Uudise alused: uudis ja tema alaliigid (0)

Uudise käsiraamat 23-44 lk: 
Mis on uudis? 
Uudis – materjal, mida  avalikkus  peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistlikult 
lahendada; lahutab meelt;  tavalisest  sündmustevoolust väljaulatuv sündmus. Meedias ilmuvad 
materjalid: toimetuse materjal ja  reklaam .  Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: 
kirjutatud lood ja pildilised lood.  
Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest:  uudislood ,  arvamuslood (kolumn,  juhtkiri , 
repliik jne), publitsistlikud žanrid( olemuslugu , portree,  reportaaž  jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). 
Võtab kokku kaks  viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning  pehmed  ehk 
jutustavad arvamuslood. 
Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest.  
Leheuudiste tüübid 
Liigendamine : lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised 
ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille tegemisel on 
erijooni(pisiuudised, eripärase allikakasutusega uudised jne). 
Kõvad ja pehmed uudised 
1.  Esimene võimalus on jagada uudised teemade ja valdkondade järgi. 
Põhilised uudise teemad on: kõvad uudised(sõda, poliitika, välissuhted,  riigikaitse , majandus); 
pehmed uudised(kultuur,  haridus , teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused,  sport , usk jne). Kõva 
uudise tuum on poliitika ja  diplomaatia : valimised, läbirääkimised, parteipoliitika jne. teine suur 
rõhm on majandusuudised oma harudega – rahandus,  tarbijakaitse  jne.  Pehmete   uudiste  tuumaks 
on uudised ootamatustest sündmustest: õnnetused, katastroofid, kuriteod jne. teise rühma 
moodustavad valdkonnad, mida seotakse ühiskonnas eeskätt kultuuri ja meelelahutusega(haridus, 
sport,  kino  jne). kolmanda rühma moodustavad  kollased  uudised, mis  pöörlevad  teatud inimeste 
isiklike  elude  ümber. 
2.  Teine võimalus on tõmmata piir, milliseid eesmärke uudis täidab ja milliste omadustega 
sündmusi eelistab. 
Kõvad uudised annavad teada, mis maailmas juhtub ja aitavad maailma mõista. Tähtsad  paljudele  
inimestele, seotud avaliku eluga, mõjutab inimeste elu,  värskus  ja  objektiivsus . 
Pehmed uudised on eelkõige huvitavad(ei pea olema tähtsad ja mõjutavad). Seotud eraeluga. Pole 
tihti värsked. Ülesanne mõjutada inimese emotsioone.  
3.  Kolmas võimalus on teha vahet uudise kirjutamise võtete järgi.  
Kõva uudis mudel on: kindel  juhtlõik , mis pakub kõige  olulisemat  fakti sündmustest; info on 
uudise tähtsuse osade järgi järjestatud; objektiivsus ja tasakaalutatus jne. Pehmed uudised võivad 
järgida kõvade  uudiste  kaanonit, kuid on ka muid võtteid. Nende ülesehitus on vabam. 
Selles raamatus tehakse vahetkõvade ja pehmete uudiste vahel kahe viimase kriteeriumi järgi: 
aluseks on sündmuste valimise kriteeriumid, uudise eesmärgid ja ülesehitus. Igas lehes on alati nii 
kõvu kui pehmeid uudiseid. Erinevus on see, mida lehed  keskseks  peavad. Kvaliteetlehed tõstavad 
esile kõvu uudiseid – poliitika, majandus(järgivad kriteeriume ja mudelit). Kollased ajalehed 
tõstavad esile pehmed uudised – olme, sotsiaalteemad, sport,  meelelahutus (huvi ja 
emotsionaalsus). 
Ülduudised ja eriuudised  
Jagunemise aluseks on uudise sihtauditoorium ja uudissündmuste valdkonnad.  
1.  Kellele on eeldavasti määratud. 
Osa uudiseid on üldisele määratud. Teine osa on määratud kindlale sihtrühmale ning nõuavad 
eriteadmisi(üldlehe jaoks või erilehe jaoks).  
2.  Erinevate valdkondade sündmustest  kirjutamisel  on omad eriprobleemid, mis võivad olla 
mitmetüübilised: sündmuste omadused, mis vajavad erilist kohtlemist;  eetika ; lugejale 
keerukas ja raskesti mõistetav. 
Tavaliselt võetakse kaks kriteeriumirühma kokku ja jagatakse ajaleht ja uudised kaheks: 
üldosa/ülduudised ja temaatilised osakonnad/eriuudised. 
1.  Üldosa uudised keskenduvad kvaliteetlehes poliitikale ja ühiskonnale(ka õnnetused, 
kuriteod, olmeuudised). Ülduudised jagatakse kolmeks vastavalt sündmuste toimumise 
kohale: kohalikud uudised, üleriigilised uudised, välisuudised. See osa moodustab 
kvaliteetlehe tuuma ja sinna paigutatakse ka eriuudised. Tablidlehe ülduudiste valik on 
kirevam ja vabam. Sinna kuuluvad kuriteod, õnnetused, olme,  sotsiaalelu , seltskond jne. 
2.  Teise osa lehest moodustavad temaatilised osakonnad, mis on määratud kindlale 
sihtrühmale ja vajab eriteadmisi(sport, kultuur, majandus, kultuur jne ning võivad olla 
lisaks meelelahutus, keskkond, põllumajandus, haridus jne).  
Spetsiifilise sündmuse või  allikaga  uudised 
Uudiste tegemisel on teatud  erijooned . Esimese suure rühma moodustavad uudised, mille eripära 
on reporteritöös ja  allikates . 
Kõnelood – uudised, mille keskseks on kõned, sõnavõtud jms( koosolekud , kongressid, 
parlamendiistungid jne. selle põhiprobleemiks on suulise kõne edasiandmine ja olulise info 
leidmine mahukast ja  sidumata  materjalist. 
Kirjalood – uudised, mille aluseks on kellegi teise poolt  vormistatud  kirjalikud tekstid(teaduslikud 
uuringud, raportid jne). selle põhiprobleemiks on valmis  lugude  hindamine sündmuste 
uudisväärtuse põhjal. 
Vaatluslood – uudised, mille keskseks infoandjaks on  reporter  ise, kes on  sündmusel  kohal ning 
teeb loo vaatluse põhjal. Olulised on rahvakogunemised:  laulupeod , kontsertid jne. 
Intervjuulood – uudised, mille puhul on allikaks inimene, kellelt küsitakse  küsimusi  ja esitatakse 
lugejale intervjuuna.  
Piltuudised – keskseks on fotod, mitte tekst. 
Valdkondadelt ja teemadelt võivad need uudised  kuuluda  erinevatesse rühmadesse. Kõige 
tavalisem  on see,et tegu on poliitiliste uudistega. Lisaks võib nende seas olla ka majandusega 
seotud uudiseid. Seega võib olla tegu nii kõvade kui pehmete uudistega; nii üld- kui eriuudistega. 
Siintoodud probleemid tulevad väiksemaks  mahus  ette suurema osa uudislugude põhjal. Uudised 
koosnevad kõne tekstist, vaatlusest või intervjuust. 
Muud erijoontega uudised 
Pisiuudised – ajaleht  jagab  need tähtsusest 3-4 rühma. Olulisemad saavad parema koha ja rohkem 
mahtu. Neil on üldised  pealkirjad : kuriteod, õnnetused jne. need pole nii olulised, aga on 
„söödavad“, tänu millele lugeja vaatab ka pikemaid uudised.  
Nädalalehe- ja ajakirjauudised – oluline on uudise värskus ja uudiste keskseks on  päevaleht . 
Päevalehtede tekstide põhiosa moodustab uudised. Arvamuslugusid on vähe. Nädalehed on 
olulisemad taustalood,  pikemad  artiklid, olemuslood,  uuriv   ajakirjandus  jne. pikema uudiste 
spetiifika määrab ära kaks tegurit: ei saa arvestada olulisena uudiste värskust ja see ei ole 
tavaliselt ainult ainus  infoallikas . Nädalalehel on omad erijooned: pehmed uudised, pikemat 
protsessi peegeldavad uudised. Annavad pikema ja detailsema pildi sündmustest.  
Seotud uudised – suur osa uudistest räägivad ühest sündmustest. Lisaks sellele võib ajaleht 
seostada  erinevaid uudiseid omavahel. Võib jagada materjali mitme loo vahel, esitada kik koos 
ühe pealkirja all põhiloo ja lisalugudena või pakkida väiksed sündmused ühe teema alla. Võib 
jagada ka uudised mitme päeva peale. Jälgitakse uudiste sündmusi. Kolmas viis on jagada uudised 
taha ja ettesuunatuks. Tahasuunatud on tavaline uudis, kus jälgitakse sündmuste arengut. 
Ettesuunatud on see, mille puhul ei ole võimalik kõiki sündmusi külgi käsitleda – ülejäänud info 
jääb järgmistesse päevadesse. 
Muud erinevused – erilehtede ja üldlehtede vahel on erinevus see, milles  kirjutatakse  ja kui 
tehniline on.  
Uudisväärtused 
Uudise kirjutamise fundamentaalne küsimus on: mis on uudissündmuse valimise aluseks? 
Põhiprintsiibid sündmuse hindamisel: uudisväärtused ja muud kriteeriumid. Need on uudisevaliku 
alused. Lisaks saab välja tuua kriteeriumid, mida on kasulik arvestada konkreetse lehenumbri 
kokkupanemisel .  
Esimeseks sündmuste valimise aluseks on nende väärtus. Väärtuse taustaks on kaks arusaama: 
uudised on mõeldud lugejatele ja peavad vastama neile küsimustele, mis lugejal maailma kohta 
tekivad; uudised peavad lähtuma lugejate ja laiemalt ühiskonna huvidest. Püütakse vältida 
ajakirjaniku subjektiivsust. 
Tuleb teha vahet kolmel mõjurite rühmal: uudisväärtused, uudisväärtuste lisakriteeriumid ja 
ohtlikud  mõjurid (pseudouudisväärtused). Uudisväärtused on need sündmuste ja inimeste 
omadused, mida ajakirjanik peab alati meeles  pidama . Lisakriteeriumite rühma moodustavad 
erinevad mõjurid, mis kehtivad konkreetset tüüpi lehtedes,  ajalehes , ajahetkel. Ohtlikud mõjurid 
on sündmuste omadused, milles osa paistavad uudisväärtusena, kuid ei ole seda. 
1.  Uudisväärtused.  
Mille põhjal valida sündmuste seast välja just need,millest teha uudiseid.  
Uudisväärtuse määravad:  
Mõjukus – mõjutab palju inimesi, informeerimine, oluline aspekt, prognoosida sündmuse 
tagajärgi(valimised,  streigid , tänavate  sulgemine , remont jne) 
Ebatavalisus – sündmused, mis erinevad igapäeva uudistest. Ootamatus – ettervamatu ja 
haruldane  sündmus on uudisväärtuslikum kui ettearvatav. Ülivõrdelisus – kõige suurem ehitis, 
kõige hävitavam tulekahju jne – suurimad, pisimad, esimesed ja  viimased  asjad. Lisaks kuuluvad 
ka veidrused – inimene, kes hammustas  koera .  
Prominendid – ühiskonna mõjukad isikud või  organisatsioonid , kes on üldtuntud. Prominentsus 
annab uudisväärtuse –  pankur  varatas raha on parem kui  ametnik  varastas raha. Tähtis on see, 
mida teeb või ütleb  prominent  ning kelle teod-sõnad mõjutavad inimest. Prominentide seas on 
tähtsamaid ja vähemtähtsamaid esindajaid. Valdav osa, kes tegelevad uudistega, on prominentsed. 
Tavaline inimene muutub uudisväärtuseks kuriteo vms.  niimoodi  teatud inimrõhm jääb  meediast  
välja, kuna nende seas on harva prominente. Ei tohiks aga sündmuste valimisel piirduda ainult 
prominentuse kriteeriumiga. 
Konflikt – konfliktid inimeste ja organisatsioonide vahel, aga nende seas ka välised ja sisemised 
konfliktid. Konfliktid ei ole ainult sõjad vms. inimesed võitlevad pidevalt kellegagi: tööandija ja 
töötaja ; õpetaja ja õpilane; mehed ja naised jne. oluline pole ainult avalik ja riigi tasandil olev 
konflikt, vaid ka sisekonflikt inimeste ja üksikisikute kontliktid ühiskonnaga või 
organisatsioonidega. Uudisväärtuseks on ainult tõeline konflikt, mis pole suureks puhutud. 
Lähedus  – füüsiline ja psüühiline lähedus. Füüsiline ehk see, mis toimub lugejale lähedal.  
Psüühiline lähedus ehk  lugejat  huvitab see, mis inimesed ja kohad on probleemiks, millega neil on 
emotsionaalne side. On ka rahvuslik ja ühtekuuluvuse. Oluline on  lokaliseerumine , mis  reporter  
peab alati otsima ja esile tõstma loo  aspekte , mis läheb korda lugejale. 
Värskus – kõige tuntum uudisväärtuse kriteerium. Lugeja tahab teada viimaseid uudiseid. 
Uudisväärtus kahaneb aja kuludes. Värske on uudis, mis juhtus antud  väljaande  eelmise  ilmumise  
järel. Uudised tuleb hoida värskena. On sündmusi, mis jätkuvad päevi ja selle puhul tuleb otsida 
uusi aspekte sündmuses. 
Aktuaalsus – päevakajalisus. Jooksvad sündmused – sündmused, mille kohta lugejat  ootavad  
pidevalt lisainfot. Lugejate omavahel räägitud nähtuse esile ja saab uudisväärtuslikuks.  
2.  Uudisväärtuse lisakriteeriumid 
Kriteeriumid, mida lehti analüüsitavad teadlased on uudistest välja lugenud; paratamatused, mis 
uudiste valikut mõjutavad. Lisakriteeriumid on: 
Väljaande iseloom ja  suunitlus  – mõned uudised sobivad ajalehte, mõned  telekasse . Mõned 
päevalehte ja mõned nädalalehte. 
Väljaande  kontseptsioon  ja traditsioonid – igal ajalehel on oma kontseptsioon, millega 
paigutatakse uudistevaliku alused. Leht võib valida omale  kesksed  teemad, välja jätta mõned 
teemad jne. lehtedes kujunevad traditsioonid.  
Sihtauditoorium – igal ajalehel on oma  auditoorium , kelle  huvidega  püütakse arvestada. Püütakse 
hoida oma püsilugejat; kirjutatakse sellest, mida tahetakse lugeda; jäetakse kirjutamata see,mis 
võib olla häiriv jne. 
Info kasulikkus – puhtpraktilise info olemasolu: ilm, üritused, toidu-joogi soovitused jne. 
tarbijakaitse lood. 
Info harivus – lood, et anda teadmisi. Kirjutatakse sellest, mida lugeja peaks teadma. 
Poulaarteadus – milleks tehakse kohvi? Miks on ilm selline? 
Ajakirjanike ettevalmistus ja  eelistus  –  lehtedes kirjutatakse teatud asjadest sellepärast, et teatud 
ajakirjanik töötab seal. 
Konkurentide tegevus, võitlus eksklusiivsuse eest – lehes peaks olema see, kus seda mujal ei ole.  
Lehe majanduslik seis – väiksel lehel pole vahendeid, et kajastada sündmusi –  toetub  oma 
allikatele; kirjutab teiste lehtede uudiseid ümber jne. 
Reklaami hulk konkreetses  numbris  ehk uudistele jääv ruum – ajalehes sõltub uudiste maht 
reklaami mahust. Vaidluses jäävad peale reklaamiosakonnad, mitte  toimetus . 
Konkreetse numbri  kompositsioon  – erinevate uudiste segu.  
3.  Sündmuste ohtlikud omadused ehk pseoduouudised. 
Ei tohi tõsta pseudoväärtust üle uudisväärtusest.  Pseudoväärtused on: Väljaande omanike mõju, 
reklaamiandjate mõju, allikate surve, allikate staatuse ülehindamine, valveallikate ülekasutamine, 
sündmuste  negatiivsus , sündmuste  sobivus  kirjutaja või lugeja eelarvamustega, sündmuse 
ühemõttelisus, sündmuse personaliseeritavus, sündmuse elitaarsus, sündmuse jätkuvus, uudsuse 
võlu, uudise  kohalejõudmine  viimasel hetkel, etteteadmine sündmustest, teksti ettetöödeldus.  
Uudisväärtuse töölepanek 
Tee endale uudisväärtuste ja lisaväärtuste süsteem, mis on oluline sinu lehe lugejate jaoks just 
praegu. Tunne oma valdkonda, millest sa kirjutad. Vali sündmusi uudisväärtuste, mitte kõhutunde 
järgi. Mõtle alati uudisväärtustele lugeja  seisukohast , mitte enda või allikate seisukohast. Võrdle 
sündmuste väärtust kõigi uudisväärtuste põhjal. Otsi üles sündmuste need aspektid, mis on kõige 
uudisväärtuslikumad ja keskenda oma uudis neile. Otsi lisafakte, mis tõstavad loo uudisväärtust. 
 
Esiteks, uudisväärtused on üldised ja ajaleht peab need konkretiserrima. Teiseks, uudisväärtusi 
tuleb mõõta.  Kolmandaks , neid tuleb kasutada uudise tegemise eri  etappidel  ja erinevate 
probleemide lahendamiseks. Ajakirjanik peab kasutama neid sündmuste valimisel ja 
kooskõlastamisel. Neid uudisväärtusi tuleb kasutada sündmuse eri aspektide hindamisel. 
Uudisväärtust saab kasutada sündmuse kohta uute faktide otsimisel.  
1.  Uudisväärtuse konkretiseerimine 
Uudisväärtusi ja sündmusi on palju. Ajaleht ja ajakirjanik peavad looma süsteemi.  
Esiteks, uudisväärtused ei ole neutraalsed ja absoluutsed tõed, vaid ühiskonna ideoloogia ja 
prioriteetide peegeldused. Teiseks, millised on konkreetsed probleemid, mis on olulised 
inimestele just siin ja praegu. 
Kolmandaks, konkreetne leht peab uudisväärtusi enese jaoks täpsustama, hierarhiseerima,  valima .  
2.  Uudisväärtuste mõõtmine 
Peab oskama sündmusi nende kategooriate abil hinnata ja võrrelda. Selleks on üks tingimus: 
ajakirjanik peab hästi tundma valdkonda, mille kohta ta uudiseid hangib – oluline/ebaoluline, 
uus/vana jne. on kaks süsteemi mõõtmiseks: kaheksjaotamine(sündmused jagatakse kaheks – mis 
on uudised ja mis mitte; järjestatakse mitme kriteeriumi järgi sündmusel on uudisväärtusi) ja 
skaala(sündmus võib olla kriteeriumi X seisukohast vähem või rohkem uudisväärtuslikum). 
Sündmuse mõõtmisel on neli põhimõtet: 
Iga sündmust tuleb kaaluda kõigi usaldusväärtuste seisukohast olenemata väärtuste mõõtmise 
viisist. 
Sündmust on kasulikum mõõta skaalade, mitte vastanduse abil. 
Võtta teemad ja anda neile hinnang uudisväärtuste skaaladel. Seejärel liita kokku ja panna põjal 
järjestada uudised. Vajadusel arvestada lisaväärtusi ja eirata pseudoväärtusi.  Selgub  ühine 
arvamus. 
Oluline on see, et uudisväärtuse seisukohast pannakse  ritta  ühe päeva sündmused. 
3.  Uudise alasündmuste hierarhiseerimine   
Uudisväärtused on olulised ka  uudisloo  tegemisel ja kriteeriumid kehtivad ka sündmuse sees.  
Uudist kirjutama  asudes  peab ajakirjanik mõtlema, millised sündmuse osad on kõige 
uudisväärtuslikumad ja keskenduma just neile.Mis on sündmuses kõige suurema mõjuga 
ühiskonnale-lehe lugejale? Mis on sündmuses kõige ootamatum, ebatavalisem, väiksem, suurim? 
Kas prominentidel on oluline roll ja mis on kõige olulisem? Mis konfliktid on kõige olulisemad? 
Mis on lugejale kõige lähedasem? Mis on kõige värskem asi selles sündmuses? Mis on jätkuva 
sündmuse puhul huvitavaim?Ei tohi kunstlikult sündmusi suuremaks puhuda.  
4.  Lisafaktide otsimine uudise väärtuse tõstmiseks 
Alguses on teada sündmusest ainult osa faktidest. Uudise materjali otsides tuleb otsida uusi fakte 
ja tegelasi, mis tõstaks kogu loo uudisväärtust.Seniteadmata aspektid? Ebatavalisus?  Segatud  
prominente? Varjatud konflikt? Mõju piirkond? Uut juhtunud? Jooksvad sündmused ja midagi uut 
teada?On oluline uurida sellest seisukohast sündmuse keskseid aspekte. Aspektid, millele 
keskendutatkse, tuleb  sealjuures  kindlaks teha võimalikult varakult. Sest just uudisväärtus määrab, 
milliseid fakte ja  allikaid  reporter otsima läheb. 
Probleemid uudisväärtuse kasutamisel 
Põhiprobleem on see, et Eesti ajakirjanikud mõtlevad tegelikult uudisväärtustele väga harva ega 
oska seletada, miks nad ühe uudise valisid ja teise välja jätsid. Ajakirjanikud ei ole aktiivsed 
väärtuslike sündmuste otsijad – panevad kirja  lihtsasti  tulnud sündmused.Ajakirjanikud ei suuda 
endale aru anda, kelle jaoks nad kirjutavad – valitakse tihti ajakirjaniku huvidest lähtuvalt. Info 
varjamisväärsus ametniku jaoks ei pea olema korrelatsioonis info uudisväärtusega lugejate jaoks. 
Allikasõltuvus. Ajakirjanik ei tohi  asendada  uudisväärtusi allika kiitusega.