtuse konkretiseerimine
Uudisväärtusi ja sündmusi on palju. Ajaleht ja ajakirjanik peavad looma süsteemi.
Esiteks, uudisväärtused ei ole neutraalsed ja absoluutsed tõed, vaid ühiskonna ideoloogia ja
prioriteetide peegeldused. Teiseks, millised on konkreetsed probleemid, mis on olulised
inimestele just siin ja praegu.
Kolmandaks, konkreetne leht peab uudisväärtusi enese jaoks täpsustama, hierarhiseerima,
valima .
2. Uudisväärtuste mõõtmine
Peab oskama sündmusi nende kategooriate abil hinnata ja võrrelda. Selleks on üks tingimus:
ajakirjanik peab hästi tundma valdkonda, mille kohta ta uudiseid hangib – oluline/ebaoluline,
uus/vana jne. on kaks süsteemi mõõtmiseks: kaheksjaotamine(sündmused jagatakse kaheks – mis
on uudised ja mis mitte; järjestatakse mitme kriteeriumi järgi sündmusel on uudisväärtusi) ja
skaala(sündmus võib olla kriteeriumi X seisukohast vähem või rohkem uudisväärtuslikum).
Sündmuse mõõtmisel on neli põhimõtet:
Iga sündmust tuleb kaaluda kõigi usaldusväärtuste seisukohast olenemata väärtuste mõõtmise
viisist.
Sündmust on kasulikum mõõta skaalade, mitte vastanduse abil.
Võtta teemad ja anda neile hinnang uudisväärtuste skaaladel. Seejärel liita kokku ja panna põjal
järjestada uudised. Vajadusel arvestada lisaväärtusi ja eirata pseudoväärtusi.
Selgub ühine
arvamus.
Oluline on see, et uudisväärtuse seisukohast pannakse
ritta ühe päeva sündmused.
3. Uudise alasündmuste hierarhiseerimine
Uudisväärtused on olulised ka
uudisloo tegemisel ja kriteeriumid kehtivad ka sündmuse sees.
Uudist kirjutama
asudes peab ajakirjanik mõtlema, millised sündmuse osad on kõige
uudisväärtuslikumad ja keskenduma just neile.Mis on sündmuses kõige suurema mõjuga
ühiskonnale-lehe lugejale? Mis on sündmuses kõige ootamatum, ebatavalisem, väiksem, suurim?
Kas prominentidel on oluline roll ja mis on kõige olulisem? Mis konfliktid on kõige olulisemad?
Mis on lugejale kõige lähedasem? Mis on kõige värskem asi selles sündmuses? Mis on jätkuva
sündmuse puhul huvitavaim?Ei tohi kunstlikult sündmusi suuremaks puhuda.
4. Lisafaktide otsimine uudise väärtuse tõstmiseks
Alguses on teada sündmusest ainult osa faktidest. Uudise materjali otsides tuleb otsida uusi fakte
ja tegelasi, mis tõstaks kogu loo uudisväärtust.Seniteadmata aspektid? Ebatavalisus?
Segatud prominente? Varjatud konflikt? Mõju piirkond? Uut juhtunud? Jooksvad sündmused ja midagi uut
teada?On oluline uurida sellest seisukohast sündmuse keskseid aspekte. Aspektid, millele
keskendutatkse, tuleb
sealjuures kindlaks teha võimalikult varakult. Sest just uudisväärtus määrab,
milliseid fakte ja
allikaid reporter otsima läheb.
Probleemid uudisväärtuse kasutamisel Põhiprobleem on see, et Eesti ajakirjanikud mõtlevad tegelikult uudisväärtustele väga harva ega
oska seletada, miks nad ühe uudise valisid ja teise välja jätsid. Ajakirjanikud ei ole aktiivsed
väärtuslike sündmuste otsijad – panevad kirja
lihtsasti tulnud sündmused.Ajakirjanikud ei suuda
endale aru anda, kelle jaoks nad kirjutavad – valitakse tihti ajakirjaniku huvidest lähtuvalt. Info
varjamisväärsus ametniku jaoks ei pea olema korrelatsioonis info uudisväärtusega lugejate jaoks.
Allikasõltuvus. Ajakirjanik ei tohi
asendada uudisväärtusi allika kiitusega.
Kõik kommentaarid