Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel (0)

1 Hindamata
Punktid
Pingelõdvendus
Detente ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL -le mõningaid järeleandmisi

Algus Prantsusmaal

  • Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama
  • 1970 – ida lepingud
    • W. Brandt – mees kes muutis saksamaa poliitikat
      • Loobus hallsteini doktriinist
      • Alustas „uus idapoliitika “, ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu)
  • 1972 – elavnes USA ja NSVL koostöö
    • Moskvas korraldati USA näitus
    • Venemaal väljastati ajakiri Ameerika
    • Hakkasid olema Nixoni ja Brežnevi kokkusaamised igaaastaliselt
      • NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974)
      • Usa ja hiina sõlmivad koostööleppe (minu vaenlase vaenlane on minu sõber) (nimetati Pingpongi diplomaatia )
    • Sõlmiti SRP (strateegilise relvastuse piiramise leping) lepingud:
      • SRP 1: tuumarelva leviku piiramine (jõustus)
      • SRP 2: tuumarelva vähendamise leping (hakatakse relvi vähendama) (ei jõustunud)
  • Helsingi protsess:
    • algas 1973
    • eesmärk: sõlmida Euroopa Julgeoleku ja Koostöö leping
    • 1975:leping sõlmiti, kokku tulid 33+2 riiki (USA ja Kanada ) (kõrvale jäid Albaania ja Vatikan)
      • Leping koosnes kolmest osast:
        • Koostöö – majandus ja kultuuri koostöö (tallinnasse toodi Pepsi tehas)
        • Julgeolek – piiride puutumatus (II maailmasõja ajal kujunenud piire muuta ei tohtinud)
        • Inimõigused – (ameeriklaste nõudmised)

Üliriikide konkurents 1970.aastatel

Teadus, olme, sport

Teadus tehnika Valdkond :
  • Kosmos:
    • USA – 1969 Kuu-lend
    • NSVL – kuukulgur
Olmne valdkond:
  • Karastusjoogid:
    • USA – koolajoogid
    • NSVL –Baikal “ !!!!!!!!
Spordi valdkond:
  • Korvpall: 1972 OM MSVL võitis USA koondist (50:49)
  • Jäähoki: NSVL nr 1 spordiala, NSVL võitis Kanadat (mäng toimus Kanadas)
    • 1980 – OM USA võitis NSVL

Aasia

  • USA hiina suhete paranemine
    • Pingpongidiploomaatia
  • Laos – riik mis on täielikult laostatud, puudub raudtee ning korralik toit ja jook.
  • Kambodža – 1975 tulevad võimule „Punased khmerid“
    • Pol Poth: isik kes tahtis et koik inimesed elaksid linnas, oleks suur kommunistlik kommuun , tapeti vanad ja targad (need kes liiga palju lugesed, märksõnadeks oli prillid )
      • 1979 aeti minema – läks džunglisse, võitles seal edasi

Ladina-Ameerika

  • Tšiili –
    • S. Allende – sotsialist (vasakpoolne), hakkas ettevõtteid riigistama.
      • 1973 – sõjaväeline riigipööre
  • Nikaraagua:

Aafrika

  • Pingekolded:
    • Etioopiakommunistlik riigipööre, keiser tapeti,
      • Kodusõda – USA toetas vastaseid
    • Angola :
      • 1974 – tuli võimule kommunistlik valitsus
        • Algab kodusõda – vastaseid toetab USA

Lääneühiskond1970. Aastate lõpus

Muudatused ühiskonnas

  • Teadus ja tehnika hakkasid enam igapäevaelu mõjutama
  • Vähenes töötus- ja põllumajandustöötajate arv
  • Suuremes teeninduses töötajate ja erialaste spetsialistide arv
  • Massiteabe- ja sidevahendid muutusid piiriülesteks
Tööliste vähenemise mõju:
  • Kuna suurenes erialaste spetsialistide ja väikeettevõtjate arv, siis tuli ümber vaadata mitmeid seniseid rahandus probleeme
Olukord majanduses:
  • Energia- ja tooraine kriis:
    • Nafta hinna 4-kordistumine maailmaturul
  • Kriisi tõttu suleti ettevõtteid, kasvas tööpuudus
  • Riigi rahavajadust hakati katma raha juurdetrükkimisega. Tekkis inflatsioon
  • Hakati rääkima senise parandusmudeli seisakust ehk stagnatsioon
Stagflatsioon :
  • Märksõna mis iseloomustas 1970.aastate keskpaika
  • Inflatsioon + stagnatsoon= stagflatsioon
1970.aastate keskpaika iseloomustatud kui:
  • Vaimse surutise ajastu
  • Pessimismi ajastut , aega kui kadus usk paremasse homsesse
  • (USAs avaldasid mõju lüüasaamine Vietnamis)
Nixon jäi kõnede pealtkuulamisega vahele ning taandati ametist, kongress valis uueks presidendiks G. Ford
Vajaduse muutuste järele:
  • Pettumuse seniste juhtides ja nende poliitikas tekitas vajaduse uute juhtide järele
  • Uus võib ka olla unustatud vana
  • Ausse hakati tõstma traditsioonilisi väärtusi
  • Algas konsrvatiivne revolutsioon
Uuskonservatiivide põhiideed:
  • Ühiskond on kaugenenud põhiväärtustest, eelkõige vabadusest
  • Inimesed on liigselt sattunud sõltuvusse riigipoolsest abist ja langenud õpitud abitusse
  • Inimestele tuleb anda vabadus ise endaga toime tulla
  • Tüleb lõpetada järeleandmised kommunistlikele riikidele ja suurendada sõjalisi kulutusi (uus võidurelvastamine)
Monetarism:
  • Valitsus saab mõjutada majandust ainult ringluses oleva raha kaudu
  • Valitsuse peamine eesmärk pole võitlemine tööpuudusega, vaid inflatsiooniga
  • Valitsus peab ajama ranget rahapoliitikat
  • Makse tuleb majanduse ergutamiseks vähendada
Milton Friedman – monetarismi eestkõneleja

Suurbritannia :

Konservatiivide poliitika:
  • Kokkuhoiuprogramm
  • Sotsiaalkulutuste kärpimine
  • Ettevõtete erastamine
  • Söetööstuse toetamise lõpetamine
  • Amteiühingute õiguste piiramine
Tulemused:
  • Inflatsiooni aeglustumine
  • Tööstuse struktuuri ümberkorraldamine
  • Kõrgtehnoloogilise tööstuse areng
  • Tööpuuduse vähenemine
  • Elujärje paranemine
    • Kõigile sellele aitas kaasa Suurbritannia muutumine naftariigiks
Falklandi sõda 1982
  • Falklandi saared olidd vaidlusprojekt Suurbritannia ja Argetiina vahel.
  • Võitis UK

USA

  • 1977-1981 valitses James Carter , keda peeti ebakindlaks presidendiks
Ronald Reagan
  • 1980.aasta presidendni valimised võitis endine filminäitleja, vabariiklane Roland Reagan.
Reaganoomika “:
  • Reagani majanduspoliitika :
    • Sotsiaalprogrammide kärpimine
    • Maksude vähendamine
    • Eraalgatuse soodustamine
  • Tulemus: esialgsete tagasilöökide järel, algas USA majandustõus
Reagani välispoliitika
  • NSVL LIIT – kurjuse impeerium
  • Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Näide Grenada operatsioon 1983.
  • Käivitati ulatuslik relvastusprogramm, eesmärgiga NSVL liit välja kurnata

ENSV valitsemine (1950-1970 aastate lõpps)


Johannes (Ivan) Käbin
  • EKP keskkomitee I sekretär
    • Valitses 1950-1972 (eesti pikim valitseja)
  • Tema aega nimetati laveerimispoliitikaks.
Aleksei Müürisepp
  • Valitsusjuht ja hiljem Ülemnõukogu Bresiidiumi esimees
Artur Vader
  • Käbini mantlipärija, aga jõi end surnuks
Valter klausson
  • Eesti valitsusjuht kuni aastani 1983
Balti soojuselektrijaam
Punane Kunda
  • Tsemendi tehas
    • Tsehhi keeles „Punane Vitt“
Rahvamajandusnõukogud
  • Loodi 1960 aastate algul eesti majanduse juhtimiseks
    • Oli aeg kui peaaegu kogu eesti tööstust juhiti Eestist

Vastupanuliikumine

  • Koolinoorte vastupanu rühmad
    • Noored pidid koguma relvi, planke , koolis kirjutati kirjandeid kindlatel teemadel , käekirja kontrolliks, korraldama vastupanu tähtpäevadel
  • 1970 aastatel – avalik vastupanu
    • Paljud vangi pandud noored moodustasid korvpalli meeskondi
Oktoobrilapsed :
  • Pidid kandma kindlaid märke
  • 7-10 aastased
Poineerid:
  • 10-14 aastased
    • Kandsid lenini märki ja kaelas oli pioneeri rätt
    • Olid kindlad reeglid, kohustuslikum, rangem
Kommunistlikud noored:
  • Peale 14 eluaastat
Noorte suvepäevad:
  • nn võsaleer
    • Noored läksid metsa kuulama loenguid jne.
Tallinna vana telemast 1955:
  • Alustas Tallinna televisioon (kaugnägemine), selleks püstitati mast
    • Eestis algasid tele saated enne soomet
  • Telekava:
    • Tuli juurde ka venemaalt kesktelevisioon
      • Need kõik saated pidid olema näitatud
Mootorleav Vanemuine :
  • Ühendas eestita ja soomet
    • Tegelt oli jõe laev 
  • Tallinna tänavaile tulid soomlased , kes tõid teksapükse ja närimiskumme
  • Tekkis luba läbikäija välismaalastega.

Hotell Tallinn
  • Soome turistide jaoks
    • Kuna eesti oli NSVL näidis riik
      • Kõik ruumid olid ülekuulatavad
  • NSVL kodanikule oli suur õnn puhata , suvitada Eestis, Lätis või Leedus

NSVL nõrgenemine

(idabloki nõrgenemine)
  • Ainukene turuallikas oli nafta, mis võimaldas Läänega sammu pidada
  • Defitsiit – nii toidu kui tarbekaupade puudus
  • Stagnatsioon – süvenes seisak , ei soovitud midagi muuta
  • Andrei Sahharov – NSVL tuuma füüsik, kes mõistis hukka NSVL tuumaprogrammi (sai karistuseks koduaresti)
  • Aleksander Solženitsõn – kirjnik kes saadeti maalt välja, kuna ta kritiseeris NSVL riigi korda

Afganistaani sõda (1979-1989)

NSVL soovis saada maad. Ja sealt edasi
  • Johannes paulus II – sai 1980 aastal paavstiks, (eelnevad olid kõik Itaaliast , tema aga poolat), peale tema paavstiks saamist puhkesid poolas rahutused . Loodi uus majandusplaan mis kukkus läbi (võtta välislaenu ja müüa kaupa, kuid kaupa ei tahetud, tekkis suur võlg.
    • Algasid poolas streigid ja töölise meeleavaldused.
    • L. Walesa – solidaarsuse juht, hiljem Poola president (elektrik)
November 1982:
  • Brežnevi surm
  • J. AndropovUus NSVL valitseja (1982-1984)
    • Tervislikult halvas seisus
    • Ei saanud oma tööga hakkama
    • Ainus mis sai algatatud oli töödistsipliin
      • Vabal ajal tungiti sotsiaalsetesse asutustesse, ning uuriti miks inimesed tööl ei ole.
  • K. Tšernenko – uus valitseja (1984-1985)
    • Suri haigusesse
  • USA alustas uut võidurelvastumist.

Perestroika

  • M. Gorbatšov – sai võimule 1985
    • NSVL vajadus muutuste järele (lääneriikidest ollakse maas , kauba puudus)
    • 1985 Perestroika – sotsialistliku ühiskonna ümberkujutamine (eestis „uutmine“)
      • Võitlus alkoholismiga.
        • 1. Juunis hakati piirama alko kätte saadavust.
          • Muudeti vanuse piiri (1821) ja muudeti poe avamis kellaaegu
        • Võeti maha viinamarja istandusi (piirati veieni tegemist)
    • Suurendati majandusvabadust (kooperatiivid)
      • Inimestel tekkis soov rikastuda
    • 1986 glasnost avalikustamine
      • Hakati rääkima asjadest nii nagu tegelikult on
      • Algas 26. Aprill 1986 Tšernobõli katastroof
      • Algas „Valgete laikude likvideerimine“ – ajalooliste sündmuste avalikustamine (kõik tapatalgud jne)
    • Uus välispoliitika:
      • Suhete parandamine Läänes
        • NSVL hakkas tegema järeleandmisi
        • (USA ja NSVL tipp kohtumised )
    • 1989 Afganistaani sõja lõpp
  • Brežnevi doktriinist loobumine
  • Gorby – gorbamaania
  • Mitme kandidaadiga valimised
    • 1989 – NSVL kutsuti esimest korda kokku rahvasaadikute kongress
      • 1990 – korbatšov on NSVL president
      • 1988 – armeenia Aserbaidžaan konflikt
    • 1987 – Baltimaade rahvuslik liikumine

Idabloki lagunemine

  • 1989 murranguaasta
    • Loobuti Brežnevi doktriinist
    • Majandusraskused

  • Poola
  • Poolas algasid ümarlaua läbirääkimised oppositsiooniga
  • Ühel pool Poola valitsus (kommunistlik partei)
  • Teisel pool „SOLIDAARSUS“
  • Poolas toimused vabad valimised
  • Poola peaministriks sai T. Mazowiecki ( oli esimene mittekommunistlik peaminister Ida Euroopas)
  • Presidendiks sai L. Walesa
  • Senine majandus langes kokku, tekkis poolas kriis
  • Ungari
  • Kuulutati välja vabad valimised, kommunistid kaotasid
  • Uus valitsus tegi tähtsaid otsuseid
  • NSVL väed tuli Ungarist välja viia
  • Toimus piiride avaminelihtsustati piiride ületamine
  • Tšehhoslovakkia
  • Algavad sügisel inimeste meeleavaldused
  • Kommunism loobub võimust
  • Sametrevolutsioon – võimul olijad annavad vabatahtlikult võimu üle
  • V. Havel – uus Tšehhoslovbakkia president
  • Bulgaaria
  • Vana kommunismi põlvkond asendati uuega. Partei nimetati ümber
  • Endine kommunistide juht T. Zivkov oli kõige eest süüdistatud.
  • Rumeenia
  • Verine võimuvahetus
  • Nikolai Ceausescu – rumeenia kommunistide juht, ei tahtnud võimult loobuda , oli andnud käsu rahva vastu tulistada, ise üritas põgeneda. Püüti kinni, vahistati, kohtus kõik hädad aeti tema kaela, lasti maha koos naisega.
  • Saksa demokraatlik vabariik
  • E. Honecker – Saksa DV kommunistide juht
  • Uus Foorumkommunistide vastane oposistlik rühmitus
  • Põfenemine Läände –
  • 9. Nov 1989 – Berliini müüri langemine
    1990
  • Algasid 4+2 läbirääkimised
  • Kaks saksa riiki ja USA, Sbr, Pr, NSVL
  • Saksa riigid ühendati 3. Okt 1990

    Suveräänsus

    Suveräänsuse väljakuulutamine
    • Algas 1988 eestist, levis teistesse balti riikidesse
    • Heiljem hakkasid end suveräänseiks kuulutama teisedki liiduvabariigid
    Gorbatšove probleemid:
    • Liiduvabariikide soov saada suuremaid õigusi muutis Gorbatšovi positsioonid ebakindlaks
    • Gorbatšov pidi laveerima vanameelsete ja uuendusmeelsete vahel

    Boris jeltsin

    Gorbatšovi põhirivaal
    • Sai NSV esimeseks presidendiks (valitud rahva poolt)
    Jaanuar 1991
    • Vilniuses kasutati sõjalist jõudu rahva peal
    • Leedulased valmistusid relvalise vastupanuga
    • Riia kesklinnas tapetakse mitu kohalikku miilitsat
    1991 märts – referendum NSVL säilitamiseks

    Liidu leping

    • Gorbatšov plaanis liidulepingu sõlmida NSVL säilitamiseks
    • Balti riikide jaoks ei oleks liidulepingule niikuinii alla kirjutanud
    • Vanameelsete jaoks oli liiduleping liigne järeleandmine
    19.08 – 21.08.1991
    • Teatati, et Gorbatšov ei suuda enam riiki juhtida ja võim läheb Erakorralise Seisukorra Kommitee kätte
    Putž ebaõnnestus
    • Gorbatšovi tähtsus langes, Jeltsini tähtsus tõusis
    • Teatati et NSVL tunnistab Baltiriikide iseseisvust
    8.detsember 1991
    • SRÜ moodustamine (sõltumatute riikide ühendus)
      • Venemaa, Ukraina , Valgevene
      • Hiljem rihkem riike

    25.detsember 1991
    • Gorbatžov teatas presidendi ameti mahapanemisele ja NSVL laialiminemist
      • Tulemus: Venemaa

    Eesti taasiseseisvumine

    1980-1991
    • Karl Vaino – EKP KK I sekretär 1978-1988
      • Seda arga kirjeldatakse igavana, muutusteta jne
    Olümpia purjeregatt tallinnas
    • Tallinnas toimus palju muutusi tänu rahadele mus laekusid seoses olümpiaga
    1880. noorsoorahutused
    • Rahutused algasid ansambli Propeller esinemise keelamise pärast
    40-ne kiri
    • Kiri mis moodustati eesti kultuuri elanikkonna poolt, aga ei väljastatud ajalehtedes
    • Kirjutati kuna inimesed kartsid juba eesti riigi pärast (Tallinnas Vähemusrahvus)
    • Kirjali kirjutas alla 40 inimest
    1985
    • Gorbatšovi võimuletulek ja perestroika alugs
    • Perestroika väimalads väikerahvastel oma õigusi suurendada
    1986-97 fosforiidikampaania
    • 1986 aasta lõpul avalikustati plaan uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestisse Toolse -Kabala piirkonda
    • Võitlust kaevanduste avamise vastu nimetati fosforiidikampaaniaks
    • Rahvas tundis esmakordselt oma jõudu
      • Kaevanduste rajamine peatati tänu rahva vastupanule
    MRP – AEG
    • Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp
    • korraldas Tallinnas, Hirvepargis miitingu MRP salaprotokollide avalikustamiseks
    • Eimene avalik poliitiline meeleavaldus, mis polnud võimude poolt korraldatud

    IseMajandavEesti
    Eesti Muinsuskaitse Selts
    • Loodi 1987.aastate lõpul
    • Esimine demokraatlikel põhimõtetel tegutsev massiorganisatsioon
    • Esimees: Trivimi Velliste

    1988

    Murranguaasta Eestis
    Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
    • Üleskutse erakonna loomiseks tehti 1988 aaasta algul
    • Erakond loodi augustis 1988
    • Eesmärk: sõltumatu Eesti riik
    • Erakonna juht: Lagle Parek
    2.veebruar 1988 Tartu – võimud kartsid rahulepingu aasta päeva tähistamist
    Eesti vabariigi aastapäeva tähistamine 24.veebruar 1988
    • Rahvas julgeb avaliku aastapäeva tähistada
      • Kuigi üritada segada seda üritust
    1-2parill 1988 loomingulise liitude pleenum
    • Toompea lossis kogunesid kultuuriinimesed
    Pleenumi otsused:
    • Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV ja luhtkonna tegevuse üle
    • Avaldati isaldamatust Karl Vaino ja Bruno Sauli suhtes
    Rahvarinde loomise ettepanek
    • 13.aprill 1988 teeb Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne Perestroika toetuseks
    Tartu muinsuskaitsepäevad
    • Aprilli keskel toimusid Tartus muinsuskaitsepäevad, kus avalikkuse ette toodi rahvusvärvid
    • Üliõpilased räägivad rahvusvärvidest vabalt

    Tartu muusikapäevad 1988
    • Esitamisele tulid A.Mattiseni 5 isamaalist laulu
    • Tartu muusika päevi peetakse laulva revolutsioonu alguseks
      • Eesti lipp toodu ühes tükis välja
    Öölaulupeod juunis 1988

    16.juuni 1988

    • Karl Vaino tagandatakse ametist ja EKP I sekretäriks saab Vaino Väljas
    Impeeriumimeelsete jõudude koondumine
    • Senise olukorra säilitamist pooldasid Interliimunime (liider Jevgeni Kogan) ka Töökollektiivide Ühendnõukogu (V.Jarovoi)
    Eestimaa laul 11.september 1988
    • 1988aasta suurim rahvakogunemine, esmakordselt tehakse ettepanek iseseisva riigi taastamiseks

    16. novemeber 1988 Suveräänsusdeklaratsioon


    • Eesti NSV seadused on kõrgemad kui Nõukogude Liidu seadused.
    • ENSV valitsusjuhi vahetus
    • Bruno Sauli Asemel sain Ministrite Nõukogu Juhiks Indrek Toome
    • 1988.a. lõpp
    Välja oli kujunenud 3 jõudu:
  • Impeeriumimeelsed —Interiikumine,TKÜN
  • Liidulepingu pooldajad—Rahvarinne ,EKP rahvuslik osa
  • Iseseisvuse pooldajad

    1989


    Veebruaris saab alguse kodanike komiteede liikumine. Eesmärk: taastada Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel, kutsudes kokku kodanike esinduskogu—Eesti kongressi
    • Põhimõte: Eesti saatust saavad määrata ainult Eesti kodanikud. Selleks on vaja registreerida Eesti Vabariigi kodanikud
    • Loodi kodanike kommiteed

    23.august 1989-Balti kett
    Eesti kongress 1990 märts—kokku tuli Eesti Kongress—Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu
    Eesti komitee
    Kongress valis oma täidesaatva organi—Eesti kommitee
    Ülemnõukogu
    1990.a. märtsis toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised. Esimest korda toimusid valimised demokraatlike põhimõtteid järgides. Erinevalt Eesti Kongressist võisid.
    Uued juhid
    • Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel
    • Peaministriks kinnitati Savisaar
    • Erimeelsused

    1990. aastal hakaksid välja kujunema erimeelsused rahvuslike jõudude vahel. Valdav osa Ülemnõukogust ja valitsusest pooldasid ( Savikas jt) uue vabariigi väljakuulutamist.
    Eesti Kongress (T. Kelam jt) pooldas iseseisvuse taastamist
    15.mai 1990—Interliikumise meeleavaldused Tallinnas
    Iseseisvuse taastamine
    Iseseisvuse taastamine sai võimalikuks
    Pildid:
    • Korbatsov
    • Lech Walesa
    • Berliini müür
    • Samet revolutsioon
    • Nikolai tšetsenko, rumeenia
    • Balti kett
    • Johannes paulus II
    • Fosforiidi kampaania
    • Ümarlaud
    • Augusti puts
  • Vasakule Paremale
    Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel #1 Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel #2 Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel #3 Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel #4 Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel #5 Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel #6 Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel #7 Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel #8 Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel #9 Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel #10 Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel #11 Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel #12 Tuumarelvade piiramise leping usa ja nsvl vahel #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karla.vahar Õppematerjali autor
    Pingelõdvendus

    Sarnased õppematerjalid

    11-klassi ajaloo konspekt
    80
    pdf

    11. klassi ajaloo konspekt

    Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda. Juunis 1919 Põhja-Lätis toimunud konflikt sakslastest koosnevate vägedega. 1919. sügisel algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuleping 2veebruar Nõukogude Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. KORDAMINE KT MAAILM 1 MAAILMASÕJA JÄREL USA ● Oli tõusnud maailma juhtivaks riigiks ● Kaotas vähe inimesi ja majanduslik võimsus kasvas Piirimuudatuste tulemused​. ● Väljaspoole emamaad jäid suured sakslaste ja ungarlaste alad. Rahvasteliit

    Ajalugu
    Ajalugu 9-klass õpik - paragrahvid 28 29 30
    20
    doc

    Ajalugu 9. klass õpik - paragrahvid 28,29,30

    kandidaadiga valimised pärast 1917. aastat. Kongress valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis Nõukogude Liidu presidendiks Gorbatsovi. Ühiskonnas tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad). Kõik need muudatused ja kommunistliku partei mõju vähenemine ei olnud aga vanameelsetele poliitilistele jõududele vastuvõetavad. Gorbatsov püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, rõhutada vajadust säilitada sotsialist ja Nõukogude Liidu terviklikkus. Seetõttu lahkusid Gorbatsovi lähikonnast paljud tema senised uuendusmeelsed lähikonlased. Läbi kukkus ka Gorbatsovi majanduspoliitika. Loodetud majanduslikku tõusu asemel süvenes riigis kriis ja langes elanikkonna elatustase. 1991. AASTA AUGUSTISÜNDMUSED Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse

    Ajalugu
    Ajalugu 9-klass
    20
    doc

    Ajalugu 9. klass

    kandidaadiga valimised pärast 1917. aastat. Kongress valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis Nõukogude Liidu presidendiks Gorbatsovi. Ühiskonnas tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid (erakonnad). Kõik need muudatused ja kommunistliku partei mõju vähenemine ei olnud aga vanameelsetele poliitilistele jõududele vastuvõetavad. Gorbatsov püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, rõhutada vajadust säilitada sotsialist ja Nõukogude Liidu terviklikkus. Seetõttu lahkusid Gorbatsovi lähikonnast paljud tema senised uuendusmeelsed lähikonlased. Läbi kukkus ka Gorbatsovi majanduspoliitika. Loodetud majanduslikku tõusu asemel süvenes riigis kriis ja langes elanikkonna elatustase. 1991. AASTA AUGUSTISÜNDMUSED Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse

    Ajalugu
    LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA
    9
    doc

    LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA

    desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. · Pärast G ametisse astumist katkestati keskmaarakettide paigaldamine NVL Euroopa osasse ja peatati tuumarelvakatsetused. G lootis meelitada USA-lt lubaduse loobuda tähte sõja programmist. Reagan vedu ei võtnud · G läks järeleandmistele, ta nõustus 1987. Alla kirjutama kokkuleppe kesk-ja lähimaarakkettide likvideerimise kohta. · NSVL lõpetas rahvusvaheliste reformide rahastamise ja toetamise. 1988 kirjutas NSVL Genfis alla kokkulepetele, mille alusel 1989 a veebruariks oma väed Afganistanist ära koristab. · 1988 lõpetati sõda Nicaraguas, lahenesid regionaalsed konfliktid · USA survel tegi G järelandmisi inimõiguste küsimuses. Vabastati poliitvange, lubati NSVL-ist välja rännata lisaks juutidele ka teistel, hõlbustus läbikäimine NSVL ja muu maailma vahel

    Ajalugu
    Pingelõdvendus 20 sajandil - õppematerjal
    7
    docx

    Pingelõdvendus 20.sajandil - õppematerjal

    puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok

    Ajalugu
    Nõukogude Liidu lagunemine
    5
    doc

    Nõukogude Liidu lagunemine

    1985 märts ­ NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Perestroika (sotsialistliku ühiskonna täiustumine ja ümberkorraldamine) algus. 1986 ­ päevakorda tõusis uus märksõna ­ glasnost (salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine.) 1986 ­ Reykjavikis toimus Gorbatsovi ja Regani tippkohtumine, mille tagajärjel hakkasid paranema NSVL'i ­ USA suhted. 1987 ­ USA ja NSVL sõlmisid Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988 ­ Gorbatsov valiti NSVL'i Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. 1989- algus ­ Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa keelustasid lasterõivaste ja osade toidukaupade veo teistesse sotsialismileeri riikidesse. 1989 märts ­ valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan ­ NSVL Rahvasaadikute Kongress. (esimesed mitme kandidaadiga valimised) 1989 ­ NSVL viis oma väed Afganistanist välja.

    Ajalugu
    Maailm 20-sajandi algul
    92
    docx

    Maailm 20. sajandi algul

    Keskus- Tallinn Aprill- Petrogradis eestlaste demonstratsioon Eesti antonoomia-> eestimaa+ liivimaa põhjaosa eesti kubermang Juht J.Poska Muutused:  esinduskogu maapäev  eesti keelne asjaajamine  rahvusväeosade loomine (1. Eesti Polk)  erakondade loomine oktoober 1917 jõuab sõda Eestisse- Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine kuu lõpus- bolševike võimu haaramine nov 1917- Maapäev kuulutas end kärgemaks võimuks Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Ainsaks võitjaks võib pidada USA-d, sest nende territoorium jäi sõjaliselt puutumata ning võrreldes teiste maadega kaotas USA suhteliselt vähe inimesi samuti kasvas nende majanduslik võimsus. 2. saksamaa asus arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. 3. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest mida nad enda omaks pidasid. Sõjast ei saanud nad otsekui mingit kasu 4

    Ajalugu
    NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE
    4
    doc

    NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE

    NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus".

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun