statuudi (1931) alusel Briti impeeriumist arenenud iseseisvate riikide ühendus. Inglismaa koloniaalmaa, kuna tal oli palju kolooniaid- India, Aafrikas palju. Domeen- 15.Inglismaa kaotas peale I maailma sõda juhtuva koha, mis läks AÜ kätte. Inglismaa osa maailma majanduses kahanes. raskeks muutus olukord tööstusharudes, nagu söe -ning tekstiilitööstuses. Aeglane kaasaminek moodate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Tööpuudus , streigid, kus nõuti palgatõusu. 16.Kuna valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsus suurenes valijate hulgas. Tätsamad parteid- tööpartei ehk leiboristide positsioon. 1923a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. 17.Diktatuuri oht tekkis 1919 aastal , . Prantsusmaal oli 42 valitsust, st et valitusse keskmine eluiga oli lühem kui pool aastat. See tekitaski rahvas pahameelt ja pettumust
1198 hukkunut, sh USA kodanikud. 31. Mai 1916 Jüüti merelahing (Taani rannik) suured kaotused mõlemal poolel. I MS suurim merelahing. 11. Oktoober 1915 Sõtta astus Bulgaaria Saksamaa poolel. Nende vaenlane oli Serbia. 27. August 1916 Sõtta astus Rumeenia Sakslaste vastu. Aasta 1917. Märtsi algus 1917 Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon (vana kalendri järgi 23.02). 23. Veebruar Toimusid demostratsioonid ja streigid. 24 ja 25. Veebruar Nikolai II Puhkes üldstreik. 27.02 Sõjavägi hakkas poolt vahetama. 3. Märts Nikolai II langes troonilt. Ametisse tuli ajutine valitsus. Seda juhtis vürst Lvov. 06.04.1917.a. Sõtta astus USA Nov/Detsember Combrai lahing, esimene tangi lahing. (osales 476 tanki). Idarinne Suvi 1917.a. Venemaa alustas suur pealetungi. Seda üritati teha edelarindel. Venevägede juht Lavr Kornilov Juuli 1917.a. Sakslased haarasid ohjad. 03.09.1917.a
troonile;munitsipaliteedid; pariisi kommuun; absolutism lõppes Refromidelt konstitutsioonilisele monarhiale Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon-Seitsmekümmnest punktist koosnev deklaratsioon; garanteeris põhilised inimõigused: õiguse vabadusele,omandile, julgeolekule ja vastupanule; omand on püha ja puutumatu; Administratiivreform; likvideeriti vanad kohtud, uue süsteemi alglüliks kujunes rahukohus; kaotati ka aadliseisus; Le Chapelier' seadus- keelati streigid ja töölisühingud; Prantsuse esimene konstitutsioon; riigikorra aluseks kujunes Montesquieu võimude lahutamise teooria; kodaniku õigused määras ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" ;30 sep. 1791 kuulutas asutav kogu välja üldise amnestia ja läks laiali; louis XVI avaldas aga manifesti milles teatas et revolutsioon on lõppenud; Kuninga kukutamine ja vabariik Ööl vastu 10 .aug. kõlasid revolutsiooni ühe juhi Georges Jacques Dantoni kasul Pariisis
ühtselt mõistetavaid avaldusi Eesti vabamaks muutmise nimel. Samuti tähendas see muutuste ootamist valitseva korra suhtes riigis, kuna sellega poldud rahul. 1905. aastal toimus revolutsioon, mille ajendiks oli Verine pühapäev. Tallinnas korraldati tööliste streike, peeti miitinguid ja leidsid aset kokkupõrked politseiga. Peagi levisid rahutused ka Tallinnast väljapoole haarates kaasa ametnikke, tudengeid, õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke. Streigid muutusid peaaegu igapäevaseks, millega kaasnes ka mõisavara hävitamine ning sagedased kokkupõrked politseiga ja sõjaväega. Väga palju koostati palvekirju, milles nõuti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Eriti tugevaks muutus revolutsiooni mõju siis, kui tervet maailma tabas streik ning tänavad täitusid töölistega. Suleti töökojad, koolid, vabrikud ja ametiasutused. Rüüstati relvakauplusi ja viinapoode, lauldi
Päts nimetas ka eestlasi „vaimselt haigeks“, mille olla põhjustanud vapside propaganda ning selle tõttu ei olnud rahavas enam sobiv otsustaja. Seadusi hakkas nüüd vastu võtma riigivanem ilma Riigikogu abita. 8. Vaikiv ajastu Estiteks määrati ametisse Kaarel Eenpalu ning ei kutsutud enam kokku Riigikogu, kuid neid laiali ei saadetud. Keelustati erakondade tegevus ning moodustati üks suur riiklikerakond – Isamaliit. Rajati kutsekodasid, mis pidi ära hoidma streigid. Kehtestati tsensuur, millega takistati opsoitsiooni sõnavõttu. .Loodi propagandatalitlus, millega kiideti ennast. 1935. Aasta lõpuks oli demokraatlik kord asendudnud autoridaarsega. Diktatuur oli Eestis palju leebem kui teistes Euroopa riikides. Positiivsete tegevustena hakati nimesid eestistama, kaunistati kodusid ning levitati Eesti lippe. Opositsioonina nähti kõige suuremat ohtu vapsides ning selle tõttu lavastati 1935. Aasta 8
Kordamine ajaloo kontrolltööks (11.klass) Ajalehtede tähtsus Eesti 20. sajandi ühiskondlikus elus: Ajalehed olid olulised, sest nende eesmärgiks oli eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Rahvuslikud ajalehed leidsid kergesti lugejaid. NT "Teatajat" ilmestas poliitiline võitlus ning ajalehe eesmärgiks oli muuta eestlased ühiskondlikuks jõuks, mis on suuteline asuma võitlusse enda majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste eest. See suurendas Tallinna eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, mis võrreldes Tartuga oli väga nõrk. Postimees(Tartu) 1896-Jaan Tõnisson, 1901-Teataja-Konstantin Päts. 1905. aasta pöördepunkt-Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev-rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan.Sellega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigusi.Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid:*keh...
Prantsuse revolutsioon I revolutsiooni algus ( 1789-1791) *generaalstaatide kokku tulemine 05.05.1789 *Rahvuskogu loomine(kolmas seisus) à nimetati ümber Asutavaks koguks(kolmas seisus+ühinenud teiste seisuste esindajad) rõhutati soovi luua uus kord *12.juulil saadi teada, et kuningas on vallandanud Neckeri à seda tõlgendati kui tagurlikku riigipööret. *13.juulil algas ülestõus, kõlasid häirekellad õhtuks oli rahva käes suurem osa Pariisist kodanike relvastatud organisatsioonina loodi Rahvuskaart *Kuningavõimu tungipunktiks olnud Bastille vangla lammutati kuninga absolutism oli lõppenud II Konstitutsiooniline monarhia (1791-1792 ) *Talurahvaliikumine sundis Asutavat kogu tegelema agraarseadusandlusega paljud aadlikud loobusid oma eesõigustest( 4.august 1789 ) 11.augustil vormistati avaldus dekreetideks ( kaotasid ilma väljao...
tähtsust. Sama aasta oktoobris püüdis Mussolini vallutada Jugostaaviat, Kreekat ja Põhja- Aafrikat, mis lopes täieliku nurjumisega. Teise maailmasõja ajal, oli Itaalia Saksamaa liitlane. Alguses Hitler tervitas edusamme duce tutvumisega. Hiljem aga kahetses, Itaalia sõjarelvastust ega aree ei saanud võrrelda Saksamaa omaga. See avaldas sõjategevusele otsekohemõju. Kreekas ja Põhja-Aafrikas kandis Itaalia suuri kaotusi. Osavõtt Teise maailmasõjast viis maa krahhini- algasid streigid, toiduainete varud vähenesid ning Mussolini autoriteet langes. Kuningas Vittorio Emanuele III ei pooldanud natside poliitikat, Mussolini jäi selles küsimuses üha enam isolatsiooni, kindralid peaaegu ei allunud talle, maa langes poliitilisse ja majanduslikku kriisi. Sõjaline lüüasaamine vallansas Mussolini valitsuse suhtes pettumuslaine. 25. juulil 1943 jättis Vittoria Emanuele III Mussolini ilma peaministri volitustest ja andis käsu ta arreteerida. Sellega oli Mussolini
terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Majandus võeti riigi kontrolli alla, töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Mitmesugustele suurejoonelistele ettevõtmistele (nt kiirteede rajamine, suurejooneliste hoonete ehitamine) vaatamata Itaalia majanduse olukord fasistliku diktatuuri ajal märkimisväärselt siiski ei paranenud. Et Itaaliast siiski võimast suurriiki teha, tuli Mussolinil pöörata pilk kaugemale, mis tähendas agressiivset välispoliitikat. 1935 vallutasid Itaalia väed Etioopia, 1936 sõlmiti sõjalis-poliitiline liit natsi-Saksamaaga. Teise maailmasõja
· Kommunistliku partei kõrval elubatakse ka teisi parteisi · Tekib kodanikuühiskond Eestis muinsuskaitse selt · Vägivalla leevendamine · NSVL laguneb rahulikult · Gruusias, Leedus veresaun Majandus: · Malenkovi majandusprogramm · Põllumajanduse toibumine · Uudismaad, sunniviisiline maisikasvatamine · Sõjaliste kulutuste vähendamine · GULAGi majandussüsteemi lagunemine · Streigid · Uus rahareform · Hrustsovi majanduspoliitika ummik Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · Isikukultus · Kosmose programm · Sõjalise kompleksi tugevdamine · Neostalinism teisitimõtlejatele · Nomeklatuur, eripoed · Gigantomaania suurettevõtete küllustus, koolkombinaadid
NÜÜDISÜHISKOND Mõisted 1. Agraarühiskond-vanim ühiskonnatüüp, millel on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel (peam. monarhia). (3000 a. eKr) 2. Tööstusühiskond-tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond, mida iseloomustab tööhõive tootvas sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine. (19. sajand) 3. Teenindusühiskond-ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik ja sotsiaalne struktuur ja hõivatuse ülekaal on teenindavas sektoris. (20. sajand) 4. Infoühiskond-ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. NT: eelvalimised. (20.sajandi viimane veerand) 5. Teadmusühiskond-ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadmusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust(meeldivust). 6. Heaoluühiskond-ühiskond, kus riik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, e...
turvalisus. Sotsiaalne aktsioon - ühekordne lühiajaline ettevõtmine millegi ärategemiseks või meelsuse avaldamiseks. Kodanikualgatus - Laiemalt võttes on kodanikualgatus igasugune avaliku võimu institutsioonide väline algatus mõne eluvaldkonna edendamiseks. Väljend "kodanikualgatuse korras" viitab tihti tegevuse vabatahtlikkusele. Tavalised kodanikualgatuse vahendid on kontakti võtmine poliitikute ja ametnikega, avalikud pöördumised, demonstratsioonid, streigid, survegruppide ja liikumiste moodustamine. Arvamusfestival - arutelufestival, kus vahetatakse mõtteid Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis Kogukonna jõustamine - kogukonda liitev, arendav ja tunnustav, koostööks võimalusi otsiv ja loov tegevus
Rooma marssida. Ta keeldus teotamast võimulolevat valitsust ning 1992. aasta sügisel määrata Mussolini peaministriks. Algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuninga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolilist terve Itaalia rahva juht. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtteid kontrollis riik. Streigid olid keelatud. Ametlikult oli korporatsioonide ülesandeks tülide lahendamine, et vältida streike ja suurvallandamisi. Ametiühingud ja kõik poliitilised parteid peale fasistliku kuulutati ebaseaduslikuks. Valitsuse kontrolli alla võeti ka haridus. Inimeste tegevust ja meelsust jälgis salapolitsei. Kõik inimsed pidid teenima riiki, üksikisik omas tähendust vaid kui ühiskonna osa. Paljude meelst oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi. NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKASAMAA
(NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades. vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks. 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstartsioonid, loosungiks "Maha sõda! Maha isevalitsus!". Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril v.k.j. (8.märts-naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise
juhtis B.Mussolini, kujunes Rahvuslik Fasistlik partei. Lubas taastada riigis korra, Itaalia nagu Rooma Impeerium.1922 sai Mussolini peaministriks, likvideeris demok. riigikorra, 1925 üheparteisüsteem, Ducele anti seadustega piiramatu võim.Üleminek: Poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda. Fasism Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Adolf Hitler)- maailmasõja tulemuste ja Weinmari vabariigiga rahulolematud. Katse võimu haarata,vangis- lubas tühistada Versailles' rahu ja teised ahistavad lepingud,
60 protsenti nende üldarvust." Veebruari kuus jätkus 11 streik uue hooga. Suuremad rahutused tekkisid "Dvigatelis" ja "Wiegandi" vabsikutes. Revolutsiooniga läksid kaasa isegi haritlased ja üliõpilased. Ülikooli aula muudeti rahvakoosolekute kohaks. Elavnesid ka tülid mõisnikega. Üldiselt nõudis rahvas tööpäevade lõhendamist, palga ja moona suurendamist. Erinevalt streikidest, mis toimusid Tallinnas ja Tartus olid mõisatööliste streigid halvasti korraldatud. Nõuti õiglast koormiste määramist, talude rendi- ja väljaostutingimuste kergendamist. Selle käigus rüüstati väga palju mõisasi ning mõisnikele saadeti ähvarduskirju. (S.Õispuu 1992) Pärast 16. oktoobril toimunud veretööd, kirjutas Nikolai teine alla 17.oktoobri manifestile . Sellega lubas ta anda venemaale oma parlamendi, kodanikuõigused nin põhiseaduse. Vaatamata sellele ei lõppenud revolutsiooniline liikumine. Selle eeldustel tekkisid küll
Saksamaa: Berliini ülestõus 1953 Juba pikka aega suurenenud rahulolematud viletsate elutingimuste üle lõppes 1953. Aastal vastuhakuga. Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki. See kasvas üle massimeeleavaldusteks. Mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. USA küll lubas ülestõusjaid aidata, kuid neil ei olnud kindlat plaani ja nad ei aidanud. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Hukkus tuhatkond inimest. Poola: 1956 algasid Poolas ulatuslikud streigid. Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe. Meeleavaldajate pihta avati tuli. Tulemuseks oli meeleavaldajate kasv ja Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. NSVL tegi ettevalmistusi sõjaväeliseks sekkumiseks. Poolas tekitas see veel rohkem meeleavaldusi. Avaldati toetust Gomulkale. Hrustsov otsustas siiski leppida Gomulkat tõusuga Poola etteotsa.
3) rahval puudub otsene võimalus juh(t)i(de) otsuseid mõjutada 4) konservatiivsed väärtused 5) ei propageeri vägivalda ·Totalitaarne : 1) võim juhi ja sõltlaste käes 2) kontroll inimeste elu üle 3) hirmuvalitsus 4)Asendada eksisteeriv valitsemisvorm ,,ideaalse" valitsemisvormiga(utoopia). 5)Marksism-leninism, natsism, fasism. 6)Muuta olemasolev süsteem revolutsiooni teel. 6. Fasistlik diktatuur Itaalia ja eestvedaja ·Itaalia pettunud Pariisi rahus. ·Kommunistide streigid ja väljaastumised. ·Rahvuse kui terviku heaolu. ·Mustsärklaste mäss Roomas. ·1922a. sai Mussolini peaministriks. ·1922a. Itaalia muutus esimeseks riigiks Lääne-Euroopas, kus kehtestati diktatuur.(riigi demokraatliku riigikorra likvideerimine) ·1925a. Üheparteisüsteem ·Duce piiramatu võim. ·Salapolitsei koondlaagrid. ·Puudus ulatuslik terror. ·Mussolini head suhted katoliku kirikuga. ·Majanduselu riigikontrolli alla. ·Intensiivne riikide propaganda.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubanduse osakond Riskid tarneahelas Juhendas: Tiina Kraav 2011 Riskid Täiendava riski on toonud kaasa opereerimine suurtel ja kaugetel turgudel ning toodete elutsüklite lühenemine. Hankimise, tootmise ja klienditeeninduse globaliseerumine on lisanud ja süvendanud erinevaid riske. Terrorismi oht, piraatlus, majanduslik ja poliitiline ebakindlus, streigid veoahelais ning muud võimalikud sündmused on tõstnud tarneahela riskid senisest kõrgemale. Risk fokuseerub äritegevusele tervikuna, ähvardades tuua kaasa selle katkemise. See ei kehti ainult tarneahelate ja nende juhtimise kohta, vaid puudutab üha enam ka tootmist ja infotehnoloogiat. Riskide vähendamiseks kindlustatakse ja kaitstakse end nende vastu. See on aga raske keerukate ja geograafiliselt hajutatud tarneahelate puhul. Teatud tegevused võivad riske suurendada ja isegi soo...
Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Rahulolematus jäi aga tuha all hõõguma. 1956. aastaks oli olukord Kesk-ja Ida-Euroopas kujunenud plahvatusohtlikuks. N. Hruštsov pidas kõne, kus mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. See vapustas kommuniste kogu maailmas. Suure surve alla sattus NSV Liit ning nad olid sunnitud tegema järelandmisi – normaliseeriti suhted Jugoslaaviaga ning nõukogude väed viidi Austriast välja. 1956. aasta juunis algasid Poolas streigid, mille maharahustamiseks toodi välja sõjavägi ning avati tuli. Tulemuseks oli meeleavalduste plahvatuslik kasv. 1956. aasta oktoobris toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Politsei- ja julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule ning selle tõttu puhkesid tänavatel lahingud. 1956. aastal riigistati inglastele kuulunud Suessi kanal, mis tõi kaasa konflikti lääneriikidega. 1956. aasta sügisel ründas Egiptust Israel, peagi astusid sõtta
4.02.2014 PAKKUMISE MÕJURID tootjate ootused; nt võib osutuda kasulikuks oodata kauba müügiga, kui on oodata hinnatõusu; tootjate arv; rohkem tootjaid turupakkumine suureneb; valitsuse mõju; nt maksustamiste ja toetuste poliitika, seadusandluse muutus jne mõjutab pakutavaid koguseid iga hinna juures. Toodud loetelu pole lõplik nt saaks lisada ilmastiku mõjud, sõjad, streigid, tootjate eesmärgid jne. PAKUTAV KOGUS JA PAKKUMINE Pakutavat kogust iseloomustab üksik punkt pakkumiskõveral; pakkumist väljendab kogu pakkumiskõver. o Pakutava koguse muutus põhjuseks hinna muutumine; o s.o. pakkumise laienemine või kitsenemine liikumine mööda pakkumiskõverat
Rahuajal oli keelatud mõõka teritada õnnetusjuhtumite vältimiseks. Sõjaajal ei raiunud ükski jalaväelane ühtki jaapanlast mõõgaga surnuks. Mõõk töllerdas jalgade vahel ja 1 takistas sopkadel liikumist. (Soovijad võivad täpsemalt lugeda: A. Ignatjev. Viiskümmend aastat rivis I, II Tln 1959). Vene-Jaapani sõjas osales ka umbes 1000 eestlast. 1905-1907. aasta revolutsioon. Juba sõja ajal puhkes Venemaal revolutsioon. 9. jaan 1905 Verine Pühapäev. Sellele olid eelnenud streigid Peterburis. Papp Gapon käis töölistega vestlemas, teinekord jagas või laenas raha. Rääkis, et tsaarile tuleb saata palvekiri. Töölised läksidki seda üle andma, aga neid tulistati Talvepalee ees. Töölised nõudsid 8-tunnilist tööpäeva, miinimumpalga kehtestamist, sõja lõpetamist jm. Tulistamisele järgnes revolutsiooni puhkemine. Revolutsioon haaras talurahva, töölised, tudengid. Tsaarivalitsus asus järeleandmisi tegema. 17. okt 1905 manifestiga lubas tsaar kokku
Kaubad muutusid kättesaadavamaks ja hind Alguses olid vabrikus väga halvad töö- ja langes palgatingimused, sagedased tööõnnetused Inimeste elujärf paranes, elu muutus Lapstööjõu laialdane kasvamine mugavamaks Rahva arv tõusis Tekkisid räpased, ülerahvastatud äärelinnaagulid Inimeste elu muutus huvitavamaks Streigid ja masinate lõhkumine Uute sotsiaalsete kihtide kujunemine- kapitalist ja palgatööline e. proeetariaat 8. Käsitöölise töökoja, manufaktuuri ja vabriku võrdlus. KÄSITÖÖISTE MANUFAKTUUR VABRIK TÖÖKODA Kas oli tööjaotus? Ei Mõningal määral Jah
Vene õigeusu pealesurumine teiseusulistele toimus. Venestamine ehk kiusati juute jne. Majanduslikult väga maha jäänud ning tööstused olid ainult mõnedes piirkondades. Rahvaarvu kiire kasv ja enamus inimesi elas maal. Venemaa tähtsus teiste riikide hulgas vähenes kõvasti. 1905 toimus revolutsioon ning selle põhjustasid soov laiendada kodanikuvabadust, viletsad majanduslikud olud. Selle ajendiks oli Verine pühapäev Peterburis. Erinevates kohtades puhkesid tööliste streigid, mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades, talurahvamässud ja mõisate põletamised. Sellega oli ka midagi head, sest laienesid siiski kodanikuvabadused, paranes tööliste ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Jaapan: Keiser oli riigipea ja tal oli laialdased võimuvolitused ja need olid piiramatud. 20.sajandi alguseks oli see kaasagne riik tööstuste ja raudteedega. Neil oli tugev sõjavägi ja laevastik.
madalaks. Pank aga tahab välga ja intressi tagasi. Usa pani tollid peale, et väljapoole mitte laene anda. Pangandus tõmbab kaasa kogu Euroopa. Raha pidi hakkama devalveerima. Välja tulemine. Uue kursi oluliseks osaks oli põllumajandus poliitika. 1933 loodi Agricultural Adjustment Administration, mille eesmärk oli põllumajandustoodangu hindade tõstmine ja perefarmide kui agraarsektori põhiliste tootmisüksuste säilitamine. Töötuabirahad ja vanaduspensionid. Töökonfliktid ja streigid kasvasid. Pooldajaid said juurde äärmuslikud õpetused. Inglismaa- sarnaselt USAga kuid mitte nii tugevalt, sest olid olemas nagu Prantsusmaalgi majanduse riikliku aguleerimise mehhanismid ning 1920ndatel kujunes välja sotsiaalkindlustuse süsteem. Streigid meeleavaldused, näljamarsid. Suurenes kommunistide mõju Kuid eraomandile rajatud ühiskondlik kord ja liberaal-demokraatlik poliitiline reziim pidasid vastu.. Nihe paremale.Kolooniad tegid kergemaks, sest ka sinna sai toota
9. jaanuaril toimus Peterburis Verine põhapäev, millele Tallinnas järgnes üdstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Vene vabameelsete võimulepääsemisest polevat Eestile kasu, sest need on eraldamise (separatism) vastu sama vaenulikud kui tsarismgi. Kuid revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. 14. oktoobril ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. Seepeale 16. oktoobril avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. Eesti iseseisvuse ajal püstitati Estonia teatri tagusele väljakule mälestussammas mõrvatud tallinlaste mälestuseks, mis aastal 1940 kommunistide poolt Punaarmee abiga maha kisti. 17
Keisrit ei toetanud ei ametnikkond ega ka ohvitserkond. Tsaarivastast agitatsiooni ei teinud ainult põrandaalused enamlaste rühmad. Kõik liberaalse suunitlusega ajalehed ja suurem osa kõnesid Riigiduumas olid suunatud tsaari vastu. Selline kihutustöö mõjus kõigile rohkem või vähem haritud venelastele ning sõjaraskused ja toiduainete defitsiit veensid ka kirjaoskamatuid. · Põhijooned: streigid suurtes linnades ja eelkõige Petrogradis, näljamässud ja poliitilised meeleavaldused, sõjavägi, kes keeldus tagamast korda kõik see põhjustas Nikolai II loobumise troonist 14. märtsil 1917 (uue kalendri järgi) · Tulemus: tsaar loobus troonist, võimule Ajutine Valitsus, Peterburis ja teistes linnades tekkisid Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, mida edaspidi hakati lihtsalt nõukogudeks nimetama.
Valitsuse juhiks sai Edgar Savisaar · äsjavalitud Ülemnõukogu kuulutas 30. märtsil välja üleminekuperioodi omariiklusele · mais muudeti ära riigi nimi Eesti NSVst sai Eesti Vabariik (NB! oldi veel NSV Liidu koosseisus!). Võeti kasutusele uus (tegelikult vana) lipp, vapp ja hümn. ------------------------------- Elavnes ka Interliikumine. 15. mail toimus nende korraldatud miiting Toompeal. Üleliidulistes venekeelsete töölistega tehastes toimusid streigid. Nüüd hakkas NSV Liidu keskvõim pooldama liidulepingut (mida kaua aega tagasi tõrjuti). Kuid oli juba hilja. Balti liiduvabariike enam ei rahuldanud liiduleping, neil oli juba eesmärgiks seatud iseseisvus. 1991 jaanuaris toimusid verised sündmused Vilniuses ja Riias (=kommunistide võimuhaaramiskatsed). 1991 · märtsis toimus referendum Eesti iseseisvumise küsimuses (NB! See toimus enne üleliidulist referendumit) 77,8% toetas Eesti iseseisvumist (sh. 1/3 siinsetest muulastest)
1905. aastal esimest korda välja aktiivse suurjõuna. Vabadusliikumine, milles olid raskesti eraldatavalt põimunud teineteisega läbi sotsiaalne ja rahvuslik alge, haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud, samuti valitsusevastane relvavõitlus. 9. jaanuaril Peterburis Verise Pühapäevaga alanud revolutsioon vallandas esimesed meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Erineva ulatuse ja kestvusega aktsioonid jätkusid läbi kogu kevade ja suve, suurim poliitiline väljaastumine leidis kogu Eestis aset 1. mail. Pärast Nikolai II kodanikuõigusi lubava manifesti avaldamist 17. oktoobril 1905,
kaotajaks jäi NSV Liit. Berliini ülestõus 1953 Suurenenud rahulolematus ja vabadusetahe tekitas vastuhaku. Streiki alustasid ehitustöölised ning see kasvas massimeeleavalduseks. Haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mõnel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. Lääneriigid ei tulnud appi ning ülestõus suruti maha. Kuulutati välja sõjaseisukord ning tänavale toodi tankid. Poola 1956 NSV Liidu tehtud järeleandmised tekitas rahvas uut lootust. Poolas algasid ulatuslikud streigid. Toodi välja sõjavägi ning avati tuli. Meeleavaldused suurenesid ning Gomulka sai rahva tahtel võimule ning Hrustsov otsustas taanduda. Ungari ülestõus 1956 Toimus meeleavaldus Poola toetuseks, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Tänavatel toimusid lahingud. Võimule sai Imre Nagy, kes tahtis Ungaris demokraatia üles ehitada ning sõlmis kokkuleppe relvajõudude väljaviimiseks riigist. Kuna jällegi ei võtnud lääneriigid midagi ette
võimaluse iseseisvumiseks. Austria Ungari rusudest kasvasid välja Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Vene tsaaririigi kokkuvarisemine avas tee Poola, Leedu, Eesti, Läti ja Soome iseseisvumisele. Suurbritanniast eraldus Iirimaa. Vene revolutsioonid: 1917. aasta alguseks oli sisepoliitiline kriis Venemaal saavutanud haripunkti. Veebruaris tekkisid häired Petrogradi varustamisel leivaga. Pealinnades vallandusid massirahutused: streigid, miitingud, demonstratsioonid. Tsaarivalitsus püüdis algul rahvast rahustada ja seejärel sõjaväe jõuga maha suruda. Kuid massiliikumine oli selleks ajaks kontrolli alt väljunud, kasvades üle revolutsiooniks. Rahutused panid tegutsema erinevad poliitilised jõus. 12. 03 loodi tsaarivalitsuse asendamiseks Riigiduuma komitee. Loodi ka Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Moodustati Ajutine Valitsus. 15. märtsil loobus Nikolai II troonist oma venna
paragrahvi koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. ,,Napoleoni koodeksis" puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. ,,Napoleoni koodeksile" järgnesid ,,Kriminaalkoodeks" ja ,,Kommertskoodeks". Prantsusmaal mindi üle vabale turumajandusele. Suura revolutsiooni ajast säilitati kitsendused töölistele. Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid. Uuendusena seati sisse töölisraamatud. Uut töölist palgates võis peremees näha ta eelnevat teenistuskäiku 4.2. Sõjalised saavutused Napoleoni eesmärgiks oli vallutada kogu Euroopa Oma esimesel sõjakäigul Prantsusmaa valitsejana purustas ta austerlased Marengo all (1800). 1805-1807 lahingud Euroopas: · võit austerlaste üle Austerlitzi lahingus (1805), · võit preislaste üle Jena all (1806),
Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse) rõhutamine. Diktatuur kehtestus järk-järgult 1925-1929 aastatel: Valitsusest eemaldati kõik mittefaistid. Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid Keelustati kõik parteid peale faistliku; kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Majandus: Riik sekkus aktiivselt majandusse Streigid olid keelatud Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt Välispoliitika: Itaalia eesmärk oli Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva "Suur-Itaalia" loomine. Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus. 1930-ndate teisel poolel lähenes Itaalia Saksamaale (ühendavaks teguriks diktatuur ja agressiivne välispoliitika); ühiselt tegutseti Hispaanias ning sõlmiti liidusuhted.
Mussolini lubas rahvale korra majjatoomist, majandusliku heaolu ja koguni Rooma impeeriumi aegse hiilgus taassündi. Kuna lubas kõigile kõike, muutus ta väga populaarseks rahva seas. 3. Mussolini sisepoliitika- Kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. Kõik ajalehed range tsensuuri all. Keelustatikõik poliitilised erakonnad. Ametiühingute asemele loodi ettevõtjaid ja töölisi ning teenistujaid ühendavaid korporatsioonid. Streigid keelustati. Kehtestati fasistliku parteri täielik monopol massiteabevahendite, kasvatuse, hariduse ja kultuuri valdkonnas. Endise poliitilise korra julges Mussolini lõplikult hävitada alles kriisiaastail. Ta andis fasistliku partei keskorganile seadusandliku võimu, lõi üheparteilise riigi. 4. Fasismi iseloomulikud jooned- *Taotles ülemvõimu Vahemere piirkonnas ja koloniaalvalduste laiendamist Aafrikas. 5. Fasistide välispoliitika- 6
173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte. 1804 Senat kuulutas Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks, tegi aadel- ja õukonna. Tegi prantsusmaast monarhistliku riigi. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depert-mangudeks. Nende eesotsas olid prefektid, keda varem nimetas ametisse esimene konsul, nüüd keiser. Keiser nimetas ametisse ka kõik linnapead. Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid. Kuidas sündis rahvustunne Prantsusmaal? Kuidas oli rahvustundega Vana Korra ajal? Kuidas aitas Napoleon kaasa rahvuste sünnile Euroopas? See sündis pärast revolutsiooni, kui lõplikult tekkis rahvustunne juurdus ja toimus rahvuse sünd. Rahvustunde tekkimisele aitas kaasa ebavõrdsete maksude kaotamine, ebavõrdsete õiguste kaotamine ning lihtrahva toetamise suurendamine (üleüldine eesõiguste kaotamine). Suur osa sellest ka "vabadus,võrdsus,vendlusel", kirikukümnise kaotamisel jne
>Prantsusmaa hakkab siiski majanduslikult maha jääma, põllumajandus väga mahajäänud Inglismaa >kuninganna Victoria (1837-1901) >19. saj II pool viktoriaanlik periood >suurim koloniaanimpeerium >sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim, merede valitseja, maailmakaubanduse kontrollija >ühiskond jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse >polnud huvitatud liitudest teiste riikidega >20.saj algus rahutu: uus mõjuvõimas partei Tööerakond, töliste streigid, naisõiguslased ehk sulfrazetid >Välispoliitika: India (vastuseis inglaste valitsemisele, India Rahvuskongress); Inglise-Buuri sõda; Iirima küsimus Itaalia >1861. a loodi Itaalia kuningriik =>iseseisva riigi tunnused, kuid mõju Euroopas pole >suured erinevused Põhja-Itaalia (arenenum) ja Lõuna-Itaalia (mahajäänud, suur väljaränne, maffia tegevus) vahel >agressiivne välispoliitika: tahtmine saada suurriigiks =>püüd kolooniad vallutada (prestiiz, tooraine)
Rühmituste Liit (CEDA), mida juhtis katoliiklasest advokaat José Maria Gil Robles. Uue koalitsiooni alustalaks oli Acción Popular, partei, mida toetasid kirik ja maaomanike oligarhia. 1934. aasta sügisel sai CEDA valitsuses kolm üliolulist kohta: justiits-, põllumajandus-, ja tööministri portfellid, mis tõi kaasa üldstreigi, mida toetasid kõik vasakpoolesed organisatsioonid, mis pelgasid, et fasism hakkab Hispaanias uuesti pead tõstma. Streigid suruti armee abil maha, mis põhjustas tööliste seas valitsuse vastu pahameelt. Pärast vasakpoolsete seas Oktoobrirevolutsiooniks tituleeritud ülestõusu mahasurumist arreteeriti valdav enamik Francisco Franco ametiühinguliidritest ja vasakpoolsete organisatsioonide juhtidest. (1892-1975)
Eesti iseseisvumine 1917-1918 I Autonoomia saavutamine (autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus) Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu)
Üks tõsisem relvakokkupõrge toimub siiski Tsehhoslovakkia KP Keskkomitee hoone juures. 21.aug- 20.okt saab Nõukogude poolel surma 11 ja vigastada 87 sõdurit, õnnetustes hukkub 85 sõdurit. Tsehhoslovakkia poolel saab 21.aug 17.dets. surma 94 ja vigastada 345 inimest. Nõukogude väed jäävad Tsehhoslovakkia territooriumile, ülejäänud lahkuvad oktoobri lõpul. Poola 1956 juunis algasid Poolas ulatsuslikud streigid. Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe ning meelevaldajate pihta avati tuli. Tulemuseks oli meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel olid Poola kommunistid sunnitud järeleandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Stalini ajal vangis istunud W. Gomulka. Nõukogude Liit tegi ettevalmistusi sissetungiks. Poola vastas sellele hiiglaslike meeleavaldustega, kus avaldati toetust Gomulkale
· sõja kestel olid keskriigid end ära väsitanud · Saksamaa tegi Prantsusmaale veel 4 suurt pealetungioperatsiooni, polnud enam ressursse sõda jätkata 7) Tulemused · tekkis tööjõupuudus vabrikutes, kaevandustes, põllumajanduses · tööle pidid minema naised ja noormehed, kellele maksti väiksemat palka · mõnedes riikides kehtestati üldine töökohustus (mehed 16-60) · keelatud nõudmised palga või töötingimuste parandamiseks + streigid · USA-st sai Euroopa riikide võlausaldaja ning neile tekkis piiramatu turg · raha väärtus langes katastroofiliselt · maailm suhteliselt rahulik, lõpetas sajandi kestnud arengu 3 Esimene maailmasõda · kukutati dünastiad, kes sõja üldse alustasid · alandavad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, sest väed olid veel vallutatud maal · katastroof: · hukkus 10 mln inimest
kuulutas partei uus juhtkond eesotsas A. Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki maade juhtides suurt ärevust. Praha kevade reformid tundusid Nõukogude juhtkonnale ohtlikud. NSV Liit ja tema liitlased Varssavi paktist viisid Tsehhoslovakkiasse oma väed, tagandasid mässulise Tsehhoslovakkia kommunistliku partei juhtkonna ning lõpetasid katsed reformida sotsalismileeri. 1980. aastal algasid massilised tööliste streigid Poolas. Sest sealne totalitaarse süsteemiga maa oli lääneriikidest tunduvalt maha jäänud nii tööstuse, transpodi ja sidevahendite tehnilise taseme, kui ka toodangu kvaliteedi ja hulga ning elatustaseme poolest. 7. Mida oli ühist NSV Liidu ja Hiina reziimil ning millised olid erinevused? Hiina rahvusriik kujunes 1950. aasta lõpus üdini sotsialistlikuks riigiks: riiki valitses absoluutne komminustlik diktaktuu, mida toetas partei- ja riigibürokraatia, partei ja riigi
koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. ,,Napoleoni koodeksis" puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. ,,Napoleoni koodeksile" järgnesid ,,Kriminaalkoodeks" ja ,,Kommertskoodeks". Prantsusmaal mindi üle vabale turumajandusele. Suura revolutsiooni ajast säilitati kitsendused töölistele. Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid. Uuendusena seati sisse töölisraamatud. Uut töölist palgates võis peremees näha ta eelnevat teenistuskäiku. Napoleon pälvis erisuguseid hinnanguid. Miljonid olid temast vaimustuses, paljud aga vihkasid teda. Sellele vaatamata oli ta kahtlemata andekas inimene. Napoleonil oli suur töövõime. Ta võis piirduda vaid paari- kolme tunni pikkuse magamisega ööpäeva jooksul. Samuti võis ta tegelda mitme asjaga korraga (nt:
1860.- 1870. aastatel eestlaste eneseteadvuse tõus- nimetatakse Eesti rahvuslikuks ärkamisajaks Hakati kasutama sõna EESTLANE Eestlased huvitusid lugemisest, teatrist, laulmisest, vanadest kommetest ja juttudest Levis kooliharidus Olulised eestvedajad olid: Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson Lydia Koidula VENE TSAARIRIIGI LÕPP 19. sajandil oli Venemaa maha jäänud Euroopast Töölised ja talupojad nõudsid tingimuste parandamist. Toimusid streigid Tekkis kommunistlik partei lubas kõigile paremat elu ja võrdsust 1894 1917 Vene keiser Nikolai II Ei suutnud parandada inimeste olukorda Venemaa viimane keiser/tsaar Loobus troonist 1917 Mõrvati koos perekonnaga 1918 Kirjuta sõnad mis algavad tähtedega: K S N J R E Moodusta iga sõnaga lause Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Tee tabel kirjalikult vihikusse ja täida tabel Tean Sain teada Tahan teada
Rahvuvahelised suhted maailmasõja eel Inglise-Prantsuse lähenemine Saksamaa hakkas nüüd aktiivsemalt liitlasi otsima. Tänu Inglise kuningale(Edward VII) muutusid suhetd seltskondlikumaks ja paindlikumaks. 1904. aasta aprillis sõlmiti "südamlik kokkulepe"(Inglise-Prantsuse kokkulepe). Sellega sätestati Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaale anti vabad käed Marokos. Sõlmiti ka salajane koloniaalvalduste kokkulepe. Inglise-Prantsuse lähenemine osutus Saksamaale ohtlikuks ja Berliin üritas lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, aga see ei õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu sellele kutsus Maroko sultan kokku rahvusv...
Nad ohverdasid kõik vaid kaotuse nimel. Venemaal oli kõigest puudust riietest, toidust. Inimestel polnud millegagi ahju kütta. Inimesed kahtlesid sõja vajalikkuses. 2. Miks rahulolematus jätkus peale Nikolai II tagasiastumist? Sõda kestis edasi, aga inimesed olid näljas ja väsinud. Sõduritest rääkimata. 3. Miks ja mil moel kogus revolutsioon Venemaal hoogu? Toimusid meeleavaldused ja streigid, sest sõda ei lõppenud ning inimestel oli kõigest puudus. Ka parematest peredest inimesed olid näljas ja külmas. Poliitilised parteid. 1. Rahva vabaduse partei ehk kadetid Soovis Venemaast teha demokraatlikku vabariiki. 2. Sotsialistide-revolutsionääride partei esseerid Soovis Venemaast sotsialistlikku riiki. Milleni tuli jõuda järkjärguliste reformide kaudu. Sotsiaaldemokraatia pooldajad. 3
3. Omariikluse taastamine: 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn. augustiputs: riigipöördekatse millega vanameelsed kommunistid, siseministeerium ja julgeolek püüdsid ära hoida liidulepingute sõlmimist ning NSV Liidu lagunemist. Riigipöörajad eesotsas NSVL asepresidendi Janajeviga: - moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee - panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatsovi koduaresti - kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra - keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. 1991 aasta 20.august- Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Keerulises olukorras suutsid iseseisvusliikumise mõõdukas ja radikaalne tiib omavahel kokku leppida- lisaks iseseisvumise taastamise otsusele taotleti ka rahvusvahelist tunnustust ning uue põhiseaduse moodustamiseks otsustati moodustada võrdsetel alustel Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee.
andis Truman käsu pommitada Tokyot 13. augustil ning 15. augustil otsustas Jaapan allaanda. Trumani otsuse üle, visata tuumapomm Jaapanile, vaieldi aastaid hiljem, aga Truman jäi endale kindlaks ja ütles, et tuumapomm päästis paljusid USA noorte ja Jaapani noorte elusid. Pärast Teist maailmasõda ei saanud kohe peatada sõjatehnika toodangut ja demobiliseeruda, sest see oleks võinud viia USA majanduskriisi tööpuuduse tõttu. Inflatsioon kasvas USA 6%-dini kuus. 1946. aastal toimusid streigid, kus tuli kokku üle 800 000 inimese. Farmerid ei tahtnud müüa teravilja odavalt, kuni valitsus maksab neile rohkem. Teravilja oli vaja Euroopale, sest seal oli pärast Teist maailmasõda näljahäda. Kõik need probleemid vähendasid Trumani populaarsust rahva seas ning 1946. aasta valimistel said vabariiklased kontrolli Kongressis. Trumani populaarsus oli kukkunud mõne aastaga 80%-dilt 30%-dinik. Truman väga toetas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni(ÜRO) loomist
tingimuste rahumeelset muutmist. 2 välispoliitikat_ Läänelik Stresemanni poliitika ja teine revansistlik, mida toetas president. Koostöö Nõukogude Liiduga. Saksa firma avas oma tehase Moskva lähedal, et ehitada sõjalennukeid ja kahureid. Sakslased õppisid Venemaal tankide juhtimist kuna Saksamaal ei tohtinud tanke olla. Usa andis Saksamaale laene majanduse arenguks. 5)USA .Algul olid majandusraskused, sest sõjaga seotud tootmine lõpetati, tööpuudus. Sagedased streigid ja meeleavaldused punaste lippude all. Punaste hirm möödus peagi, selles süüdistati võõramaalasi. Võeti vastu immigratsiooni piirav seadus. Kehtestati alkoholi seadus-üle 1,5% alkoholisisaldusega jookide müük, tootmine ja kauplemine keelati. Ameeriklased jätkasid joomist ja alkoholiga seotud kauplemine muutus varimajanduseks. Vägijookide müüki hakkasid kontrollima bandiidid. Kokkupõrked bandiitide vahel. 1920. a olid USA õitsengu aeg. Levis organiseeritud kuritegevus
haaras võimu. Tema eesmärgiks oli Itaalia taastada Vana-Rooma impeeriumi tasemele ning tema õpetuses oli tähtsal kohal rahvuse kui terviku heaolu, klassihuvid tuli allutada. Võrreldes Stalini ning Hitleriga ei olnud Mussolini pooltki nii terroriseeriv ning agressiivne, samuti hoidis ta häid suhteid katoliku kirikuga. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riiki organiseeriti kutsekogude ning korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ning tööseisakud. Mussolini püsis võimul tänu intensiivsele riiklikule propagandale, kuigi tegelikult ta ei suutnud Itaaliat majanduse languses aidata. Agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia napid ressursid. Saksamaal moodustati pärast sõda Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP), mille juhiks oli A. Hitler. Esialgu ei õnnestunud natsidel võimu haarata, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal (1929. a) avanes neile uus võimalus
1980.aastatel, mis pooldas ranget rahapoliitikat, maksude vähendamist, riigiettevõtete erastamist. Rakendati vabaturumajandust, suleti kahjumiga töötavad ettevõtted, modernisseeriti tootmistehnoloogiat. Ungari ülestõus - 1956.aastal Ungaris mäss, kus rahvas soovis kommunistlikku võimu kukutada. Selle tagajärjel hukati juht Imre Nagy. NSVL surus ülestõusu maha ning ~3000 inimest sai surma. Poola ülestõus - algasid Poolas ulatuslikud streigid, mis kasvasid augustis üle rahutusteks. Rahutuste mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe.Poola kommunistliku partei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. Meeleavaldustel toetati Gomulkat.Moskva otsustas taanduda ja leppida Gomulka valimisega Poola etteotsa ning mõnevõrra pehmendati sisepoliitikat. Korea sõda - 1950-53 peetud Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vaheline sõda. P-Korea toetajateks olid Hiina RV ja NSVL, L-Koreal aga USA. Kodusõja ajal sai surma ~3 milj.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
