Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu - I MS (0)

1 Hindamata
Punktid
Rahvusvahelised suhted enne I ms
Imperialismi ajastu:
Riikide blokkide kujunemine
  • 2 suurt
  • sõjalis-poliitilised blokid
  • kolmikliit
  • 1879-liiduleping Saksa ja Austria vahel
  • 1871 sündis Saksa keisririik ; Austria-Ungari keisririik II kohale(pl Viin )
  • nende kahe vaheline liit (1879)
  • mõni aasta hiljem liitub Itaalia
  • see liit tekitas teistes riikides pahameelt
Euroopale tundus, et loovad omavahel kamba ja teised tahtsid ka kamba luua. Prants ja vene.
  • 1893 – teine riikide blokk hakkab kujunema Prantsusmaa ja Vene vahel (kui saksa ühte ründab, tuleb teine appi)
  • Pr ja Vene koostöö oli saksa jaoks kohutav look
  • Vene-Pr liiduga ühines ka Inglismaa
  • 1904 London sai teha Pr’ga liidulepingu (Ingl-Pr)
  • Entente Lerdiale/ Antante -lepingu nimi
  • Hakati tegema sõjalisi plaane saksa vastu
  • Oli Pr-Vene ja Pr-Ingl liidulepingud, puudus Vene-Ingl
  • 1907 Ingl parandas Venega suhted; sõlmiti liiduleping. Jagati ära mõjusfäärid.
  • 1907 riikide blokid said valmis
  • Antant ja kolmikliit vastamisi
  • Itaalia vihkas Austriat – seetõttu kolmikliit eriti ei töötanud
Kolmikliit – eesmärgid:
  • Kandev jõud saksa
  • Soovis saada võimalikult palju kolooniaid üle maailma
  • Aus-Ung ja It olid nõrgemad riigid; saksa toetus oli oluline; nõrgim lüli It
  • Türgi-saksa sõprus oluline
Antant
  • Võtmeriik – Pr (soovis kättemaksta saksale)

Vene impeerium XXsaj algul
20saj alguseks Vene keisririigi uueks tsaariks Nikolai II(1894). Romanovite dünastia . Jäi viimaseks tsaariks.
  • 1904-05 Vene-Jaapani soda, vene sai luua (osales 7500 eestlast)
1905 revolutsioon (soodustas Jaapanile kaotus)
  • algas “Verise pühapäevaga” (9.jaan 1905)
  • vene võimud avasid rongkäigu vastu tule, millest algasid rahutused , mis kestsid üle aasta
  • lõputud streigid ja meeleavaldused
  • 17.okt manifest
  • nikolai II andis kõigile alamatele sõnavabaduse, koosolekute ja org.loomise vabaduse
  • Valitav esindusvõimuorgan
  • Hakati looma erakondi
  • Rahvaarv venes 170mln

  • Hakkas välja andma ajalehte Postimees ,palju rahvuslasi.

Soome
  • soome mark 19saj keskel
  • vene võim hakkas soome autonoomiat takistama
  • Bobrikov – vene kindral
  • Vanasoomlased üritasid venemaal rahustada
  • Noorsoomlased hakkasid organiseerima vastupanu
  • 1904 tulistas üks soomlane Bobrikovi(suri) Helsingis; laskja tappis enda ka koha peal
  • soomlaste õnneks puhkes Venes 1905 revolutsioon
  • 1906 Eduskund
  • I korda said valida naised
  • Eduskunna valimised
  • Võitsid sotsid (sots.dem juba üle 100a tugev)
  • Nikolai II’l soomes tsaaristaatust polnud
I ms põhjused ja algus
I ms (1914-18)
Põhjused:
  • mõlemad tahtsid Balkanit endale. Balkanil põrkusid Viini ja Belgradi taotlused
  • Serbia selja taga Vene

  • Ohu alahindamine
    • Paljud arvasid, et Euroopas võivad puhkeda vaid kiirkondlikud sõjad , mitte üle Euroopa v maailma.

  • Sõja romantiseerimine
    • Sõdimine oli tähtis, sõda oodati ja sooviti

  • Rahvusvaheliste organisatsioonide puudumine
    • Sõja ärahoidmise org polnud

  • Sõjaline mõtlemine
    • Ei tohi käia üle poliitilise mõtlemise, aga tollal viidi.
    • Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatiline.
    • Munder ei tohi käia ülikonnast üle!
    Ajend :
    Franz Ferdinand – Aus-Ung troonipärija
    28.juuni 1914 tapeti Bosnias ( Sarajevo ) Herz Herzog Franz Ferdinand
    Must käsi Sarajevo atendaadi taga. Serbia juhtis seda.
    Saadi teada, et Franz Ferdinand tuleb Sarajevosst, hakati plaanima tema atendaati. Terroristid õpetati välja Serbias. Relvastati Serbia relvadega ja saadeti salaja Bosniasse, Franz on Sarajevos (lahtise autoga), I katse tappa nurjus, sest pomm oli teise auto all. Franz jätkas oma visiiti, kolmveerand tundi hiljem eksis Franzi auto ära, sattusid terroristi jurde ja tappis Franzi koos naisega. Naine suri kohe, Franz 10 min hiljem. Kuna Gabrielo oli alaealine, siis ei mõistetud surma vaid pandi eluks ajaks vangi, suri noorelt vanglas. Euroopas avaldas see suurt pahameelt, et Franz tapeti. Vene hakkas kohe serbiat kaitsma. Austria arvas , et Serbia oli selle taga. Saksa surus vana Hertsogit Serbiale soda kuulutada ja et saksa tuleb appi.
    • 28.07.14 kuulutab Aus-Ung Serbiale sõja. Aus pommid hakkasid langema serbiasse. Vene vastus sellele oli mobilisatsiooni välja kuulutamine (60 000 eesti sõdurit). Saksa võtab vene mobil käsku sõjakuulutusena. Saksa esitas venele ja pr’le ultimaatumi, et nad mobil ära lõpetaks, muidu kuulutab sõja.
    • 1.08.14 saksa kuulutas sõja venele ja pr’le, tungis sisse pisikesse Luksemburgi, siis Belgiasse ja sealt pr’i. kuulutas süja suurele , sisenes pisikesteb kaudu. Pr-saksa piiril suur kaitse.
    • Sõja algus tekitas kõikides suure vaimustuse. (saks, pr, vene, britid)
    • Sõdurid olid vaimustunud
    • Suur tähtis riik, kes kõrval jäi, oli Itaalia (läks hiljem)
    • Liitusid Jaapani keisririik Antandi poolele – hakkas kohe vallutama saksa kolooniaid vaikses ookeanis.
    • Tuli ka türgi – keskriikide poolele sõtta. Lähis-ida rinne -> ingl vastu ja Kaukaasia vene vastu.

    LÄÄNERINNE
    Algas 2.augustil, kui saksa väed hõivasid Luksemburgi, mõne päeva pärast sisenes Belgiasse. Belglased hakkasid hullult vastu, ärritas sakslasi; sakslased hakkasid belgias korda saatma sõjakuritegusid. Külade kaupa lasti belglasi maha. USA sai sellest šoki.
    Prantslased langesid suurte saksa rünnakute alla.
    Rinne jõudis üsna Pariisi lähedale, saksa väed jõudsid peaaegu Pariisi juurde, kuid vastaste jõud säilis.
    Sakslased otsustasid oma sõjaplaane muuta.
    Schlieffeni plaan – saksa väed pandi otse Pariisi peale; sp kõik metsa läks
    Sept 1914 Marne ’I lahing (35km enne Pariisi); Prantsuse valitsus põgenes juba Pariisist ära. Sakslastel rasked kaotused; pr panid kõik väed mängu, et Pariisi kaitsta; mõlemal pool suured kaotused.
    Prantslased brittidega koos panid sakslaste tungile Pariisi punkti.
    Hakkas tulema pettumus sõjas. Vastaspooled kaevuvad maadesse; algab kaevikusõda / positsioonisõda /tehnikasõda.
    Algasid need ka idarindel. Venemaa andis pr’le lubaduse, et esindab idarindel saksat.
    Juhtus see, et saksa pidi vahel rindel sõdima. Vene väga ei saanud purustada, sest mehi tuli kogu aeg juurde.
    1915-1917
    • 1914 Marne’i lahing (sept)
    • Tingis positsioonisõja/kaevikusõja/tehnikasõja – tehnika heal tasemel, käib meestest üle; selle põhjustas tehnika progress; kaitsetehnika ( kaevikud , tõrjerelvad jne) oli väga tugev.
    • 1918 alles tanki tulek oli määravaks punktiks
    • sügavad kaevikute liinid
    • 1915 Ypres ’I lahing (aprill)
    • sakslased kasutasid gaasi (kloori) inglaste vastu.
    • Inglased suutsid lõpuks vastu astuda.
    • Gaasi kasutati hiljem veel, kuid hiljem keelati keemiarelv ära.
    • Tuli kasutusele gaasimask
    • 1915 kevad Itaalia sõtta.
    • Antanti poolele
    • A pakkus häid asju sõtta mineku eest
    • Avatakse itaalia rinne/Alpirinne
    • Bulgaaria ühines keskriikidega -> Serbia väed purustati seetõttu.
    Türgi rinne:
    • Kaukaasia mäestikus võitles venega
    • Lähis-idas brittide vastu (iraan, iraak jne)
    • 1915 Gallipoli lahing (türgi-britid) – türk võitis; verine
    Idarinne :
    • saksa peamised jõud idarindele
    • manööversõda
    • Gorlice operatsioon (saksa murdis vene väed läbi, kuid vene taastas oma read)
    • Vene tagalas läheb jamaks
    • Eestis lasti vabrikuid õhku kartuses, et kui sakslased siia jõuavad ja kui võidavad, siis saavad endale vägevad vabrikud.
    • Tung maale, et süüa kasvatada
    • Idarinne eestisse ei jõudnud, seega vabrikute hävitamine oli mõttetu.

    1916
    • Kõige rängemad lahingud
    Läänerinne:
    • Verduni lahing (verduni lossi juures, mis piiras Pariisi)- 10 kuud
    • P. Petain sai pr rahvuskangelaseks
    • Miljon hukkunut
    • Kumbki pool ei võitnud
    • Nö hakklihamasin.
    • Somme’i lahing
    • Ingl+pr ründasid saksat
    • Ingl võtsid kasutusele tankid ründerelvana
    • 1.3mln in hukkus (kestis poole Verduni lahingu pealt lõpuni)
    Idarinne:
    • kindral Brussilov valmistas ette pealtungi sügavale kesk-euroopasse
    • ründasid Aus-Ung ja liikusid edasi
    • suutsid teha suure pealetungi, kuid jätkata ei suudetud varustuse puudumise tõttu
    • jõudsid Rumeeniani välja
    • Brussilovi tehtu tõttu ühines ka Rumeenia ms’ga, kuid saksa vallutas R ruttu ära, sest neil oli naftat.
    Meresõda:
    • Kurnamissõda – mõlemad pooled üritasid teist ära kurnata.
    • Ingl blokeeris oma suure mereväega saksa täiesti ära. -> saksale see väga halb
    • Saksa kuulutab välja allveesõja, et saada mingitki mere osa
    • Allveelaev
    • Saksal allveelaevad väga tasemel!
    • 1915 uputas saksa allveelaev ingl reisilaeva “Lusitania”, kus oli ka ameeriklasi, mis tõstis Am tagajalgadele, kuna nad olid sõjast kõrval.
    • 1916 Taani lähistel vetel Jüüti merelahing – öösel; mõlemad pooled väitsid, et võitsid.; ingl kaotasid rohkem, kui sakslased, kuid ingl teor võitis, sest saksa hakkas kartma .
    1917
    Läänerinne:
    Itaalia rinne:
    • Caporetto lahing – It väed said raskelt luau saksalt
    • ~300 000 itaallast võeti vangi
    • ingl/pr väed tulid It appi, kuid päästa eriti ei suudetud
    Tagalas:
    • Naine tuleb ühiskonnaellu ->tehastesse tööle, tootsid sõjajubinaid jm
    Eluolu:
    1918
    • USA tulek sõtta
    • Aprill ’17 kuulutas Am saksale sõja juriidiliselt
    • Veebruar ’18 sakslased ründasid Saaremaad
    • 24.veebr kuulutasid eestlased välja Eesti, sakslasi see ei huvitanud
    • 25. Sakslased eestis sees, SAKSA OKUPATSIOON
    • 3.märts lõpeb idarinne ära Bresti rahuga
    • saksa viib kõik jõud läänerindele
    • märtsi lõpus ootavad ingl ja pr ameeriklasi, kuid saksa juba hakkab sõdima
    • algul läks saksal hästi, jõuti 60km kaugusele Pariisist
    • üleeuroopaline gripipuhang ( Hispaania gripp )
    • juuli ’18 Antante’i meeletud tankirünnakud – võideti
    • suvel jõudsid am Antante’ile appi – am hakkab ka tankidega tegelema
    • sakslaste võitlusvaim murtud
    • ka türgi nõrgeneb, kirjutab alistumislepingule alla
    • Aus-Ung laguneb – Aus annab alla nov alguses
    • Saksa jäi liitlasteta, olukord lootusetu
    • Novembri revolutsioon 1918 nov – saksa keisririik kukutati , saksast sai vabariik
    • 11.nov 1918 saksa annab alla ja kirjutatakse alla Compiegne ’i rahule.
    • Allakirjutab vabariik, mitte keisririik, mis ajab rahva segadusse , sest hakati rääkima, et sotsid kukutasid keisri ja tegid vabariigi ja siis tekitavad jura alla andmisega ja et me maksame pr ja ingl kätte -> II ms :)
    • Saksale vaherahu tingimused rasked - Pidi kõik oma väed igalt poolt välja viima, ka oma lääne-saksast.
    Vene revolutsioon (’17-..)
    2. Majanduslik kaos
    3. Võimu maine langus
    4. Üldine rahulolematus – käärimine ; Grigori Rasputin – ravis tsaari poega, vaimulik, vihati teda, suri atendaadis
    • Suurlinnade elankkond piinles näljas
    • Maainimesed linna elama -> vaesed, masendunud ei saanud linnas hakkama, olid kergesti manipuleeritavad.
    • Veebruari revolutsioon
    • Sõjavägi – keeldub rahva pihta laskmisest; läheb võimule vastu
    • Võim ülestõusnute käes pärast
    • Nikolai II üritab maha rahustada ülestüusu rindelt toodud meestega, mis oli ebaloogiline
    • 3.märts 1917 – Nikolai II loobus troonist -> Venes lõpeb monarhia
    • tuli võimule Ajutine Valitsus; juhiks vürst Lvov
    • Kaksikvõim 1917 (veebr-okt)
    • Ajutine Valitsus lubas demokraatiat ja Asutavat Kogu, mis looks uue Vene riigi
    • Moodustus ~50 parteid
    • Kommunistid -> proletariaatlik diktatuur, kristluse vastu jne
    • Saksa keisririik toetas enamlaste tegevusi/enamlasi; raha täis rongiga lootsid , et enamlased lagundavad venemaa ja siis appitulijatena saavad hiljem võimule ja et vene annab sõjas alla ja aitaks saksal läänes võita
    • Enamlased korraldavad oktoobrirevolutsiooni 25-26okt
    • Suur sotsialistlik okt rev – vene sotsid tulid võimule
    • 26.10 sündis Nõukogude Riik
    • RKN – rahvakomissaride nõukogu – uus võim
    • Läks lahti punane terror sügisest ‘17
    • Põgenikelaine

    I ms juriidiline lõpetamine
    • Saksa liitlasteta
    • 18.jaan ’19 Pariisi rahukonverents Versailles ’I lossis
    • kokku tuli 5 erinevate riikide sõlmitud rahulepingut
    • Versailles’ leping saksaga 28.06.19
    • Kaotanud riikide juhid kutsuti Pariisi alles alla kirjutamiseks, kaasa rääkida nad ei saanud
    • V rahulepingu sõlmimise päeval oli olnud varem Sarajevo atendaat (millega sõda hakkas)
    • Alsace&Lorraine vaidlusalune piirkond pikalt, mille pr sai ikka tagasi
    • Saksa pidi loovutama Alsace&Lorraine pr’le
    • Belgiale ja Taanile alasid pidi loovutama
    • Ida- preisimaa pidi loovutama
    • Poola sai oma riigi tagasi= poola koridor, mis lõhestas saksa kaheks, Berliiniga tükk ja Ida-Preisimaa -> saksa lõigati kaheks tükiks seetõttu
    • Saksa jäi ilma 1/8 oma aladest (mitte vallutatud)
    • Weimari vabariigi noored poised peale kooli lõppu sõjaväkke minna ei tohtinud
    • Saksas oli 100 000 meheline sõjavägi, elukutselised
    • Saksa pandi vastutama sõja alguse eest -> süüdi
    • Reparatsioonid
    • Demilitariseeritud tsoon – reinimaa
    • Lepingud : austriaga, ungariga, türgiga ja bulgaariaga
    • Ungari kaotas üle poole oma territooriumist
    • Põgusalt käis läbi ka balti küsimus
    • Antante nägi balti riike ebastabiilsetena
    • Loodi Rahvasteliit , mis ei laseks enam hulle sõdu juhtuda (idee tuli USAst )
    • USA ise RLi läinud
    • Nõukogude Venet ja Saksat ei võetud pikka aega RLi
    • RL oli nö sõjavõitjate klubi
    I ms tagajärjed:
    • Euroopa peksti segi
    • U 10mln in hukkus rinnetel
    • 20mln in haavatud
    • jõudude vahekorra muutumine
    • USA tõuseb suurvõimuks

    Maailma poliitika 1920ndatel
    • Pingete säilimine
    • USA territoorium jäi puutumata sõjas, inimesi suri vähe, majandus kasvas
    • Vene tundis ennast kaotajana; kõik tundsid ennast kaotajatena
    • 1922 saksa ja vene sõlmisid liidulepingu
    • Genova konverents – tuldi kokku, et arutada mis edasi; saksat ja venet ei oodatud sinna;saksa ja vene jalutasid minema, sest tundsid et neid tõrjuti -> läksid Rapallosse ja tegid seal Rapallo lepingu
    • Äärmusliikumised
    • 1919 Komintern – venelased moodustasid; komparteisid ühendav.
    • 1.12.24 – detsembrimäss , riigipöördekatse eestis
    • 1922 fašism Itaalias
    • B. Mussolini
    • 1925 Locarno
    • Reini pakt
    • Briandi- Kelloggi pakt – kohustati loobuma sõjast, et ei tohi enam sõdu tulla
    • Ülemaailmne majanduskriis (1929-33)
    • Põllumaj tähtsaim – variseb kokku – ületoodang
    • 29.10.29 NY börsil puhkeb paanika ; mõne päevaga kaotati oma vara; pangandus variseb kokku; pankrotid
    • põhjused: ületootmine ja vale majandamine
    Diktatuurid
    • Autoritaarne – pooltugev
    • Totalitaarne – täielik diktatuur
    Itaalia:
    • tundis ennast võitjana
    • rahvuslik fašistlik partei tuli pildile – fašism
    • eesotsas Benito Mussolini
    • 20ndatel väga populaarne
    • Mussolini oli kunagi vasakpoolne, hiljem paremäärmuslane
    • 1922 Mussolini punt otsustas tulla võimule
    • vorm oli must särk
    • oktoobris marss Rooma
    • 1925 diktatuur
    • juht Mussolini sai võimule
    • kuningavõim teor jäi alles, kuid kuningas oli rohkem nagu Mussolini ripats
    • Mussolini diktatuur:
    • Parteid keelati ära
    • Demokraatia keelati
    • Hakati looma spets ametiliite (korporatsioone)
    • Tekkisid vasakpoolsuse vastu
    • Itaalia fašistlikke huve silmas pidades lahendati tööandja ja töötaja vahelisi konflikte
    • 1929 tehti Rooma paavstiga Lateraani pakt – Mussolini ja paavsti vahel
    • OVRA – itaalia salapolitsei
    • Propagandad
    • Diktatuurid tegelevad inimeste eludega, laskmata neil endal enda üle otsustada
    • Itaalia riik, fašism ja diktatuur – kolm suurainsus
    • Agressiivne välispoliitika , et püsida populaarne
    Saksamaa:
    • Weimari vabariik ’19-’33 – demokraatlik
    • Natsionaalsotsialistlik töölispartei - NATSi partei – paremäärmuslik, natsionaalsotsialistid; NSDAP; juht Adolf Hitler
    • 1923 üritas Hitler võimule tulla Münchenis
    • Hitler pandi vangi 5 aastaks, kuid 1 aasta pärast vabastati hea käitumise tõttu. Kirjutas vangis raamatut “Mein Kampf
    • Euroopas 20ndate II poolel majandustõus -> siis Hitleril edu polnud
    • 1929 – sügav maj kriis maailmas
    • eluruum-Lebensraum – oli vaja laiendada
    • Aaria rass – kõrgeim rass, puhas saksa rass
    • Hääletati natside poolt, et kommunistid ei võidaks, kigi natsid ka eriti ei meeldinud
    • 30.01.33 Hitler nimetati saksa uueks riigipeaks
    • riigipäevahoone põleng -> Hitlerile erakorralised volitused ( parlament loobus võimust ) -> Hitleri partei saavutas enamusvõimu -> teised partied aeti laiali; ainuvõim NATSile
    • SS – Hitleri isiklik ihukaitse -> NATSi võimule tulekuga sai riigi julgeoleku põhitalaks.
    • SSi juht Heinrich Himmler
    • SSile allus riiklik salapolitsei Gestapo (Geheimes Staatspolizei)
    • NATSide eesmärk – vana võimsa saksa taastamine

  • Vasakule Paremale
    Ajalugu - I MS #1 Ajalugu - I MS #2 Ajalugu - I MS #3 Ajalugu - I MS #4 Ajalugu - I MS #5 Ajalugu - I MS #6 Ajalugu - I MS #7 Ajalugu - I MS #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gripsu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    20 saj algus ja esimene maailmasõda
    6
    docx

    20.saj algus ja esimene maailmasõda

    19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *võimas riik, koloniaal

    Ajalugu
    I maailmasõja eelne ja järgne periood
    2
    doc

    I maailmasõja eelne ja järgne periood

    Iseloomusta suurriike 20. sajandi algul Inglismaa Prantsusmaa Saksamaa USA Riigikord Parlamentaarne Demokraatlik Keisririik Vabariik monarhia vabariik Majandus Tugev laevastik, Veini- ja 90% maailma Monopoolsed kalevi tootmine, siiditootmine värvitoodangust, ettevõtted, suured kolooniad terasetööstus, autotööstus, metallurgia suurpangandus Sisepoliitika Isolatsioon, 2-e Parem-ja vasak- Keisri kõrval 2-e partei parteiline süsteem, poolsete parteide valitseb kansler süsteem naisõiguslased omavaheline

    Ajalugu
    LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD
    26
    docx

    LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

    Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 22. Saksamaa j

    Ajalugu
    AJALUGU-I ja II maailmasõda
    19
    docx

    AJALUGU: I ja II maailmasõda

    AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress ­ käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi ­ üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine Alus pandi geneetikale, sündisid kvantmehaanika, rel

    Ajalugu
    I ja II maailmasõda
    28
    docx

    I ja II maailmasõda

    Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki:  Suurbritannia – Aafrika, Aasia  Prantsusmaa – Aafrika, Aasia  Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Transporditeenuste

    Ajalugu
    Maailm 20 saj algul
    14
    pdf

    Maailm 20 saj algul

    MAAILM XX.saj ALGUL 1914-1991- lähiajalugu ehk lühike 20.s sajand 1914, sest: 1. I MS osalesid kõik riigid 2. 1881-1914 polnud EU suuri sõdu (Lõppes Preisi-Prantsuse sōjaga 1981) 3. 100a suurimast sõjast (Napoleoni sõda?) 4. lõppes belle épique 1991, sest: 1. NSV liidu kokkukukkumine 2. sotsialismileeri kokkuvarisemine …ka 2001, sest: 1. uued konfliktid (kaksiktornid 9/11) 2. nn uus vaenlane (islami terrorism, ISIS) ➔ 20 saj alguses rahvaarv 1,6 miljardit, neist 60% elas koloniaal-poolkoloniaal maades (pkoloniaal- tegelt jagatud suurriikide vahel, nt Hiina oli jagatud 5 riigi vahel- Prantsusmaa, Suurb, Jaapan) ➔ Sõltumatuid riike oli 56 (1900a), suurriike 8 (Prantsusmaa, Suurb, Saksamaa, Itaalia -omasid ülemkolooniaid), USA, Venemaa, Austria-Ungari, Jaapan) ➔ Venemaa rahvaarv kasvas kiiresti, sest neil oli kõrge loomulik positiivne iive ➔ USAs kasvas rahvaarv kiiresti sisserännu tulemusena (e

    12. klassi ajalugu
    Ajalugu-imperialism kuni külm sõda
    41
    docx

    Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

    I. MAAILM 20.SAJ AJALUGU 1. Imperialismiajastu ja uhiskond TL 19saj kordamine https://docs.google.com/document/d/1XKsRNFN_nwXxlbHn22JWukhirZy4A7DD44F3TkyBdZg/edit Euroopa monarh: Napoleon I (1804–1814/1815) 1) 1804 avaldati Napoleoni tsiviilkoodeks (eeskujuks paljudele Euroopa riikidele) 2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust) 3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821) ● Kõik euroopa riigid va Türgi ● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib võimalikult suurt mõjuvõimu saavutada, vaikeriigid suurte riikide toorainebaasid ● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA ● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Sak

    12. klassi ajalugu
    Euroopa I maailmasõjas-Venemaa NSV Liit kahe maailmasõja vahel-
    4
    doc

    Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

    KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Sõjalised liidud: suurriikide bloki loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuid tegelikult lõi just see protsess eeldused I ms puhkemiseks. Kuna riigid omasid liitlasi ja sõlmisid kokkuleppeid, olid nad sunnitud ohukorras astuma sõtta ja toetama liitlasi. Riikide territoriaalsed ambitsioonid: Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, võttis maad veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sooviti uusi kolooniaid. kehtestada võim Euroopa mandril; kolooniaid kõikjal maailmas.Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa huvid. A-U soovis tugevdada oma positsioone Balk

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun