Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

1. maailmasõda ja Venemaa (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks?
  • Millal mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit?
  • Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks?
  • Millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale?
  • Miks põhjustas Sarajevo atentaat I maailmasõja alguse?
  • Millised olid Saksamaa Prantsusmaa Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid?
  • Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi?
  • Miks millal ja mis tingimustel sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahulepingu?
  • Millised sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale miks ei saanud need kesta lõpmatuseni?
  • Mida kujutasid endast Saksamaale kehtestatud reparatsioonid?
  • Miks ja millal loodi Rahvasteliit mis rolli see pidi mängima riikidevahelistes suhetes?
  • Millised olid I maailmasõja üldised tulemused?
  • Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused?
  • Millised positiivsed muudatused toimusid veebruarirevolutsiooni järel?
  • Miks ei suutnud Ajutine Valitsus võimule jääda?
  • Miks millal ja kuidas õnnestus Vene enamlastel võtta võim?
  • Mida kujutas endast sõjakommunismi poliitika?
  • Milliste endise Vene impeeriumi osade baasil tekkis NSV Liit?
  • Millised olid Lenini poliitikukarjääri tähtsamad sündmused?
  • Miks õnnestus enamlastel kodusõda võita?
  • Kes oli J Stalin ja kuidas tal õnnestus haarata enda kätte juhtohjad NSV Liidus?
  • Mida kujutas endast Stalini isikukultus?
  • Miks loobus Stalin NEPi-poliitikast ja algatas industrialiseerimise ning kollektiviseerimise?
  • Milliste meetoditega need läbi viidi ja mida saavutati?
  • Mis oli GULAG kelle vastu ja miks rakendati riiklikku vägivalda 1930 aa NSV Liidus?
KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14
  • Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid?
    LIIDUD:
    Kolmikliit - Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari
    Antant-Venemaa, Prantsusmaa, inglismaas
    TERRITORIAALSED AMBITSIOONID:
    Inglismaa soovitas säilitasa juhtiva kolooniariigi ja merede valitseja poitsiooni.
    Saksamaa soovis vallutada uusi kolooniaid ja laieneda Euroopas
    Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass -Lotringi ning Saksamaale kätte maksta ja oma positsiooni hoida.
    Venemaa ja Austria-Ungaril oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil .
    Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid.
    Austria-Ungari soovis laieneda Balkanil.
  • Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks?
    Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgava isolatsiooni poliitika. Sõlmis liidu Prantsusmaa ja Venemaaga. Üldiselt kehtestati alaline sõjaväeteenistuskohustus – suurearvuline armee , suurim Venemaal. Võeti kasutusele uusi relvi (kuulipildujad, suurekaliibrilised, suurtükid, maamiinid), tekkis lennuvägi, raadioside ja raudteevõrk.
  • Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit?
    Kolmikliit tekkis 1879 , kuna Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust mitte rünnata Prantsusmaad. - Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile. Kolmikliidu teke oli aga ohumärk ning Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, mille kohaselt olid kohustatud üksteist aitama. Inglismaa soovis Saksamaale vastukaalu. Nii tekkis 1904 Antant.
  • Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks?
    See oli väga konfliktne piirkond. Väiksest asjast võis seal tekkida suur sõda. Ka I maailmasõda sai alguse Balkanilt.- Balkanil soovis luua Serbia suurt slaavi riiki,riigi üheks osaks pidi saama ka Bosnia mis kuulus Austria-UngarilePeale Sarajevo atentaati soovis A-U viia oma julgeoleku töötajad Serbiasse uurima/leidma kes oli süüdi. Serbia keeldus ja sellepeale kuulutas A-U sõja Serbiale.
  • Millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale?
    1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil, Bosnia Herzegovina annekteerimine viimase poolt
    1912 Itaalia okupeeris Liibüa (Kürenaika)
    1912-1913 2 Balkani sõda (I Türgi vastu) tugevdasid Kreekat ja Serbiat
  • Miks põhjustas Sarajevo atentaat I maailmasõja alguse?
    Sellega tapeti 28. Juuni 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand, mille tagajärjel palus Serbia Venemaalt abi. Austria-Ungari võttis seda aga sõjakutsena ning kuulutas 28. Juuli 1914 Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni, seepeale teatas Saksamaa, et kui Venemaa ei lõpeta mobilisatsiooni, kuulutab ta Venemaale sõja, seda ta tegigi. Hiljem tungisid Saksa väed Belgiasse ning Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. 6. Augustil kuulutas Austria-Ungari sõja Venemaale. Nüüd olid kõik suurriigid omavahel sõjaseoskorras.
  • Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid?
    Saksamaa: Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaa vastu 40 päevaga (vältida sõda 2 rindel) Schlieffeni plaan. – Seejärel väed itta .
    Prantsusmaa: Passiivne kaisestrateegia – Maginot’ piirikindluse süsteem. Kindlustamata Prantsuse- Belgia piir Paaln 17.
    Venemaa: kasutada ära tohutu armee, tundiga peale pikal rindel. Armee kokkusaamine võttis suurte vahemaade tõttu kaua aega.
    Inglismaa: kasutada võimalikult vähe oma maismaavägesid, kasutada merevägee, finantseerida liitlasi
  • Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi?
    Suurbritannia armee saabus kiiresti belglastele appi. Venemaa alustas pealetungi kiiremini kui sakslased olid oodanud – osa vägesid tuli ümber paigutada idarindele. Prantsuse ja Briti armee suudeti ühiselt paisata Saksamaa vastu. Logistiline möödalaskmine – vägede ühendused tagala ja rinde vahed pikad.
  • Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres ’i, Verduni, Somme’i, Jüüti lahingute tähtsus).
    Sõdivad riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem USA
    Sõja ajal võeti kasutusele uusi relvi: kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid, allveelaevad, ristlejad, torpeedod ja meremiinid
    Saksamaa tungis neutraalsesse Belgiasse. Belgia kangelaslik vastupanu. 10 päeva päästsid Prantsusmaa. Inglismaa kuulutas sõja Saksamaale. Briti väed Prantsusmaale
    Saksa vägede peatamine Marne ’i jõel 25 km kaugusel Pariisist.
    Algas positsiooni e kaevikusõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale.
    Positsioonisõda ehk kaevikusõda- See tähendab, et vastased on hõivanud kaitsepositsioonid, peamiselt kaevikud- kus sõdurid on kaitstud käsitulirelvade ja suurel määral ka kaudtule eest.Oli vaja palju mehi. Samuti ka head varustust. Ehitati välja 2-3 kaevikute liini koos kuulipildujatepesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks punkrid
    Ypresi lahingus (1915) kasutati esmakordselt gaasi. Sakslased üritasid inglaste kaitsest läbi tungid. Inlgased suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa.
    Verduni lahing (1916)
    -Alguses läks kõik Saksamaa plaani järgi, murtsid läbi Prantsuse esimsed kaitseliinid. Lahing kestis ligi 10 kuud. Paljud prantslased hukkusid. Sakslaste plaan prantslased hävitada ei õnnestunud ning sakslased kandsid ise hoopis suuremaid kaotusi. Oli hakklihamasin, seal hukkus kokku ligi 1 mln meest
    Somme lahingus (1.juuli 1916) võttis inglismaa kasutusele tankid , ka seal oli ligi 1 mln hukkunut. Inglastel õnnestus sakslaste kaitsest mitme km ulatuses läbi murda, kuid edu ei osatud ära kasutada.
    Jüüti lahing oli üks suuremaid merelahinguid.- öine lahing, kus inglased piirasid saksa laevastiku sisse, kuid sakslased suutsid läbi murda ja baasi naasta.Inglased kandsid suuremaid kaotusi kui Saksamaa. Saksalaevastik käitus peale seda passiivselt.
  • Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas Saksamaa alla Compiegne’i vaherahule ja tunnistas end kaotajaks?
    • 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne’i vaherahule. See lõpetas esimese maailmasõja. Saksamaa oli jäänud liitlasteta ning olukord lootusetu.Saksamaa pidi tagastama vangid, loovutama tehnika, relvastuse, viima välja väed okupeeritud aladelt. Novembrirevolutsioon Saksamaal, Wilhelm II loobus troonist.

  • Iseloomusta sõjategevust idarindel (sõdivad riigid, kaotatud alad)
    Sõdivad riigid: Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari
    Manööversõda – püsiv rindejoon puudus. Peeti üksikuid suuri lahinguid
    Kaotati Poola, Leedu, osa Valgevenest, Ukrainast
    • Venelaste ränk lüüasaamine Tannenbergi lahingus, 1916. a venelaste ebaõnnestunud pealetungid. 1917. a vallutasid sakslased Riia. Ohustasid pealinna Petrogradi.
    • 1917. a veebruarirevolutsioon , Nikolai II loobus troonist.
    • Vene Ajutine valitsus ei suutnud tuua pööret rindel.
    • 1917. okt said võimule vene enamlased . Rahuläbirääkimised. Rinde täielik lagunemine.
    • 1918. a alguses hõivasid sakslased uusi alasid.

  • Miks, millal ja mis tingimustel sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahulepingu?
    1918 märtsis
    Venemaa ressursid olid ammendanud, suurenes rahulolematus tsaarivalitsusega. Võim läks Ajutisele Valitsusele. Enamlased teostasid riigipöörde ja sõmisid Saksamaaga separaatrahu . Saksamaa alustas 1918 idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel.
  • Pariisi rahukonverents: peaotsustajad ja nende eesmärgid. Rahulepingute üldised sätted.
    Ameerika Ühendriigid- W. Wilson – idealist, 14 punkti, Õiglane maailmakorraldus, maadejaotuse säilitamine ja Rahvasteliit .
    Prantsusmaa- G. Clemenceau – soovis saada max hüvitist. Mandri Euroopa.
    Inglismaa- Lloyd Georg – valmis kompromissideks
      • reparatsioonide maksmine
      • territooriumi kärpimine võitjate huvides
      • kaotajate sõjavägede suuruse piiramine
      • kaotajad ei tohtinud omada mõnesid relvaliike (lennuvägi, allveelaevad)
      • Saksamaa ja Austria ühinemise keelamine
      • Saksamaa pidi loobuma kolooniatest
      • Saksamaa ja Austria-Ungari - peamised sõjasüüdlased

  • Millised alad võeti Saksamaa valdusest ajutiselt või alaliselt ära ja miks kahjustas see oluliselt Saksamaa arengut?
    Saarimaa 15 aastaks Rahvasteliidu haldusesse (süsi Prantsusmaale)
    Elsass-Lotring tagasi Prantsusmaale
    Reinimaa lääneosa okupeerimine 15 aastaks.
    Taanile Schleswigi põhjaosa
    Poolale osa Ida-Preisimaast
    Poola sai väljapääsu merele , nn koridori loomine. Danzig vabalinnaks
    Sileesia jagati Poola ja Tšehhoslovakkia vahel
    Klaipeda hõivas Leedu
    loovutatud aladele jäi palju tööstusalasid ja majanduslikult tähtsaid alasid.
  • Millised sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale, miks ei saanud need kesta lõpmatuseni?
    • Olemasoleva relvastuse loovutamine
    • Kohustusliku sõjaväeteenistuse keelustamine. Max 100 tuh palgaarmee .
    • Laevastiku laevade arvu piiramine. Allveelaevade keelustamine. (Saksa sõjalaevastik lasi end Inglise ranniku lähedal põhja)
    • Automaatrelvade tootmise keelustamine. Keelati relvade import - eksport
    • Lennuväe, tankide , broneeritud autode keelustamine.

  • Mida kujutasid endast Saksamaale kehtestatud reparatsioonid ?
    132 miljardit marka. Maksed rahas, toiduainetes , tooraines, tööstustoodangus.
  • Miks ja millal loodi Rahvasteliit, mis rolli see pidi mängima riikidevahelistes suhetes?
    1920, eesmärgiks riikidevahelise koostöö parandamine, julgeoleku kindlustamine ja rahvusvahelistest lepingutest kinnipidamise tagamine.
      • Relvastuse alase info vahetamine
      • Sõja alustaja vastu kaubandus- ja rahandusblokaad
      • Riikidevaheliste lepingute kohustuslik registreerimine

  • Millised olid I maailmasõja üldised tulemused? Kuidas mõjutas see erinevate riikide positsiooni (materiaalsed ja inimkaotused , riigikorra muutus, territooriumi suurenemine/vähenemine)
    Suurbritannia säilitas juhtpositsiooni maailmas, sai juurde koloniaalvaldusi, kuid kaotas juhtiva rahvusvahelise investori rolli ja langes hiigelvõlgadesse. Kaotas sõjas 40% kaubalaevadest. Oli sunnitud tunnistama Iirimaa iseseisvust -1921. Oli sunnitud andma üle 30 aasta vanustele naistele valimisõiguse - 1918.a
    Prantsusmaa tugevdas oma positsiooni Euroopas ja maailmas. Saksalt saadud reparatsioonid ja kaevandused aitasid sõjast kiiresti toibuda. Kuid, vimm sakslaste vastu, suured sõjavõlad, hirm Saksamaa revanshismi ees.
    Saksamaal varises kokku Hohenzollerite keisrivõim, tekkis ebastabiilne vabariik; riik kaotas oma tähtsaimad maavaraleiukohad, Ida- Preisimaa lahutati ülejäänud riigist, kaotas kõik kolooniad , osa saksa rahvusest sunniti elama naaberriikides, riik muudeti sõjaliselt kaitsetuks.
    Sõda oli raskeks koormaks kõikide sõdivate riikide majandusele.
  • 1882 – Kolmikliidu teke
    1893 – Venemaa ja Prantsusmaa liidu teke
    1904 – Liidu tekkele kirjutatakse ametlikult alla.
    1907 – Inglismaa ja Venemaa vahelise liidu teke
    1908 –Austria-Ungari liitis endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina.
    1911-12- Kuulutat sõda Türgile. (Serbia, Bulgraaria, Makedoonia.)
    28. juuni 1914 – Atentaat Franz Ferdinandile
    28. juuli 1914 – Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja; Esimese maailmasõja algus
    1916 – Verduni, Jüüti, Somme’i lahingud
    1917 – Veebruarirevolutsioon venemaal, sõjaga liitus USA, Bresti vaherahu Venemaa ja Saksamaa vahel.
    3. märts 1918 – Nõukogude Venemaa ja Saksamaa separaatrahu
    11. november 1918 – Compagne’i vaherahu sõlmimine; Esimese maailmasõja lõpp
  • Wilson, Clemenceau, Lloyd George, Nikolai II, Wilhelm II, Petain .
    Wilson – USA president , Rahvasteliidu idee mõtte andja, esitas 14 punkti
    G. Clemenceau – soovis saada max hüvitist, Prantsusmaa esindaja
    Lloyd George - valmis kompromissideks, Inglismaa esindaja
    Nikolai II – vene keiser , 1917 loobus troonist
    Wilhelm II – sai 1888 Saksamaa keisriks, novembrirevolutsiooni käigus loobus troonist
    Petain – Prantslaste kindral
  • Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused?
    • Keiser Nikolai II (1894 -1917) maine langus.
    • Keisrinna Aleksandra ja Rasputini valitsemine
    • Sõjaväsimus. Sõjaline ebaedu idarindel 1914-1917 Suured inimkaotused u 1,6 mln
    • Venemaa läänealade vallutamine Saksamaa poolt.
    • Probleemid suurlinnade varustamisel esmatarbekaupadega
    • Rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides
    • Töölisklass (tööpuudus, palkade alandamine) ja talurahvas (maapuudus, madal elatustase) Streigid , rahutused maal.
    • Riigi suur võlakoormus, sh välisvõlg – pankrotioht.

  • Millised positiivsed muudatused toimusid veebruarirevolutsiooni järel?
    Tsaar kukutati, keisrivõim lagunes- hakati mõtlema rohkem majanduslikult.
  • Miks ei suutnud Ajutine Valitsus võimule jääda?
    • Enamlased kavandasid valitsuse kukutamist
    • Toimus enamlik riigipööre
    • Ajutise valitsuse arreteerimine

  • Miks, millal ja kuidas õnnestus Vene enamlastel võtta võim?
    Oktoobrirevolutsiooni käigus. 25.- 26 okt 1917 riigipööre Petrogradis. Riigiasutuste hõivamine relvastatud tööliste, soldatite, madruste poolt – Punakaart
    Enamlased lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid . Ajutise valitsuse autoriteet oli väga madalale langenud.
  • Millised muutused toimusid Venemaa valitsemises ja majanduses 1917.a lõpus-1918.a alguses.
    Enamliku valitsuse Rahvakomissaride Nõukogu loomine ( peaminister Lenin , välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin - rahvakomissarid)
    • Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine
    • Kontroll suurettevõtete üle.
    • Rahudekreet. Rahuläbirääkimised Saksamaaga. Trotski. Rahuleping märtsis 1918 Brestis
    • Tsensuur, arestid, Tšekaa, esimesed vangilaagrid. “Kontrad”.
    • Asutava Kogu laialiajamine.
    • Välisvõlgade tühistamine sh Inglismaa, Prantsusmaa, USA omade. 1918. a alguses
    • Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine
    • Naistele valimisõigus
    • Töölistele 8-tunnine tööpäev

  • Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused Venemaa jaoks.
    Põhjused:
    • Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast
    • Meitmel pool tekkisisd „valged“ valitsused, mille eesmärk oli „ühtse ja jagamatu“ Venemaa taastamine
    • Enamik endise keisriarmee kaadriohvitsere ei leppinud asjaoluga, et bolševikud olid teinud separaatrahu Saksamaaga

    Osapooled:
    • Punased
    • Valged

    Tulemused
    • Enamlased suutsid võimu haarata suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil
    • Kindlustati kommunistliku diktatuuri püsimajäämine
    • Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele maailmas

  • Mida kujutas endast sõjakommunismi poliitika?
    tasuta transport, linnades toiduained kaardiga , maal toiduainete konfiskeerimine/ toitlussalgad, punane ja valge terror ..
    Kogu majandus allutati, riigi kontrollile , kaotati palgad ja tasu suure hulga teenuste eest.
  • Milliste endise Vene impeeriumi osade baasil tekkis NSV Liit?
    Vene föderatsioon, Valgevene, Ukraina , Taga- Kaukaasia ,
  • Millised olid Lenini poliitikukarjääri tähtsamad sündmused?
    • 1903 asutas Venemaa sotsiaal-demokraatliku enamlaste partei. See oli illegaalne, liikmed nii Venemaal kui välismaal.
    • Peaeesmärk – tsaarivalitsuse kukutamine ja proletariaadi diktatuur. Elukutselised riigikukutajad, revolutsionäärid.
    • 1917. a oktoobris sai Venemaa peaministriks, oli ametis oma surmani

  • Miks õnnestus enamlastel kodusõda võita?
    Valgete lüüasaaamise põhjuseks olid nende endi vead- tõrjuti eemale oma potensiaalsed liitlased. Tegevuse koordineerimatus, mis võimaldas Enamlastel neid hävitada. Enamlased kasutasid oma ressursse maksimaalselt ära. Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ja olulisemad raudteesõlmed.
  • Kes oli J. Stalin ja kuidas tal õnnestus haarata enda kätte juhtohjad NSV Liidus?
    • Lenini kiri kongressile: soovitas Stalini parteisekretäri ametist maha võtta, kuid Stalin ei lubanud seda kira ette lugeda.
    • Elukutseline riigikukutaja/revolutsionäär – Venemaa enamliku partei liige aastast 1901, juhtivtegelane Taga- Kaukaasias ( Tbilisi , Bakuu).

    Stalin kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle, tagades endale meelepärase tulemuse. . Ta suutis mängleva kergusega oma seisukohti muuta ja allutada kogu oma tegevuse ühele eesmärgile- saada võim.
  • Mida kujutas endast Stalini isikukultus ?
    Isikukultus- kuulutati maailma tööstusrahav juhuks ja õpetajaks – ilmusid kujutavad plakatid ja skulptuurid.
    • Stalini ülistamine, tsiteerimine.
    • Püha, ilmeksimatu, saladuslik.
    • Lenini isikuga võrdsustamine.
    • Stalingrad , Stalini preemia

  • Miks loobus Stalin NEPi - poliitikast ja algatas industrialiseerimise ning kollektiviseerimise? Milliste meetoditega need läbi viidi ja mida saavutati?
    • Maa äravõtmine, vaba kaubanduse keelamine, kõrged põllumajandusmaksud. Kolhooside ja sovhooside loomine. jõukate maaomanike ( kulakud ) küüditamine; talurahva muutmine sunnismaiseks (passide puudumine)
    • 1932. a näljahäda Ukrainas, miljonite inimeste hukkumine.
    • Tulemus: põllumajanduse laostamine. Kaardisüsteem linnades. Must turg .

  • Mis oli GULAG , kelle vastu ja miks rakendati riiklikku vägivalda 1930. aa NSV Liidus?
    Sunnitöölaagrite süsteem. Stalini jaoks kujunes see oluliseks vahendiks nõukogudde rasketööstuse ülesehitamisel,
    vangilaagrite süsteem, rahvavaenlaste vastu,
  • Aastaarvud : 1917 okt, 1918-20, 1921, 1922, 1924, 1928, 1929, 1931 -32, 1937. Lenin, Trotski, Stalin.
    1917 oktoober – Oktoobrirevolutsioon
    1918-20 – Vene kodusõda
    1921 – Venemaa tunnustas Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola omariiklust
    1922 – Moodustati NSVL
    1924 – Suri Lenin
    1928 – Lenin loobus NEP-poliitikast
    1929 - jõukate maaomanike (kulakud) küüditamine; talurahva muutmine sunnismaiseks (passide puudumine)

  • 1932-1933- Suur nälg NSVL hukkus ligi 7 miljonit inimest.

  • –Hävitati peaaegu kogu punaarmee juhtkond. Mõrvati ja Vangistati ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Rahvusvähemused – hävitati teiste seal ka eesti kommunistid .
    Lenin – 1903 asutas Venemaa sotsiaal-demokraatliku enamlaste partei. See oli illegaalne, liikmed nii Venemaal kui välismaal. Peaeesmärk – tsaarivalitsuse kukutamine ja proletariaadi diktatuur. Elukutselised riigikukutajad, revolutsionäärid. 1917. a oktoobris sai Venemaa peaministriks, oli ametis oma surmani
    Trotski – Lõi punaarmee, Stalini liitlane , loobus maailmarevolutsiooni ideest, . Välisminister 1917-18, sõja- ja kaitseminister 1918 -24, tapeti 1940 Mehhikos .
    • Stalin - Elukutseline riigikukutaja/revolutsionäär – Venemaa enamliku partei liige aastast 1901, juhtivtegelane Taga-Kaukaasias (Tbilisi, Bakuu).

  • Vasakule Paremale
    1-maailmasõda ja Venemaa #1 1-maailmasõda ja Venemaa #2 1-maailmasõda ja Venemaa #3 1-maailmasõda ja Venemaa #4 1-maailmasõda ja Venemaa #5 1-maailmasõda ja Venemaa #6 1-maailmasõda ja Venemaa #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor K2rtAnton Õppematerjali autor
    Failis on küsimused ja vastused 1.maailmasõja aspektide kohta. Veel põhjalikum ülevaade Venemaa kohta 1. maailmasõjas.

    Sarnased õppematerjalid

    Euroopa I maailmasõjas-Venemaa NSV Liit kahe maailmasõja vahel-
    4
    doc

    Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

    protsess eeldused I ms puhkemiseks. Kuna riigid omasid liitlasi ja sõlmisid kokkuleppeid, olid nad sunnitud ohukorras astuma sõtta ja toetama liitlasi. Riikide territoriaalsed ambitsioonid: Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, võttis maad veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sooviti uusi kolooniaid. kehtestada võim Euroopa mandril; kolooniaid kõikjal maailmas.Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa huvid. A-U soovis tugevdada oma positsioone Balkanil. Itaalia tahtis eraldada Türgi küljest (Liibüat) Kürenaikat ja Tripolitaaniat. Prantsusmaa soovis Saksamaalt saada tagasi Elsassi ja Lotringi. Samuti põrkusid Pr ja Saksamaa huvid Aafrikas.Veemaa tahtis vallutada Türgilt Konstatinoopolit ja Dardanelle, Balkanit. Jaapan soovis ülevõtta Saksamaa kolooniavaldusi Aasias. USA Lõuna-Ameerikat. Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja

    Ajalugu
    Palju infot I maailmasõja kohta
    3
    docx

    Palju infot I maailmasõja kohta.

    Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis Saksamaa, Austria-Ungari vahel ning oli suunatud Prantsusmaa vastu. Saksamaa tahtis purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võimu Euroopa mandril. Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Antant- peariigiks Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ja tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi. Venemaa ei tahtnud samuti Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning Inglismaa ei lubanud, et astub sõja korral samuti sõtta, kuid ei tahtnud, et Saksamaa saaks domineerivaks jõuks. (Egiptus Inglismaale, Maroko Prantsusmaale) Venemaa- suurearvuline armee, kohustuslik sõjaväeteenistus. Inglismaa-mereväe moderniseerimine, allveelaevad. 2. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks, millised konfliktid eelnesid I

    Ajalugu
    I maailmasõda-Venemaa ja Eesti
    14
    doc

    I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

    KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid.  Antant tekkis 1097. aastal, sinna kuulusid: Venemaa, Suurbritannia, Prantusmaa. Eesmärgiks oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas.  Kolmikliit tekkis 1882. aastal, sinna kuulusid: Saksamaa keisririik, Austria- Ungari keisririik, Itaalia kuningriik. Eesmärgiks oli uute kolooniate haaramine, Prantsusmaa purustamine ja võimu kehtestamine Euroopa mandril. 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid.

    Ajalugu
    Kordamisküsimused-I maailmasõda-Venemaa ja Eesti-1-doc
    8
    doc

    Kordamisküsimused-I maailmasõda-Venemaa ja Eesti-1-doc

    I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28

    11.klassi ajalugu
    I maailmasõda-Venemaa ja Eesti
    16
    doc

    I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

    KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28

    Ajalugu
    12 klassi esimese kursuse ajalugu
    43
    docx

    12.klassi esimese kursuse ajalugu

    28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni

    Ajalugu
    Esimene maailmasõda ja revolutsiooniline kriis euroopas
    9
    doc

    Esimene maailmasõda ja revolutsiooniline kriis euroopas

    Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: · 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (tapeti koos

    Ajalugu
    Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20 sajandi algul
    24
    docx

    Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

    Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine · Wilhelm II maailma poliitika · 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus ­ Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan:

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun