Vene impeerium 19. sajandil (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Itaalia ühendamine

Itaalia ühendamine Rahvuslus hakkas Euroopas peale 1848-49 revolutsiooni levima ja seda ei saanud enam mitte kuskil eirata. Itaalias oli nt kaheksa väiksemat riiki, mida püüti ühendada rahvusriikideks. Osa neist olid Austria võimu all, ainuke iseseisev kuningriik oli Sardiinia (kuningas Vittorio Emanuele). Pooldas Itaalia ühendamist, aga liikumise juhiks sai peaminister Camillo Cavour (1852). 1858 sõlmiti Austria vastu Prantsuse-Sardiinia liit, 59 puhkes sõda Lombardia pärast. Austerlased said lõpuks lüüa ja itaallased hõivasid kogu piirkonna. Garibaldi kavatses sõjaliselt kogu Austria vallutada, aga Prantsusmaa sõlmis austerlastega ootamatult rahu (1859). Rahulepingu järgi ühendati Sardiiniaga ainult Lombardia, mujal ülestõusnud piirkondades taastati Habsburgide võim. Peale Sardiinia-Austria sõda hakati palju asutama rahvuskogusid, mis otsustasid ühineda Sardiinia kuningriigiga. Ka enamik Kirikuriigist ühines S-ga. Paavsti alluvuses ainult Rooma linna ja lähi�

Ajalugu

2

docx

Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi

Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi Kongressi otsused soosisid võitjariigid Inglismaa, Prantsusmaa, Austria, Preisimaa. Piiride määramisel jäeti rahvusprintsiip tähelepanuta. 1. Prantsusmaa taastati 1790nda aasta piirides. 2. Belgia + Holland ühendati Madalmaade kuningriigiks. Kuni 1830 aastani, mil loodi Belgia kuningriik 3. Saksamaal ei taastatud 1806ndal aastal Napoleoni poolt likvideeritud Saksa-Rooma keisririiki. Loodi 39 Saksa riigist koosnenud Saksa Liit, kus domineerisid Preisimaa (kuningriik) ja Austria (keisririik). 4. Itaalia jäi kindlustatuks kuni 1870 aastani. Itaalia ühendamise viis läbi Sardiinia kuningriik. 5. Poola 18.saj. lakkas olemast, kolme Poola jagamise tagajärjel (1772, 1783, 1795): 2/3 liideti Venemaaga, 1/3 jagatud Austria ja Preisimaa vahel. 6. Soome alad läksid Rootsilt Venemaale 1808-09 Vene-Rootsi sõja tagajärjel. 7. Norra (iseseisvus 1905 aastal)

Ajalugu

2

docx

Venemaa 19. sajandil

Venemaa sajandil Vene impeerium 19. sajandil Territoriaalne ekspansioon 19. saj algul, Venemaa suur riik, mille valdused Ida-Euroopas, Põhja-Aasias ja Põhja-Ameerikas. 19. saj teisel poolel suurenes riik 16mln km2 18mln km2-ni (Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstani arvelt). 20 saj alguses 22,2 km2. Seal 182,5 mln elanikku. Impeeriumi keskseks Suur-Vene. Kokku oli 29 kubermandu Venemaa Euroopa osas. Läänes lisaks 15. Idas lisaks 10 ja lõunas 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine

Ajalugu

26

doc

UUSAEG - kokkuvõte

kodumaad, teised Euroopa riigid ja ka arvukad vabatahtlikud. Vana-Kreeka kultuur oli olnud eeskujuks kogu Euroopale, kreeklaste vabadusvõitlusse suhtuti suure sümpaatiaga, seda tõlgendati kui tsivilisatsiooni kaitsmist barbarite vastu. Kreeklaste vabadusvõitlus oli traagiline ja ohvriterohke. Iseseisvaks kuulutati Kreeka 1822.a., 1830.a. tunnustasid suurriigid Kreeka iseseisvust. 20 VENEMAA Vene impeerium oli saavutanud oma suurima ulatuse 20.sajandi alguseks. Vene tsaari võimu alla kuulusid Baltikum, Soome, Poola, Bessaraabia, Valgevene, Ukraina, Kesk-Venemaa, Volgamaad, Siber, Kaug-Ida, Taga- Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kasahstan. Venemaa koloniaalpoliitikale oli iseloomulik 3 põhimõtet: 1. unifitseerimine (kogu riigi ühetaoliseks muutmine), 2. bürokratiseerimine 3. venestamine (alates venelaste asustamisest vallutatud aladele kuni selleni, et

Ajalugu

44

doc

Uusaja konspekt

positsioon, demograafilised), Olukord oli kehv aadelkonna ja õukonna pillava eluviisi tõttu. Kodanlus oli tõusuteel. Valitses tööpuudus, toiduained kallinesid. Seisustevahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt. I ja II seisusel puudusid riigi ees kohustused ja kõik jäi kanda III seisusele, sh maksud. Aadelkond oli üks Euroopa suurimaid ja nad olid muidugi maksust vabastatud ja priviligeeritud. Aadlite hulk 18. sajandil kasvas kõvasti, kuna tiitlit oli lihtne omandada- piisas teatud summast. 18 saj II poolel 25 000 aadliperekonda, Inglismaal paartuhat. ideoloogilised (valgustuslik kriitika, ,,despotism" (Montesquieu) Levis valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika. Despootiat pidas Montesquieu kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopale täiesti sobimatuks. valgustajate seisukohad Vana Korra kohta).

Kategoriseerimata

2

doc

Rahvusriigid ja industriaalühiskond

Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN ­ J.Watt AURIK ­ R. Fulton VEDUR ­ G. Stephenson BENSIINIMOOTOR ­ C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI ­ A. Volta PIRN ­ T. A. Edisson RÖNTGENITORU ­ W. Röntgen ELEKTRIGENERAATOR ­ M. Faraday ELEKTRILINE TELEGRAAF ­ S. Morse 3. Seleta mõisted: INDUSTRIAALÜHISKOND ­ tööstuse saavutustel tuginev ühiskond PROLETARIAAT ­ palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM ­ suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata KONSERVATISM ­ maailmavaade, mis eitab kiireid muutusi ja toetab ühiskonnaklasside säilimist LIBERALISM ­ spooldab kiireid muutusi ühiskonnas, toetab kapitalistlikku vabaturumajandust UTOPISM - ??? ROMANTISM ­ vaimuelu põhisuund, idealiseeriti minevikku, tunti huvi ajaloo, muinsuste ja rahvaluule vastu RAHVUSLUS ­ ideoloogia, kultuurivorm, sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele

Ajalugu

13

doc

Uusaeg

maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas eliit ja see viib võitluseni oma rahvusriigi eest teaduse areng Riik ja selle valitsemine valitsevaks vormiks uusaja algul sai absoluutne monarhia lisandub parlamentarism- inglismaal juba 13 sajandil koos parlamentarismiga võitlus konstitutsiooni eest- nõutakse põhiseadust ja rahvaesinduste kokkuliitmist ja selle suuremat võimu 2) Industrialiseerimise ja urbaniseerumise mõju. 18 sajandil leidsi aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu. Uute kaupade tootmisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid.

Ajalugu

17

doc

Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu

Losside ümber linnu ei olnud. Losse ümbritsesid kivimüürid. Mükeene kunstis esineb sõjatemaatikat. Lossi eesotsas olid arvatavasti valitseja ja sõjapealik. Tõenäoliselt olid lossid sõltumatute riikide keskused, mis omavahel pidevalt sõdisid. Umbes 1200 e.Kr. paljud lossid purustati. Tsivilisatsioon kadus lõplikult 1100 e.Kr. alanud sissetungi tagajärjel. Dooria sissetung ja tumedad ajad Dooria hõimude sissetungi ajal XII sajandil eKr mükeene kultuuri keskused hävitati. Tume ajajärk (1100-800 e.Kr) Purustatud losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv vähenes. Osa kreeklasi rändas üle mere Väike-Aasiasse. Oluliseks saavutuseks oli raua kasutuselevõtt. Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa. Kreeka kolonisatsioon Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis

Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu

Kommentaarid (0)