Vene impeerium 19. sajandil (0)

Vene impeerium 19. sajandil
Territoriaalne ekspansioon

• Laienes Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia , Taga-Kaukaasia ja Kasahstani arvel
  
• Impeeriumi keskseks piirkonnaks Suur-Vene (Velikorossija)
  
• Valitsevaks usuks õigeusk
  

Kaukaasia alistamine

• Kaukaasia sõjalis-strateegiliselt ning maavarade rikkuse poolest oluline piirkond
  
• Kaukaasia kristlikud rahvad - (grusiinlased, armeenlased) püüdsid leida venemaalt abi Türgi ja Iraani survele vastupanemiseks
  
• 18. saj lõpul Kesk-Kaukasusse tähtis tugipunkt- Vladikavkaz
  
• 19. saj alguseks alistas Venemaa Gruusia , Osseetia , Põhja-Azerbaidžaani ja Abhaasia, Gruusia alad ühendati eraldi kubermangudeks.
  
• Sõjad türgi ning iraaniga olid venemaale edukad ning kindlustasid veelgi impeeriumi positsioone vallutatud aladel.
  
• Kaasnes vägivaldne venestamis-ja kolooniapoliitika, mis tõi kaasa rahva visa vastupanuliikumise.
  
• Põhja-Kaukaasia mägirahvad alustasid oma vaimulike (müriidide) eestvedamisel Vene impeeriumi vastu püha sõda.
  
• Vastupanu keskusteks Tšetšeenia ja Dagestani alad, kus loodi teokraatlik riik- imamaat.
  
• 1834 mägilaste riigi esiotsa usujuht Šamil, kes suutis esialgu takistada tsaariarmee pealetungi ja vene võimu lõplikku kehtestamist Põhja- Kaukaasias .
  
• Venemaa pidas sõda 30 aastat ning suutis Šamili vastupanu murda alles 1864.
  

Koloniaalpoliitika ja venestamine

• Vene impeeriumi koloniaalpoliitika ei olnud võidetud ja alistatud rahvaste suhtes ühtne, varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest autonoomiani.
  
• Venemaa tung ida poole, selle aluseks Euroopa kesksus ja veendumus , et mujal asuvad maad on tühjad, hõivamata ja asustatud metsikute hordidega, nendega saab rääkida vaid vägivalla keeles ehk neid vallutades.
  
• Koloniaalpoliitika põhimõtted: unifitseerimine (kogu riigi ühetaoliseks muutmine), bürokratiseerimine (seaduste kehtestamine ning ellu viimine), venestamine (alates venelaste asustamisest vallutatud aladeni kuni selleni, et põlisrahval keelati rääkida ja kirjutada emakeeles)
  
• kõige ulatuslikumalt kehtestati venestamispoliitikat äärealadel, sh Balti kubermangudes
  

Ühiskonna militariseeritus

• Vene impeerium tekkis tänu Peeter I loodud regulaararmee- massiarmee .
  
• Sõjaväest sai impeeriumi üks tugialasid, omaette riik riigis
  
• 1716 sõjaväemäärustik oli kogu ühiskonnaelu, ka tsiviilelu korraldamise aluseks, selle taga Peeter I maalmavaade- sõjavägi pidi olema ühsikonna mudelik, seal rakendatavaid põhimõtteid tuli ning pidigi kasutama kõigis ühiskonnaelu sfäärides.
  
• Sõjaväe ülesanded: aitas valitsusel ellu viia agressiivset vallutuspoliitikat ning riiklust kaitsta, isevalitsusele toeks sisemise korra hoidmisel ning mõjutas sisepoliitilist võimuvõitlust, milles eriline roll oli kaardiväel.
  
• kaardiväe osatähtsusele sai saatuslikuks 1825. aasta detsembrimäss, sest pärast seda keisriks saanud Nikolai I hakkas sihiteadlikult vähendama kaardiväe osa poliitikas.
  

Dekabristide vandenõu

• Pärast võitu Napoleoni üle koondusid liberaalselt meelestatud vene aadlikest revolutsionäärid.
  
• vabamüürlaste loožide eeskujul loodud salaühingutesse (Päästeliit, Hüvanguliit, Lõuna- ja Põhjaühing)
  
• seal arutati poliitiliste ja ühiskondlike reformide kasvu (eriti konstitutsioonilise valitsuse sisseseadmist), relvastatud ülestõusu võimalust
  
• Nad soovisid Venemaal võimule tulla ning kaotada pärisorjus, kehtestada kodanikuvabadus , kukutada võim
  
• Pärast Aleksander I surma õhutati mässule osa Peterburi sõjaväge, sest ohvitserid õhutasid neid uuele tsaarile Nikolai I-le truudusevannet mitte andma.
  
• Vandenõu juht mõisteti surma. 300 vandenõulast saadeti asumisele, sunnitööle või aastateks kasemattidesse.
  

Vene eripära

• Väliselt samad jooned näiteks Saksamaa ja Austria keiser või ajutiselt tegutsenud parlament , Duuma mis loodi austria ja preisimaa eeskujul
  
• Tegemist põllumajandusliku maaga- kommunikatsioonivõimaluste paranemine, linnastumine , kirjaoskus jõudsid hiljem.
  
• erinevused:
  

1) kujunes riigist, mille valitsejaks oli kogu maa ja kõigi selle elanike omanik
2) Tsaari alamatel polnud traditsioonilisi õigusi ja seaduslikku kaitset
3) ei leidunud magnaate, kes oleksid võinud olla isevalitsusele vastukaaluks nagu 17. saj inglismaal ja 18. saj prantsusmaal
4) ei teatud piirkondlikest assembleedest
5) puudusid autonoomseid korporatsioone, kodanlust ega tsiviilühiskonda

• 1860 kaotati pärisorjus, muudeti kohtusüsteemi, moodustati kohalikud omavalitsused (semstvod).
  
• võõrandunud intellektuaalidele oli keelatud poliitiline eneseväljendus, neid ei haaratud põhiseaduslikku reformiliikumisse, osa neist liitus terroristlike gruppidega (väikesed kuid nurjasid mõnedki reformialgatused, 1881 tapsid pärisorjuse kaotanud Aleksander II- see pani piiri poliitilistele reformidele)
  

Venemaa sotsiaalne struktuur:

Priviligeeritud seisused - aadel (pärusaadel, isikuaadel), vaimulikud , kaupmeeskond

• aadelkond mitmepalgeline, tagamaaks impeeriumi pidev laienemine ja liidendatud piirkondade eliidi Vene aadelkonnaga ühinemine
  
• Aadli arvukust kasvatas ordenite jagamine, aadlitiitli saamine keisri annetusena
  
• Aadli elukorraldus tugines 1785 . aasta aadli armukirjale- vabastas aadli kohustusikust teenistusest, kehalisest karistusest ja maksudest, võis omada maad ja talupoegi (isikuaadel ei saanud järglastele neid privileege pärandada) (ka vaimulikud ja kaupmehed olid maksudest ja kehalisest karistusest jne vabastatud)
  
• Nikolai I ajal hakati piirama aadelkonna juurdekasvu - muudeti pärusaadli tiitli andmise korda sõjaväes (muidu andis ohvitseri auaste ühtlasi aadlitiitli nüüd alles polkovniku auastmega)
  

2) Maksualused seisused- talupojad, linnakodanikud , kasakas, segaseisuslased

• talupojad- riigi-, era- ja udellitalupojad
  
• Era- ehk pärustalupojad olid kuni pärisorjuse kaotamiseni mõisnikust täieliult sõltuvad
  
• riigitalupojad ehk vabad põlluharijad
  
• udellitalupojad kuulusid keiserlikule perekonnale
  
• linnakodanikud isiklikult vabad, maksid pearaha , täitsid nekrutikohustust ning tasusid riigile teisi makse
  

Sotsiaalne etikett

• seisust aitas määrata vormiriietus , tiitel , auaste
  
• auaste või tiitel osundas kohale ühiskondlikus hierarhias, näidates teeneid riigi ees.
  
• vormiriietus võimaldas kindlaks määrata kandja positsiooni ühiskonnas
  
• 1722 teenistusastmete tabel- kõik ametikohad lahterdati 14 teenistusastmesse ehk klassi, sätestati sõjaväeteenistuse ja tsiviilteenistuse vastavus
  

Vene aristokraatia tsaari teenistuses

• aristokraatia nõrkuse ning kodanliku alternatiivi puudumise tõttu oli aristokraadistaatus ja monarhiteenimine väga tihedalt seotud, sest tsaar eraldas aadlikele maid, püüdis kinni põgenenud talupoegi, surus maha nende mässe.
  
• Peeter Suure teenistusastmete tabeliga seati sisse tsiviilteenistuse 14 järku- aadliseisuse said kõik kes olid jõudnud 8. järku- aadliseisus suurenes
  
• Järk polnud pärandatav
  

Rahvuslus ja rahvusriikide teke
Rahvusluse tõus Euroopas:

• 19saj üks kesksemaid tõukejõude, eriti jõuliselt hakkas rahvusliku enesemääramise põhimõte levima pärast1848-1849.a revolutsioone ja seda ei saanud eirata ükski poliitiline jõud
  
• Rahvusliku idee pooldajad idenfitseerisid oma rahvust ühise ajaloo, kultuuri, keele ja rassi põhjal
  
• Euroopa poliitiline kaart pärast Napoleoni sõdu:
  

Sakslased elasid erinevate vürstiriikide territooriumil

Itaalia oli killustatud, otsapidi Austria keisririigi võimu all

Poola oli jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel

Balkani rahvad kuulusid Türgi impeeriumi koosseisu

Belgias elasid valloonid , flaamid jt.

• Oluliseks muutus poliitiline eneseteostus ehk oma riigi loomine
  
• Rahvusriigi loomine toimus 3 moel:
  

Rahvusriigi kujunemine koos riigirahvuse formeerumisega(Inglismaa, Prantsusmaa)

Killustunud rahvaste ühinemispüüdlused (Itaalia, Saksamaa)

Vabadusliikumine, mis haaras suurte impeeriumite ( Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa ja Türgi) koosseisu kuulunud rahvusvähemusi (eestlased, lätlased jt.)

• Eriti oluline Saksamaa ja Itaalia ühendamine rahvusriikideks!
  

Itaalia ühendamise teed ja võimalused

• Itaalia killustatud ja Austria võimu all
  
• Ainuke iseseisev riik sellel territooriumil Sardiinia kuningriik , kehtis põhiseaduslik kord ja poliitilised vabadused
  
• Sardiinia kuningas Vittorio Emanuele, kes pooldas Itaalia ühendamist
  
• Ühendliikumise eestvedaja oli siiski peaminister Camillo Cavour, eesmärgiks riigi ühendamine Sardiinia eestvedamisel diplomaatiliste kokkulepete ja dünastiliste sõdadega
  
• Võitluses Austria ülemvõimu vastu lootis Cavour Prantsusmaa toetusele
  
• 1858 sõlmiti Austria vastu Prantsuse-Sardiinia liit
  
• Itaalia vabadusliikumise mässumeelne suund nägi ette riik ühendada relvastatud võitlusega, selle taga olid Noor-Itaalia liikmed+nende toetajad
  
• Korraldati ülesõuse, vandenõutaktikat jne, mis kõik ebaõnnestusid
  

Itaallaste rahvasõda Austria võimu vastu

• 1859 Sardiinia vs Austria sõda Lombardia pärast
  
• 1859 mai algas Sardiinia-Prantsuse ühispealetung, lõppes Austria lüüasaamisega ja Lombardia hõivamisega
  
• Edukas sõjategevus Austria vastu kutsus esile mitmeid relvastatud väljaastumisi Itaalia riikides
  
• Giuseppe Garibaldi väeüksuste rünnakuid ei suutnud austerlased tõrjuda
  
• Austria purustamine oli vaid aja küsimus
  
• 1859 suvel sõlmis Prantsusmaa Austriaga rahu, Itaalia pettumuseks
  

Itaalia kuningriigi loomine

• 1860 varakevad ülestõus Mõlema Sitsiilia kuningriigis
  
• Garibaldi + väeüksused läksid ülestõusnutele laevadega appi
  
• Kogu Sitsiilia saar ja Lõuna-Itaalia läksid ülestõusnute kontrolli alla
  
• Garibaldist sai Lõuna-Itaalia diktaator, hiljem andis võimu üle kuningas Vittorio Emanuele II-le
  
• 1861 veebruar kuulutati väja Itaalia Kuningriik
  

Itaalia lõplik ühendamine

• Itaalia Kuningriigi loomise järel jäid Itaalia lõplikku ühendamist takistama Austria võimu all olev Veneetsia ja paavsti ilmalik võim Roomas, nende alade ühendamist kasutas Itaalia kuningriik oskuslikult ära soodsat rahvusvahelist olukorda
  
• 1866 sõlmis Itaalia Preisimaaga Austriavastase liidu
  
• Itaalia osales 1866 puhkenud Austria-Preisi sõjas, itaallased said austerlastelt lüüa, sõja võitis Preisimaa
  
• Prahas sõlmitud rahulepinguga läks Veneetsia alguses Prantsusmaale, hilejm ühendati Itaaliaga
  
• Garibaldi püüdis Kirikuriiki kahel korral edutult sõjajõuga vallutada
  
• Olukorra muutis Prantsusmaa lüüsaamine Prantsuse-Saksa sõjas
  
• 1870 sept viidi Itaalia väed Rooma , mis kuulutati kuningriigi pealinnaks
  
• Paavsti ilmalik võim jäi kehtima Vatikani alal, kuulutas ennat ‘Vatikani vangiks’, keeldus osalemast Itaalia avalikus elus
  
• Kuningriik püüdi Vatikaniga suhteid parandada, võttis vastu eraldi seaduse, mis reguleeris suhteid Kirikuriigiga
  
• Paavsti isik kuulutati puutumatuks ja talle jäeti täielik usuline vabadus ja õigus sõlmida diplomaatilisi suhteid teiste riikidega
  

Saksamaa Ühendamise teed ja võimalused

• 1848-1849 pärast revolutsiooni Saksamaal vallandusid vanad vastuolud Preisimaa ja Austria vahel: kumbki püüdis oma poliitilist võimu maksma panna
  
• 1851 taastati Saksa Liit, kindlustas Austriale poliitilise juhtrolli Saksamaal
  
• Saksa Tolliliit - Preisimaa oluline toetaja
  
• Tolliliidu liikmesriikidel majandus edenes kiiremini kui Austrial
  

Saksamaa ühendamine

• Bismarcki peamine eesmärk- Saksamaa ühendamine, sellele aitas kaasa tugeva armee loomine
  
• 1864 purustati koos Austriaga Taani, võideti tagasi Schleswig, Holstein ja Lauenburg
  
• 1866 Austria-Preisi sõda, Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülemvõimu Põhja-Itaalias ja Saksa aladel
  
• Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit
  
• 1867 moodustati selle asemel uus föderaalriik Põhja-Saksa Liit, kuulusid 23 Põhja-Saksa riiki
  
• P-Saksa Liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustamine
  
• 1870 Saksa-Prantsuse sõda, sest Prantsusmaa üritas takistada Saksamaa lõplikku ühendamist
  
• Preisimaa+ teised Saksa riigid purustasid Prantsusmaa, Prantsusmaa keiser Napoleon III langes vangi, Saksa väed piirasid Pariisi, Prantsusmaa alistus
  
• Läbirääkimised Lõuna-Saksa riikide ühendamiseks Põhja-Saksa Liiduga
  
• 18.jan 1871 kuulutati välja Saksa Keisririik Prantsusmaal Versailles’i lossis
  

Ühendamise tagajärjed

• Saksa keisririigist sai üks maailma võimsamaid riike ja Euroopa keskne mõjufaktor
  
• Majanduslikult oli Põhja-Itaalia enam arenenud kui Lõuna-Itaalia
  

Ühendamise negatiivne pool

• rahvuse ülehindamine ja halvustav suhtumine teistesse
  
• Rahvuslus toitis ka riikide koloniaalekspansiooni, sõjajõudude paisutamist ja vallutuspoliitikat
  

Esmatähtsaks peeti riigi sõjalise võimsuse tugevnemist ja koloniaalvallutusi.
Tööstusrevolutsioon
18saj leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogia arengus. Uute kaupade tootmisel asendati inimtöö masinatega ning manufaktuurid (tööjaotusega käsitööettevõte) asendusid vabrikutega. See murranguline pööre tootmises saigi aluseks tööstusrevolutsioonile. Masinaid hakati kasutama puuvilla ja villa ketramiseks ning kudumiseks , terase toomiseks jne. Lisaks oli vaja ka inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid, ning seetöttu sai tööstusrevolutsioon käivituda alles siis kui ühiskonnas oli selleks piisavalt vaba raha ja tööjõudu. Esmaseks finants-allikaks olid kaubandusest saadud sissetulekud, mida kasutati uute tootmisettevõtete rajamiseks. Vabrikute-ettevõtete omanikud hakkasid huvi tundma uute tehniliste leiutiste vastu ja olid nõus neid osaliselt rahastama. Mõisteti, et tänu sellele saab tulevikus teenida uusi suuri kasumeid.
Tööjõudu saadi maalt.
Ühiskonna tehnoloogiline areng edendas põlluharimist ning seetõttu vabanes palju inimesi, kes leidsid rakendust vabrikutes . Talupoegadest said palgatöölised.
Masintootmine suurendas kaupade tootmist, kuid kui nende asjade vastu nõudlus puudus, siis ei toodetud seda edasi.
Turg muutus tähtsaks tootmist mõjutavaks teguriks . Turul tootjate vahel konkurents , mis sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid parandama oma toodete kvaliteetik ja hoida hinda ostajtele vastuvõetav. Murrang ka inimeste mõttelaadis, kuna kui varme tehti paljusid asju kodus (leib, kangas ) siis nüüd sai seda kõike ka turult osta.
Linnastumine
Linnad muutusid peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi, rahvaarvu suurenemine. Linn oli ka oluline kultuurikeskkond, mis erines küllaltki varasemast maakultuurist. Linnadesse oli koondunud kultuuriasutused (teater, raamatukogu), mis võimaldasid vaba aega sisustada.
Elutingimused olid rasked ja antisanitaarsed, sest elamispindasid nappis. Töölistele ehitati küll uus odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, kuid ka nendes oli suur ülerahvastatus ja halvad tingimused, millega kaasnes kõrge laste suremus( poole suurem kui maapiirkondades). Vanalinnadest kujunesid urkad.
Rahulolematust tööliste seas tekitasid ka halvad töötingimused, vabrikuruumid olid halvasti valgustatud ja külmad, tööpäevad kestsid 12-14h
Voolav vesi, kanalisatsioon , WC
Tööstuspöörde tulemusena tekkinud linnaühiskond mõjutas oluliselt inimestevahelisi suhteid. tunduvalt kahanesid perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Kõige tähtsamat osa hakkas aga etendama vabrikukollektiiv. Olustiku negatiivseks osaks kujunesid alkoholism ja prostitutsioon, positiivseteks aga paremad kooliolud ning arstiabi. Linnades arenes seltsielu ning linnaühiskond osutus vastuvõtlikuks uutele ühiskondlikele ideedele ja liikumistele .
Transport
Esimene raudteeliin rajati 1825.a(6km). Industriaalühiskonna tähtis lüli, sest rongiga oli võimalik vedada suurtes kogustes korraga toorainet ja valmistoodangut. 1830. aastal algas tormiline raudteede ehitus Euroopariikides. 1870. Aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammi, 1890. aastal aga elektritrammi. Raudteede areng avardas tunduvalt inimeste liikumisvõimalusi. Raudteede ümber tekkisid asulad ja tööstusettevõtted.
Raudteed aitasid kaasa maailmaturu kujuenmisele. Raudtee -ehitus koos selleks vajalike
rööbaste valmistamisega, samuti vedurite ja vagunite tootmine, stimuleeris metallurgiat ja
masinatööstust, kõik kokku aga andis tööd tuhandetele inimestele
Aurulaevanduse kiire areng, sõukruvi kasutuselevõtmine ja raudlaevade ehitamine võimaldasid hakata ühendust pidama peaaegu iga maailma piirkonnaga. Laevaliikluse arenguga käis kaasas ka kanalite ehitamine.
Uued energiaallikad
Esimestes vabrikutes kasutati langevat vett, mis pani tööle vesiratta ja see omakorda vajalikud mehhanismid . Veejõu kasutamise tõttu tuli ehitada vabrikud suurte jõgede juurde. Osaliselt kasutati tuuleenergiat.
1765.a konstrueeris James Watt universaalse aurumasina , mis andis võimaluse kasutada seda paljudes majandusharudes. 19.saj keskpaigas sai kivisöest peamine lihtmasinate kütus, mis lahendas paljud varasemad energiaprobleemid.
1800.a leiutas Alessandro Volta esimese elektrielemendi ehk patarei (talletas elektrivoolu).
Michael Faraday valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas hakata tootma elektrivoolu suurtes kogustes, hiljem leiutas ka elektrimootori.
Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Ühiskond jagunes kolmeks: Ülamklass, keskklass ja alamklass . Ülemklassi moodustasid aadlikud, keskklassi vabrikuomanikud, pankurid, haritlased- neid nimetati kodanlasteks ning nad moodustasid 20% ühiskonnast.
Alamklassi moodustasid vabrikutööölised, kelle kohta kasutati mõistet proletariaat , mis tähistas kõige vaesemat inimest. Vabrikutöölisel puudus varandus.
Inglismaa kiire majandusliku arengu taga oli mitu põhjust. OLuliseks eelduseks oli 17.sajandisl toimunud revolutsioon , mis kõrvaldas majanduse arengult paljud feodaalsed takistused. Tänu sootsatele majandusoludele kasvas inglismaal ka kiiresti rahvaarv. Riigil oli palju maavarasid ja oli ka ülemerekaubanduse valitseja, tänu sellele oli tal teistest riikidest rohkem vaba kapitali. Ärmiselt soodsalt mõjutas riiki ta asumine saarel, sest tänu sellele jääti eemale suurtest sõjalistest konfliktidest. Samuti oli Inglismaal alates 1707.aastats unioonis Šotimaaga, moodustades sel moel ühtse tollivaba majanduspiirkonna. (Mandri Euroopa samal ajal lõhustatud tollibarjäärise ja sisepiiridega.) Laevatavate jõgede ja kanalite võrk kindlustas juba enne raudtee rajamist tõhusa tooraine ja kaupade liikumise. Samuti puudus ka pärisorjus.
Ketrus- ja kudumismasina leiutamine 18.saj pani aluse tekstiilitööstusele., mis muutus peagi inglismaa majanduse üheks pemaiseks koostisosaks. 19.saj teiseks pooleks suurenes inglismaa tekstiilitööstuse eksport mitusada korda.
TAGAJÄRJED(-)

• Käsitöölised jäid ilma tööta
  
• Kehvad töö- ja palgatingimused vabrikutes
  
• Sageli töötasid lapsed
  
• Linnastumine
  
• Elu- ja olmetingimused linnades viletsad
  
• Streigid, meeleavaldused, masinate lõhkumised
  
• Uute sotsiaalsete kihtide teke
  

TAGAJÄRJED(+)

• Ühiskonna areng
  
• Kiirem töö, tööviljakuse tõstmine
  
• Tarbekaubad kättesaadavd
  
• Elu- ja töötingimuste parandamine
  
• Elujärje parandamine
  
• Rahvaarvu kasv
  
• Hariduse levik